Lk. 2 VABA EESTLANEjeisipeval, 2. veebruaril 1982 Tuesday, February 2,1982
axm
VABAgeSTLANi VUAANDJA: O/ Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Toroatos
TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Je, Olev Trass
POSTL\ADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,: ekspeditsioon) 364-7675
TJELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.--, poolaastas $24. ja veerandaastas $13..
TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $55;, pool- aastas $29,ja veerandaastas $15.-.
Aadressi muudatus 50 c. ^ksiknumbri hind 50 a
REE ESTONIA Published by Free Estonian Publisher Ltd;,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont. M6J 2H2
ajudepesemine Kommunistlike propagandavte-
te rakendamisel omistatakse esma- J r ^ s t thtsust marksistlike idee- de i lakkamatule idealiseerimisele, millede serveerimisel tahetakse t- siolude vltsimisega nidata ja kin- nitada kuidas N, Liidus j teistes Ikommnnistlikkndes riikides on saa- vutatud iiiimkonna teenimiseks Ja sellele parema tuleviku kindlust- miseks suuri majanduslikke, sotsi- aalseid ja kultuurilisi edusamme. Fropagandaliste lesannete teosta- miseks ja valede massiliseks levi- tamiseks ei ksita kuludest ja va- henditelt talitades jesuiitliku phi- mtte jrele, et otstarb phendab abinu. Lnemaailmas nimetatak- se seda propagandalist rammimis- lehnikat tabava nimega ajudepese- miseks'^ ning selle ala eksperdid ja pshholoogid on arvamisel, et sel- lisel inimese mtlemisviisi mjuta- mise tehnikal vib olla ainult siis mjuvaid tulemusi kui ohvritele ei ole tde kttesaadav ja nad on an- tud tielikult kommunistide mani- puleerimistehnika meelevalla alla.
Ajudepesemise raproovitud teh- nikat kasutavad N. Ludu ja teiste kommunistlikkude riikide juhid ja propagandategelased mitte ainult oma riigi piirides vaid katsuvad oma valede laviini kigi keprast olevate vahendite ja vimalustega eksportida ka teistesse riikidesse. Ei saa salata sellel osavalt ln- de ja mahajnud arenguriikidese anseeritud propagandakaubal n paiguti thusaid tagajrgi, mida Mnnitavadv snnrte liikmete arvuga Ikoinmunistlikud parteid Lne- Euroopas ja teistel mandritel, eriti aga majanduslikult ja sotsiaalselt mahajnud riikides Aafrikas ja Kesk-Ameerikas, kus punaste pro- pagandaga vaeseid masse les ke- takse, et neid prast maksva korra kukutamist kommunistliku dikta- tuuri alla painutada. Kindlasti oleksid sellise ajudepesemise tule- mused palju viksemad kui lne- maailmas kommunistliku propa- ganda levitamisele likoolides Ja vaesemate kihtide hulgas vajalikku thelepanu omistatakse agentide ja propagandistide krvaldamisega ja vajalike sotsiaalsete reformidega.
Ajudep^emise tehnikat ritavad kommunistliku propaganda tegijad kasutada ka vlismaal elavate eest- laste ja teiste pagulasgruppide hul- gas, kasutades selleks mitmesugu- seid vtteid, kige rohkem sski kirjalikku mjutamistehnikat, mil- leks vlismaal elavatele eestlastele saadetakse pidevalt Tallinnas trki- tavat kommunistlikku propaganda- ajalehte Kodumaad^^ ning mitme- suguseid broshre ja trkiseid, mis tegelevad peamiselt Eestis ra- kendatud kommunistlikku rezhiimi listamisega, ajaloo vnamisega ja vltsimisega ning tsiolude moonutamisega. Neid saadetakse vlja peamiselt eesti keeles, kuid viimasel ajal sna sagedasti ka inslise keeles, kavatsedes sellega mhtavasti eriti mjutada meie nooremat generatsiooni, kelledel on inglise keel sageli kodusem kui eest] keel.
heks viimaseks sellelaadiliseks saavutuseks on Tallinnast massili- selt vlja saadetud 120-lehekljli- lae propagandabroshr Est<]inia Fanoram", mida teose viimasel le- hekljel antud andmetel on trki- tud 7500 eksemplari. Kuna Eest^ vaevalt leidub selle broshn luge-
jaid, siis vib oletada, et kogu see suur tiraazh on saadetud vlismaa- le ja seda katsutakse vliseestlas- te hulgas levitada.
