Nr. 67 Nr. m V A B A E E S T L A N E neljapeval^24. septembr 1981 -^Th^^ lk. 5
Baasaucaoi
MbPleasantRd., Toronto P 2L1. Kiriku tel. 483-5847
p. Oskar Puhm Dinnick Gres., Toronto
14N 1L8, tel. 483-4103
harpsikordil Karin Ilves, ateenistusel teeb kaasa leeri-
0 koor Margit Viia juhatusel, elsed kell 11 homm.. Pha-.
kool. Teenib p. 0. Puhm, pr- R. Toi. UMAALT LAHKUMISE JA
ENUTE ]\ILESTUS-JUMA. ENISTUS; phapeval, 4. ok-.
kell 11 hommikul. Leerieel-
TAJA KNETLWID: teisi- 1 ja neljapeviti keU 68' h- uul ajal kokkuleppel.
ei Kool suri chesteris, Gonn. suri 11. sep-
i l vereklambi sdamesse l i i - e tttu seltskonnategelane,
juhatuslge, juhatsliige jte hingute Liidus ja selle ailmses keskuses, Connecti-v . .Vitle] ate hingu esimees, sliige sealses Eesti Seltsis ja eas teistes organisatsioonides Kool. . 1924 Viljandis Pllumeeste e hlekandja^ Oma Maa.". aja F. Kooli pojana, lpetas^ jandis- gmnaasiumi, Edasi-' ise katkestas sda, mis te- .^ aasa haaras, millest ta n-; bei vljus" eluga. Pgeniku-: veetnud Augsburgi laagris,
eerusid Koolid sealt SA-sse, elama ConnecticutL Tta-
iul:-;mitmel alal, viis. teda anne osariigi teenistusse. ^
ie Tahevali
okholmi eesti koguduse pe- raost Aleksander Tahevali
peapiiskop Konrad Veemi
Tahevali on sndinud 25. 1893. Oma. pika eluaja jook- ta aktiivne paljudes Idrikli- ilmalikes organisatsioonides, hulgas Eesti Naisklubi, kus tses juba kodumaal ja jat-
lle rekonstrueerimisel Stok-
sndinud 4: veebr^iaril atskiv. ~ maal, Derbys suri Anna
Taling, neiuna. Olem, sndi- oktoobr 1903 Pada vallas, ai. leris suri 16. augustil; Au- aarmaa; sndinud 4. det- Are vallas, Prnumaal.
sis suri^ August Tomson. onis, N..J. suri 12; augustil Treumuth, sndinud 9. 1 1932 Antslas. r^ orgis suri 8; augustil Ev i : neiuna Vaher, sndinud
obril 1929 Paistus, ys, Austraalias suri 13. juu- man Mlder, "sndinud 17. il 1915 Puurmanis. ' ^. ys suri; Elmar (Kbi) Ki-^
aalias suri 29. augustil Hei- le r^,. sndinud 19. jaanuaril
urne'is suri 29. juulil Vera ; sndinud 10.;^mrts" 1896, s.
is suri Adelaide Berg, sn- '98.
nas suri 29. juulil Toomas sndinud 6. . septembril
Hinnas.
R. Kuus, tel. 781-0021
Kcskkaitse Cffdoost Eestis enne m md Vana ja uue rooma iguse jrgi loeti kiki looduses vabalt elavaii loomi peremeheta varaks, Ja see-
prast^ olid ka jaht ja kalapk kigile vabad. Seda ka Eestis, sest meie veekogud olid kuni X V m sa- jandini vga kalarikkad. Niteks kirjutab Russov oma ,Xiivimaa kroonikas", etkogu Livoonias ja eriti Eestimaal ei ole sna otseses mtte'htegi lossi, alevikku, misat ega kla, kus ei leiduks hid jrvi vi voolavaid jgesid vi ojasid, kus kasvavad mitmesu9[iJ*ed kalad j^ vhid; ja seda niisuguses klluses, et vaevalt helegi talupojale keelatud on pda kalu. Ja vhke Ja neid oma soov! Jrgi ma."
