Mr. 85 V A B A EESITLANE teisipeval, 1. 1981 - Tuesday, December 1,
U N U S T A M A T A K A L E I S T A B I E A A S A T j I S A ^ - V A N A I S A l A IA
plvkonnad trotsivad kommunismi Torontos tMstcifi Vabadussja alguse 63 aastapeva
Toronto Eesti Vitlejate hing thistas eelmiste aastate eeskujul ka kesoleval aastal yabadossjsi ^^ gwse mlestamise aastapeva vastava aktuse ja koosviibimisega mdunud laupeva htul Toronto ^^sti Maja keskmises saalis, nnestunud aktusest-koosviibimisest vtsid osa saakoni inimest, nende ^wlgas ka Eesti Vabadussja veterane. .
sndinud 20. mrts 1908 Jrvamaal
surnud 29. novembril 1981 Torontos
abikaasa i k E N E
MELGI ja IVAR
ANITA Ja ERIK
KAUAAEGSET H E A D SPRA
AINO PELLO AUGUST RTSEP  LYDIA LAAR JOHANNES ANTON albnkaai RISTO LIIVOJA abikaasaga V A L D E K OJASSON abikaasaga
"Aktuse alguses toodi Vitlejate hingu liikniete poolt: saali Kana- <^ a. Eesti ja Toronto Eesti Vitle- jate hmgu lipud ning asetati var- rastesse. Koosolejatp poolt pr- dus avasnadega Toronto- Eesti Vitlejate hingu abiesimees lo Tamre, kes meenutas Vabaduss- ja aigug^ 28. novembr 63 aastat tagasi kui vene punaarmee massid tungisi(j le pi i r i . Eestisse, kavat- sedes meie kodumaad vallutada.
Algas Vabadussda, mille kestel eestlased avaldasid sissetungija- Me liinimlikku vastupanu ja
. -Vitsid sja, mis lppes Tartu, ra- huga.
Selles vitluses langesid paljud ko- I dumaa kaitsjad, kuid nende nimed raiuti marmorisse ning neile kuu- lub meie tnu ja lugupidamine. Teises - maailmasjas haarasime uuesti relvad, et kaitsta meie kodu- maad, .kuid see langes lpuks oku- pantide ohvriks. Vaatamata-sellele kaotusele elab Vabadussja vaim meie rahva hulgas edasir ja meie peame hiselt jtkama vitlust ku- ni Eesti on jlle vaba.
> Kne jrele kutsuti rahva ette kuus aktusele saabunud Vabadus- sja veterani, kelledele pr. Moks kinnitas rmda nelgiied. Need kuus yeterani piid:, A. Tomander, E . Uduste, A. Nd, H . Kukkur, A. Rtsep ja A. Vaher.
tervituste osas Eestlaste Kesk- nukogu Kanadas esimees Laas
. .  *
 Kneleja rhutas, et eestlased ei tungi kellelegi kallale ja ei taha kedagi vallutada.
Meie sooviks on vaid omal maal elamine ja meie rahvale kuuluva plise maaala meile kindlustami- ne. L . Leivat kandis ette ka aupea- konsul 1 Heinsoo pevakohase lki- tuse koosviibimisele. Teisena ter- vitas Eesti Vitlejate hingute L i i - du Kanadas esimees K. Tori, kes rhutas 28. novembrit kui suure thtpeva thtsust meie rahva elus. Ta meenuta,s ka et New Yorgis asutatud Vabadussjaliste hing thistab juba oma 50. aastapeva ning et vrsil loodud vitlejate hingud ei kao ega hbu vaid kas- vavad ja arenevad. Pikema Mrja-, lm tervituse oli saatnud Vabadus- sja veteran ja Vabadusristi kava- ler B. Leeman.
Aktusekne Vabadussja kigust esitas A. Kala , kes oma ettekande sissejuhatuses tstatas ksimuse kas on veel mtet rkida Vaba- dussjast kui meie kodumaa on ju- ba 40 aastat olnud kommunistliku ilike all ja et. sealne rezhm tegut- seb jrjekindlalt meie rahva hvi- tamiseks. Kneleja leidis, et just see olukord phjustabki meie eri- lise aktvsuse ja Vabadussja meenutamise..
Ta mainis, et kodumaal on s irg i - nud uued plvkonnad eestlasi, kes trotsivad kommunismi j a kamiavad edasi vitlustuld.
A. Kala ksitas lpuks k a Tartia rahu ja selle tingimusi ning tstis eriti ese meie tolleaegseid rgi- ja. sjavejuhte, kellede visadus, ettengelikkus ja riigimehelik tar- kus vimaldasid sja va viduka lpuni.
