S T L S H Q J
Nr. 19 (2843) XXXI aastakik Teisipeval, 9. mrts 1982 - Tuesday, March 9, 1982 ksiknumbri hind 60 cmti arm
MUS >uslovi syrm nrgendas Brezhnevi positsiooni
. , 7 - - .
aastane president Brezhnev viks > Of la oma krge positsiooni kaota- mise ohus. Kuid mis on ilmne N . Liidu sogases vees, on see, et tema positsioon on nrgenenud Mihhail
T.E.S. Tienduskooli tnavused lpuklassid koos klassi- Ja koolijuhatajaga. Esireas vasakult Liisa Soots, Liisa Eald, Srina Wes,terblom, Ester Roosipuu, Riina Kindlam, Ingrid Kngsepp, Pia Metsala Ja Rita Lees; teises reas koolijuhataja H. Rimdva, klassijuhataja Hella Leivat, Andrus Nurm, Heikki Sillaste, Ka- rma Tamm, Kadri Nmmik, Anne Pedel, iSna Pedel Ja teine klassijuhataja Endla Komi; kolmandas reas Michael Marksl Christopher Timusk, Allan Vessmann, Andres Meil, Erie Naar, Peeter Roose, Mareus Silm- berg Ja Markus Kask. ' Foto: Vaba Eestlane
Liit liflKib Poolale majanduslikku abi Lnemainilma vili valgub N. Liidu kaudu Poolasse
MOSKVA r N. Liida president Leonid Brezhnev ja Poola peaminister Wojdech IsumeIsM fiaSsJkan- sld n^lemad, parast esimest sjaseaduse kehtimapanekia jrel toimunud kohtumist vitjaina. KombM Juht nis saavutanud mida ta soovis teiselt: Jamzelski lks koju Brezhnevi lubadustega suuremaks majan- duslikuks ^ ablks ja H. Liidu president sai lubadmse, et Popk Jb tugevaks liikmeks sotsialistMkus liiskiii- ms.. ;
ks jne, diplomaat kommen- teeris kohtjiimist, eldes et kum-^ magil ei olnud palju valida. Poola- kail ei ole muud valikut kui pi- dada kodus korda, kuna nad tea- vad, et vastasel korral teeksid se- da Nukogude veosad. N . Liit toetab 1 meelsamini Poolat majan- duslikult, kui et sjaliselt sekkuks nende asjusse, kuna nad teavad milliseid tulemusil see neile tooks maailma silmis.
Kui Jaruzelski lahkus kahepe- vahelt kontumiselt, ta avaldas uu- si hoiatusi sjaseisukorra vasta- seile.
sises kommnikees tles Ja- ruzelski, et Poola poolt oli lbir- kimistel rhutatud,
et iga katse organiseerida aktsi- oone miUe eesmrk on Poola majanduse ruineerimine, anar- hia ja rahutuste tekitamine ja sotsiaalse-poliitilise ssteem! muutmine, su^ta!kse maha reso- luutsemal vsO.
Kommnikees on eldud ka, et Poola jb I tugevaks lliks Vars- savi pakti maade hulgas ja et N . Liit tahab jtkata oma toetust sbradele ning liitlastele.
On siiski vihjeid, et Brezhnev,
kes toetas sjaseadust, klaskigu ajal; oli rahuldatud Jaruzelski in- formatsiooniga Poola elust sjasei- sukorra all, eldes et N . Liidu va- litsus tervitas seda sammu tielilcu arusaamisega.
ks lneriikide Poola asjade tundja tles, et ta usub,
et JaruzelsM arutles ka poliiti- lisi ksimusi N, Liidu ametivi- mudega, kaasaarvatud Poola Kommunistliku Partel olukord ja asend.
N / Liidu ametivimud on olnud mures selle tuleviku prasit, kuna partel autoriteet on madalasse va- junud ja aeg teadmata, mis selle lesehituseks viks vaja minna.
Kordagi ei nimetatud Jaruzels- kit, kui Poola sjavelise valitsuse juhti, ei rhutatud tema kohta parteis ega valitsuses.
Maj anduslikud ksimused ni- sid olevat peamised punktid klas- kigu ajal. Jaruzelski hoiatas Kremlis antud htusgi ajal, et tema maa majandus on vga t- sises' olukorras ja ta sdistas USA sanktsioone kriisi phjusta- jana.
Ametlikud N . Liidu allikad, mis
KARU of Canada Gallery 2600 John St.> nit 220, Markham(Thomhl),pnt. esitab
MAIE LANDRA, A.O.C.A.
tahtsid jda identifitseerimamiks. tlesid,
et N . Liidu juhid olid kimiitsi- nud Janizelskile lubaduse suure- ma abi andmisest,
kuigi see allikas ei tpsustanud, millist abi ja kui suures ulatuses antakse.
