_
Nr. 12 (2836) XXXI aastakik Neljapeval, 11. veebruaril 1982 - Thursday, February 11, 1982 ksiknumbri hind i50 centi
Tshernenko Brezhnevi jrglaseks? MOSKVA Kopstantm Tshernenko, lhedane president Xeonid
Brezhnevi liitlane, iib olevat saanud juhtiva koha Kremli vimupo- sitsioonis, koi vimalik haiglase juhi jrglane.
Presidendile jrglane leidmine on 'muutunud aktuaalsemaks prast MihailSuslovi surma, kel oli par- tei ideoloogi ja juhtiva liikme po- sitsioon poliitbroos. Elajnuks Sus- lov kauem kui Brezhnev, olnuks tal thtis osa N . Liidu jrglase va- limisel.
Vitlus Brezhnevile jrglase leidmiseks on kolme kandidaadi vahel juba Ilmet vtmas. Kremli vaatlejad on mrganud,
et sellele kohale nivat kandi- deerivat poliitbroo liige TPsher^
nenko, 75-aastane Andrei Kirilen- ko ja 67-aastane Jur i Andropov,
viimane on ka poliitbroo lge ja kurikuulsa K G B juht.
Tshernenko. pii kiireim startimi- sega. Juba viis peva prast Sus- lovi surma, mngis ta thtsat osa, vttes vastu Kreeka Kommunistli- ku Partei ametimehi. Ss lendas ta Pariisi Prantsuse Kommunistli- ku Partei 24. kongressile. Kirilenko lesanne oli Tshernenko lennuvl- jale saatmine.
Poolakad vtsid hinnatusu ootamatu rahulikkusega
VARSSAV Knigi kardeti suuremaid rahutinsl Poolas uiit keh- tima pandud toiduaii|ete ja muude elatistarvete hindade puhul, vtsid poolakad seUe^ himiatusn vastu vga rahulikult
Eesti rahvuslipp heisotakse Toronto rciekoja ees
Iga-aastase traditsiooni kohaselt heisatakse Vabariigi aastapeva puhul Toronto raekoja ees Eesti rahvuslipp keskndalal, 24. veeb- ruaril kell ' 12.30 peval. Rahvus- lipu heiskamiseks saatis E K N To- ronto linnavalitsusele vastaya avalduse, millele juba palju aas- taid oh antud linnavalitsuse nus- olek. Eesti rahvuslipu heiskamine teostatakse vikese tseremooniaga ja paari snavtuga linnavalitsuse ja E K N esindajate poolt. Lipuheis- kamise tseremoonia lbiviimiseks on oma kaasabi lubanud ka Ontario parlamendi liige Tony Ruprecht, kes selleks linnavolikogu liikmena kaasa aitas paaril viimasel aastal.
E K N palub Toronto eestlasi selle rahvusliku rituse lbiviimisest Vabariigi aastapeval arvukalt osa vtta.
Raske leeiniiSesnetiis Talihari '82 puhul anti le Maria Veskojale teenete eest eesti moorte Pildil vasakult Hilja Kuutma, Tiia Ktt ja Maria Veskoja.
misel Tammeleht n jrk. Foto: Vaba Eestlane
Kuna Balti mere; res asuv Gdanski linn on varem olnud esi- meseks rahutuste koldeks, siis vtsid ametivimud just. seal l in - nas kasutusele eriti rangeid ette- vaatusabinusid, milleks juba n- dalalpu rahutused olid andnud phjust. Ji kehtima l a pikendatud ine liikluskeeld.
Hindade tusul ei olnud esimes- tel pevadel mingit efekti, kuna varem lid i suures ostupalavikus rid selle sna tsisemas mttes kaupadest thjaks ostetud;
Uue hinna kohaselt maksab nael suhkrut kanada rahas 35 centi endise 9 cendi asemel, nael sin-
IIB endise $1.35 asemel.
K u i d ka selle hinna eest polnud kaupu saadaval. Ametlik raadio teatas siiski, et kik rid algasid normaalset td uute hindadega.
Pola valitsus keelustas vlisrii- kide reisilennukee maandumise Varssavis, mis ti vastukiguks, et mitmed Euroopa valitsused keelus- tasid ka Poola rkliku lennuliini L o f i lennukeil msiandumise.
ProbMks Poola ametihingud Sdiidloarsusele otsitakse mii^gisug ust uuestisiiniir viinalut
VARSSAV Poola sjaseaduse toel valitsejad on kutsunud inimesi avalikule diskussioonile ameo hmgute,,uuestisnni'* vimaluste ie Poolas;, peamiselt sellest aspektist, mille aluseks on peaministri abi Mieczyslow RakowsM poolt mdunud aastal koostatud phialused.
