V A B A E E S T L A N E teisipeval, 26. ma 1981 - Tuesday, May 26,1981 Nr. 39
Hocirsd eesti kergepissfikksiid
15.09 m saavutas kuulitukes Robert Tu|^er Bricktowni kesk- kooli vljakul toimunud kerge- justiku vistlustel, mis andis tal- le esikoha he sentimeetrilise edu- maaga. Teisele khale tulnud Den- kelnic (Brick) saavutas 15.08^ m. Tupper saavutas parema tulemuse kolmandal tukel (14.35; 14.83 ja 15.09 m), mis on ka tema isikli- kuks rekordiks. Robert vttis osa veel kettaheitest, saavutades 32.01 meetriga 5. koha ja odaviskest 44.90 m 4. koht.
Paar peva hiljem oma , ,kodu^ vljakul" visteldes ei kinud R. Tupperi ksi kige paremini. Vas- tasteks olid Oceani maakonna ks paremaid spordikoole Ida-Toms River. Videti kll meeskonda 77:54 kuid Robertil tuli leppida madalamate kohtadega kuulis 14.12 m. (2); odas 42.49 m (3). Kettas 34.14 meetriga ei psenud l a esimese viie hulka.
Lakewoodi ja Point Pleasanti keskkoolide vahelisel ' kergejusti- ku vistlusel ttarlastele jooksis Lakewoodi' esinduses kaasa Kris Engel kes saavutas 1500 meetris aja 5.33,4 min, mis oli hea kol- mandale kohale tulemiseks.
Saltsj-Bos, Rootsis elav Jaaa Virma vttis hiljuti osa Sundsval^ lis peetud juunioride leriigilisest finaalist iluuisklemiss, tulles nel- jandaks.
Spordiuudiseid
Leselidzes, Musta Mere res, peeti N . Liidu heitjate karika- vistlus, kus kettaheites vitis uue Eesti rekordiga Kalev Klv, tagajrg 65.34. Ta jttis teiseks N . IJiidu rekordiomaniku J. Dumtse- vl, kelle tulemus oli 64.42. Samal alal saavutas Helgi Parts tagajr- jega 59.06 heksanda koha. Kuu- litukes oli Enn Rohula tulemuse- ga 18.27 kaheksas, odaviskes Toi- vo Moorast tagasihoidliku tagajr- jega 74.18 viiendal kohal; esime- seks tuli- ltlane Dainis Kula 84.68.
Kislovodskis peetud Tjure- servide" N . Liidu ulatusega vist- lustel tehti kettaheites ka Eesti noorterekord, mis oli Veljo Kuu- seme nimel. Indrek Orav saavu- tas uueks rekordiks 52.44. Samal vistiustel Tiit Rahkema jooksis 5000 m ajaga 15.27,4, Kaire Lu- gu 100 m tkkejooksus 15,4.
Bulgaarias, Lazanlakis peetud Bulgaaria naisodaviskajate vistlu- sel viskas Gvetana Hristova oda 63.14 ja asus sellega tnavu esiko- hale Euroopas.
Kalifornias, San Joses peetud kergejustikuvistlustel tusis 400 m jooksus maailma edetabelis esi- kohale ameeriklane Willie Smith ajaga 45,05.
-jtr
142 korda on 400 m tkkeid joostud ala 49 sekundi, neist 55 korda on sellega toime tulnud maailmarekordimees Edwin Mo- ses. Tema kmne parema tulemu- se keskmine on 47,556, Harald Schmidil 48,50.
Lnesakslane Karl-Heinz Riehm, endine vasaraheite maail- marekordimees, heitis Padenbrais peetud vistlustel 76.45, mis on tnavune parim tulemus maailmas ja peagu he meetri vrra parem itaalase Urlando tnavu kevadisest tulemusest.
Ida-Saksamaal, Naumburgis ta- vakohastel kimisvistlustel saavu- tas nii 20 km vitja 20-aastane Jo- zef Pribilinee 1.21,56-ga kui 50 km kiireim samavanune Uwe Dn- kel 3.45,56-ga tnavused maailma tippmargid.
