Lk. 6 V A B A E E S T L A N E Msipeval, 1. septembr 1981  Tuesday, September 1, 1981 Nr. 61
L U G E G E Johan Pitka
idci"S(g]lks^ iii@!a oli esimene vistlus tal prast pik- ka vigastuspauai.
Ida-Saksamaa vitis Jugoslaa- vias, Zagrebis peetud Euroopa Ka- rikavistlused, nad said rohkem: vite kui kik muud riigid kokku. Naiste aladel oli Ida-Saksamaa kuues.
Thelepandavamaist tulemusist: Sebastin Coe vitis 800 m nagu oodati, aga .aeg oli 1.47,03, mis on le viie sekundi nrgem maailma- rekordist. 200 m vitis idasakslane Frank Emmelmann ajaga 20,33 ja ji teiseks 100 m jooksus ajaga 10,25, esimene, oli shotlane Allan Wells. Prantslane Michel Bellpt hppas teivast 5.40.
Muudest tulemustest: Juri Se- dhh heitis vasarat 77.68, Detlef
. Michel oda 90.68, teine Danis Ku- la 88.40, Valeri Sareda krgust 2.29, Herd Nagel 2.28, kaugust Uwe Lange 7.98, UdoBeyer kuu- li 21.41.
Naiste aladel viskas bulgaarlane Antoneta Todorova odas uue maa- ilmarekordi 71.
spordividyd Dsseldorfis toimunud kreisi
SpordiiiydiseM kodyunaall'
Haapsalus toimusid Eesti 38. malemeistrivistlused, kus meistri tiitel ji selgumata, kuna kolm ja- gasid esimest kohta. Neile korral- datakse uus lisaturniir, kus selgub kes neist tiitli omale saab. Esikoh- ta jagasid J. Vetemaa, A . Hermlin ja J. Ludolf 10,5 punktiga. 4.-5. kohti jagasid H . Krner ja leedu- lane, G. Pieshina, 6 . - 7 . G. Uus ja A . Vooremaa.
N . Liidu ja Ida-Saksamaa vahe- lisel mitmevistlejate kohtumisel pstitas seitsmevistluses naistele Ramona Neiibart uue maailmare- kordi 6621 punktiga. Naiste seits- mevistluse krval toimus meeste kmnevistlus, kus eestlane Tnu Kaukis saaviifcas 7805 punkti. See
Budapestis peetud ijvistlustel pstitas Toomas Turb 3000 m jooksus uue Eesti rekordi ajaga > 7.48,96. Mni pev hiljem ta jook- sis tnavuse Eesti tipptulemuse i 5000 m distantsil - ajaga 13.31,55. Kuigi need tulemused on Eesti spordis tugevad, ji ta rahvusvahe- lises konkurentsis siiski kolman- daks.
Debrecenis peetud sotsialismi- maade noortevistlustel saavutas Heimar Lipp kmnevistluses 7352 punkti, millise tulemusega ji tei- sele kohale.
Inglismaal, Nottinghamis peetud aerutamise , maailmameistrivistlus- tel prnulane Jri Poljans, kuulu- des N . Liidu neljalise ssta vist- konda, saavutas kuldmedali 500 m distantsil.
Ungaris vitis jalgratturite koon-, dis, kuhu kuulusid Mallor Trna, Jaan Veeranna, Virgo Usin ja Mihkel Joosep kolnieetapilise kri- teeriumisidu. Individuaalselt oli M . Trna parimaist teine, J. Vee- ranna neljas.
Viiburi lhedal peeti esimesed N . Liidu ametlikud orienteerumise meistrivistlused. Teatevistluses vitis kuldmdali Eesti meeskond,, kuhu kuulusid Arvo Kivikas, N i - kolai Jrveoja ja Johannes Tasa. Individuaalselt oli meestest N . Jr- veoja neljas. . .^
XI lemaailmseil lipilasmn- gudel Bukarestis sai Toomas Turb 10.000 m jooksus esikoha. Heino Puuste oli. odaviskes tulemusega 87.22 kolmas.
Leningradis peetud kerge j usti- ckuvistlustel oli vormis jlle Jaak Uudme hpates kolmikus suure- prase seeria! 16.70 le  16.83  17.04  16.96 ja 16.76, millega saavutas esikoha. Samal vistlusel Enn Sellik jooksis 10.000 m ajaga 28.50,81. jdes sellega teisele kohale.
Hollandis peetud juunioride meistrivistlustel Finn"-klassis purjetamises sai kuldmedali tallin- lane Tnu Tootsi.