TOKIO Jaapani lennuliini len- nuk De-8j m;oli 174 reisijat, lan- ges madalasse Tokio lahte, surma- tes vhemalt 24 j a vigastadest 76 mimest. Lennuk oli maandumisel, kuid mingil phjusel kaotas oma kiiruse ja lang;es lhedal olevasse Tokio lahte, jdes sski veepin- nale, kus lhedased kalurid ' tulid kohe hdalisi pstma. Psenud tlevad, et lennuk kaotas ju ja purunes osaliselt majakile enne lennuraja algust.
32 hukkusid T<^kio hotelil tulekahjus
TOKIO - - Varahommikune, tule^ kahju tegi hvitustd 10-korruse- lise luksushotelli kahel lemisel korrusel, mille tttu sai vhemalt Solidaarsuse probleem \on olnud ta, i lma vabade' ja iseseisvate tahtsid hvitada Poola r 32 inimest surma ja le 60 haava- pidevalt huvifookuses, sellest on ametihmguteta, mi^ viis Poola sistentsi.. : ta. Osa inimesi hppasid vi kuk- k a partei juhtkonnas avalikult mitv seUisesse olukorda, kus praegu oi- r Poola^; v
mel korral kneldud. lakse. i ' / aga- mlisteks nad oma uuestisn- Slidaarsust rnnatakse regra- Probleem devt selles, kuidas i i i " jrel kujunevad, sfe^^ larselt valitsuse poolt tema si- nd Sdidaarsust miita testi iseroleyat^^^s^ iemete prast nende jududega, seisvaks ametihinguks/ See pida- sOTiiste(ii;nu^^ kes kavatsesid ja pdsid Poola vatx>lema iseseisev riiklikust t- (eeskujult. - " j v ;
lommuiiistMMm: ssteemi kukuta-^ ^ - .-y- . - - ^ ^
Iseseisva Solidaarsuse ametihin- gu, samuti teiste ametihingute te- gevus on sjaseisukorra maksma panekust alates katkestatud: Soli- daait*<$^>juht Lech Walesa on sa- mast ajast ametivimud poolt ar- reteeritud.
Ametihingute tuleviku, eriti just
eelseisse pevadesse ja ennustas, et Poola ei lhe tagasi sellisesse ,jange parteikontrolli all olevasse ssteemi, mis oli enne Solidaarsu- se liikumise sndi. Lihtsalt" selle- prast, et see ssteem leiti olevat vimatu, aeglustas arengut ja oli tpselt see ssteem ma kontrolli-
andjast aga k a vlistest mjutus^ test. - '
Kuid Gornick tles veel, et -selle- juures on sj iskii iks nue, miUes- i saa olla- mingit muudatust.
Solidaarsus ei vi olla oposits!oo > nis olev poliitiline partei, mlega antikommunistid tegelikult
ksid lemistelt korrustelt surnuks, kui nad katsusid leekide eest pge- neda, r , '
Paul Tammevski sel ajal kui ta Torontosse saabus. Foto: E . Woitk
Paul Tammeveski surnui
, Poola sjavelise valitsuse pea- ISLAMABAD Pakistani sja- minister kindral Wojciech Jaru-
velise valitsuse juht president Mo- zelski on oma knedes maininud, hammedZia-ul^Haq tles mdu- et Poolas ei leidu mingit kohta ise- nud ndalal, et lhemad pevad ot- seisvale, iseend juhtivale ameti- ustavad, kas 28 kuud kestnud po- hingulcj kui neid poliitiliselt ma- vastu Poolas sjaseisukorra maksmapaneku, tttp. liitise tegevuse keeld lpetatakse, nipuleeritakse antikommunistide , . \ T T - J , J - I J I * President tles, et sjavekindra- poolt. Ka mned konservatiivse- Poola ja N Ludu saadikud kut- leist koosnev vaHtsus ja tsivlamet- mad parteitegelased on/avalikult ^ t i ngl^f v^ i^smm^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ nikud alustavad arutlemist, kas oponeerinud vimalusele, et ameti- ametlikult tehti sanktsioonid teata- aeg ja sisemine olukord rgis on hingud viksid olla vljaspool kllalt kpsed poliitilistele partei-, partei kontrolli, dele tegevusloa andmiseks. Solidaarsus organiseeriti 18 kuud
Hiina sdistab Ja see oli esimene ametihing Vietnami ^- rUkide ja Ida-Euroopa
satelliitide hulgas, P E K I N G - Hiina on sdistanud jniuine sai sellise staatuse ja oma
Vietnami sjalise agressiooni ette- lhikesele ajale vaatamata kuni US aBUnusmisihfeP tlBt valmistamises Tai vastu seUeks, et jnjonit liiget. polfMWMSinifii^rcr uri^ui lmmatada partisanitegevust, kes varssavis tles major Wieslaw sdivad Hanoi toetusega vimul Gornicki CBC-le antud intervjuus, oleva Kambodzha valitsuse vastu. mitte keegi Poolas ei taha pr- Vietnami relvastatud kalalaevad on ^^^^ tagasi 1980. aasta augustikuu rnnanud juba Tai kalureid ja s-
maabusid Vietnami sdurid: : . '.. . .. " -
uute krediitide andmise keeluis- tamine Poolale, jius] keelpiire klasiapiisele ja tehnilise koos-
vaks. Mingdd koheseid kommen- _ t prmtie Moskvaga, taare ei kuuldud ei saadikuilt ega Inglismaa arutleb praegu oma ka mitte Varssavist vi Moskvast.' teiste Euroopa liitlastega tegemaks
ettepanekut Intresside tstmiseks Sanktsioonide hulka kuulub dip- N . Liidule Euroopa hitunima-
lomaatide, rimeeste ja ajakirjani- dele tehtavate eksportide fmant- ke liikumise piu-amine Inglismaal, seerimiseks.
