koSamloid, k^Uedd tiintf vmselajal NHMfc^ -Euroopa satplltrke k- dmutavad oma thelepa- ajal, et pooI; batsilli" le- ietake paljtt rohkem sa
Ide kui Venemaal, m|s aastakmne kestnud ajo->
d: tulemusena on muutii-> fnerliktdest sissetnngiyate 1 vastu enam-vhem im
kuigi ka seal vib yma- lrgat rezhiimi kritiseeri- tlele vabama voli andmist. I vaatle jte arvates< on oma [prast kige rohkem mn- aksamaa ' kommunistlikis bid, kes rakendavad ette- i \t ja hoolikalt ettevaatiS s, et rahva meeli ja mt" kelt mjudelt krvale juh-
I Ida-Saksamaa elanikele ^ 3 aduseks, et Lne-Saksa-
|vad sakslased elavad paljui It kui nende rahvuskaasla- pooi BerUini valli, oks^
ja mimivljasid, ss pa- kmmunistliku' Saksamaa
|it Erich Honecker ja tenisi id erilist rhku elanike va- ele itarbekaiipadega ja tOB-
|ga. Selleks. tehakse era- SQur i pingutusi ning V- ^oolay Rumeenia ja mne
imiistliku nigi standardi elab ida-^kslane klluse^
lon lnemaailma standardr Jkkagi . mahajnud Ja
lorkasid Ida-Saksamaa suu- mdujgid mitmesuguste alal silma julu perioodil
ivketusel. Ehkki Ida-Ber. teistes suurlinnades olid
b aknad paiguti uhkelt de- id, ei olnud kaupade vhk sugugi n i i mitmekesine ja '
nagu seda vaateakende ioonide phjal vis jrel
Ida-Saksamaa elanikud too I,et kauplustes ei ole kllalt
M odavamaid kaupuj evastu kllaldaselt kalleid
leid, milledest paljud om sritud teistest: riikidest, eri"
fanist. Samuti kurdetakse, e^ laid ja JllIUIal^ yastis-
laid artikleid makse ri- h alt spradele ja sugulaste- le tulemusena inimesed, kel- dteeiiijate hulgas tutvusi ei ivad sageli ridest thjade lahkuma.
batsUli" vastu vitlemi- itavad Ida-Saksamaa vimud
propagandat, et poola tabanud hdades ja kann^-
I ei ole sdi kommomstlik vald poola i ^ vas ise, kes oma tlesandeid korra-
(ita ja sotsialismi lesehita- ' pingutusi teha. Kuid kom-
korra all aastakmneid ida-sakslast on raske sellls-
btega petta, eriti kui ida-saks^ [onvrdlenM tpselt infor-
id elust ja krgest elustan Lne-SaksamaaL
|ias praegu toimuvad snd- ja poola rahva vabadiisfao&
ljulm mahasunimlne Foois oleva kommunistliku kl ik i
|on jrjekordselt pevakorral lud kurikuulsa Jalta kokkia^ mille" alusel kolm ltlaste rii- Franklm Roosevelt (hend- Wmston Ghurchl (Suurbri-
i) ja Jossif Stalm IM) laai, Krunmis Euroopa poch
iJagasid ja venelastele nende se hegemoonia Ida-Euroopas
sid. |ta kokkulepete le on palju
itud ja seda phjalikult igast latist analsitud, kuid mitmed lud on jnud ikkagi veel se-
ja tumedaks. Lneriikides anaasijaid, kes on judnud :
iohale, et lneriikide juhid ei |d Stalmile Jaltas 1945. aast
(Jrg a)
passiivse alistumise krval. Jtsal nnestus isegi seda rahva- jatada, tarvitades saksa kont- all olevat raadiot;
[sti veosadel Eesti pmnal on )opis suurem thendus, kui s@-
siin avaldada juaksin ja laksin."
a^s mistis ja vastas. Sakslas- )oolt oii leraraks seatud
[00, ' ent registreerima tuli |00 meest, kellede^st 28.000 said (sa relvastuse ja pealiskaudse 3ppe,
. 14 V A B A E E S T I J A N E neljapeval,) 18. veebruaril 1982 Thursday, February 18,1982 Lk . 3
VALVEARST NDALALPUD
isurance
Resdale, Ont. M9V 3Y7 , Tel. 7454622
Alcan Building Products AuthoriedOeaier
^ " 1 Illi,, ALCAN
Vf f lMAVEERENNID JA TORUD ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED RSTAALUSED J A PIKESE VARJUD . .1
2 A A S T A G A R A N T I . LTI ETTEVTE
Century Aluminum Installers 2226 Disindas S t W. Toronto, On t M 6 R 1X3
Telefon S34.2864 OmanlBs: A R T U R S M I M E
^otkeiihendiiist firma omanikuga.