Pk broshrile nitab, et selle sisu on katsutud kigiti siluda ja vastava iluraviga" philisi propa- gandaartikleid maskeerida. Bro- shr on rikkalikult varustatud pil- tidega ja seal rkitakse olmpiast. Tartu linnast, eesti teatritest, eesti lasteraamatutest, kunstnikest, kirja- nikest, margikorjamisest, karatest. Pirita kloostrist, laulupidudest ja .muust, kuid krvuti sellega on seal toodud ka raskekaalulisi propagan- daartikleid, milledest kaalukamad on Eestimaa Kommunistliku Par- tei peasekretri Karl Vaino kirjutis Eesti uus elu" ja N. Eesti lem- nukogu presdiumi abiesimehe MetaYanmase artikkel Rahva vim".
Mlemad artiklid on lesehita- tud alatutele valedele. Nii niteks kinnitab Karl Vaino, et eesti revo- lutsiooniline rahvas valis vabalt 1940. aastal juulis uue parlamendi koosseisu, et eesti rahvas on nu- kogude korra all saavutanud teli- se vabaduse ning et nukogude Eesti on teinud kommunistliku kor- ra all suuri edusamme majandusli- kult ja kultouiilisfelt K. Vaino peab vajalikuks jrjekordselt les lugeda kui palju eesti rahvas pro- dutseerib, kuid artiklist ei selgu, miks eesti rahvas seisab toidusaba- des kui saagid on suured ja pro- duktsioon letab mitmekordselt
Kaua huvipuiiktiks o l^^ Soimii^ jpreidendiyalimied on lpliku ot- s^e teinud^ kui indim^^ ^
^ial vaUsid valijaniehe^ ^^ ^^ ^^ ga Soome presidendiks so i^aalde- mkraadi valimiste-else nieeieoludej m^ tustfe ja suunata imtsum^ inuseita oh Soome tnajiaeyn^ poliitiline ojukbrd praegu kigUe selgesti mistetav; See on to(mud inimestesse teatud vabanemistimde; Kartus venelaste n u d ^ demkraatlilm^^ ^ 1 ^ ^ juhtimisele mng suunamisele^ ^^ ^^ andmisest" bh jpnUd ^iski theUpaneiha soomlased yisid tiesti demo- kraatliku ssteemi kota uue riigijuhi valida.
Soomlased seisavad ski ksi-; inUse ees, kias prast veerandsada <aastat he mehe juhtima riigikord^ eritT sisepoltikas^ yifcs samas laadis jtkdai vi on sifai muudatusi nha* ldine rkamine h siiski; et kuigi Kivistb ehk; ei ole h tisy<Brelirte poliitikamees kui oli Kekkonen, usutakse ometi,
Veebruar on Eesti snni- Ja vitlustekuM. Pildil moment viimasest sjast, kus eestlased om vamglstamuo et ta presidendina pole nrk riigi- grupi vitmatuid" punaarmelas!.
Ida-Euroopa kohal Ameerika ajakirjcsnik vidab, et J dtas ei otsustatyd midagi tiesti kindlat
juhiks. Sellejuures ksitakse iid; milline oii tema teline poltiiihe yryus? Presidendivalimised toimu- sid Soome sinise lipiivrvi all ja Eoivisto sotsiaaldemokraatk iu viT ei paishiudW lbi. P^ ^^ valimise lplikul kigid said koni- imunistidki brii srmed asjasse pann^ kuna Koivisto sai puuduvad hled just neilt.