Lissabonis jooksis portugaallane Fernando Mamede 5000 m 13.19,2-ga, mis on tnavu parim maailmas. Odaviske vitis 82.44- ga soomlane Esa Utriainen. 200 m jooksis prantslane Bernard Peti- bois ajaga 20,7,
Rooma marmorstaadionil toimu- nud invaliidide spordipeol letas 23-aastane amputeeritud jalaga Kanada teoloogialipilane Arnold Boldt krguse 2.04. Teise tippmar- gi pstitas Boldt kaugushppes tu- lemusega 3.01. Treeningul on he jalaga Boldt aga veelgi krgemale hpanud saavutades 2.08. '
A T U I D MGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate- $ kola 0
Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas poolt korraldatud E.V. Sjakooli aasta peva koosviibimisel esitasid OlaffKopvillem ja Valve Tali lhikontser- di 0. Kopvilleini uuest loomingutsklist. Pildil E . Ohv. Kogu Kanadas Juhatiisliige E . Eeinans (paremail) anmab lauljatarile le tnutheks roose. . Foto: Vaba Eestlane
18.-
5--
8^
Londonis ilmuv ndalaleht The Economist" avaldas oma 18. ap- ril l i numbris kirjutise hiljuti vaheaega pidanud Madriidi konverensti kohta, mille olulisemates osades maimtakse Jrgmist: .:
M.a. novembris alanud Madrdi konverents, mis pidi lppema k.a. mrtsi alul, tegi lestusmise p- hadeks kolmendalalise vaheaja.. Konverents jtkub 5. mail. Vidak- se olla nnelik kui see saadakse lpetada kunagi juunis, ilma et muus oldaks kokku lepitud loii Hel- singi dekraratsiooni jrgmise le- vaatusekonverentsi pidamise aja ja koha kohta.
Kuigi Helsingi deklaratsioon oli tulemuseks koost ja julgeoleku konverentsUe, mis toime tliN. Lii- du initsiatiiv, .
on viimane deklaratsiooni tigi- musi titnud rohkem nende murdmisega kui pidamisega. Neist kige knilisemaks on
Venemaal Helsingi deklaratsiooni tingimuste titmise le jrelvalva- miseks moodustatud gruppide van- gistamine. Alles aprillis miste Moskva grupi lge, 32-aastane Tat- jana Ossipova 10-neks aastaks-van- gi. Et see manipuleeritud protsess peeti just Madriidi konverentsi
Kumlas, Rootsis, kohaliku raa- matukogu nituste saalis esines kolmendalalise nitusega Enn Si- nas. .Nitusel oli vlja pandud 33 td, peale mne platsijoonistuse kik sejoonistused. Enn Sinas on ohiud Upsala kommuuni stipendi- aat.- .
koosistumise ajal, oli ilmselt mee- lega tehtud.
Sellega talitis N , Liidu valitsus lnemaistele delegaatidele Mad- riidis telda, et tal pole mingit kavatsust aastal 1975 antud luba- dusi pidada. Ainuke asi, mida venelased Mad-
riidis on selgeks teinud, seisneb nende konverentsi td takistavas tegevuses ja hvardusi edaspidi vimatuks teha Helsingi deklarat- siooni titmist arutavate konve- rentside pidamist juhul, kui nende tahtmist ei tideta. Ja nende taht- miseks on, et ei rgitaks inimi- guste rikkumisest nende poolt ja samuti, et r mittekommunistlikud konverentsist osavtjad, kelledest enamus toetab Prantsusmaa poolt esitatud plaani Euroopa desarmee- rimiskonverentsi pidamiseks, v- taksid selle asemel vastu Nuko- gude bloki nimel Poola poolt esita- tud vga ebamraselt snastatud plaani.,
NATO ja erapooletute riikide delegaadid pole kiiduvrsel vii- su niisugusele vljapressimisele Jrele andnud, mis nitab, et 1975 vaim veel ikkagi elab.
Ossipovale ja teistele vangaagris istuvalle Helsingi deklaratsiooni titmist jrginud gruppide liikmei- le on see selgelt vga olulise tht- susega asjaoluks.
