Nr. W EESTLANE teisipeval, 26. ma 1981 - Tuesday, May 26,1981 I i . 1
LITSES
1^ 79
3 ^ 3S
7.5 I
3 38
4.^ 2^
30 40 50 30 30 40 # 30 30 30 50
50
40 50
e teate jrele ei ksu; arvatakse, et Juuksed talle ju- Simsonile ja teda st varjanud. Teise ud ta haruldaselt kandnud htelugu kirvest kaasas (A; 0- Kuidas teda va-
el tulnud tilkagi 2ksu peale ei tei-
Pakanegi ei teinud laja N . Aunverdti olnud ta paraja K. Jungermanni
teadete jrele kr- 'iniid alati, vanas, ^ ues.'lepea kne- ^ni vhe, armasta- ciust a. Laasi V i - iioga ksijatele se- e: ksimusi; pilka- 'simuste peale vai- annatanud ta- nl^ d hailt inimestelt ^lga tundes el- eenesele: Mis on iva krvane?" ise use peale: Sool, n Virtsust),
nlaadi ei jaksa me ida. Pean ometi ni harv, ksik "dagi prohvetlikku a mni ksik lau-
arvatuna, kahaneb ?eks. Nib, nagu use- kasprohveti- ehk paks ta
id jljendada. Si- Jaani tlus testi rohvetite kuulutu-
ni harv tegu.
DVOKAT-NOTAR moom 1002, JRoyal Trus Twii
Toronto Dominion Ceatre Postiaadress: P.O* 326, Toromt Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 868-1777 24-tuHdi telefoni valveteenistus
SD toLNDLAN ^dvokciat"i!otcir
Toronto, M5E 2 U
yaba Eestlase" toimetuse talitiise asokoha plaan
TOIMETUS l A T A I i T U S avatud esmaspevast reedeni kella 93-iii
Telefonid: toimetus 364-7521 . taUtus 364-7675
Toimetajad kodus vljaspool taega:
Karl Arro 482-0242 Hannes Cjja 481-5316
Keulntos! vetakse vastes ndala esimesse ajalehte kuni esmasp, homm. kella l l - n l ja ndala teise ajalehte kuni kol-
map. homm. kella 11-ni.
on tasuv ajalehe laialdase leviku tttu,
IKmsliitiist^ Mnnad: ks toll hel Veerul $4. esikljel . ...1 $5. tagakljel $4.50
KUULUTUSI VTAVAD VASTU:
1. Ydiba Eestlase talitsss 135 Tecumseth Street Telefon 364^ 7675 Postiaadress: Box 70. Stn. C. Toronto, Ont. M6J 3M7 Talitus vljaspool taega: Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs Leida Marley Afotine aadress: 37 Mann Ave. Toronto, Ont. M4S 2Y2 Telefon: 483-2588
hendriikides kcats^ tcakse isyfe reivcsdeg(g! WASHINGTON USA uue presidendi Ronald Reagani valitsus
tallab kiirustada maailmaruumi asetatavate laserrelvade airendamist Relv suunatakse N. Liidust vlja tnBlistatavate ballistilist rakettide vastu.
Reagani poolt kaitsemisdsteeiiumisse valitud mehed on rkinud Kongressil vtmepositsioonis olevaile vabariiklastele, et suuremate sum- made juhtimine tugevajulise laserrelva vlja arendamiseks on minis- teeduma thtsaiM lesanne.
Relv tulistaks'' kondenseeritud kilomeetrite pikkusel teekonnal, laservalguskiire ballistilisele raketi- Relva on vimalik asetada maail-. le, kui see tuseb atmosfrist oma maruumi keerlema pandud jaama, matkale tuhandete kilomeetrite mille liikumine koordineeritakse kaugusel asuvale mrklauale. maakera liikumisega nii, et see
Reagan on kinnitanud mitmele nib psivat oma kohal 35.800 ki- vabarklasest senaatorile, kes on lomeetri krgusel. Piltlikult eldes saanud thtsaid kohti uues valit' ripuks relv N. Liidu kohal, suses, et ta tahab parandada Senati salaluure komisjoni liige USA kaitsevimet N. Liidu aa- Malcolm Wallop mainis, et ta toe- tomrelvade rnnaku vastu. tab maailmaruumi asetatava laseri
Juba kubernerina avaldas ta tuge- arendamist summade suurendami- vat soovi hendriikide tehnilise sega, kui jrgmist riigieelarvet valmisoleku suurendamiseks, et koostatakse. Ta tles, et Reagan sellega oma maad aatomisja h- pooldab innukalt uut relva ja et vingust psta. Ta on olnud eriti selle poolt on ka Reagani uus va- huvitatud rakettide vastase laser- litsus. kiirte arendamisest. Maa peale asetatud katselasereid
Sjavarustuse tstuse juhataja- on kasutatud Kirtlandi lennubaasis tega detsembris peetud nupidamis- Uues Mehhikos mrgilennukite al- tel Pentagonis tdeti, et nii tJhend- latulistamiseks. hujud on aseta-^ riigid kui ka N. Liit arendavad nud he laseri ka KG-135 lennu-' suure mjuvimega laserrelvi, mis kisse, et nha kas see on vimeline vidakse asetada maailmaruuini. raketti alla tulistama. Katsed on
Lisaks rakettide hvitamisele ka- andnud hid tagajrgi, sutatakse neid maakera mber
Kaaada 023 teie maa. Iga provints, iga tais iga kla; Atlandi provintsid idas,
vluv pealinna prkond, krgustesse tusvad Kaljumed ning nende taga jifflSF
lneprkond.