WASHINGTON (Vaba Eestlase kirjasaatjalt) - Sjaseisukorra kehtestamine Poolas ja seUele jarg- Tavalisest rohkem huvitab nenud nrk ja ksmeelepuuduseta reaktsioon Lneriikide vaUtsuste poolt on jllegi tstatanud thelepa- goomlaa ka venelaste reaktsioon, nufpokusesse he kige philisema ksimuse Euroopa praeguses geopoltises olukorras ja Lneriikide j^j^ mitmel korral ilmnes juba suhetes Moskvaga. SeUeks on Euroopa jagunemme kaheks Ida ja Lne vahel, Jalta konverentsi kokku- enne valimisi ega suuda enam min- lepetest ja Teise maaUmasja lpust saadik. Vaatleme alljrgnevalt USA ajakurjamduses viimasel ^jal ggj^ Uatusi leiutada. Tass rkis esitatud mtteid sellel teemal. juba valijameeste tuleniuste selgu-
hendriikide tuntumaid Nuko- Ungari osas lepiti Jaltas poola pritoluga professori Sewe- Koivisto gude Ldu eksperte ajakirjanike Churchilli ettepanekul kokku, et ryn Bialeri seisukoha. Bialeri ar- I^^^J iii^H^^^^^^^ hulgas, Washington PostT' endi- Lneriikide ja Moskva mju oleks vates peaks Washington, katsuma Z.T''^ ^^ ^^ ^^ ne Moskva korrespondent Kobcrt prast sja lppu enamvhem Moskvale selgeks teha, et Lne- j^^Stw" P"^^ G.. Kaiser, menuka ja suurt the- vrdne, formulatsiooniga 50/50. rgid mistavad Nukogude Liidu ^^^^ valimisi nci Tass Kolvis.
' ' " , , . , , vajadust cordon sanitaire jrele . . . j . / Tegelikult knjunesid asjad Unga- jda.Euroopas. Kuid seejuures tu- 'ga^g-Be-d ..vastapidiseid ^ ris aga nn, et sealses poltilises , . ^ . Nukogude stra- ^ 'Wiwalnseid maike, kurn Ahfi korralduses lnerklde mju ^ f ^ " ' ^ " ^ ^ ^ ^ ^ K ^ muutus paari aas^ jooksu, pea- ^^1:^1^^ ^ j ^ ^ l l . ^ 1^ gu tiesti olematuks. . : tel labi kukkus, kurnstas Tass ko-
helepanu saanud raamatu ,,Vene maa" (1976) autor, avaldas Washington Posfis** pikema ar- tikli Jalta 1945: ajalopkell, iris ikkagi veel lb Ida-Euroopa ko- hal". Veebruaris 1945, siis kva/Tei- ne maailmasda oli lhenemas
iseseisvusaegse Meta Vannas shongleerib N. Lii-
du phiseadusega ja katsub meele- heiflikult selgeks teha, et nukogu- de korra all kuulub vim rahvale, kuna rahvas rakendab riiklikku vimu nukogudesse valitud rahva- esindajate kaudu. Artikli autor ei rgi loomulikult sellest, et nnda- nimetatud nukogud on ainult konstrueeritud selleks, et ke tst- misega kommunistliku partei polii- tikat heaks kiita- tegelik vun riigis ei kuulu rahvale vaid vike- sele k^ommunistide klikile, kes kramplikult seda valede ja terrori- ssteemi abil isiMikes huvides oma kes hoiab.
Tallinna propagandistid tta- vad nhtavasti leliidulise*^ plaani alusel ning ei mtle sellele, et pa- gulasgruppide hulgas ei ole sellise propagandaga ega ajude pesemise- ga midagi peale hakata. Nende v- tetega vib tulemusi saavutada raudeesriide taga, kus varjatakse rahva eest lnemaailmas valitse- vaid vabadusi, majanduslikku ju- kust ja telist demokraatlikku! korda, samuti on vimalik selle propagandaga mjutada lnemaa- ilma ja arengumaade pahempool- seid elemente, kes ei turaie prakti- liselt kommunistlikes riikides valit- sevat terrorissteemi, kuid sellise labase ajudepesemisega ja valedega on vimatu peibutada ja vrgutada neid inimesi, kes on elanud varem raudeesriide taga ja naudivad nd demokraatlikus maailmas kehtivaid vabadusi. Need inimesed tunnevad elu mlemat palet ning mlemate ssteemide erinevaid ja ksteisega teravas vastuolus olevaid klgi ja teevad sellest oma jreldbsed. Need inimesed oskavad ka iges suunas kasvatada ja valgustada omaj noorsugu ja selgitada neile kommunistliku ssteemi ja propa- ganda telist olemust