Jaruzelski tegi omavahelistel knelustel Brezhneviga ja N . Lii^ du peaminister Nikolai Tihhonovi- ga selgeks, et Poola majandus on sellises olukorras^ et suurendatud nukogude abi oleks imperatiivne, kui tema sjaseaduslikul rezhiimil' oleks mingit shanshi leida publiku toetust.
Brezhnev ja Tihhonov olid nustunud suurendatud abiga,
vaatamata sellega snnreneTaile pmgutusile N . Liidu majandu- ses,
kus tnu USA viljasaadetistele on siiski vimalusi poolakate toetami- seks. ;
N . Liidu ametlik teadeteagen- tuur Tass rhutas tugevasti, et #oola saab N . Liidult abi, eldes et Jaruzelski ja Tihhonov olid dis- kuteerirtud Poola-N. Liidu suure- nevast koostst Poola majanduse olukorra normaliseerimiseks, kus praegu on puudus paljudest kau- padest ja ollakse vlgu lneriikide valitsustele 25,5 miljardi dollarit.
- ^^WaKVA Rida vahejuhtumeid, mis on hirinud N. Liidu president Leomd Brezhnev! ja viinu K l ukpgude Ja lne vaatlejad arvamisele, et praegu on Moskvas toimumas suurem vimuvitlo&,miUess(B m kistud sjavgi ja KGB salapoWseL ks lne kiremlinoloog tles, et kindlasti on seal midagi kimas, aga pole veel selge kes need viejad on.
ks nukogude poliitine vaat- vaatleja. Eesmrk mida ptakse Tshernenkot, kellega president leja, kes' andis intervjuu tingimu- saavutada 'on Brezhnevi vim ja Brezhnev oli mdunud ndalal sel, et tema nime ei avaldata, tles vimalus talle parteijuhina jrgne- koos teatris. Tshernenko rivaali ei- praegu vidakse nha teatud da. Andrei Kirilenkot aga teatris ei signaale, mis annavad vimaluse Sndmused Brezhnevi mber on olnud ja arvatakse, et see on ava- arvestamiseks, et mingi muudatus muutunud salaprasemaks ja kuu- lik nide vimuvitlusest Kremlis, on teoksil, aga keegi ei saa olla lujuttudele viljakaks pinnaks. i kandel, milles .see seisab. kski ei . Spekulatsioon naiglse Brezhne- ole vljendanud arvamist, et 75- "^maseks selles seerias, mis Ha- jrglase leidmisel muutus ela-
havad mrida N. - Liidu presi- ^^ks mdunud ndalal, kui Le- dendi mamet, oli Brezhnevi -j^gj^igiii^uv^^^ kauaaegse kaitsealuse N. Liidu ^^^^s satiirilise artikli vanast ametihingu tippmehe Aleksei Shibejevi vallandamine. (Brezhnev on lasknud enesele an-
Susloyi surma lbi, kes oli juhtiv Mitteametlikuks phjuseks olevat da ka N . Liidu kigeima kirjan- partei ideoloog ja mees, kes orga- tema rmine saamatus ja alkor duslaureaadi tiii). Artiklis on el- riiseeris Nikita Hrustshovi languse holism. Tema asemele mrati se- dud, et on raske ettekujutada, et 1964 ja jrgneva Brezhnevi tusu, nine ametihingu sekretr Stephan see inietletav kirjanik oh elus. Aga
Selgemad signaalid on olnud: Shalejev. see oh testi liinimene. Ta elab. N . Liidu allikaist on saadud Selle sammuga on kuuldused ja ei mtlegi igahe llatuseks su-
informatsiooni, et kaks Brezhnevi opositsioonist Brezhnevi vastu remisele. Aktikkel ilmus ajakirja ttre Galina lhedast spra arre- saanud uut hoogu, lisaks tema tt- numbris, mis oli phendatud teeriti kaasosalistena mitme miljo-re Galina sidumine kahe teeman- Brezhnevi 75. snnipevale. Arva- ni dollarilises teemantide smugel- tide smugeldajaga, kes arreteeriti takse, et see ei olnud vaid kokku- damise ringis. ja tema poja Juri ministriabi ko- sattumine. Artikkel lpeb lootuse-^ *
he mehej keda tuntakse halt madalamale kohale viimisega, ga: Ma loodan, et meil ei tule Mustlane Boris** nime all, ar-. Viimasel ajal on nimetatud liiga kaua (tema surma) oodata!" ireteerimine toimus just 29. jaa- Brezhnevi jrglasena Konstantin lauaril Suslovi maiuse peval, _^ ,
et vltida krgemate Poliitbroo ~ liikmete vahele sekkumist, kes olid aga sel ajal matusel. y.-- Liiguvad kuuldused, et Brezhnevi poeg Juri lahkub varsti oraa vliskaubanduse ministriabi kohalt ja,mratakse piirkondliku- j parteitle.