SiMCOE JRVE
| : A M I I . V T n u S T C O O P O P a T I O I M R E A L T O n
ldse ksitlesid vanemad seadu- mrati loodusteadlane akadeemik sed kalapki kui tuluallikat. Ka K. E. v. Baer. Uurimisele kuulus Hupel jutustab, et veel XVIII sa- Peipsi jrv, Soome lahe ja Lne- jandil maksid-rannamehed enami- mere kalangi olukord. Uurimis-
peaaegu igal aastal venelased, kes msid ka vakavsi vikesi srgi ja. ahvenaid.'
Et kalakaitse mrused olid ku oma maksudest kalades. Maksu td algasid 1851. ja'lppesid rahvale raskelt kttesaadavad,^ arvestamisel vastas leisikas (8,19 1859. aastal, kusjuures uurimise kalakaitse selgitamisel suureks kg kuivatatud sarge hele kuuen- kigus esitas Baer 7 aruannet, sammuks edasi oli esWs^ dikule taalrile, leisikas kuivatatud Nendes pidas ta kalavarude vahe- keelsete kalaraamatute ilmumine latikat voi siiga kahele kolmandi- liemise phjuseks Peipsi jrves ti- Neist kige oluiisemariaesi^ kule taalrile ja leisikas kuivatatud hedasilmaliste pniste kasutamist. Spuhl-Rotalia Kodumaa kalad"
ALAN HENRY TALLMEISTER haugi vi ahvenat poolele taalrile. Kalade kasutamise osas selgus, et (139^ )^ oli htlasi ka esimene i. J^^^uL^^1^^^7.^^^\ }^ 1 ^evadistest, mesilasesuurus- eestikeelne .mramis- ja ksiraa-
kaitse osas heks thtsamaks sndniuseks oli esirrie-
ksnes Pihkvasse umbes 10.000 rahvusvaheline Lnemere ka- tndrit aastas, sest neid kalu ka- ^^ ^^ ^^ e^; kongress, mis peeti ^Riia
^ sutatr paastutoiduea. ^ 1910. Sellest kongressist vtsid osa Liivi- ja Eestimaa, Pe-
Merekalanduse kohta^; Rootsi, Taani ja Baer, et olukord on eriti halb l- Saksamaa kalateadlased. Kbngres-
kuna tnder sbolakala asend.. pnistega ligatakse: sii;ksitleti .kalade^ 60--90 jalapeva vr 45---68 I^D; lonilaste paas koelmutele, mramist, rime ja kilu kaitset, hobusepeva ^ ^ Niteks leidis ta, et Luuga je. hljeste vastu vitlemist ja muud.
; suudmes pdis ks ettevtja oma Kui kala- ja loomavarud vhe- 76^^Qliseg lhilasi kevadest tal-
nesid; hakati ulukeid ja kalu maa veni d ja pevad lbi kahe p c ^ - viljaks pid|ama, mille tttu ka jahi- Jani Ja kaldast.^ :^ M^ ulatuva ja kalapgi igus lksid maaoma- noodaga. ^ nike ktte. Aastast 1644 on tea^ Isiklike uurimuste phjal koos- ^^^^ olid tollal ainsad organisatsi- da esimene korraldus, mille jrfji tas Baer Eesti alade kohta esime-: te kalakasvatuse ja ^tiigi- laevatatavais jgedes pidi keskele se kalakaitse seaduse, mille tsaar kalanduse krval tegelesid ka kala- jma vhemalt 12 knart (6,4 kinnitas 23. novembril 1859 nime-^^^sega. ; ; / - ; m) ja teistesv jgedes ning ojades 6 tuse all Mrused kalapgi pij. Omariikluse .aastail kehtesta^ ^^ knart vaba vett. Liivimaa maa- ramiseks Peipsi.ja P'ikhva jrves." ^^ ^^ ^^ s^ ^^ t^ ^^ ^ oludele
Ka mrati kindlaks karistused. vastavad kalapgi / ja kalakaitse
3 taalrile ning 1000 kuivatatud veeti kuivatatult mujale, hariduse saaraid Birchmoiint ^Col- rime poolele taalrile. Et taalris Jegiate Institute's, mille lpetas oli 90 krossi ja jalapev maksis 3 aastal 1874. ppis keemiat McMas- ning hobusepev .4 krossi, siis vis ter likoolis IlamiUonis, saavuta- rannamees leisika kuivatatud kala- des B.Sc. kraadi aastal 1977. ka- dega tasuda 520 jalapeva vi