Em-oopa maades hoopis teine ^} ji^^^ kstapuha, mida ka Jaltas ot- Moskva ei tohiks vastu seista m(jo- ^^^^^ oU'meeles olnud
oma lpule ja Nukogude Liidu ar- sustati, praktiselt mras Ida-Eu- dukatele muudatustele nendes rii- juhtum Kekkose valimisega, mU meed tunginud taanduvate saks- roopa olukorra sski asjaolu, et kides. hiskondlikku ja poliitilist avaldas oma vihameelt Kek- laste kannul sgavale Ida- ja Kesk- need maad jid Nukogude Ldu olukorda Ida-Euroopa rkide tu- y^^^^ ^ .^^ ^^^^ sjaajale jrg- Euroopasse, kohtusid Roosevelt, sjavelise vimu alla. Kaiser nen- leks lasta liberaliseeruda, ilma et g^ya^ gi ^gtatel toimunud tegevuse Churchill ja Stalin Jalta kuurordi- dib, et Lneriigid aktsepteerisid need riigid langeksid vlja Mosk- prast. Nd Kreml teah juba et- linnas Krimmi poolsaarel. Seitse Nukogude mjuvimu Ida-Euroo- va mjusfrist. Sellisest lahendu- Soome vlispoitikas pole peva kestnud tippknverentsil, pas, kna nad soovisid rahu ja sest oleks kasu tda-Euroopa riikide mumi radikaalseile muudatustele Ja mlest. sa vtsid ka vlismiiiist- kartsid tlikollete tekkimist, mis elanikele, pakkudes neile vabamat ngjjg ei looda ka lneriikide Soo- rid ja sjavgede juhtkonna esin- viks vlja va sjani. Ja majanduslikult paremat elu, sel- me poliitika vaatlejad, dajad, lepiti kokku, mida teha Sak- Kaiser siiski ksitieb, kas prast lest oleks - kasu Moskvale, muutes Koivisto on olnud sadamatli- samaaga prast selle kapituieeru- sja lppu kujunenud olukord Ida- olukorra Ida-Euroopas stabiilseks ne, kes endale raskustega saavutas mist ning koosklastati suhtumine Euroopas on tegelikit stabm^^ ja sellest oleks kasu Lnele, kuna hariduse ja omab ka praegu sakslaste alt vabastatud Ida-Eu- . . ^ ^ ..^ " , ^ ^^^^ saaks parandada Ida-Euroopa soomlaste usalduse, keda rahvas roopa maadesse. thelepanu seEele, et ^^^^^^^^ elutingimusi ilma kon- hindab tenoliselt samuti kui
Iga tosma aasta tagant on Ida- frontatsiooni astumata Nukogude Kekkoneni, keda kU kritiseeriti Euroopas aset leidnud suuremad L^uga. sagedaste Venemaale viivate jahi-' rahutused, mis on. asetanud pm- Tegelikult ei ole seUine mtte- kikude tttu, aga^ ^^ l^^ ^^ ge alla rahvusvahelise poitika. laad midagi uut. Lneriikide polji- hmnati ja armastati. Nd ksi-
juhib Robert Kaiser thelepanu as- ungari mssu mahasurumiseks tika on kogu aeg tuurinud sellise takse: kas Koivistost tuleb samane jaolle, et midagi tiesti kindlat 1956. aastal kulus Moskval paar lahenduse poole. mees, helt poolt tasakaalukunstnik seUes osas Jaltas siiski ei otsusta- ndalat. 1968. aastal Tshehhoslo- Kommunismi " tagasirullimlsest teits-a^'"^"^'* ^"^"^ ^
Sda-Euroopas ei ole enam kaua * ; ^ # rgitad.^uurt pinget ja Maakondlike ianisatsioonide plahvatust Ida-Euroopa ^ at^"- E i i a n . ^ ^
Kuigi Jalta konverents kujunes prastsja-aastatel nagu smboliks Euroopa poolitamisele Lneriikide Ja Moskva mjusfrideks, siis
tud. vakkias aset leidnud liberaliseeru- mise likvideerimine vttis aega ju-
maades kardetakse nii tonis kui Moskvas.