XXXII Balti regatil olid-21-st vistlevast jahist : Tornaado"-
,ciboyr Daysmcispev^i, 7o septembril, 1981
Esmaspeval, 7. septembril 1981, ei toimu jtmete kogumist.
Normaalne esmaspevane kogumine toimub teisipeval.
Normaalne teisipevane kogumine toimub kolmapeval.
A J A L E H T E D E ja suuremate esemete (klmutuskapid, tugito4>r lid, madratsid, puumaterjal, oksad jne.) kogumist E l toimu kol- mapeval, 9. septembril.
Silitage oma suuremad esemed ja ajalehed kolmapeval, 16. septembril, toimuvaks raveoks.
Pidage meeles: Torontos on 19 klaas- ja metallnude kokkutoo- mise keskust. Lhemaks informatsiooniks: 367-7742.
R; M. BREMNER, P. Eng., Fi l .C.E.
Coramissioner of Public Works
aastaks. / 237 lk.  Hind $8.89 pluss 50 centi saateknlu
K INK IGE oma vrrahvusest spradele Eesti vitluse tutvustamiseks ingliskeelne
Evald Uustalu
MGH. VABA EESTLASE TALITUSES
3sma
Kyllapcalavik
HELSINGI - Sajad kullaotsijad on liikunud tnavu suvel ringi La- pimaal olevate jgede res. Kul- lakaevamine on muutunud harras- tusest elukutseliseks. Otsijad vi- davad, et uued tehnilised vahendid on niikaugele arenenud, et Lapi- maa kiiUaaarded lpuks avastatak- .se.
Kuigi kaevamismasinate kasuta: mine Lapimaal pole uudsus, ph- justavad need gedat vastuseisu looduskaitse eest vitlejate hulgas. Masinatega on tnavu kaevatud Lemmenje looduslikus rahvus- pargis ja Ivalo je harujgede juu- res, mis on looduskaitse all. Kok- ku on Lapimaa kidlapiirkonnas ol- nud tnavu rohkem> kuUakaevurid kui viimase meeste generatsiooni ajal.
klassis parimad Ain Pomerants ja Mart Vilgats. 53-e osavtjaga Finn"-klassis oli kolmas Aare
ylikodid l|p@to|Ciid Worcester Polytechnic Institute
Worcesteris, Mass., lpetas BS kraadiga inseneri ja t juhtimise alal Mait Weiderpass. Samal ajal lendati ta ROTG raames ettevat mistuse saanuna 2. leitnandiks. Eritunnustusena valiti viimasel kooliaastal  T h e C a d e t of the Year". Septembris siirdub ta nel- jaks aastaks sjaveteenistusse. Praegu ttab ta R.I. skautlaager Yawgoog" juhtkonnas.
Northeastern University Bosto- nis, Mass., lpetas BS kraadiga keemiainsenerina, Vldi Weider- pass. Juuli lpul asub ta tle Pittsfieldi, Mass. G.E. kompanii juurde.
Brown university Providences, R. I. lpetas Magna Cum Laude BA kraadiga Linda Aro. Lpetaja sai ppetulemuste eest kaks eriau- hinda James A. Price Roman His- tory Prize ja Lucius Lyon Latin Prize. Samaaegselt valiti ta Phi Beta Kappa liikmeks. Linda Aro on ms. Ants Aro ttar, kes on. Fire- stone International Co. tehniline juhataja Akronis, Ohio.
ILMUS
Oskar Lutsu KEVADE Saadaval ,,VABA EESTLi^E'^ taUtoses ja kooliohtatel Eesti Majas raamatute mgilaual.
fflND $6.00  postiteel $6.50
o,CUSTUTAMTA NLG KUNSTI JRELE..."
Hind $11., saatekulu 85 e. M   ^ ,>Vaba Eestlase" talituses
ILMUS
Leedus toimunud VI N . Liidu ulatusega koolinoorte vistlustel ^j^i,-,^ ^:im-im^:i^*M^L. saavutas Ingrid Pulst seitsmevist- ^'^'9 SUHttipaeVakS luses 5404 punk ja sai kuldme- yABA EEST LAN E" dali. fBoam
ARVO MGI
RAHVA AJARAAMAT Eesti Pevalehe kirjastas Stokholmis 1979. 256 lk.
Kaas, 20 illostratsiooiii ja lay-ont Otto Pajult, 17 kaarti Eesti ajaloo eriaegadest autori visandite jrgi joonistanud Vello Kallas.
Raamat sisaldal) kroonika kujul (aasta-aastalt) eesti rahva aja* laga selle algusest tnapevani koos thtsamate sndmustega maailma ajaloost, eriti seikadest, mis pn mjustanud eesti aj" lugu. Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo phijooni, sfindmusfte es i tese krval kommenteerib autor olukordi, teeb jreldusi
ja oletusi. Eriti sobiv noortele kinketeoseks.