See on maa, mis omab vimsa loodusliku i , vltsimatu ja lihtsa sbralikkuse ning
suured kogemused puhkusevimaluste loomisel, miida kski teine maa ei suuda pakkuda.
Tutvunege mne teise Kanada piirkonnaga sel aastal.
fiO
tiirlevate kindlustatud satelliitide vastu vimalikus maailmammi- sjas. Lisaks ori laserrelva juures oluli
serelvaks maa peale
desse. Rahvale tuletati meelde, et klapligieeskirjade rikkumise eest trahviti siilidlasikum^
V V . V - . r vV , lani ja peale selle nuti ebasea- Praegusel arengutasamel vtab ^^SO. aasta suvel astus Talhnna saab juhist voitu ,a hakkab upper- susliku pdmisega tekit^ ^^ ^ veel vhemalt kmme aastat en- linnamuuseumi mees, kes raakis, paihtama. Samas Tallmimlinna..^ ne kui laseixelvi vidakse haka-t ta isa vanas kastis olevat ime- osas voeti kmm 506 autojuhti kel^^^^^^^^ ta maaSlmaniumis kasutama. P^^^^ed vanaaegsed kannud. Isa lek piirkiiruse letamise parast^ ^^ ^^ j^
olnud aamisseppmeister ja kuulu- tehti protokoll, hiskondlike l i i k - | ^ j ^ /: r rakettide vastu. Kuid Teiseks on katsetatud relvad liiga ^ud Tallinna Tnderseppmeistrite lusinspektorite t eesmrgiks on, V , asetatud laser ei ole siis- suured ja kohmakad maailmaruu- hingusse. Neid kannusid on pe- et teedel ja tnavatel sidaksid r -
ki osutunud kasutamisklblikuks, mi viimiseks ja sinna jtmiseks: rekonnas aastakmneid silitatud, ksnes viisakad autojuhid, kes aus- Tartu likooli 350. aastapeva sest laserikiir ei suuda lbi pilvede. Isegi katsejrgus olev avaruuslen- Seig^g^ QsemQd moodustasid taksid eeskirju. Pisirikkumiste p- thistamiseks avatakse Tartus uusi udu, vihma ja lumesaju tungida, nuk ei ole vimeline nende maa- tinakannu aastast 1691, tn- rast peeti mdunud aastal selles monumente. Nii tulevat professor Atmosfris selliseid probleeme ei kera orbiiti viimiseks. dersepasellide tinast karikas ja linnaosas kinni 11.000 sidukit, Ljppi^aa mlestusmrk botaa- ole, mistttu tuleb ehitada vasta- Teadlased loodavad, et nad on ^^nn aastast 1811, mlemad tun- kusjuures juhte hoiatati. his- nikaaeda professor L Puusepa
vimelised laserrelva ja selle jou- tud Tallinna tinavalaia Zacharias kondlikke liiklusinspektoreid on ^ ^ , 9 , Mariami^^ vad tugipunktid maailmaruumi. vimelised Lisak on laserrelva juures oluli- allikat vhendama ja saata need Liridstrmi td, lisaks tbakatald- Tallinnas 989, kogu Eestis 5000,
ne, et lasersde ei kaotaks maail- maailmaruumi katse all oleva ava- f^y. g j^^ ^g^ aastast. See olevat vii- kes vitlevad nende vastu, kes ei - ma ruumis oma tugevust tuhandete ruuslennukiga.