Muusikalises osas esines Mein- hard Niinvee, kes laulis kolm po^ pulaarset laulu Eesti on mu isa- maa", ,,Uljad noored'V j a Noorus on us". M . Niinvee saatis oma populaarsete lauludega hiljem ka tantsuorkestrit. , 
Lppsna aktusele tles Toron- to-E^sti Vitlejate hingu esimees E. Moks, kes eriti rhutas, et^eest- iased pole kunagi pidanud vallu- tussdasid vaid ainult kaitsesda- sid
siifflg neid on tviastanud vaenla^ sele vastu astumiseks suur vaba- dustahe.
See vabadustahe elab ka praegu edasi ja kskord tuleb' aeg, kus vaenlane lakse meie maalt vlja idapiiri taha. Kneleja tnas l- puks htu korraldajaid ja ritusele kaasaaitajaid.
Aktus lppes Eesi hmniga, mille jrele pud viidi saalist vlja ning ^gas hubane ja heatujuline seltskondlik os.
OOTAMATULT LAHKUS MEIE ARMAS KOGUDUSE LIIGE
JOHANNES ERICH ILMAS
Jehoova on k iu karjane. , E E L K V A N A - A N D B E S E KOGUDUS,"
NUKOGU ja PETAJA
iste arhiiv pevakorral Edgar Marten valiti SooBiiepoiste Klubi uueks esimeheks H Mdunud phapeval pidas Seomepoiste KluM Torontos oma pea- koosolekut prast pikemat vaheaega. Eesti Maja klassiruumi oli kokku tulnud kmmekond liiget, kellele on sdamelhedane olnud klubi tege- vuse elustamine. Koosoleku avas senine abiesimees Edrgar Marten, kes valiti ka koosoleku juhatajaks, protokollijaks I. Vihmav
Eesti esinejad Canadian Craft Show'1
A l Amaast kaasmaalasil
BENTIA V O M M ANTS VOMM, MAI JRVE lastega
Esitatud kahe aasta aruandes mrgiti klube rgemendi lipu koo- pia valmistamine ja selle nnista- mine, ajakirja Phjala Thistel" uue numbri mumine ja sellega seotud koosviibimise korraldamine, kahe aasta jooksul on olnud veel suvepev, mnel puhul on vetud osa.Soome;:., Sjaveteranide Klubi sndmusist. 'Tegevus3 ja kassaaru- anded kinnitati.
r, JEeloleva tegevuskava le oli. mningaid arutlusi, mehed on
aOMCESVAUES .CHAFEL 436 Roncesvalles Aw. 533-7954
ja i on
ja mdukad hizmad.
M . WAYNE HAMILTOI^ Funeral Director
m MmaA Pieasant.M. (limapool EgUntom)
Helistada td. 489-8811 <D 489-890S
Tenoliselt jtkab klubi juures olev Ajaloo Toimkond oma tege- vust uute andmete kogumisega, mis viksid ilmuda jrgmises,
Phjala Thistel" numbris. Mr- giti ka vajadust ESTO-84 puhul soomepoiste kokkutuleku korralda- miseks.
Valimistel valiti eraldi esime- heks Edgar Marten, juhatusli^- meiks Paul Toomsalu ja Endel T i - gane. Revisjonikomisjoni P. Ra- bisson, A. Joutsi ja L. Ots.
Koosolekul oli ksimuse all ka arhiivimaterjalide korraldamine, kuna mitmete meeste kes hoid- misega vivad meed kaotsi min- na.
Prast selekteerimist leida vima- lusi nende Eesti Keskarhiivis tal- letamiseks.
TORKE CHAPEl 2357 Bloor St. W . W7-3153
lUNBui owtcrocs toons
Meeldiv, vrikas ja individuaal- set thelepanu osutav teenimine.
Oma parkimisplatsid kikide matusemajade juures
iiiiiiiiiniiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiininiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiii
Oktoobri lpul peeti Toronto Eesti Majas Lennnvepoiste Klubi peakoosolelk le veerandsajalise osavfjaskonnaga. Koosolekut juhatas K. Jgi, protokollis E . Oder, Koosoleku avas K. Jgi, misjrel vaikse leinaseisakuga mlestati sjalahkunrad Jenmsvepoiste spra UMel ja ZedelgheimI peviit dr. Priit Paasi.
