Lk. 2 VABA EESTLANE teisipeval, 14. juulil Nr. 52
VUAANDJA: G/ Vaba Eestlane, A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
' F R E E .E S T 0 N I A N PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetajas OlafKopvillem,
Toimetuse kolleegiumr Karl Arro, Heino Je, Olev T
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspevast reedeni 93-ni.
Tellimishinmad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.^ pool- iga lisandub posti-^ aastas $34. ja veerandaastas
kulu vastavalt $111., $60.,
TeliSmSsiniimad vljaspool Kanadat: aastas $80.; poolaastas $44. ja veerandaastas $23.. I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt - USA $115.-, $62.-, $32.-, mujal vlismaal $140.-, $75.-, $40.-.
Aadressi muudatus $1. ksiknumbri hind 75 C.
Kuulutuste tiinnad: ks toll hel veerul: $5.50, esikljel $6.50.
Kuulutusi vetakse vastu ndala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella 10-nija ndala teise ajalehte kuni teisip , homm. kella 10-ni. Vljaspool taega: Leida Marley 223-0080.
Hiljuti oli Kanada fderaal- parlamendis arutusel surma- nuhtluse taastamise ksimus. Viimane surmaotsus (ieti kaks korraga) saadeti tide Toronto !>on'i vanglas aastal 1962, kui Detroidist prit mustanahaline palgamrvar Lucas jia Toron- tost prit valgenahaline sisse- murdja ja poHtseiniku-mrvar Turpin koos les poodi. Mlemad olid elukutselised kur- jategijad (ks neist jsegi elukut- seline mrvar) ja ei saa kuidagi Biodi elda^ et hiskond l^eHs eeinde lahkumise tttu v^ ^ inks jnud. Ka ei saa juttugi olla mingist vimalikust eksitu- sest, sest Lucas tuli oma TiTirva-- tks Detroidist Torontosse^
isi inkontrahi" alusel ^ inimest ja veti kinni eilne
ki ta judis oma kodulinna tagasi minna. Turpin veti kinni kuritkohal prast plitsei- konstaabli mrvaniist, kellele ta viis kuuli sisse lasi. : SrmanuhtjusCrvastased : jtstatavad harilikult j^ u^ ^ vaidluspunkte - et mrvarist Vib mberkasvatamise ptihul ved; saada: ito hiskon-- Mailige; et eksituse puhul vib^ stuid inimesi surma mista ja hiljem ei saa eksitust enam heaks teha; Ning muidugi on vimalik statistiliste andmete abil t e n d a m i n e , et ^ur- mahuhtliis mingil viisil ei heiduta potentsiaalseid mr- vareid, sest mrvade protsent jb enamvhem samaks, olgu siis surmanuhtlus kehtivusel vi mitte. See on kik enam-vhem tsi, sest surmanuhtlus heidutab ehk ainult viksemaid ssid^ kes sel puhul oma kuritegude Juures relva kaasais ei kanna.
mni le peale juhtunud isik
t siis politseinik vi stu mdamin^ar-- revusse t n u d m r d v a r g a v i i
surma
tapmisi toimub aga viha vi kt- teitiksu prast ykuiyuures osalised teineteist tunnevad ning mrvar ei kaalutle klmalt, ^^ ^^ ^ asi end ra tasub vi mitte.