3 miili Beavertonist phja poole. Mgil kaks vga heas
korras kolme magamistoa- ga talvekindlat elumaja, ehitatud 8 aastat tagasi, ja ks 100* lai jrverne ehituskrunt. Esimene maja asub 100' laial jrvekrundily kaasaarvatud 95' jalga jrveranda (ebahtlane krunt). Majaga kaasas eraldiseisev kahe auto garaash. Ksitav hind $84.500. Teine mja on 100' laial krund, igusega kasutada prkaat par- ki, millel on 290' jrveranda. Maja on ehitatud koos he auto garaashiga. Elutoas sissehitatud kamin. Ksitav hind $50.900. Kinnisvarad asuvad krvuti kruntidel. Ehituskrundi ksitav hind on $38.400, asub otseses lheduses. Veel mgil mned suuremad maatkid Gollingwoodis ja Wa- saga Beachi lheduses, Nottawasaga ja Saugeen jgede kallas- tel. Head kalapgi vimalused.
Neid maju ja krunte on vimalik nha igal ajal.
Lhema informatsiooni saamiseks helistada VICTOR LIBE tel. kontoris 694-3336
kodus 488-0129 1 Beavertnis (705) 426-9155
deemiliselt kuulub Korp! Fraterni- tas Estica'se.
415 hobusepeva.
Asukohaga Tartus ja Riias te- gutsesid ka Keiserliku Vene Ka- lapgi ja Kalakasvatuse Seltsi kalandus! abiseltsid.
PANGE KTTED KORDA ENNE T A L V E ^Ahjude gaasikttele vahetamine. Kasutage dSklikkQ toetust.
^ Igasugused ktteseadmete parandused. ^ Mdukad hinnad, s^kustega tmehed.
- Tel. (416) 275-1280
,,Svitushoaeg Prnus oli tnavu menukam kui kunagi yrem/' tles vana prnulane sgava irooiaga. Mitte ainit, et| linn on kogu
seaduses, mis prineb 1671. aas- Ka mrati kindlaks karistused.- ~ ^ Kaiapuugi 3a KaiaKaitse "^ve kubisenud klalistest .kaugematest vennasvabarkidest". See on tast, esineb aga juba esimene ste. Niteks noorkalade pdmise ja mrused. Praegu Eestis kehtivad 5>ar" us juba aastakmneid ja sellega ei harju kunagi, sest tege- mis viitab kalade kaitsele. Nimelt mmise eest karistati he setve- ^-^lap^i eeskirjad prinevad mist on kutsumata kuialssl 3ga, ei tohi keegi jgesid ja ojasid kai- riku (26,23 liitri) puhul 3 rublaga, ^/^S. aefstast. Kuid neile eeskirja- ^^^^^^^ eestlased lnest, kes dast> kaldani tkestada, sest kala- kahe setveriku puhul 6 'rublaga ^^'^ .^^^ del peab olema vaba lbips i^- jne. neb. Ka pldudele klvatud'kemi- paatidel ning parvedel vaba lbi- ^ y ^ i , . ^^'^^'^^ valgumine koos vihmavee.- sit - Keelatud vrkude Seidmnsel ka- ga veekogudesse phjustab sageli
XVIII ja X I X sajandil korralda- sdlast kuni 10 rublaga, kalade massilist hukkumist." L i - sid kalapki oma valduste piiri- Rahatrahvist sai poole lesandja ^^^^ viimase paari aasta des kohalikud maaomanikud, kel- vi sdlaste kindlakstegija enda- murkkemikaalide, ve- ledest igaks pani selleks maksma Ie, teine pool kuulus avaliku jrel- ^ l^^ ^^^ s^e ja -ktuse asjatundmatul oma s-eadused. Seeprast esineski valve asutusele, ^ hooletul mberkimisel tekita- Eesti alal kuni X X sajandi algu- v a . o . ^ o . o . .t: ..11. ^-^-A kalastikule rnka kahju palju-
amatavetereostus suure- j ^ ^ ^ ^ ^ - ^ ^ . ^^^^^ ^^^^ .^ j^^ g^^ p^^ ^^ ^^ puhkuste p^riood rootsi Ja soo- me turistide lemmcpaigaks
klastanud, kaovad tielikult ida- klaliste" laia. jutu hulka.