(EPL)
Arvo Mgi - EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg - ISAMAA EEST EDUARD RGA graafik ja A. Kbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask - ELUKOGU L. Kaagjrv - AASTAPHAD
pilbliteoloogiUsi vaatlnsi Heino Je - LUGU KBIST. LUGU KNNUST 2*- Evald Mnd AASTATE PRAND (kolmas valim&
vaimulikke vaatlusi) ESTONIAN SCOUTING EESTI SKAUTLUS VHSKMMEND AASTAT TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (T. RahTa-
tantsljate Rhm) ' 1*-^ Jirfian Kangur - VAIM, VIM JA VABADUS 7 . Hamio Kompus - KUSTUTAMATA NLG KUNSTI
JRELE l l ' - Anna hmatova Marie Under REEKVIEM 34 Hcrbert Michclson - KODUMAALT VRSILE 10^ Herbert Mlchelson SKAUTLIKUL TEEL 3. Herbert Michelson NOORSOOT RADADEL 3 ^ Herbert Mlchelson EESTI RADADELT 9- ESTONIAN OFFICIAL GUIDE 5^ Paul Laan MTTELEND pfltc Ja peegektesi 5^ Eduard Krants LUMELHTLASED (luuletnskogn) 3. Hona Laaman ,MIS NEED SIPELGAD (luolctns-
kogn) 3. ugnst Kubja KADUNUD KODUD mlestused 4 August Kabja - MLESTUSI KODUSAARELT 2-- Leho Lumiste ALAMUSE ANDRES (biograafflhie
jutustus kirjanik Oskar Lntsost) 6 ^ Ants Vomm RISTSNAD I 2 ^ Ants Vomm RISTSNAD H 2 ^ Ants Vomm - RISTSNAD DI 2 Ants Vomm - RISTSNAD IV 225 Ants Vmm MINU HING (luuletuskogu) 20^ Ants Vomm VARJUD (luuletuskogu) 8. Salme Ekbaum AJATAR (luuletuskogu) 4 ^ Aarand Roos - JUMALAGA, KARS JA ERZURUM 4^ Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS 6^ Johan Pitka - RAJUSLMED 8^ Urve Karuks KODAKONDUR (luuletuskogu) 6. Hannes Oja KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1.5 HMines Oja TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Kttng - MIS TOIMUB SOOMES? 14^ Emar Sanden LOOJANGUL LAHKUMINE TAL-
LINNAST 16.29 VARRAKU .JUTULEHT KUS ON NEEME
VANAVAARA? ' S..
39 39
39 39 39
50
RAAMATUID LASTELE KALEVIPOEG (ppe- ja traamat lastele) PETA MIND LUGEMA I (ppe- ja traamat
kooliealistele lastele vrvltrlds) PETA MIND LUGEMA H (ppe- ja
eelkooliealistele lastele vrvitrkis) BESTI KIELE HARJUTUSTIK I
3.-
3.- 50
i l i l t l i i l ! I 8 1 i i l l S l i i l i l 9 l l l i l i l I l l l l i S S I ! ! l l l l l l l l l l l l l l ! r n i l l i l l l I l l l l i l i n
N i i visid Jaanilegi mne korra mitte ainult selged silmapilgud", vaid ka selged pevad" tulla. Ma ei tohi ega tea elda, kas Jaan ka niisugustel selgetel .pevadel" prohvetina esines, igapidi pidid need, kes norrnaalse mistuse ta- gasituleku puhul Jaaniga kokku puutusid, temast muud kui halba muljet saama.. Lhidalt, ettekuulu- tuste tideminemisega kasvas Jaa- ni kuulsus kaugemal.
Vras paigas kardetud teda, ar- vates et rumal" vib mnesugust kurja ja kahju teha. Nhes aga, et Jaan vaikse loomuga, harjutud te- maga aegamda ra ja lastud te- da lobiseda. Ometi teavad mned, t vahel Jaanile hullutuiud" peale tulnud. (A.Leppik Koongast). Kas Jaan Koongas oma eluajal iganes lugupidamist leidis, ei julge ma tendada, kll aga leidis ta seda prast surma. Jaani totrused, lol- lused, lapsikused astusid ikka enam
- omav.arvamise
reie Jaani ettekuulutusi seletades hakkas koduvaldki aegamda neis midagi prohvetlikku aimama.