sendi - mrvadest toimub niiel- da sprade vahel", kas pere- konnaliikmeid vi juhuslikke tuttavaid laipadena lamama jt-: tes. Peale selle, kinnitavad abolit- sionistid see thendab, sur- manuhtluse vastased et sur- maotsuse tide saatmine on ,Juriidiline mrv** ja hes tsiviliseeritud maas meldamatu * see on barbaarse kiviaja- hiskonna jnus. Ilmselt pais- tavad nii meie riigi poliitikud kui ka paljude teiste ,,tsivilisee- ritud*' riikide omad sellest phi- mttest^kinnipidavat, kuigi nad ei khkle oma sjajiide ja plitseivime surmarelvadega varustamast ^ mnikord isegi
Ja: krg- iste relvadega::^, et:
pritagustele vimalikele ag- ressoritele" hirmu nahka ajada. Ning nende pihta ka tuld peaks nende reisilennuk nil kgeriiata le piiiri juhtuma vi mni salakaubavedaja pdma okastraadist lbi pugeda. Klgi salakaubitsemise eest ei ole ser- maniihtiust ette : nhtud' ning .isegi N. Liidus ei misteta hari- likult; ligemata .piirBrikkujaid s^urma.v^ '^::,-;-:;^ ;^ :.; Mis oleks siis lppotsus? |(as:
oli Kanada parlamendiliikme igus surmanuhtluste taastamist maha h l e t a d a , sellest hoolimata et suurem osa valijas- konnast, ringksitluste andmete jrgi, surmaotsuseid toetab? Ilmselt seisukohast ei oma voiitajate soove ig-
see ei meie
, Iga: paev riskeerivad :kur- trelllde taha toi-
metades vi neid seal hoida pdes, eslmis^^ keskmisel eluks / syaks vangi: mistetud mrvaril Hl^ nine vangivalvuri kri^ ^^ t^^ ^ likamast (kas vi teritatud lusikayarrega), kui tal selle eest enam mingit karistust karta e! ole? Vi miks ei peaks ks keskmine pangarve! vi kid-
Matinias Kust oma leiiinuki krval Punasel VljakiEl
Mdunud-neljapevases,,Toronto Star''-is llmiuis a r t i t , milles selle lehe Moskva korrespondent Stephen
Handelman pealkirja all ^,Soviets drop hints Red Square pilot maybe freed soon- (Nukogud annavad mista, et Punase Vljaku piloot vib varsti vabaneda) kirjutab jrgmnist:
, ,Lne-Saksamaa teismeline piloot Mathias Rust, kes oma sportlennukiga Punasel Vljakul maandus ja seega Nukogude hutrje 1 e suurt pi in 1 ikkust valmistas; vib varsti vabaneda. 19-aastase Hamburgist-prit len- duri saatuse le otsustatakse arva- tavasti juba kesoleval kuul, tlevad nukogude ameti-isi- k u d ' \
Artiklis tsiteeritakse Novosti udistebroo juhatajat Valentin' F a l i n i t l e v a n a : A s i on lpetamisel. Vibolla veel mned tnnid, ehk moned paevad, ja sii langeb otsus." Kuigi ametHkujt ei ole Falini snu kinnitatud ja Rust
: v i j b i b i k k a v eel M o s k v a kurikuulsas Lefbrtovo eeluurimis- vanglas vjutles sja Moskvas klas olnud Lne-Saksa \ president Riehard vn Weizsacker Ruti saatuse le: Gorbatshoyiga ning arvatakev et ta vib Rsti endag:a j u b a ee lo leva l n d a l a l p u I kodutee le kaasa v t t a . Weizsckeri kuuepevane visiit oli meldud vahekordade paran- damiseks, - mis pris j i seks niuutusid peale seda kui Lne- Saksamaa Liidukantsler Helmut Khi Gorbatshovi ,,glasnsti ';- propagandat Gbbelsi kunagise propagandakampaaniaga vrdles. ,,ICiii lne-saklased lubavad, et Rustist kangelast ei tehta, lastakse tal arvatavasti varsti koju minna," tles keegi anonmseks jda tahtev Lnemaade kommentaator (kuulutasime seda ette: ka oma 4. juuni numbri juhtkirjas).
Huvitavaks kommentaariks selle loo juurde pn tartu ajalehes
' ~ ' ^ ' l i l l m m I III I I I UI
politsei ktte langeiuase eest kaitsma, kui ta juba oitia eelUB- metatud kuritegude eest nagunii
vansiakaristusele
Edasi" 21 . juunil ilmunud artik- kel Tnis Aviksoni sulest, mis oma. avameelsusega tundub siinsele (ja arvatavasti ka sealsele) lugejale sna hmmastav. Toome selle ties pikkuses ra, sest artik- kel on ka v g a h u v i t a v . Mletatavasti sai Tnis Avikson kuulsaks artiklitesarjaga Tsher- n o b l i s t N o o r t e H les" , mis ka Lnes tublisti la ineid li.^ Muuseas temaga se! reisil kaasas olnud N . Eesti sjakomissar, kindralmajor Roomet Kiudmaa on vahepeal arreteeritud, sdistatu- na altkemaksude vtmises.