Kuid ka lhematel naabritel po- le^ elu kerge.
Teatavasti on Rnas ammu ltlased muutunud vhemusrahvus eks. Toit-
.. .... . a . a . . x . u . . xc^uxva . . a u j u p a . j u - l"solukord Riias on praegu isegi Vaga omaprane oli selle maa- ^ ,g j . halvem kui Tallinnas, kus vahest
ja hrgutavate - roogadega kaetud lauad igalpool olid endastmiste- tav asi n maa kui mere andide poolest".
Nnda lausujs vanem - prnulane htute pimenedes;
(Valis Eesti)
seni nii palju misnike, linnavalit^ ruse 16, milles teldi: Kui kee- , . . - . ' ^ ikka-i on i^ oest rasvast liha saada
A t A i ^ u u m u bcibLi^estie, mis poie Vdoas- ^^^A.i^t^ ; o c m , ^ t ^ i m n s npli Vnrda nhvas siis iinvs-'
aer .saaaa. tatud ihunuhtlusest, siis rahatrahv, Kalavarude vhenemise koMf^ "^is ulatub 10 rublani, asendatakse esitas Liivimaa kuberner 1848, vitsanuhtlusega 5-25 hoobini, aastal kaebuse Vene tsaarile j^ ; ^'^^^ ^"^^^ asendatakse 25 sdistas kalureid, kes kasuta- vitsahoobiga." vad tihedasilmalisi vi koguni Paljudes Balti kubermangude linasest riidest vrke, milledega linnades kehtis veel tiendavaid SmnHCSHhTlySl' hvitatavat ka kalade jrelkasv, kohalikke eeskirja kalade kaitseks, p^^^^,,,, j , , , ^ , , .
Et vltida kalavarude tielikku h- faiteks oh^ Tallinnas lohe puuk ^^ ^^ lemkohtunik Sandra Day vimist, tegi kuberner, ettepaneku: " ^ . . ^ 1 ? -T ' 0'Connor tles Senati lekuulami- piirata kalapki teatud aastaajal, ^^ l^ V^ v T .^' '""^' '^.H ' sel, et ta pooldab surmanuhtlust, mrata kalavrkudele kindel sil- ^^^^^^^^^^ lemkohtunik on ka seisukohal,
kalavarade kahanemise tokestami- seks/ v''^ ;.
omaduste igasugune veekogudes."
muutmine toimus neli korda pevas, siis unus tasid:riialased oma ilusad Kemeri rannad j sitsid
eesti tiitcirlastel^ Toronto Phjala Ttred alusta:
Prnusse kus vad uut tegevusaastat-aVkoondu- toiduolud lahedamad. Niisugune on f kigile alakestele gaidide- praegu meie olukorra tegelikkus, e Ja vanemgaididele. A^^akoondus
- ' toimub Eesti Maja Noorteruumis Rgin vahest danlikust
Paremaid Ja ilusamaid karusnahkia made suurus ja sisse seada range on MINK. [ kontroll kalapgi le. . Vite valida muidugi endale ka SgHg ettepaneku ja kogu k: rebase, swakara, pesukasu, piisami si^use selgitamiseks saatis Rii- vol mitmetest teistest karusnahka- givarade Ministeerium Eestisse dest kasuka. ^ erikomisjoni, mille esimeheks Valmistame kasukaid ka tellimise peale Teie oma maitse ja soovide kohaselL Kasukate mbertegemine. j f g j l i ^ ^ i a Suur valik moodsaid sgismamt^ leid, uued vrvid ja tegumoed villased Ja mohr.