Kahtlaseks jb, kas iga ette- kuulutus Jaani suust niisugusena ilmunud, nagu ta nd rahvasuus liigb. Usun; et aeg oma kllussar- vest ettekuulutustele ohtrasti eh- teid juurde on lisanud, neid ilusta- nud, neid enam pretsifeerinud. Vaevalt vis Jaani iga ettekuulu- tus n selge olla, kui rahvasuu se- da nd tunneb. Liiga plgeid et- tekuulutusi eest leides, kahtlevad vanade prohvetite arvustajad m- nikord, kas need ettekuulutused testi prohveti elupevilt on p- rit. Palju enam oletatakse "he vi teise ettekuulutuse kohta, et selle alles hilisem aeg prohvetile suhu on pannud. N i i peame ka oleta- ma, et mni liiga selge ettekuulu- tus alles prast Jaani surma Jaa- nile suhu on pandud, mnda ties- ti uue aja avastuseks tuleb arvata. Viimane vide nuab seda roh-
kem paika, et mitmest Jaani ette- kuulutusest mitu teisendit leidub. Rahvas on kas Jaani ige ettekuu- lutuse unustanud, seda oma moodi moonustades vi omalt poolt ise ettekuulutuse vlja mtelnud, seda Jaani omaks nimetades.
Viimane aeg on Jrve-Jaani kisti unulast nitelavale toonud. Sjasndmused tuletasid rahvale jlle elavalt Jrve-Jaani meelde. Jaani ettekuulutusi sildade ees ku- jutades ja neid Euroopa sjaga vrreldes. Judis Lne- ja Prnu- maa rahvas varsti otsusele, et Jaan maailmasdagi ettekuulutanud. Kui Jaan muid sdasid ettekuulu: tas, miks siis mitte ka suurt maail-
-masda - arvavad Jaani kolkla- sed. Jaani maailmasja ettekuulu- tajaks \pidades kisti laan kige oma eluj^ a ja muude ettekuulutus- tega mlestuse kambrist vlja ja -muretseti uusi ehitusekive Jaani prohveti kuulsusele. Prohvet Jr- ve-Jaan on viimasel ajal Lne- ja Prnumaal uuesti elavalt rahva- suus liikunud, just kui oleks ta al- les oleviku vi vhemalt kige vrskema mineviku tegelane olnud. Jrve-Jaani vaimuhaigus on rah- vamlestuse .raja taha nihkunud, les kerkinud aga ikka heledamalt paistev prohveti kuju. Ainult ha- rukorral kuuldakse Jrve-Jaani elukohtadel ta ebanormaalset ole- kut meelde tuletavaid tlusi, ni- teks, kui lapsed, vahel thje tempe teevad vi ebaloomulikult asju aja- vad, kuuldakse rahvasuust veel t- lusi: ,,teeb sna Jrve-Jaani tem- pe" vi need on Jrve-Jaani vi- gurid" Vyi on just nagu ka Jr- ve-Jaan". Mujal selle vastu esineb Jrve-Jaan ikka prohvetina: Jr- ve-Jaan on seda kuulutanud, eks see nii ikka ole" vi nii peab tu-
lemaj Jrve-Jaan teadis ju ette." Kus ka mni ettekuulutus tide minemata, trstib ennast rahvas ometi: Pole viga, ootame, oota- me, kll kskord kik lheb tide. Ega Jrve-Jaan ju thja pole r- kinud!"'Lhidalt: Lne- ja Pr- numaa rahva seas seisab Jrve- Jaan prohveti aus nagu torn kind- lal kaljul, kust rahvas teda kedagi ei. lase alla tugata.-
Rahvas peab Jrve-Jaani kll prohvetiks, kui ta teda ka alati selle nimega ei nimeta. Arvustuse ees ei kanna ta seda toredat nime ometi vlja. Prohvetlik esinemine sna tsises mttes puudub tava- liselt. Jaaui ei pea meeleparanduse ega patukahetsuse jutlusi, ei pa hulka Jumala juurde juhatada, ei kuuluta sdlastele karistust s prast, ei satu ise ekstaasi : ega jaksa kuulajaid vaimustada. Vhe- malt ei tea rahvasuu sarnastest juhtumistest nii hsti kui midagi jutustada; me kuuleme Jaanist ai- nult nii palju, et ta jumalakartlik mees olnud, hoolega kirikus ki- nud ja kiriku ees ikka laulu laul- nud ..Kll vagade elu siin seestpi- di hiilgab" vi Mind, Jeesus, val- gusta!" Kirikuraamat teab, et Jaan korralikult kirikus kinud. Kneand prohvetlikuks esinemi- seks nhakse tal lepea puuduvat, palju enam litsub vherkimine pitseri ta isiku peale. Jaani usuline elu kaldub enam seespoole kui vl- jaspoole. Kusagile majja sisse as- tudes ksib ta ikka: Andke mul- le vana hrja liha!" Sellega tahab ta telda: Tooge mulle Piibel lu- geda!" Piiblit saades loeb ta vaik- selt enese ette, ilma et prast Piiblit paks kuulajatele ra se- letada vi lepea Piibli alusel kui- dagi neisse mjutada. Ta;kimiitab
oma seespidist inimest, Jumala s- na manitsust muile pakkumata.