dunud ndalal linudaastase pidus- tuse kokkuvtteid. Sisuline aroan^ ne ja kokkuvte oli juba varem tehtud, seekord vaadeldi rohkem majandusliku nnestnmie aspek- tist. Meenutati veel rnka vihma- sadu, mis katkestas mitmeks tun- niks tegevuse ja phjustas hele
Mta konverentsi uurimud ajaloo . . . ^ , lased nimelt vidavad, et oa eba- N ' f Poo\<is sm iglane telda, nagu oleks hend. .SoUdaarsus" tegutseda_ kogumst, rWde president Rooseveit Jal- 16 kuud, ernie kui see sojaseaduse- tas jtnud vi andnud Ida-Euroo- ""^" ^ pa Moskva meelevalla alla. haisen arvates Ida-EYOopa :
* rahvad ei taha ka tulevikus aktsep- Nii niteks lepiti Poola osas kokku, teerida seda realiteeti nagu S b l l l l O S t hltUS' et seal korraldatakse vabad vali- oleks permanentselt allutatud i i * L " mised ning et.kuni need valimised Moskvast kontrollitud diMatuuri- .prObleenTliCl TCIllinnOS aset leiavad, - tuleb Nukogude rezhiimidele. See, mis Jaltas kok- u i ^-^^^ . , . v
.^ , , . .L , , . X . . J " i. Venelased on ha laiendamas osale enneaegse lahkumise, teisele poolt ametisse pandud provisoorset ku lepiti, voi see, mida parast on r ^ ^ , , . -^^ i . ^ , , M . * ^ , L 1 1 , , X l , A T l i . 1 1 1 allinnas nutoostusi KUI ka neile aga,. Kes polnud veel oma suvila Poola valitsust tiendada demo- hakatud kutsuma Jalta konv^ rent- ^^^^^^^^^ ^^.^ peoteekonnale asunud, loobumise, kraathke parteide esmdajatega. si tulemuseks, ei saa alaliselt tda- ^^^^ .^^ ^^ ^^^^^^^ ^^ ^^ ^^ korraldoj.is
Poola valitsuse taiendamme lei- si kesta, kirjutab Robert Kaiser. ^^^^^^ j^ histel terashall. Ehitaja- muremtteid, sest suure ritu4a diski teatavasti aset, eesotsas Lor. Aeg lheb ]u edasi, olukorrad.muu- ^^ ^^ soomlased. Soome ,ehitus- oli kllaltki palju majanduslikkp donis asunud Poola pagulasvalitsu- tuvad. ^^^^ g^ adab raudteel le Viiburi kohustusi. Mdunud nda^aiisel se peaministri Stanislaw Mikolaj- Seejuures aga nendib Kaiser, et Leningradi TaUinna kogu ehitu- koosolekul esitatud aruannetest sel- cz3'ki nimetamisega Poola ajutise aegade muutudes on vga oluline tiskomplekti, mis siis Tallinnas gus, et Killamngud nnestusid ka valitsuse peaministri abiks Varssa- realiteet jnud psima. Selleks ^^^^^ monteeritakse soomlaste majanduslikult, ' jttes mnesaja- vis. Kuid nhes, et kommunistidega realiteediks on Nukogude Liidu juhtimisel dollarilise lejgigi l^S'Uf^^^^^^^^^^ If"^" ^ veendumus, ^ ^^^^^^^^^ ^^^^^^ Maakondlikud o;gan.-satsioonid,
kolajvzyk kaks aastat bl3em vahs- ^^.^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ .^ ^ ^..^^^^ ^^.^^^ sooviga kaasaaidata eesti hiskond-
ei ohusta Nukogude Ldu julge-, riistad, milledest N. Venes ja tema ^'"S' annetasid lejgi koos olekut, kusjuures Moskval on kolooniates on alati puudus. .^aga^^^^^^ kllaldaselt vimu ja sjavest . . . . . . . . . , r ^ . u ^ . ^ . . ^ ^ ^
maale ning teised demokraatlikud poliitikud kas krvaldati vi vai- gistati-ning vabadest valimistest ei saanud kunagi asja. . Mida teatavad aga Tallinnas dmfncfp fMyAvnciron :Kc.^
Kuid Tallinna ^seltsimehe^ vaatamata sellele ei ole aga Nu- "^ "^^ "^^ P"^ 5^ ^^ ja viksemad summad esinejate nhtavasti ei taha voi ei oska te- kogude Liit siiski suuteline tagama Sealt edasi kaob igas peatuses gruppidele, kes olid aidanud Killa- list olukorda arvestada. Ja mil- stabiilsust Ida-Euroopas. midagi, nii et kui saadetis kord' mnge sisustada. ' leks seda tehagi kui propaganda- jfatsudes viidata vimalikule la- ehitusplatsile, juab, on paras ^ Klamngude toimkond. arvestas summad ei tule selle tepijate port- hendusele, kuidas le saada Ida-Eu- hulk kallist kraami kadunud. siinses eesti hiskonnas praegu ak- fellidest vaid tliste ja kolhoosni- ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^ ^^ j^ ^^ r^ra dilemmast,. Ehitajad vaadaku ja nuputagu skaudilaagri /ma-ala ost-