M A T H I A S RUSTI : U S K U M A T U L E N D - ^ ^ ^
Vras lennuk takistamatult Moskva sdames! Seda ei olnud juhtunud ja loodetavasti ei juhtu enanr kunagi. 28. mai htul oli see aga ometi tsiasi. l9-astase Lne-Saksa noormehe Mathias Rusti juhitud vike sportlennk Cessna 172 maandus Punase vl- jaku lhedal keset Moskvoretski silda ning vuras seejrel Kremli mri ja. Pha Va^ssili katedraali vahel asuva bussipeatuse juurde ,,parkima''. Startinud oli ta sama peva lunal Helsingist. '
Alustanud lennumatka kodu- 13. mail. is
kaua kui abolitsionistid ksimustele vastata ei
suuda, peame me siiski olgugi et pooleldi vastu tahtmist,: sest teoreetiliselt vib ju neil iguski olla surmanuhtluse taasta-^ mist kasvi ainult vangi vai vuri te ja politseiametnike mrvaiiii- :se eest' pooldama. .:
Soome 25. mail, olles kinud vahepeal ka Islandil ja Norras. Elas Helsingi kesklinna hotellis , ,Hospitz". Keskuse ja Malmi lennuvlja vahet sidutas teda L n e - S a k s a numbri m r g iga h b e d a n e C i t r o e n " , mi l le tagaklaasile o l i kleebitud Ham- burgi lennundusklubi embleem. Malmilt tusis Rusti Cessna hku 28/mail Moskva aja jrgi 13.21. Plaani j rgi pidanuks ta lendama Stockholmi. Algul vttiski Rust kursi lnde. Umbes 20 minuti prast keeras lennuk aga Num- mela kohal jrsult lunasse, mere
poole ja seejrel juba itta, Moskva suunale. Malmi lennuvlja dispet- sheritel ei jnud kursimuutus mrkamata. Samal ajal ilmutasid asja vastu huvi ka Soome kaitse- judude kaks radarjaama. Kui lennuk lhenes keelutsoonile Porkkala merevebaasi kohalt
kui ka s-
Lagle Parek (Propagandas c. ,
Nokogud^^^ agentuur saavutada propagan- daefekte eesti naisarhitekt Lagle Pareki vabastamisest, kes a. 1983 mis te t inukogudevas tase tege- vuse*-prast kuueks aastaks raske r ez i imiga vangil;aagrisse ja kolmeks aastaks asumisele.
Parek kirjutas alla temalt nutud armuandmise palvele ja ,,tunnistanud oma s les".
Tass kirjutab, et Lagle Pareki andmed diskrimineerinud N. Li i tu . Neid kasutanud ,,kodan- l i k V ' a jakir jandus Lnes , Ameerika Hl ja Vabadusraa- diod, siis eesti ,,reaktsioonilised" pagulased USA-s , Kanadas, Sak- samaal ja Rootsis. Tassi jrele kirjutanud Lagle Parek kompar-
,,Vtsin aktiivselt osa nuk. vastasest tegevusest, mille eest sain iglase karistuse". Seepeale partei arvestanud ,,puhtsdamli- ku' ' lestunnistusega ja lubaduse- ga, tulevikus mitte enam sekkuda illegaalsesse tegevusse. Seepeale otsustanud ,,lemnukogu presii- d i u m " L . Pareki palve rahuldada, andestada ja vabastada teda karistuse kandmisest.
EPL
javelennuvljalt temaga hendust vtta. Eeter aga vaikis. Loo tegi keerulisemaks see, et 12.47 startis Malmilt Vaasast prit soomlasele Reijo ' Korpelale kuuluv sama tpi ja vrvi Cessna, mille too oli rinud kogu suveks rootslasele T jorbn Arvenile hupiltide tegemiseks. Arven pidi lendama Turku koha/e pildistama, ji aga Helsingist lunasse edasitagasi sitma. Ka temaga ei saadud raadiohendust. Teine Cessna maandus Malmil 14.02. segades Soome ametimeeste snul oma sagimisega kas tahtlikult vi mitte Rusti lennuki jlgimist. Viimasele saadeti sjavelennuvljalt jrele kaks treeningulennukit.,Hawk". Rust lendas aga le keelutsooni ja kell 14.09 kadus tema Cessna kki kigi kolme radari ekraanidelt. See juhtus Sipoo kohal. 30 kilomeetri kaugusel Helsingist.