KAASMAALASED
lesti rist
BERKLE9 TOOMAS SOOTS
CENTRE PLAZA 128 Queen St. South (Mississauga Rd.) Streetsville, Ont. 826-4846
141 m.
Eesti Invaliide toetava Naisrin- gi loosimisel vitnud loosidest on
j seni vlja vtmata jrgmistele numbritele langenud vidud: nr.
'20 ~ roheline (suur trkitud num- ber), 41  oranzh, 165  hall (trkitud number), 73  helekol- lane, 52  lilla, 70 ~ helekolla- ne, 53 ~ helekollane, 73  hele- roheline, 13  oranzh. >
Informatsiooniks helistada 461- 5859. .
Aruannete osas arutati lennu^ vepoiste.teoksil oleva ajalooraa- matu ksimusi ja levitamise vi- malusi mitmel maal olevate lennu- vepoiste hulgas. Praegu viibivat vabas maailmas umbes 750 endist abiteenistuslast, kellest Lennuve- poiste Klubisse kuulub 250; surnu- te nimekirjas on aga 88.
muidugi ksikraamatute hind ala-
Ajalooraamato  kasvandikud'^ ksikirja kirjutas Arvi Tinits, kes andis seletusi raamatu kohta.
K a loeti ette Ignas Trmakla sis- sejuhatus teoksil olevale teosele. A . Tinits andis levaate raamatu sisu- lise klje le. Lisak& juba valmis ksikirjale oli t veel uusi andr meid saanud Luftwffe tdrukuist. Kuramaa vitlusist, Srve srelt taganemisest ja muud.
Raamatu majandusliku klje eelarve esitas E . Jgi, mis oma mahukuse tttu tuseb ^25.000 juurde, arvestades 1000-lise t i -
;laazbtga, suurema;.' arvu ' .juures
Raamatu majandamise tagami- seks lasti ringi kia korjandusleht koosviibijate vahel, kus igaks lu - bas midagi trkikulude garantiiks,' kokku anti lubadusi $31.000 ula- tuses. 
Ka alustati movembris joba ette^ tellimistega, knsjnnres raaiiiatii hinnaks on $35 Kanadas.
Raamatuga seotud tdeks valiti raamatu-toimkonda A . Tinits, K . Jgi, M . Pedel, H . Kannel, E.^ Oder ja G . Toming. Raamat peaks kavakohaselt 'ilmuma 1982. a. sep- tembriks, mil on kavas korraldada lennuvepoiste hine 55-aastaste snnipevapidu. Peotoimkonda va- liti M . Jaago, T. Khelik, L . Koff, R. Rutnik, W. Mandra ja E . Pur- je. '
Viimasena tuH valimisele uus ju- hatus, kus valiti esimeheks A . T i - nits, juhatusliikmeiks tJ. Pikkov, K . Jgi, R. Soobik, M . Jaago, M . Aviste la T. Khelik.
Mdimud reedel avati Toronto nituse vljakul asuvas Queen E l i - zabeth hoones seitsmes aastane Ga- nadin Graft Show. See on suurim kui kunagi enne, sellest vtavad osa le 300 esineja kaheksast pro- vintsist ja see annab levaate kui- vrd laialdane ja kunstiprane on Kanadas seUeladine tegevus, kus inimese otsiv vaim on otsinud ja leidnud vljendusvimalusi u- meele rakendamisel, ning vljenda- misel.
Eestlasist esinevad nitusel Ma- nivalde Woodworking, Manivalde Aesma oma heledast puidust mb- liga ja viksemate tarbe ning u- esemetega. Temal on see juba mit- mekordne esinemine ja ta valgest mnnist esemed on sageli leidunud huvilisi. Seekord on tema vljapa- nek otse sissekigu krval (bootb 140). ldilmelt oi^ mrgata, et ta on valmistanud suuremaid ese- meid, kgipuhvet, mar laud ja istmed.
Teise eestlasena" esineb jllegi mitmeaastane nitusest osavtja Lana Kasak oma sulemaalidega, mis eelmistel aastatel alati leidsid imetlejaid. Seekord 'r<booth 414) esitab ta jllegi samas stiilis ja osaliselt ka samaste motiividega tid, kus uuemad on naismotiivi- lised kompositsioonid, samuti m- ned abstraktsed td..
Seekordne uitus On pikerha kest- vusega. ks osa on vlja pandud kmme peva, teisena vahetuvad prast viit peya vastav arv uusi esinejaid. Nitus jb avatuks 6. detsembrini.
' :  . .  ' ". .  , '. '  ' I . . '  ' ' 
Lembitu Maleva 32. aastapev