Nr. 50 VABA EESTLANE teisipeval, T. 1981 - Tuesday, July 7; 1981 aa atzm
Herbert Salu, Kuhu pike ei paista hiskondlikke problee- me Eduard Vilde loomingus.
- Us-Eesti & EMP, 198i; 155 lk.
Eduard Vilde looming on ohiud huvialaks mitmele kirjandusteadla- sele, aga eriti ulatuslik osa selles on Herbert Salu| uurimustes. Tema doktoritks oli Eduard Vilden historialiiset : romaanit" (1964), millele aastaalul ilmus teos his- kondlikest probleemidest E . Vde loomingus Kuhu pike ei paista". H. Salu on valinud oma uurimusele E. Vilde 1888; pastal ilmunud ro- maani nime, vaadates selleaegset elu, kui varjutusealust hiskonna- vormi kaasneva (rhumisega, vgi- vallaga ja lekohtuga.
H. Salu analsib E. Vde teoste kaasaega ja on hiskonna elu ka- jastustega tutvumiseks lbi- vaada- nud kuni sada aastakiku ajalehti ja lugenud asjaolusid valgustavaid dokumente ja teoseid.
Tnapevane olukord Eestis an- nab vimalusi paralleelide tm- bamiseks ja Vilde ilukirjandusli- ke materjalide vaatlemine on omamoodi protestivljenduseks. Teose on autor jaganud veks
alajaotuseks. Esijneseks ldisema haardega peatujas ta vaatleb kir- jandust, kui. iniijikonna tunnusta- mata seaduseandjat, kelle vastu on tundlikud ka tnapevased diktaa torid ja parteid. Kirjanikud on ol- nud inimiguste nudjaiks oma loo- mmguga ja nende mju on erimaa- des vgagi suur. Eestis on just E . Vde oma loominguga avaldanud suurt ,mju selleaegse sotsiaalse teadvuse kujunemisele. Ta on mit- mes teoses nidanud lekohut, ki- ge algelisemate inimiguste maha- tallamisf^ mi et tuleb selle teose taustal ksida, kuidas ldse suutis eesti rahvas psima jda?
H. Salu analsib Vilde teoste alusel 19. sajandi eestlaste elu
"suurmaapidamises, kui sotsiaalse
TOIMETUS J A TALITUS avatud esmaspevast reedeni kella 93-iii
Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675
Toimetajad kodus vljaspool taega:
Knolatiis! vetakse vastois ' ndala esimesse ajalehte kuni esmasp.; homm. kella 11-hi ja ndala teise ajalehte kuni kol-
map. homm. kella 11-ni.
Konlntissts Siinnadl! ks tolli hel veerul $4. esikljel $5.- tagakljel $4.50
KUULUTUSI VTAVAD V A S T U :
1. ^^ aba Eestlase talita) 135 Tecumseth Stree Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70. Stn. C. Toronto, Ont. M6J 3M7 , Talitus vljaspool taega: Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida MarDey Postiaadress: 9 Parravano Q. Wlllowdale, Ont. M2R 3S8 Telefon: 223-0080
lekohtu taimelava, kus aadli pri- viiigeeritud positsioon andis nee piiramatii voli talupoegade le. heks,, osaks oli inimeste mrhine, mis Venemaal sanktsioneeriti tis-, igusliku kaubatehingima aastast 1675.
Orjus I Ja orjakauplemine sai sea- duspraseks ka Eestis prast 1710 Vene alla langemist.
Inimesijmdi koos maaga ja maa- ta, perekonniti ja ksinda, ksiku mehe hind. oli 1670. aasta 3050 rubla, tdnilcud kuni 10 rubla, lap- sed 4 rubla. Orjakauplemine toi- mus veel Eesti- ja Liivimaa kuber- mangude omade misnike vahel.
Teoorjuse ajal mrati tpeva pikkuseks pikesetusust loojakuni, kuhu lisandusid-veel ised td na- gu vdljapeks, mis viis tpeva pik- kuse 2021 tunnini. Misnikel oli igus peksuga karistada, kui ta ar- vas, et tline polnud kllalt hooli- kas. Sellises olukorras oli misa- vargus ainus vljaps tse elu sitamiseks. ' Kuid misnc otsustas ka talu- poja abieUumise, kuna noortel oli vaja abiellumiseks aadliku nus- olekut. Teinekord misnik mras, kes peab kellega abielluma. Tava- liselt. eelnes vmasel juhul sellele abiellumissunne misniku vgi- vald tdruku vastu:
^eflest suurmaapidamise as- pektist tulevad " vaatlemisele muudki sotsiaalse lekohtu vor- mid nagu ihunuhtlus. Haagikoh- tuniku karistus sadade vitsahoo' pidega oli nii brutaalne, et vis maksta talupoja tervise ja ta hauda viia. Jrgneb teine eestlastele vga
valus probleem: misniku esinie- se igus, kuna isandal oli orja- de le piiramatu vim. Teoorjuse ajal vttis see tava, et ngusamad tdrukud misa tle kutsuti, kus neid ees ootas hbistamine. Tartu kreisis oli olukord kord selline, et vallasemadest 70% olid klatdru- kud ja isadest ainult 25% eestla- sed. See olukord phjustas eriti nooremate hulgas vga rohkeid enesemrva juhtumeid.
