V A B A : E E S T L A N E tdsip El
VABADE EESTLASTE
PBLISHER: Free Estonian Pblishers Ltd. 120 AWillowdale.A^^
i : Arvi Tinils.
Tellimishliiiiad Eainadas: ajalehe; tariifiga aastas $63., pool- aastas $35.50 ja veerandaastas $19,,^ k^^ ^ kulu-vastavalt $117.--, $63.50, $33,
tvaastas:3585.v poolaastas $46.--ja veerandaastas $25.^. I klassi posti ja lennuposti h vastavalt - USA $12L-- $65 . - , $34. - , rn^^^ V 9 $147.-, $78:- ,
Aadressi muudatus $ 1. . ksiknumbri hliid 75 C.
Kuulutustieliiuiadi ks toIl:liei;:yeerul :;$5,50, esikljel $7;00.: v
Kuulutusi: vetakse vastu ndala esimesse ai
Nr.-93
honim, kella 10-jiij ndala teise ajalehte kuni tdsip.,homm. kella 10-ni. lisiM)ol toaeea: Leida Marley 223-0080.
man. ja i teisest . y ^ ^ ^ , . , ja teise tuusa :ar-
yamisi. ja hoiatusi. Isegi rhva- iiletusek on tahetud seda pan- na. Kuid selle vastu tles sja meie lehe kommentaator,, et kui isegi eksperdid ei oska asja le kokku leppida, siis kuidas saab ks vrdlemist vhik maksja ja hleiguslik lane seda niisama, asja eet teist taga, otsustada?
Nende ridade kirjutaja mee- lest aga ei olegi see asi nii keeru- line.-: Kigepealt: kes ;(>n: -selle kokkuleppe vastu? Vastus: NDP. See thendab, sotsialistid.
mitte ainult ametlikud, vaid ka poolametlikud, kes otseselt kll parteisse ei kuulu, jvprogresslivseiks*' peavad.^ : Miks on : ria UA-ga pakti slmimise vastu? Sest nad on USA vast^ , punkt. Kui oleks vabakaubanduse paktist juttu N...: Liidu ,^ vi: veel:: parem. Funahiinaga,. oleksid./nad kik
ks mees ;<ja naine) asjaga nus.: Kui progres-
[ :iivnerKui^huvitav|:Kui;. . .. ah, ,. V . . . hdaohtlskr 'ga jnkide
Mest ei ole; mingit erilist llatust oodata. Isegi snvasiooni ei ole
;: .sealt .poolt: Idbta, sest .nende viimane katse oli 1812---i813 Ja siis ,,me" lime nad tagasL
Veed progressiivsed, kes vhemalt kord aastas SA^^ suvitamas (vi talvitamas) kivad ::ja:' tihti; Floridas:: vi
- Nevadas : maju'.; ja ikrunte omavad, tlevad et hea ; kll, vibolla on memajanduslikiik
:y:veidi; mugavam, ^ kuid : meie ,>kultuur" lheb kaduma. Eu- roopast-tulnule on see veidi nagu arusaamatu. Mina isikli-
> kult ei ole, vhemalt ihglise-
kontrakti .ei
Ka Kandahari piirkonnas kestavad vitlused i^anistani kommunistlike valitsusvgede ja kohaliku vastupanuliikumise juhile truude mgihimlaste vahel. Kindral Ismatullah Muslim, nende komandr, on endine valitsusvgede krgem ohvitser. KabuSist teatatakse, et rohkem haavatuid tuleb sealse-
tesse haiglatesse 'Kostist ja: Kan- daharlst kui kunagi enne. Kuid ka Kabul ise ei oie kommunisti- dele ,,kihdlaks linnaks'', sest kindral Muslimi pooldajad olevat seal 51 valitsusvelast tajpnud. Muslim ise olevat haa- vatuna kommunistide ktte lan-
Nukogude vimud olevat kohale toonud oma eliitksused, Spetsnaz-kmandod, et piira- misrngast
mmgit erilist kanadaparast tuuri leidnud. antsuse-keel- sest Quebec'ist ehk Mli , kuld pemad on ju vabaka^b^^
raadid'kes Canada Gouncil I abil jahil seisavad, kardavad et USA neid ra liputab '^. Mul-
Il
kes armastab pii
i,: Newfi akt-
a on preeria-provintsist kus t kaas- maalased kik paistavad ka- banduslepingut soovivat lks mned aastat tagasi isegi nii kaugele, et tulistas lelendavate USA;: lenhuMte pi^ ^ Ti :1I ; kll ainult 22-kalnbrlllne pss ja lennukid olid miili krgusel, aga smbolism on ka thtis. Ta kirjutas ka vga kiitva raamatu Siberi kohta, iius progressiivse^ samqjeedidphjptru kasvata- vad, millega kanada eskimod ja indiaanlased ei pidanud hakka^ maama;Mtks? Sest nadeivlit- si neid karjatad, parem pane- vad kohe potti ja ootavad,valit- suselt uut toetust. Tunguusid ja evenkid' Siberis aga plaani titma ja ei kasva, siis sadetakse kolhoosi esimees : ma ei :. tea ^ kuhu, vibolla :.Krlmmi. sooja ilma ktte, kus ta kahtleniata pna- rikkalt sureb? ^ :^.:^