lastelastele ko- neljap., 1. okt. 1981 kell 7.30 htf. kui Prnu oli Edaspidised hellakeste koondused
peetakse laupeva honimikuti Eesti : ~ Maja Noorteruumis. Uute hella-
keste registreerimiseks ja infor- matsiooniks helistada Astrid J-
valiistamise kursus ^^'^^ - ^87-2094 vi Margot Nortmaale tel. 759-7230.
7 90
Ostke : nd, soodsad: liinnado
Eelmiste aastate eeskujul toimb- tud. Tema vaatekoha jrele tuleb ka sel sgisel rahvariva valmis-
. arvesse vtta politsei poolt esita- tamise kursus Northern Secondary Ka puudus thus jrelevalve, tud tendeid, kui politsei ei olnud SchooPis, 851 Mt. Pleasant Road, ning nll kestis rvpk' edasi, teadlik, et ta juhtus nende saami- Toronto : haridusosakonna finant- Niteks : kalastasid Saadjrve) seks tegema phiseaduse vastase seerimisel. Kursusele registreeri-
- - lbiotsimise. / mine toimub 28. ja 29. sept.; kell Sandra Day 0'Connor tles veel, 7.00 htul ja esimene ttund toi-
Gt ta ei poolda koolipaste veda- mb kolmapeva htul. 7. okt., kell mist bussidega hest piirkonnast 7.309.30 (on vimalik ka n teise, et saavutada rassilist tasa- tud htul/registreerida);^' ' kaalu". Ta tles, et tegelikult on
KIKIDEKS ai.NDLUSTUSTEKS
Kell 9.30 e.l.6.00 p.l Neljap. kuni 7.00 p.l .
Laup. 3.00 p.l . Charg^x, Master Gharge
12. septembr toimus New Jer- E R K U juhatus oma koosolekul '^ ^^ ainult noorte hirimine, seys tnavune etniline festival, phapeval, 13. sept. otsustas aval- rhvusgruppide esindusgruppide dada tehtud eduka t eest tnu omakultuuri levaatus mitmesu- ning tunnustust ESTO-80 USA pea- gustel. loomingualadel. Eestlased kmiteelo eesotsas esimehe Peeter vtsid juba kolmandat; aastat osa Kiikiga. Peakomitee pidas oma pidustusest, mis korraldati Liber- ^viimse koosoleku asjaajamise lik- ty State pargis Jersey Citys, Hud- videerimiseks 29. aug. soni je kaldal. Esines Lakewoodi /uhatus nimetas. ESTO-84 USA
lektoriks STOKHOLM - Fil. dr., kirjanik
rand Roos on' likoolivalitsuse
' Kuna jrgmised lemaailmased Eesti Pevad toimuvad jllegi To- rontos, siis on soovitav juba vara- kult hakata igete rahvarivaste valmistamisele mtlema. Nende valmistamine vtab rohkern . aega kui osiatakse ette arvata. Eriti on soovitav nooremal generatsioonil
1482 Bathurst St., 4 kord ^Cathurst-vSt. Clair)
I nion kontoris 653-781i J2 . ^5^7816
otsusega mratud likoolilektoriks kursusest osa vtta, sest varsti t , , T , . , i , soome-wgri keelte alal Lundi li- kaovad vanaemad ja rahvarivas-
esto rahvatantsiigrupp Fred Rikka .peakomitee esimeheks Veljo Aren- kooli juures. rand Roos ttas 4. te valmistamise tundjad nins juhtimisel. gu Rockvillest Marylandis. Veljo Juulist 1980 .sel kohal asetitjana, noortel tuleb meie rahvusliku
Liberty Park Festival nime all ^ ^ ^ ^ ^^^^ '^^ ^SA peakomi-