Rus t ' t s s a s soomlas i , simuleerides lennukatastroofi. Ta laskus kiliselt ja kadus Soome radarite vaatevljalt , jtkates edaspidi madallennul. Jlgede segamiseks heitis ta . .n- netuskohal" merre lipaagi. Kmmekond minutit hiljem sealt le lennanud tsiviilkopteri juht teatas kaldale, et merest tuseb- pinnale li. 15.00 paiku olid soomlased veendunud, et Rust on hukkunud, sest hestki lhiriigist ei tulnud piiriletamise signaale. Cessna rusude otsimist alustasid Soome kopterid, pstelaevad ja tuukrid 15.20; Otsingud lpetati
29. mai hommikul, kui NSV Liidu peakonsulilt saadi kinnitus, et Moskvasse lennanud Cessna on see, mis merre sstnuks arvati. Soome Tsiviillennundusvalitsuse es indaja t l e s , et kigi le lhiriikidele, s h . NSV Liidule teatati kadunud lennukist 28. mai htul; Nukogude Liit sai juba loo varajases staadiumis vihje, mis on toimumas. Hilisem tunhistab, et Soomele npuga nidata ci ole phjust. As i on ikkagi NSV Liidu pi ir ivalve ja hutrjejudude suures
(Jrg lk. 3)
Nr. 52
Usuteaduse Instituudi tege^ oii kestnud 10 aastat. Selle kai ja phialused ttati vlja m juhtivate kirikutegelaste piisk] Karl Raudsepp'a ja prof. Artur Vbuse poolt, kes s( aluseks vtsid Tartu lik( Usuteaduskonna ppeka^ VIeie rahvusgrupi kirikupi
Jte hulgas leidus kllalda; neid, kel oli vastava teaduslikke kogemusi lektori n tegutsemiseks ja kes nus rakenduma Instituudi petle.
Samuti selgus juba esim< p p e a a s t a 1 To ro ntos, rohkearvuliselt leidub ka nt kes soovivad kasutada Usuti duse Instituudi poolt pakul vimalusi usuteaduslikuks jaoppeks. Kmne aasta kei on Instituudi lpetanud 12 nendest ordineeritud tj koguduste juurde 10 isjl Samuti on mitmes ko usulises ts abilistena ttai Instituudi pilased, kes jtkavad oma pinguid.
Usuteaduse Instiduudi edi usuline ettevalmistus toimunud krge akadeemi tasemega lektorite poolt, kejj tasuta rakendunud Instidi kursustele ppejudude juhtidena. Instituudi teadusi t juhatajaks on algusest p| olnud prof. dr. Art ur Vi ja administratooriks pii^ Karl Raudsepp, kuna i judena on tegutsenud prof Jaak Taul, prof. dr. Mil Soovik, prof. dr, Vello mag. Andres Taul, mag. Ri Kiviranna, mag. Tnis Ni ja dr. Roman Toi. Nei mitmed on varemalt ttj
* * Tartu likooli ppejudude
0
Israeli 32-kuulises koalitsj valitsuses on tekitanud tli praeguse vlisminj Shimon Peres'e ettepanek vusvahelise konverentsi k( kutsumiseks Lhis-Ida tlij muste lahendamiseks. P nister Yitzhak Shamir'i arj on sellise ettepaneku tegi vlisministri poolt riigi-vaj tegevus ja vrdne n misega, kuna erapooletud on korduvalt nudnud Iil poolt okupeeritud alade,| dani Lnekalda ja piirkonna tagastamist tiinlastele. Prast 3-p vaidlust ei jutud kokkuh ja peaminister hv parlamendi laiali aatm| milleks ta aga parlament j alikku h I te enamu \ saanud. Peres'i tpai kuuluvad parlamendil?il nudsid Shamiri tagasiasi ja tema asendamist Peresj
Kuigi peaminister Sl populaarsus Israeli vali jj nas on tunduvalt lanj keeldus Shamir lahki peaministri-kohalt, mille rotatsiooni korras praj koalitsioonivalitsuses olle ed kuud tagasi. Ta tegi 1^1 korralduse Israeli vlissj dadele teatamiseks l b i r k i m i s t e kav thistamisest. Korralduj taselt teatas aga vlisi Israeli saatkondadele, et rentsi algus on ainult! lkatud, kuid mitte thi^