H. Salu ksitles ka Vde lhene- mist kirikule, kui sotsiaalsele insti- tutsioonile, kus oti sageli saksa- soost pastorite kritiseerimist. Rah- va protest sellise saksa kkiloi vas- tu, kes nudis rahvalt alati mis- nikule ja lemae alandlikku meelt
; ja kuulekust, oli usulahkude tekki- mine, m oli mnikord rahvuslik vrving.
Suuremate peksmiste p u M toodi ka kirikupetaja kohale, et pida- da y,matusetali4ust veel elavai- le". Nende hiskonnaelu vgivalla-
aktide esinemisel tuleb paratama- tult ksimus kus oli riigivim, et sellised i asjad visid sndida? Ka need igused olid misnike kes ja kasakad riigivimu esindajaina tu- Ud kohale misnike kutsel. . See ajajrk on Vde teostes leid- nud elavat kirjeldamist, ajalooliste inimeste kaudu saanud osaks eesti rahva saatusest. See tingis Vilde hiskondliku romaanide kujunemi- se ja Salu .analsib olukorra su-, het kirjaniku loommguga, seda eri- t i rohkete tendusmaterjalidega kmnitades. Salu mrgib ka kuivrd raske oli Vildel kirjanikuna ja aja- k"janikuna neid materjale sel ajal kasutada. Ainult soodsate - asjaolu- de tttu psesid need noore juristi Konstantin Ptsi ajalehe Teataja" veergudele ja kujunesid heks va- hendiks rahva medeolude vormi- misel kesoleva sajandi alguse murranguks.
H. Salu teos on, vaatamata aja- looteosele omasele asjalUdoisele eriti huvitav kirjeldus eesti aja- loost, ves lugeja Vilde loomingu ltteile, aga eriti eesti rahva ras- keimate eksisteerimisaastate aja- jrku. Vilde oli vitlev kirjanik^ kes oma ukirjanduslikes suurteos- tes ti esile kaasaja.
Raamatu kauni tpograafise ku- junduse on andnud soome trkiko- da. Kaane kujundanud Jens V. Bek. Selles on arvukalt faksimiile eesti ajalehtedest, fotosid Vilde teostes, kirjeldatud kohtadest, aga ka kir- janikust enesest ja tema raamatute kaanejoonistusist.
Vikse sissetulekuga Ontario elanikele antakse abi OHIP'i preemiate tasumiseks. Eriti tulek mainida, et seda summat on muudetud hiljuti avaldatud Ontario eelarves.
Kui teie aastane sissetulek ksikisikuna on vhem kui 8200 dollarit ja kui niteks teie nelja- liikmelise perekonna kogusisse- tulek on ai a 14.000 dollari, siis olete kvalifitseeritud toetuseks, millega tasutakse teie preemiad osaliselt vi kogu ulatuses.
Pensionrid ja sotsiaalabi saajad saavad senise tava kohaselt OHIP'i kindlustuse tasuta.
Parimaks mooduseks oma kvalifikatsiooni kontrollimiseks on kohaliku OHIP'i esinduse klastamine. Selle aadress on antud telefoni kataloogis sinistel valitsusasutuste leheklgedel.
Kontrollimine on vajalik, sest te vite kvalifitseeruda abile OHIP'j preemiate tasumisel kuiga te minevikus seda abi ei saanud.
Dennis R/^ tmbrell, Minister
Ly Krabi'Parm& r@hikiriu
STELCO O M A E T F E L I N N
Kige esmalt on otse hmmas- tav Stelcomaa-alaline suurus, mis on le lOO aakri koosnedes pal- judest hiigelhooneist,tohutuist su- latusahjudest, erialavabrikuist ja laoplatsidest. See on kui omaette linn oma bussihendusega tnavaid pidi ksikute tehaste vahel, oma haigla nelja arstiga ja mitmeid muidki vajalikke asutusi on vabri- kumaadel olemas.