ai]><>0BEK)ZDOXCH>aD4>4ia>04QSO<!Z]M>IZ0<nQX><ISM><
iesfbsed Rahvus- vahelise Arhitektide
Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-prandused ja mlestusfondid on tulumaksu- vabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisat- asuvas
toimuvat pidustust korraldab New aseesimees Temal tuleb eesti Jersey kuberneri nuandev kogu, ^**/'^'"']''^ S kogudustega kuhu eestlaste poolt kuulub ki.ber- lab'raagitult moodustatud peako- neri poolt nimetatuna ERKU esi- "^ f"^ "^^ ' t^'*^^ mees Juhan Simonson. txansport, majutamine jne.) juha-
V ; : ^ ' tajateni esitada kinnitamiseks .Pidustus toimub otse Manhatta- E R K U juhatusele. Peakomitee laie- 1^ - kongressist vttis osa kaks eest-
ni kohal teiselpool Hudsoni jge ma koosseisu liikmete vi-bamine ^ast: tehn. dr. Ervin Ptsep Stok- 700 aakri suuruses pargis, ning rakendamine toimub peako- -^o^^ist ja Toomas Rein Tallinnast.
Rahvusvahelise Arhitektide Liidu
M4K 2R6
958 Ont.
meie ranvusiiKu p- randi edasikandmise eest hoolitse- da ja nputd^', ppima hakata. Suureks abiks: rivaste' valmista.- misel on mdunud aastal munud Helmi Kurriku ,,Eesti Rahvari- vad" uustrki ilmumine, mida on veel vimalik muretseda (laos 100 eks.), kuid ma juhtnrideta on algajal vimatu raamatu jrele rahvarivaid etnograafiselt i- gesti valmistada. Kavva on vimai iik soovikorral vtta lisaks ka tei- si ksit-alasid nagu hretikand, vkudumine, jne.
T E I E
ppet on I edukam ja hu- vitavam , kasutades SAKSA K\ ALITEET
Lheduses asub kuulus Vabadus- mitee enda rangemisel. Ervin Ptepait oli; ettekanne _ sammas, Statue of Liberty ja E l l i s - E R K U juhatus htlasi mras ka mningatest haiglaplaneerimise
kaudu tulumaksuvaba kviitungi ^s^^" '^ eestlastest sisserndajal- toetussumma peakomitee esialg- aspektidest tnavuse handicap-aas- .a^micpVo PPC^; M p i n Q^R tuutud pisarate saar". Rahva- seteks kuludeks, nagu broota^ ta taustal. Toomas Rein kneles
tantsu ja teised esinemised toimu- -bed, postmargid jm. Peakomitee teemal vikelinnade ja maaasulate sid restaureeritud .suures raudtee- asub varakult tegema eeltid UA elukeskkond Eestis. jaama hoones, kusi lbi kisid kik eestlaste massiseks osavtuks Paralleelselt: paljude nitustega kelle poole vib prduda; era sisserndajad, kes Ellis Islandilt IV lemaamsetest Eesti Peva- nidati ka lastejoonistusi. Kmne- liseit igaiiks, kes ori praamiga saabusid USA mandri dest Torontos, Kanadas 1984. a. aastane Almar Pihelgas Tallinnast dus rivaid valmistama pinnale. sUvel. oli joonistanud oma kodulinna ki- saada "asjatundlikke ja-tps
( V E S ) ' ' ' ^ / (VES ) rikuid. . . - - . M s \::' ^
Kursust juhatab Endla Komi,
286 Eglinton Ave. West Toronto. Tel 481-5673
M4R 1B2