Raamat ,,Vaimut" thendab Jaani kohta: Issand oli teda Pha' Vaimu vega ja tarkusega titnud; ta kuulutab rahvale meeleparan- dust ja pattude andeksandmist. Ta nitab kirja seest igavest ttt" (lk. 66). Need teated ei seisa milgi kombel koosklas minu saadud teadetega. M a ei tea, kust allikast Vaimut" on oma andmed am- mutanud. Niisama ksitavaks jb Vaimut" vide: Kik rganud hinged armastasid Jaani, et ta nei- le snas teed nitas ja elus ees- mrgiks, oli kiges phitsuses." Vaimut" jrele esineb Jaan siis tsise Kristuse jngrina. \^ar- ku ei ole ma rahvasuust sellegi vi- te kohta tuge leidnud. rganud hinged visid Jaani kll armastada selle vastu ei saa vaielda, aga kuidas Jaan oma eluga eesmrgiks oli kiges phitsuses, selle mista- tuse seletus valmistab oma jagu peamurdmist. Jaan jb igapidi problemaatiliseks iseloomuks.
Kuna prohvetitel tihti kokku- prkeid lemustega . ette tuleb, viimastele ttt kuulutades ehk neid lekohtu prast noomides, kuuleme Jaanist vhe sellesarnast. Ainult oma . koguduse petaja Glanstrmiga satub ta vastamisi, rgib isegi kirikus sellele vastu. Misnikke sellevastu jtab ta ta- valiselt rahule, valitsusse ei puutu ta sugugi. Ainult ks teisend teabj Jaan noominud - misnikke nende krvatu elu prast, jah, simanud- ki neid. Tavaliselt ei tee Jaan mb- ruse pattude noomimisega tege- mist. Mne korra saab Jaan le- muselt kli peksa, vist alati sna-, kuulmatuse ja vastuhakkamise p- rast, mitte ometi pattude noomi-
mise prast. he teate jrele ei tundnudki ta peksu; arvatakse, et ta pikad, mustad juuksed talle ju- du andnud nagu Simsonile ja teda ' kigi hoopide eest varjanud. Teise teate jrele. olnud ta haruldaselt suure juga ja kandnud htelugu enesega vikest kirvest kaasas (A. Leppik Koongast). Kuidas teda va- hel ka pekstud, ei tulnud tilkagi verd ta ihust. Peksu peale ei tei- nud ta hltki. Pakanegi ei teinud talle' hda. petaja N.Aunverdti kuulmise jrele olnud ta paraja kasvuga mees, K . Jungermanni Virtsust saadud teadete jrele kr- ge kasvuga, kinud alati vanas, pikas, mustas kuues. lepea kne- lenud: Jaan koguni vhe, armasta- nud enam ksildust (J. Laasi V i - galast). Tsise noga ksijatele se- letanud ta nende ksimusi; pilka- jate, narrijate ksimuste peale vai-
jkinud ta. Tihti kannatanud ta nl- ga, harva kinud hailt inimestelt toitu palumas. Nlga tundes el- nud tavaliselt iseenesele: Mis on kige parem leiva krvane?" ise vastanud ksimuse peale: Sool, leib!" (A. Reiman Virtsust).
Prohveti vaimulaadi ei jaksa me Jaanist palju leida. Pean ometi mnma, et mni harv, ksik joon ta elust midagi prohvetlikku meelde tuletab, ka mni ksik lau- se,,-kuid kokku arvatuna, kahaneb nende arv vikseks. Nib, nagu oleks ta mne lause kas prohveti- test kopeerinud ehk paks t mne lausega neid jljendada. Si- saldab ju mni Jaani tlus testi midagi vanade prohvetite kuulutu- se taolist, ka mni harv teg.
(Jrgnebl