ECommentaarid (Algu? lk. 2)
veebruaris peetud konverentsil sikp M nii sunH||relandmisi nagu pal- jud poliitikud seda nd vita p-
Jaanuari lpul toimuiiad kirjandus-muusikaMseH Talihari '82 lpul kutsuti kik esinejad j kaastegelased Ees Maja- lavale, kus meile Mn^gitl tasuks' traditsiooniline limefeelves ja: Halle Fhn-lelteli luuletuskogu
Foto: Vaba Eestlane
LftttSri
DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS 9 Qneen S t E . Toronto T d . 368^11
MeO OQ rikkalikus valikus impodieeritud lngu. Sobivad^^v^ ja kao^itelgedal kudumiseks; pimimist, heogeMan^fK^ tikjdmiseks j a slminiis^ (macranie).-^ SKANDINAAVIAST HUVTTAVAm I ^ T E R J A L E KSITKS BfSTRIGA vaa mitmes vrvis SOODSAD HINNAD. AvatiMl: eanMMp.^-^ map. 9 - , neljap; reedel ^ - 8 , teup. 9.30-4. Meie tdoe ftrl:
674 Broadview Ave. Tor. t d . 469-2295, keO p.L SD
lO a. rahvuskoondise esimeheks avad, ning et praegused suured pa-kokkri^Jetrriirstf^^^ le 100 mil|ardi dollari felutcafMd venelciste tehfibg tema jrglaste poolt hendriikide abistamiseks eUlingeni rahvuskoondis vahetas esimehi; diplomaat AvereU Harriman, kes Tnapeva' N . Ldu sjaveline varustus ja tehffloloogia sarnaneb Ameerika omale, sest palju seUest JoanneS VStrifeu asemele V O l i t i Voldemar
! ^ president Roosevel P ^ ^n ju Ameerikast wsadud. Tehnoloogia lekandmist ajalooliselt tagasivaadates vime nentida, et detente n s i i - , ^ ' l u t i k s nouandjalo, deWare^^^ ^j^j jg^onda aastaU Ameerika andis N . Ludule vi ms rmiselt suurel hulgal vmisetud tehnikat, ' " e r et koni^rentsd lepiti kokku k o i ^ - ^^^^^ ^j . ,^^ 5^ 5^14 rakendatav sjaliseks otstarbeks. See kik oli nudnud Ameerikalt aastaid ja Geislingeni Eesti Rahvuskoondis pidas Gasthans Rebetfi^* mm
r T r ^ - ^ i 7 ^.rr mUjoneld dollareid arendamiseks. Peale seda avas Ameerika oma vabrikud, uurimlslaboratooriumid ja korralise peakoosoleku, millest vttis osa 28 lUget Koosolekut juha- valimiste vomaw^^^ N . Liidu teadlastele j a salakuulajatele nigsee kestab isegi praeguse Reagni valitsuse ajal. vormi ja juhtkonna valimiseks ning et 1 Stalln oli selle tingimuse Detente ajal Ameerika varustas valitsuse poolt kendatud vahetus- natega tehtud kuullaagritele, pluss aktsepteerinud. |^ ^ tehnoloogia jrele nlgivaid sovet-.programmides. Sama orgamsatsi' ameerika arvestusmasinad ja Valimistele asumisel tegi senine
Ehkki seda ptakse eitada, ja- te keeruliste arvestusmasinatega oon vahendab petlaste vahetust know-how", need Vene SS-18 mit- kauaaegne esimees Joh. Vstrik gati EWoop? praktiliselt Jaltas siis- (computer) ja teiste elektrooniliste USA ja N. Liidu hing viimase sa- mepealisedv raketid vivad tabada teatavaks, et tema on'olnud juba Sd mjupiirkondadeks. Saksamaa seadeldistega. Lisaks ehitas Amee- teliiitriikide vahel. See organisatsi- mrki 500 jala vi vhemas raa- 30 aastat komitee esimees ja tema
das Edgar Bergmann ja protokollis Kaarel Metsaveskl^ Kinnitati nl tegeviB&- koi kassaaroanded.