Hind $26. pluss $1.00 saatekulu
MGIL VB EESTLASE TALITUSES
Teekonnale mtlemine viis siis- ki une silmist. Kuidas kik viks nnestuda? Kas nad suudavad sooritada antud lesande? Aga kui ks neist haavata saab ja vangi vetakse? Vi ehk mlemad? Mis on selle jrele saatuseks? ^
Paljud mtted liikusid meeste peades, aga lpuks vallutas uni vsinud mehed. Hommiku valge- nedes rkasid nad erksaina ja pu- hanuina.
Peva jooksul liikusid nad kii- rustamata piiri suunas. Suunaks oli ida-kagu ja selles suunas oli ks majagi kaardile mrgitud. Maastik oli tasane segamets, kus kimine oli vga hlbus. Minek tundus muuski osas mugavana ega polnud vaja karta naabri rohelise- yormilisi piirivalvureid. Jrgmisel peval oleks olukord juba hoopis teine.
Oma piirivalvurite Inkumisest olid neil tpsed teated, pris kel-
laaegade jrgi. Need oli saadud juba enne. Samuti nad olid saanud andmeid piiritaguseist psivaist valvepunktidest, kuid liikuvate valvepatrullide liikumisaegadest ei olnud neil aimu. Aga kll see asi selguks omal ajal.
Mehed psesid tee lhedusse. Hommik oli veel varaj ane, aga teele polnud nad julgenud astuda; kuna oma piirivalvurid valvasid ja tegelesid n.. sisemaa valvamise- ga. Omad piirivalvurid viksid esi- tada kiuslikke ksimusi ja halve- mal korral matk viks lppeda ennp algamist. Nd oli parem psida tee krval' ja sealt olukor- da silmas pidada.
 Kll see on prgulik olu- kord, et peab omigi kartma, pomi- ses luvonen oma vaikivale kaas- lasele.
Kalle mmises midagi vastu- seks, kuid ka Juvonen ei okud
suuremas jutuhoos. Teise vher- kivus muutis tedagi vaikivaks.
Matkajad judsid pllulagen- diku servale ja jid. istuma p- saste varju. Nd pidi piir olema sna lhedal. Taevas oli tmbu- nud sngeisse pilvedesse ja pilve- udu nis puutuvat peagu puude latvu. Peagi algas vaikne vihm ja mehed otsisid kottidest vihma- kuued vlja. Nende all nad jid jlgima mbruse elu. Paar maja oligi nha nende vatluskohta. aga mingit liikumist siiski polnud mrgata. Ainult paar lehma jalu- tasid vljal, aga need ei olnud meestest huvitatud, ahmisid vaid pikki heinakrsi suutiteks.
Siis tekkis juba liikumist maja lhedal. Noor tdruk ilmus maja trepile. Viivitamata otsis ta kustki aidahoonest mbri ja hakkas astu- ma lehmade poole. Hommikulp- si aeg oli kes. ,,Hel-luu-na!" h^ dis tdruk ja lehmad hakkasid as- tuma lpsja i50ole. Mehed visid lpsjat jlgida pris loozhikohalt!
 Ma lhen rgin tdmkuga, tles Juvonen.  Need kaardid ei, tundu olevat eriti tpsed, ma teen selgeks kus piir on. Seda peab eriti tpselt teadma.
 Aga kui hakkab milleski kahtlustama.,.
 Ni i noor tdruk ei kahtlusta midagi. See pikk vihmakuub pei- dab mu varustuse. Ja minusugune asjaline peabki mistma tdruku- ga rkida. Ole sina siin kottide juures, tles Juvonen.
Juvonen lks tee rest kauge- male j hakkas astuma lpsja poole.
  T e r e hommikut, tles ta rmsalt naeratades. -Tul i halb lpsiilm.
tere,' vastas tdruk
rmsa hlega. - nii varakult tuleb?
 Metsamees peab alati kima hommikul vara ja htul hilja, t- les Juvonen pruunide silmade vl- kudes.  Ausalt tunnistades, ma" olen vhe eksinud. Kus siin on Neuvose maja? Ja kust pseb sin- na otsemat teed? Mulle eldis et see on siin 'suunas, aga ei oska teed ksimata prale minna.
Ja, ega te palju ei ole eksi- nudki, naeratas tdruk. Seal ju maja katus on nha nende kaske- de tagant. See kasesalu ongi juba Neuvose maal.