Kanada teraseproduktsioonist toodab Stelco tervelt 60%, ja vab- rik on kanadalaste omandiks 95%- liselt. Palgalisi Hamiltoni tehases on 15,500 ja koos mujalasuvate. osakondadega kokku 26,000 t- tajat. Naistlisi otseses tprot- sessis ttajaid (mitte kontoreis, laboratooriumes j.m.) on paarsada, huvitav on sealjuures, et tlt lah- kumiste protsent naiste hulgas on suhteliselt vike, ldiselt kiguvad tliste palgad $8.95 ja $12.^5 vahel tunnitasuna ja aastapalk vib tusta kuni $25,900. peale.
Enne ekskursioonile asumist teatatakse, et kaamerate kasutami- ne vabriku maa-alal on keelatud, kuna siin leidub tehnilisi saladusi, mida ei soovita avaldada.
Terasetstuse phialuseiks on rauamaak, lubi ja kivissi, viimast kasutatakse tohutute sulatusahjude kuumendamiseks, milles tempera- tuur vib tusta kuni 2700F. Ko-
2.
hale toimetatakse toormaterjalid rongide, veoautode ja peamiselt laevadega jvabal sesoonil, sel^ leks on Stelcol oma sadam Onta- rio jrve res. Kivssi tuleb ko- hale peamiselt Ohiost USA'st ja purustatakse kohapeal . vastavalt vajadusile. Rauamaake saab Stelco osalt oma e kuuluvaist rauake- vandusist Ontariost ja Labradorist, peamiselt aga USA'st Michiganist.
otsese tprotsessi kirjeldamine tehakse phimtteliselt selgeks sel- gitava skeemi abil, kus rauamaak lpuks vlja juab terasplaatide, traadi, . torude, naelte ja kig muuni, vhikule kige imponeeri- vamad on siiski sulatusahjud, neid on ige palju ja neid thjendatak- se kordamda iga 18 tunni jrele. Sellise hguva sulametalli vlja- valamine on meeldejv vaatepUt. - - -"v---"^?^^
MAAILMA PUHTAM TERASEVABRIK
Pollutsiooni ksimusele vastu- seks kuuleme, et Stelco on maail- ma puhtaim terasevabrik, pollutsi- ooni uurimiseks on kasutatud ki- gis Stelco Kanada vabrikuis kokku alates 1961 a. le 200 miljoni dol- lari, kuna Hamiltoni osas on sel- leks hiljuti kulutatud 20 miljonit dollarit kasutusele vttes uusi sea- deldisi, ja aparaate hu- ja vee- reostamise vhimiseks. Uusi hoo- neid paljude miljonite dollarite vrtuses on ehitusel, mis kik
produktsiooni moderniseerida aita- vad, peale muu on, niteks, t- liste ajakaartide lembeid aminegi viidud raalissteemile, millega aja-^ suhtes petmine pole enam vima- lik.
Stelco eelmine aasta on. olnud rekordiliselt edukas ja tulu annud 132 milj. dollarit. Kuna ollakse arusaamal, et sellisel suurkompaniil on peale pollutsioonipidurdamise kohustusi ka sotsiaalalal, on suuri summasid juhitud haridus-^ ja hoo- lekandealale, haiglaile, McMaster University , uurimistiks ja palju muud. \
Tunniajaline huvituur Stelcosse ei tundunud olevat kllaldane. H i - lisemal jrelprimisel vabriku k- lastamise lohta saan vastuseks: Stelco ekskursioone saab korralda- da teisipevast reedeni k. 9.30 ku- ni 1.30 hommikupoolel, kokkulep- peks tuleb ette helistada Stelco tuurikoordinaatorile telefonil 528- 2511, local 2952. Klastajad pea- vad- olema vhemalt 16 a. vanad vi vanemad.
Hamiltonist saadud informatsi- ooni kohaselt asub African Lion Safari sealt vaid poole tunni auto- sidu kaugusel, Torontost on 1 tund situ ja see koht on pere- kondlikeks vljasitudeks soojalt soovitatud aasta ringis. Seal leidub le 1000 eksootilise looma ja lin- nu ja vaatamiseks oh ta limalt huvitav.
(lrgneb)
il^ l^ ALFRED D V O K A T - N O T A R
Eosm Royal Tnist Tw? Toronto Dominion Centre
Postiaadress: ip.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 8^ B-1T?7 ! 24-tundi telefoni valveteenistus
TED ROLAND LAAN tsdvokacst-notcir
Toronto, M5H 2L3
Hobusesit