Niiviisi siis, et,kus su vaenla- sed on millegi ;asja :vast, siis peab see kuidlasti hea olema. Vibolla..veldinegatnvne -argu- ment j kuid vaatame ka set poolt. Nende; taja on vnmase aasta jooksul kolm korda Eu- roopas kinud (kahjuks kll aliilt Laaiie-Euroopas, nji et ei da) kuid selle, lhikese aja sul on nhtud jrjest jukamaks minevat. Esi- teks, kohe peale sda, kui L- ne^ Saksamaal rahareform vlja kuulutati ja seal Marshalli plaa- ni abiga vabamajandus malb hakkas. Tuli,Wirtschaftsvyun- der*' ja sjast laastatud maa sai
Siis tulid; esimesed Euroopa histuru sammud. Prantsiiis- maa ja'Saksamaa,:.vanad
, vrdlesid hindu.:ja mise&gi ja Holland eisuut-:
nud kuidagi kokku leppida pl- lumajandussaaduste ja tstu-
sSis
mahtusid need eriaryamised kik ra? Kuid nd on nende platvormiga hinenud Itaalia ja Hispaania, Portugal ja Britan- nla riing riigipiirid paistavad L n e-E u roo p s hoop i s kadunud olevat. Kas oleks see;
histuruta niisama ? Vaevalt kll. Hinnad on
kll tusnud aga see-eest ka
nevad pris jukad vlja, ing- lise Labor Party, see
, on aga risti vastu.;Mida see
nitab? Aga muidugi seda, et marksism ja ', ,progressiivsus'' on neile armsamad kui kohaliku tlisklassi jukus. Sest kui nad Moskvast jrele ksisid,' selgus et seal olakse Euroopa histuru vastu.'Ja mida peab Moskva Knada-SA, paktist?: Ma;;ei mleta neid selle asja kohta sna vtnud olevat, kuid vite kind-
olla, et kui kik siinsed " selle vastu on.
,enne.::'v";- ';;:;;;; :;.;./:;\/ ; NII^ mis. siis^ veel?;Argumenty et kuiUSA meid kuituurlllselt ja majanduslikult le vtab (ning mis takistab neid praegu, kui nad seda testi teha sooviks?) siis langeb meie elustandard, me kaotame oma' OHIPI j CUPWi ja vibolla isegi
f^ ing mis hakkame me siis le? Mina elasin hiljuti kaks
aastat USA-s ja veel selle sre: Babyloni, sdames^ Washingto- his.:"OHIFi, asemel oli
Teamsters ja NDP asemel Lyn- donLaRoche..: Ning ma' sain vga hsti hakkama, ilma et mu elustandard oleks pai ju langenud; Dollareid sain kll vhem, kuid nende eest sai TiiAkem' osta. N i i et,: eesti Vkeelt lugevad Kanada maksumaksjad j h- leiguslikud --rge kartke ei olegi mi hulL Kui tahate oda- vamalt Floridasse suvitama (vi ehk hoopis puhkepaigale) mlim- n, hktage histuru (see t-
poolt. Muidugi kui teile helleks
lideht Ronald Reagan kohtus neljapeval Valges Ma- jas mitmesuguste organisatsioonide esindajatega ke tatud Inimigiuiste ks imuses t N. JLildiis. See/kobtumiwe lei^^/s aset president ReaganM ulatuslike et te valmist tippkohtumiseks NLKP peasekretr Mihhail Gorbatshov'iga.
President Reagan tles : nelja- peval koosolnuile, et inimiguste rikkumiste ohvrid N . Liidus on tal eriti meeles kneluste jooksul Gorbatshov'iga. Reagandeklaree- ris, et hendriikide valitsusf ei saa ,,suigutada ignoreerima takti, et riiklike repressioonide aparaat on jtkuvasti puutumatu N . Liidus. Teline heameel saabub ja usaldus Ida ja Lne vahel itseb mitte ainult siis kui vange vabasta- takse, vaid siis kui repressiooni intrumendid lammutatakse ja
tavad kaotatakse;'' ' Eesti, Lti ja Leedu rahvus-
gruppide nimel vttis neljapeva- sel kohtumisel sna hendatud Balti-Ameerika Komitee esindaja- na nooremasse plvkonda kuuluv ltlane (3jars Kain ameerika-ltlaste keskorganisat- siooni tieajaliseks informatsioo- ni-direktoriks. ;
Kalnin'] avalduses eldakse muuhulgas, et hendriikide toe- tus baltikumi vabadusele, mida president, USA Moskva suuraa- dik JackMatlock ja Kongress on korduvalt vljendanud, on andnud balti rahvastele uut judu ja lootust. Julgustatud selle toetuse poolt on baltlased yiimasel ajal korraldanud tnaydemonstrat- sione oma iguste nudrhiseks. Need meeleavaldused kujutavad endist balti vastupanu uue ajastu dramaatilist algust, tles Kalnin ^
Kalnin kirjeldas oma avalduses uusi repr e s s i o n e, mi d a nukogude vimud on rakenda- nud prast kesoleval aastal Balti riikides toimunud ulatuslikke meeleavaldusi.