totaks temaga koos veel aasta ja aimaks^ ^ juhtnre tks ning kui ta leiab omale kaastlisi,
tmmati pooleks ja anti suur osa ^ ^^ ^ Liidus vabrikuid. , oon asetas 31 krgeinat vene tead- dises, jttes Ameerika 1054 mi- ei kandideeri enam sellele kohale Juhatusliikmete kandidaatideks esi- Saksamaast^^enelaste kontrolli dj?.^ akadeemilisel ppe- nuteman'' ja ,,titanVV raketid istu- ajapuud^ ^^ ^ ta on Keskko- tati rida kandidaate, kes enamuses Konverentsil otsustati ka Berliini jg^ g kallale tungis, katkestati nen- aastal sarnastesse kuulsatesse li- ma nende silodes nagu pardid. mitee esimees ja ajaleht Eesti Ra- loobusid. Valituks osutusid ja
unaks. Poola suhtes nustiss Sta- lm seal koalitsioonivalitsuse moo- dustamisega, mlDest osa said vtta ka Inglismaal elavad pagulaspoolar kate juhid. Tegelikult kuulus Poo- la aga vepe okupatsiooni aU kes rakendas seal kommunistlika ss- teemi ja poola pagulaste juht M i -
ralds vene teadlastevoolu tkes- nias). Nagu USA senaator Jake Aga selle ettepaneku hind oleks 6 tud kandidaatidest said Voldemar seisusr Edda Hau^^ tamiseks Ameerikasse. ' (vabariiklane, Utahti osargist) t- miljonit dollarit. Teine kommunis- Bitter ja Johannes Nassar hepalju Gertz ja Kaarel MetsayesW^^
Kuid hoolimata seUest korraldu- leb, on luba venelastele neid krge- tide mittetundmine seisnes, kui hli ja kuna J . Nassar oli aasta- Peale^ ^^ ^^ ^^ ^^ k^^ sest anti 1980 jaanuarist kuni tasemega tehnisi aineid ppida, ameeriklased oletasid, et venelased telt noorem, siis ta loobus uutest joulukoosvbmime, kus^ ^^ m^ ^^ 1981 hiumni imbes 450 vene rohkem kahjustav, kui nee nisu on huvitatud suurel hulgal ostma valimistest, andes eesiguse Vo l - nk lugesvUhe^.J^^^^ S a " i S k r v S mmine. Nad phjustavad vaid. Ameerika dslemmkeid (jumbo. demar. Bitterile, kes seega vd i t i juthistel^gi^^ Ameerika ILmtaSeriuSt lgsete tuhimaksu-dollarite kuluta- tp) ja ameeriklased lubasid 20- ^^^ks. Geis^ingem Eesti Raevus- ,^ta.enfiuk^^^ AmeeriKa vainsmmisieenuMisi. f . . i . , . x . . 1 . koondise esimeheks. ' ; sina juhatusel .esinesid deklamatsi-
kolajczyk oli smmitud 1947. aastal Need venelased vivad, nd ppi- ^^'^ i"'.!!^ .^.if ! l^V ^ r..^JTtJl' .^i.n Viimane vttis selle koha vasto oonide ja lauliettekannetega. Istu- tuogimiisel, et enduie e^ t i veel kauat koos htusgi
miseks ja arstiteaduses operatsioo munistliku ikke alt psemiseks, j^^^ tegemisel, kuid need n nr-
Enroopa mjupiirkondadeksj-a- gema-vimelised aparaadid. Sa- gamist kriiiAsutas hiljuti aua La_ane- ^ ^ ^ i on nee' avatud opt&aala, tu- Saksamaa kantsler, Helmut gev energiafsika, keeruliste ar-
maalt pgenema. Saksamaa poOli- da kike krgele arendatud eritea- ^^ ^^ ? f ihumise-masmad, mis .insener ja KGB agendil kalastada tomisega ja vene okupatsioonivge- duste aladel. nagu laseraparaat, valmistavad noopnoela Pea suuni- Boemgi lennukite tehas . Vas avalt de jmisega praegustesse satelliit- mis toodab ja vimendab hevrvi- ^^^ kuul aagreid. Need on thtsad kindral G. Keegan^e, kes tol kor- riikidesse, ol i nende riikide saatus Ust valgust, ja mis peaks