EKN oma
^ Avinurmes on Uku" nimeline tusmaterjalide Kombinaadis esineb
Muuseumi esindaja kutsuti Kad- ^^f^j.^^^^ j-cia rohl^m riorus hte vanasse majja kohvrit (toolt phjuseta puudumisi) J^^^^^^^^^^^^^
vaatama, mis olevat ara anda. Ko- puit, kuid siin,valmistatakse ka hapeal selgus, et tegemist olnud seemisnahast suveniirkotte, rahvus- baroksete sepistega suure tamme- ^ i ^ ^ ornamendiga punutud korvi- ,,,evoiei^s .^ui^i xmuiai va^u t^ puust kohvriga, nagu neid kunagi Va j^etnhiKt krn? niinp knn \^^}P ^^""^y^l ''^ f;"^ '
M . Nur- ^3id,ig ^J^; ^QI^^^ p,,gt nu- l^ r;. '!f.l .^ ^^ ^ pole saadud) viitavat kik sellele,
Eestlaste Kesknukogu Kanadas rahvuslikku^ t^egevust toetasid vaatama, mis olevat ra anda. Ko- n-^t^kuM majandusliku panusega mrtsis, aprMis ja mais 1981. a. alljrgne- hapeal selgus, et tegemist olnud seemisnahast suveniirkotte, rahvus- 'es tStaj^ate amrit s^utiTuurtes
baroksete sepistega suure tamme- y,u,, ornamendioa nunutud korvi- ' ^^ ^^ 3^ ^^ JV"^^ ""^^^ niin t^ VnhvriL nami neid kunam ornamendiga punutud icorvi- ettevtetes. >,Kuigi kin,dlat vastust
Vnhvn... kesi, kasetohust karpe, piipe, koo- g^^^^^V ^-f,^^^, ^^-^ gellele, nrine^ If'^. 'f^' kindaid kampsuneid. ehitusmaterjalide kombinaadis pannes Maido Raamat ttleb ainult pui- puudub avalik4vamus, mis m^^^
,tu, tema valmistab llekappasid, taks joomist rangdt hukka/ Ja Avinurme tookoja^^adusiekspor-^^^^^^^^
(JrgnebV
0 Inglismaal olev eesti rahvatant- surh^i Kalevi" tantsijad esine- sid 1.'novembr inglastele Guise- ley raekojas, ku.s nad said vga hea ja sbraliku vastuvtu osali- seks. Kalevi" rhmas on praegu 4-r5 paari, juhaks Svi Billington, kelle inglasest abikaasa John on olnud juba aastaid rahvatantsijate pillimeheks, Pidevalt vtab ..Ka- levi" harjutustest osa bi tant,?ij- jate paar Bolf/^fit, wi.sanna oma inglasest abikaarsa^^a. Sarnuii on hel Bradfordi tantsija pailMtr
.tema inglannasjt abikaasa,
St. P t o b u r g Times" Floruhn ti oma 23. veebruari numbris .suu- re >foto linnasv 22. veebr, asetlcid- RUd rahvaste nituse eesti vljapa- nekust, millel esiplaanil kaks eesti rahvarivais mannekeeni, v, ilu- said ksitid j ^ rakenduskunstnik Erika Tiislerilt ehisnahatid. Vlja- panekute Juures seisavad Hilja
10 Paap, August Pajur, O. ^ i^^ni^^iy,^,. ,^xjya ^u^^^^^^^^ kuidas see hukkamistu hkkond , A . Pallop, L . Palume, Vai- Kodumakl on ks sort.asjamehi teeritakse ka valisnikidesse, mi on ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^ g^ j^ it ^atub Piigli, Elmo Piil, L. ja A. nn. hiskondlikud liiklusinspekto- J^ , f ' . f antsusmaale, j^ombinaadist kainestusmajja isegi
Johannes Anton, Karl Ardam, Alma ja Aime Ni i , Ida Areneem, Jaan ja Helle Arro. ming. ^ ^ hastamist hinnati, et see
Anita Betzen, Oskar Birken- August Oad, Kaalep Ots, Filei- | ^ aastajandi lpust, baum. da Ozog. ^
Eesti Pensionride Klubi Toron- Leo Paap, August Paiur, 0 . tos. Palk,
Mart Hallik, Thelma Holmberg. ter..^^^^ ^ . . . . . ^ . . . o i v w ^ x ^ i x i v ^ x . x i x . w o . i i o | . v . v t ^ ^ . 1 t, n " --^ Vino Kaldma, E. Kalkis, Edu- Ploom, Eerik ja Lehti Poolake, rid, kes ttavad koosts Siseas- f^ ^^ "?^ ^ 1^ ..^ 1^^ ^^ rahvushku insener-tehnilisi ttajaid ja kesk-