Viljaboikott polevat enam efektne ja
TOETUSI EKN-ULE
Torontos suri esmaspeval, 8r alustas Tammevesid aastal 1931 Tai pinnale, kust nelja-pevase veebruaril helooja Paul Tamme- Aleksander Arderi soovil ja esime- asumise ja veretde sooritamise veski. Lahkunu on sndinud 9. mail ne Ligadi-logadi" sai ka otsemaid Jrel prdusid tagasi. 1908 Hiiumaal, kuid kasvas les populaarseks. Klalaulude krval - - Haapsalus ja Peterburgis; Ontta- said populaarseks romansid. LaCineSalCSlaSe nud Eesti Vabariigi algaastaist kur Omaette tuntuks sai Tammeveski vliendaVad ni 1944. a. kevadeni Estonia" oo- organiseeritud meeskvartett He- l^ -| ;| i*|^y||.4iuQ perikooris. Siirdus Eesti Kingh- Ne", mis od sja-aastail popuv "^aiTSeKUIUTWS lingu koosseisus Saksamaale, kust laarseim eesti ansambel. Selle uue B O N N Lne-Saksama parla- eniigreerus 1949 Ua\-sse ja prast koosseisuga tegutses ansambel mendi alamkoda vttis vastu 1982. Eelarvest laekumata pensioneerimist 1973 Torontosse!, edasi veel Saksamaal. a. eelarve, milles kaitsekuludeks
Pensioneerituna katsetas ta ji- on nhtud palju viksem summa KSEESTLSED ' P. Tammeveskil on thelepanu- le uuesti komponeerimisega ja on kui Ameerika hendriigid seda
vriv koht Eesti kultuuriloos algur loonud mitu populaarseks saanud soovitasid. Eelarves on ettenhtud JTKAKE TOETUSTE SAAT- prase kerge muusika : thtsaima lauluvsi. Tema td on Toronto 19,2 miljardit dollarit kaitsekulutus- MIST E K N RAHVUSLIKUKS
WASHINGTON^^^^^^ jlle uuest vjaboi- kotist N . Liidu vastu, kuid arvatalsse, et sel oleks N . Liidu kahjusta^ miseks vaid vhest efekti, kuna N . Liit on ppmud kuidai elada Uma USA-st importeeritavate viljasaadetistega^ tles pUundusminister John Block.
E K N eelarve 1981/82" $39,
Nelja kun jootaB laekunid
heliloojana. Paljud tema vsidest lauljate poolt olnud alati armas- teks, millme summa on 5,2% vrra on jnud alatiseks eesti lauluvara- tatud j a publiku poolt hinnatud, mi- suurem eelmisest aastast. Aga in- musse. Kokku on ta komponeeri- da peagu alati esitatakse. K a oli P. flatsioniprotsendiga kohandatud nud le 60 alguprase helit, mil- Tammeveski ise armastatud l- eelarves peaks see summa suurem lest tuttavaim tJks ainus is-' loo- ge T E . Meeskooris ja eestlaste olema, kuna Lne-Saksamaa in- ^ dud aastal 19^ 0, Klalauludega koosviibimistel kuni viimase ajam. flatsioon oli 6%.
TKS JA VITLUSEKS!
m
K u i 1980. aastal poleks boikotti aastal N . Li idu vastu ja Senati.ko- kunagi rakendatud, arvestab Block, mitee arutleb ndki, kas seda ei viks US nd. ma venelastele oleks phjust rakendada jlle N. 35 miljonit tonni vilja aastas, pea- Li idu vastu Poola siseasjusse sek^
.401 osa Kremli 40-miljoni tonnilisest kumise prast. AOd) viljaimpordist. See andnuks USA-le K u i d ameeriklased leiavad, et
$15.099 parema olukorra probleemide l a - boikott ei . saa olla tielik, sest na- hendamiseks kui USA-1 on praegu, gu varem vib N . Lt jlle pr- arvs Bfock mdunud reedel U S A duda Argentiina jt..riikide pooles. Senati komitees, ^ ^^^^^^^^ mduniid aastal
stsid suuremaid liljkognmeidl^ ostes UA-st vaid 10,9 mjonift tonni j^ sD ja maisi
N i i kaua kui toitu ei kasutata rnnakrelvanaj