Brezhnevil ebannestus m- VARSSAV Poliitiline viflus Poola ametihingu Solidaarsus lestuskirjutise avaldamine Semjon tuleviku prast on levinud juba kkikukantslisse, esitades nudmisi s- Tsvigumle, esimesele K G B salapo- jaseaduse surve lpetamiseks. Poola katoliku kiriku piskoppi^e mr- litsei abidirektorile ja Brezhnevi gukirf, miUes nuti keelustatud ametihingu vabastamist, sjaseaduse klimehele. Nukogude kuuldused jpetamist fa amnestia andmist neUe, kes sellel ajal on karistatud, tlevad, , , r . , / ,
et Tsvigun mrvas end prasU ks lhendatud versioon sellest On olemas tunnuseid, et sja^ korruptsiooni uurimist nukogu- mrgukirjast loeti ette riiklikus vetine valitsus on resoluutselt de hiskonnas, mis vihastas ml- raadios, kus kutsuti Solidaarsust vastu ametihmgu tegevuse tut tipus olevat kommunjsflikra lbnkimistele leidmaks t^ ^^ partei iget ja praegusest Poola poliitilisest Sama vaade oli ka- Moskvas, kus Nukogude Ja lne allikad on umbshnest. Kuid piiskoppide sjavevalitsuse juht kindral Jani-
veendunud, et isegi siis, kui need nuet amnestiale ja sjaseaduse zelski kohtus N . Liidu juhtidega, kuuldused pole tielikult iget, on lpetamisele ning rnnakuid ateis- Samal ajal Poola ametivimud need siiski osa suuremast lbikaa- mi levitamisele ei antud raadios tegid teatavaks mned viksemad lutud vimuvitlusest, mis tehtud edasi. , sjaseaduse ldvendused, aga nad Brezhnevi hirimiseks ja ta vimu > tlesid, et jtkuv opositsiooni^p- nrgendamiseks. Sellised asjad oi- Ksimus, mis teha keelustatud pide aktiivsus ja isegi terroristlikud nuksid ettekujutamatud enne Sus- Solidaarsuse ametihinguga, on teod nuavad^^t enamus kitsendu- lovi surma, iseloomustas olukorda muutunud r suureks poliitiliseks sist kehtuna jvad* ks hstnformeeritud nukogude peavaluks ametivimudele.
'oola katoliiklik kirik sekkub poliitilisse vitlusse
KK XX JUUBELISCERIA Fhap9 21..mrtsil kell 2 p.l. Royal Consesraitory of Music !
RYI3INKA
Michi^aiii likooli kammerlauljcid ja Renessanss Ansmobel Kavffiss 16. sajandi motetid. Brahms*! musflasvsid. Beethoveni Kuupaiste sonaat. Chopin i^ schea--
zo B-moU ja Sinka kontsert-transkriptsioon Eesti viisidele jm.
Seeriapsmed maksvad. ksikpsmed kohapeal.
MULKIDE SEiTSe PEAKOOSOLEK
Avamine phap., 14. mrtsil kell 16 Avatud: esmasp. ja teisip. 99, kolmap., neljap., |s
reedel 9-T-5, laup. ja phap. 16 peval
. . .
POTPOURRI 1 TORONTO EESTISEGAKORS
30. a. JUUBELIKONTS Uno Kooki iuhdfusel
Solist TVma Mitt - kbver, kacistegev sciateanscimbel Ph^p., 14. mrts 1982 keU 3 p.l. Lawreiace Collegiate aulas (Chatworth & Lawrence
Psmed saadaval koorilliIaneilt|a kohapeal, hind $6., pilastele ja pensionridele $5.
laupeval, 27. mrtsil 1982 keU 6 .
Cedarbrae Collegiate, 550 Markham Rd., Scarhoro (Lawrence Ave. ja Markham Rd. nurgal)
Esinevad: Nootekooir LOOTUS. Juhatab Rosemarie Lindau. Rahvapillide orkester. Juhatab Oskar Haamer. Ritmika vimlejad. Juhatavad AnneU Riga ja Siina Kasekamp. 10-liikmellne nitiejate trupp esitab Ehnar Maripu uesietendusena humoreskse Palagan". Tantsudega esineb Hell Kivilaht. Solistid; Margilt Viia sopran, Enn Euuskne saksofon, Urve Voltk klaver, Tnu Voitk
vul. Klaverisaade: Jaak Kilvtk ja Larissa Kucmenko.
Psmed $7.00. Pensionrid ja pilased $5.00. Saadaval Eesti Majas Abistamiskomitee-ris ja 2 tundi enne algust kohapeal.