tulevi- ^^^^matele mtersiste juhmis- rai oh Ameerika hujou Salaluure otsustatud ja sea! kehtestati kom- kus andma mi. , surmakred". seadeldistega varustatud mandrite- lem (19.71-1977), venelased p- mnnistlikud rezhmid. Jaltas" si- p^aggu kasutatakse laserit tstu- vahelistele rakettidele. Kaheteist- distasid tuhandeid kordi, vaatasid mitud kokkulepetega hvitati ka ges metaUide likamiseks keevita- ^^^^^ ^^^*a jooksul meie ei m- kokkupanemise meetodeid ja nee kik Balti rahvaste lootused kom- m^spt^ arstit^adusps onpratsino. neid masinaid N. Liidule. vimaldati isegi klastada salaja-
aga kui IJ^ixoni vaKtsuse ajal si laboratooriume. Hiljem selgus, alustati detentega, Lt ksis e t jclalistel olid erised saapad,- jle ja nd mk h ^ ^ iielased'ostsid 164 masinat 20 mil- metalli-laaste salajastest mptaUi^ joni dollari eest. sulamitest, mida kasutati lennukite
katse praeguse judude tesakaale p^SIkiS;^ ^^ Tol ajal N. Liidu mandrite-vaheline ehitamisel, m i r a t m i ^ ja venelaste taanduim- ^^ ^^ arendatud teaduste alad. rakett oli aatomlaenguga pikse. Mnda aega prast seda kiUa- sele sundimiseks vo,b esile kutsuda korgis asuva Rahvusvaheli- pss", mis vimaldas kva karga- kiku hakkas N. Liit ise ehitama soja. 5amal arvamwet on ka Pram^ lks mrgist mda neid hgel-dslennukeid (Iljous- susmaa pi-esident I^^^ (TREX) .poolt vimaldati 77-1. N.-koim mii vi enam. Tnapeval,' hin) ja samad lennukid Varustati lJ!fJ!lT^. l^!i^ T^7!I^^^^ Ldu kodanikul ppida Ameerika tnu nendele Bryanti ihumis-masi- ameerika patentide jrele tehtud
Rolls-Royce, ds-mootoritega.> Dr. Mos Gostiek-^ ^^ k^^ ^^ ^^ on Was-
hingtonis asuva Strateegilise Kau- banduse Instituudi juhataja, mrMs, et N. Liidu saatkonna liikmed Was- hingtonis, kaasa arvatud tuntud KGB agendid, lubatakse Kongressi
VABA EESTLANE kaks korda ndalas
BXO
Poalaastas Veerandaastas
Maksab Kanadas:
UPSnGA S A A T E K U L U
Tht taevas snnipevakingiks praegune olukord Euroopas m tingitud Jaltas slmitad kokkulepe- t e ning et ,,rahu huvides" tuleb praegust judude tasakaalu suurrii- kide vahel silitada. Ja ehkki seda eitada ja maskeerida ^ptakse, andsid lneriigid eesotsas hen- Omanimeline tht Kalade thekogiss riikidega Helsingi kokkulepete a l - lakiiiutamisega Jalta draamale 80-ndaks juubelisnnipevaks esiteks isiklik tervitus U S A presi- Kaitse ja Rahva Julgeoleku komi- oma tiendava kinnitiiise. dent Ronald peagant ja teiseks tiesti ametlik omanimelme tht maa- tee lekuulamistele. Ja ne on oma
hendriikide praeguse administ- Ilmaruumi ~ km paljudele eestlastele om see araks saanud? Vist mit^^ ratsiooni aktvsus Poola sndmus- helegi. ' . nais), mis on hendatud Ameerika te puhul ning sanktsioonide raken- . . . . t , 1 informatsiooniall&atega. damme Pofe kommunistliku rez- ' ^^^^ mmetatud austusavaldus jumaal. ^ hiimi vastu nitavad et presidemf Osales Vabadussjas ^ TaSSinna Ki see vimaldab venelastel keaean la tema vatsus kavatse- Kivimele, kes thistas m- Koolipilaste Pataljonis, ppis saada kohest informatsiooni uu- vad parandama hakata neid vigu' ^"^^^ ^^ ^^ ^ detsembril oma prast sda Tallinna Konserva- test toodetest ja patentidest. mida tedd president Roosevelt '"^ste^^neikkutuleku C a f xLl^^^^ ja Costick' tles, et tehnoloogia le-