Ta tles, et N . Liit viks astuda konkreetseid samme pingete maandamiseks Baltikumis. Presi-
gan^
misel ettepanekuid sell isteks sam- mudeks ilma nukogude siseasja- desse sekkumiseta, kuna hend- ri ikide kauaaegse poiiitika kohaselt ei ole Balti riikide ksi- mus nukogude siseasjaks, vaid hoopis rahvusvaheliseks, iegaa - seks, poliitiliseks ja humanitaar- seks ksimuseks.
^ Kalnin tles, et N . Liidu venestamise poliitika Baltikumis on sealstele rahvastele kige suuremaks ohuks. Ta nimetas see- jrel kolme spetsiifilist nuet, millede rahuldamine aitaks kaasa 'pingete maandamisel. Esiteks, suuremat vabadust leedulastele toetada nende poolt armastatud katoliku kirikut, ilma karistuste- kartueta. Teiseks, vabadust ltlastele petada oma noorsoole nende rahva ajalugu, keelt ja kultuuri ilma et see phjustaks
. repressioone. Ja kolmandaks vimalust eestlastele tagasi trju- da nukogude vimude koloogi- liselt katastroofilisi plaane fosfo- riidi kaevandamiseks Eestis.
hendatud Balti-Amieerika Komitee esindaja Ojars Kalnin'i avalduses eldakse, et lppsihiks on enesen^iramine ja iseseisvus. Balti rahvad igatsevad seda ja neil on selleks igus. Kuid enne selle
'saavutamist h nende koheseks ja . kriitiliseks eesmrgiks lihtsalt
Tahvuslik edasipsimine. hene - riikide valitsus saab selles seoses avaldada telist survet N . Liidule sanktsioonide vi muude polii-: tiliste ning diplomaatiliste vahen- dite teel. ^-iy;.'/'--
(ii>n<aM),cizEMKm(MA(tibM>BiM
o,VABA iESTLANE" on valvel eestlaskonna
ldhuvide eest! <ia>MrP<KgJNiqBM><I!IH>tMtn>ii<riT^
Selle pealkirja all k likooli poolt vlja ntj Notes & Events": ProlF^ Hariduse-fkulteedist po( vab, et me peaksime sel kolleeg professor yaiidrj grammiga olevat ette ni
Teatud indiviidid arvavaj paljude vrkeelte petai meie koolides oleks segav ii keele ppimisele. Teised arvj et etniliste keelte petaj vtaks ra koolide htsuse isegi paljud etniliste hiskoi esindajad soovivad, et et| vrkeeli petaks eripro^ mide alusel vljaspool kooliti Nad soovivad neid ppetum kontrollida ning valitsusv sellest eemal hoida," tleb] fessor Masemann.
Professor Marcel Danesi Itaalia stuudiumide ojikc kinnitab, et Kanada on mai esikohal vrkeelte petad le terve maailma tuntakse meetodite vastu huvi, vida Ontario programm, mis ne| etniliste keelte pet, ioo\ides, kus selleks on | mine, leiab teistes maades thelepanu. Kui selleks r(j kui 25 pilase vanematelt avaldus saadakse, tahetakse keele petami: ne kooli, d vasse viia. See laheks k palju maksma, sest siis ole] yis moodustada paljude peta mi s k avad, tu le k s vasta va id pperaamatuid j J tehnilisi ppevahendeid ninf vimelist petaja-personali.|
Juba 1977 veti ksini tario provintsivlitsuse arutusele ning sellele luba] tust. Jrgmisel aastal pakki koolinukogu petust 30 eri rohkem kui 50.000 pij Tnapeva l osaleb programmis 72 koolini rohkem kui 90,000 pilasel petatakse 58 etnilist vi (heritage languages prograi
Praeguseni ei ole ei vrkeelte petajailt nuti
tario petaja diplomit. K( petatud vljaspool kooli( gramme. Haridusministeei] ole teinud midagi nende d vljappeks vi profesj seks edasi-arendamiseks. pidanud ise oma kavad ko| ja ppemeetodid viimistlei
Vahepeal on tekkinu( teooriaid keelepetuse Kunagi oli ldine ar^ selline, et immigrantide tuleb keelata koolis oma le kasutamine, rkimatj petamisest. Usuti, et ainult nii palju ruumi pimise tarvis ja kui lai emakeelt pib, ei j ta aji inglise (vi prantsuse) ke|
, vis. ' ' Nd on testatud, et l
ppimine soodustab ka| keelte ppimist. Mida keeli laps pib, seda keri tal teistest keeltest arusaj need keeled siis omavahel! ses vi mitte. ,
Mitmete keelte ppimii dab ka pilaste mtlemis] ning arusaama ja see ainult keelte alal. Oma v| kultuuri mistmine ninj lugu pidamine, rahvusiilj phja tundmine ning sell mine aitab lapse kulu arengule tublisti kaasa nii
t,,
H