 Neid kaski me tulimegi vaa- tama. Sber vib juba kohal olla, sest ta lks sealset pllu rt kau- du, vibolla teadis juba vanast ajast aadressi. Parem on kui mi- nagi lhen, et ta asjata ei ootaks.
 Olge vaid ettevaatlik, et te ei lhe naabri poolele, sest piir on pris seal lhedal. Siin tulebki olla- valvel, et lehmad ei pseks pri taha.
 Ega minulgi pole tahtmist piiri taha minna, naeris ^'Juvonen. Kll ma katsun olla ettevaatlik.
 Ma ainult tahtsin, hoiatada, tles tdruk.- Meje talu maad- ki jid peagu kik piiri taha, ai- nult maja ja see karjamaa ji siia poole piiri. Kas jte pikemaks ajaks siiapoole? ei saanud tdrulc jtta ksimata.
 Saab nha kui kaua tuleb ol- la, tles Juvonen. --.Oleneb mui- dugi sellest, kuidas kasekaup hak- kab minema.
Oma jutu rkinud, lks Juvo- nen teele tagasi ja knaku taha judes kiirustas sbra juurde. 
 Kuidas lks?  Muidugi hsti, kena tdruk
ja meeldiv mujaltki. Lubas kasvi
Kust vras asetki kui kauemaks, peaksin jma, naeris Juvonen.
 Sul on need tdrukud alati meeles. Aga piir, kas see on lhe- ohkas Kll^ ^^ ^
sid ja siis peaks rahast piisama, unistas Juvonen.
 Sel matkal vib elugi minna.
 See on otse ees, selle karja- maa taga. Nd meil polel muud teha kui minna sgavamale metsa, ja oodata jrgmist d, seletas Ju- vonen.
Pevajooksul oli kllalt aega tpsete kavade tegemiseks jrgnii- se  jaoks ja arutada eritingimu- si piiri letamiseks sellelgi^ juhtu- mil, kui sattuks kokku naabri pii- rivalvuriga. K a oli hea vtta tp- sed kompassisuunad eri juhtu- meiks," sest pimeduses ei nnes- tuks alati kaardi lugemine, kuna valgust ei julge kasutada. .
 Vaata imet, kuidas need ini- mesed saavad elada pris piiri - res, imestas Kalle. -  N e i l on: muidugi selleks eruba, et vivad elada kodus kuna elumaja ji pii- rist siia i^olele.
 Kll neil luba on. Kuid neid nib siiski hirivat uue piiri l- hedus, tles Juvonen rangel h- lel. Kas need pole tavalised rvlid, kes vikselt Soomelt vta- vad suured maa-alad, kuigi enes- tel on maad kas-vi teistele jaga- da. , '
 Leningradi julgeolek : . .  Ah, paska! rritus -Juvonen.
 Neil peab olema igasuguseid* phjusi. Vaata Balti maad, kik viksed riigid tehti madalaks, see on venelaste taktika.
On hea, et siiski kogu Soo-j met ei vtnud.
i  Jaah, Soome-neitsi vaid muutus kriitilises olukorras .sale-- damaks. Aga me mehed vtame vhemalt kaotused tagasi. Olgu siis maksja kes tahes. Mned rei-
- See kib selle asjaga kaasas tles Juvonen. ^
, Pev mdus vaikselt sadades, mis genes ha peva jooksul, h- tu oli vaikne ja mehed arvasid, et sadu vib jtkuda veel selgi. See sobis hsti nende plaanitsusega, sest saju rabistamise ajal - oli piiri letamine mrgatavalt kergem kui ilusa ilmaga. Pimedas s kergen- daks sadu liikumist kitsamais Icoh- tades ja piiri kohal olid need tes- ti kitsad.
htu eel tegid mehed veel vik- se lkke tiheda oksadega kuuse alla. Nd oli aega sa, keela kaerapudru ja teha seda maitsvaks konservilihaga. Selle jrel veel kopsikutis kanget kohvi ja nad tundsid end ' tidetuina.. Jrgmine sgikoht oli juba teadmatuse ta- ga. Prast smist magasid nad veel mne tunni ja kogusid judu iste pingutuste jaoks. 
Oli juba sna hmar, kui nad rkasid erksatena ja puhanuina. Nd tuli veel kontrollida seljako- ti sisu ja jtta kik liigne kraam peidukohta.
 Nd' on parem kergendada selj akoti raskust, tdes Juvonen.  Kui nad peaksid meid testi hakkama taga ajama, siis ei tohi asjatut raskust seljas olla ja s- givaheajad pikenevad automaat- selt.
Kas sa nii arvad?