g w t r ^ o t X4n1^rK. ' kandmisega o lemeaidanudN t n . l^r m S n " MJ^ - v5tul 19. dets. Cllicago Eesti Ma- Ttanud riigiametnikuna Riigi- ^ul ssta le 100 miljardi doEari Z t e U i k e ^ t a S ^ ^ k L t e s ^ J^- ^ mgepei teryitus kassas ja Kaitseliidu peastaabis uurimise ja arendamise kulutustes, senine ons polntiline liin vib kolialiku valimisprfeonna Kong- ning tegutses innukalt muusika A .M. kaasa tmnia konflikte, mis ei v,'esimehelt. Philip Granelt Wash- alal dirigendina Jaanuaris 1939 ntt0 aim.lt detene poUitika tieli- g tow^ '^""^''S^ Tallinna kule nurjumisele vaid vivad ph
dendilt koos viimase isikliku a i idrfaga, v^ideenti venelaste poolt. Ja lpuks anti le ametlik do- Omab .Vabadussja Mlestusme-
kument, mis kinnitab, et maailma- ^ali, Kotkaristi V k l . , Valgeristi K^ ""^ ^^ ^^ ruumis, kalade thekogus dn tht, kl . ja Icaks Lti Vabariigi t^ee- OStmiSekS mis alates 19. detsembrist kannab netemedalit. \ / f T h r i > ? x f o t , nime Rudolf Kivimgi". N imi on Siirdus le Saksamaa USA-sse, registreeritud ka ametlikult vasta- ttas Chicago lheduses asu- J^^^^^ommunisthkele rii^ ^^ ^^ ^^ ^^ v4s registrites Washingtonis ja vates Baxteri laboratooriumides, ^^^^tav^^^^ Shveitsis ning kantakse edaspidi Vtab elavalt osa eesti seltskondil- arvas,^ et ^ k^^ ^^ ^^ ^^ ^ sisse ka astronoomia-alasesse tea- kust tegevusest ^ ^ i male ;ka seUe^ n^ ^^ ^
poolaastas eerandaasfas
$ 9.25 I $11.
VUASPOOL K A N A D A T ; l N U P O S H G A i aastas $49.5 foolaastas $26 Ja veerand- aastas $14. + S A A T E K U L U aastas $33.-<- ja veerandaastas $16.50 /
Aadressi muudatus 50 centii ksiknumbri hind 50 centi
Manada aadressidele palume mrWda,,POSTAL GODE^ p U S A aadressidele , ^ I P CODE-
I . Pangatshekk vi rahakaart kirjutada Free Estonian Pnbllshers nimele.
justada ka suurema sjalise kokkm- prke. :
siis islklllk tervitos U S A prea- Harju maleva sekretriks, mih- lug^l^ kiriUfat J - l j . lisel kohal teenis kuni Kaitseliit lik- T '
Kingivad raha
KIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS
Ltd. "INSURANCE**
'Mf^ion kontoris )t, I <53-781
duslikku kirjandusse. Dokumendiga oli kaasas foto,
millel sjaristitud tht Rudolf K i - ' vimgi" oli ra mrgitud.
Rudol Kivimgi shdis 22. det-
ja harrastab praegugi veel trom- neid iles poob. Kuid Lenin; vis
mJID sembril 1901 Raasiku vallas Har- Ugala liikmeskonda.
petimngu, esinedes jumalatee- taevalt uskuda seda et vaba maa- istustel ja muude! pestlaste ri- i ^ ^ ^ P^^^urid meeleldi laenavad tustel. vi igemim kingivad ka selle ra- Kuulub akadeemiliselt Korpi millega leninistid nri eest ta-
Tellimine saafa:
VABA EESTLANE F o O o Box 70, Postal Stn. C, Toronto 3
Ont. M6J 3M7 Palun mUe saata V A B A E E S T L A N E aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates .....v,..;...^..;..;..,....,
19 Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahas / tshekiga / rahal^aardiga. ( l aha aimult tahdrjas).
Nim