ard Kalkun, Kanada Eesti Vitle- Kari Pormeister, Larissa Phvel, jade Valitsusega. Hiljuti tehti kok- ^aunistusega pooktoole, mis olevat ^^^^^ tootmisjuhte. jte hingute Liit, Kristjan Kang- A . Prii, Ants Prtelpoeg. kuvtteid eelmise aasta tegevuse ^^^^^^^ kunstiteosed, ro, Ralf ja Frida Kasper, Marta Leida Raudvee, Kaspar Rebane, le ja siis leiti, eHklusennetuste ^ Kaunismaa, Olev Kivioja, Martin H . Rist, Helga Roman, Endel Ru- juures ori heks kurja; juureks Srve on ikka veel kuulus oma Eesti Elektrijaamas toimus Kivistik, IrmgardKnuude, J. Ko- berg. Olev Ruberg, Eugen ja Aet joobnud roolikeerajad. ]^eid peeti viimaste lahingute asukohana. Sr- mdunud sgisel joomisvastane ha, Jaan ja lvi Kont, Leo Koo- Ruus, B. Rtsep, Nikolai Ruk. ainult hes Tallinna linnaosas ve sovhoosis kib aga ikka veel aktsioon. Khal oli ettevtte di- ban, Korp! Amicitia, Paul Kriisa, Alice Saage, Klli Saartok, Ida mdunud aastal 138 kiriiii, nen- halastamatu lahing, sda peetakse rektor ja parteiorganisatsiooni sek- K ^ Krgesaar, Henn ja Lydia Kr- Sadam, Sault Ste. Marie Eesti de rooli tagant krvaldamisega oli viinavtmisele t ajal, teadete retr ning pdlju teisi juhtkonda rc. " Selts, Alfred Sepa, Selma Sepp, vlditud palju raskeid liiklusnne- kohaselt kasvatamisega. kuuluvaid tegelasi. Saal oli olnud
John Laidcr, H . Lember, E. L i i - Heikki Sillaste, Pauline ISinberg- tusi. Lisaks neile peeti samas ra- pevakohaselt" kujundatud, sein- yitrul Rjfito I-iivoja, H . Lindstrm, Snieckus, H . Soolepp, Lex Soom, joonis kinni 106 sidukit, mille ju- . tel joomist taunivad plakatid ja et- W, f.ohu;iru, Elfride Loosberg, Alfred Sule, Johan Sumberg, A l - hil polnud ldse siduluba; palju- Aprill-maikuu kuulutati Eestis tevtteviinavendi tutvustav fotovit- f':v;ld LootuH. ma ja Johannes Snd. del neil oli vetud sidukijuhtimi- Ministrite Nukogu mrusega riin. Loomulikult olid kohal olnud fJncJa Mankio, E. Midenbrit, Kari Taagepera, L . E . Tabola, se-^igus vintis' peaga sitmise p- kalavarude kaitse kuuks. Sel ajal pildirea krval ka originaalsed
K ; i J irc) Mitt, Ants Mlberg. Mariette Talik, Rein Talvak, R. rast. Liikluses on joodikute ja lu- teotsesid kalakaitseorganid kont- modellid", kes Jstunud eraldi saa- Talve, Alfred ja Efie Tamm, Eetobadeta sitjate krval samavr- rolli pgieeskirjade titmise le Hosas. Direktor rkis sellest,
. ^ _ Tamm, Otto Tarkus, Endel Tol- selt olnud ohtlikud autode fan- ning tehti elanike hulgap selgitus- millist kahju joodikud ja luusurid ger, Toronto Eesti Maja, Helene dajad" (varastajad). Samas Tallin- td. Riiklikud kalakaitseinspekto- ettevttetele tekitavad. Peale mitut
Pohl ja Erika Tiisler. Vljapanek uik. na linnaosas veti kinni vi leiu rid, koos hiskondlike inspektori- snavttu jrgnes loeng alkoholis- sai 1. auhinna, mis vlja pandud M . Vabasalu, Nikolai Valge, les 44 randatud sidukit koos te, miilitsate, looduskaitsettajate mi. ravist, kus nimetati mitmeid.
jun., Mrt Vent, Jri Villem, Joh. kurjategijaga. ja patnillsalkadega organiseerisid niniesid, kes edukalt olid ravi Wallner. Joodikute krval on teiseks pea- hiseid haaranguid veekogudele ri jfai teinud. Lpuks oli sna n-
A. unapuu. miseksvnnetuste tekitajaks piiricii- ning seadsid ^^^ ki- tud: ka >,pey^^ Toetuste laekumine jtkub. ^"se letamine, mil puhul auto j e intensiivsema kudemise paika-tele.; ,