JLL <S VABA.EESTLANE tdsipieval, ). mrtsil 1982 Tuesday, Mardi 9,1%2 Nr. 19
Spordimrkieid Vilniuse kergejustiku si-
isevistluste karikavistlustel hp- pas venelanna S. Vanjushina kau- ^ gust 6.83, mis Oli uueks sisevist- '^ ^^ ^ luste maailmarekordiks. Ameerika hendriikides peetud sisevistlus- tel hppas Carl Lewis kaugust 8.56; mis on samuti sisevistluste maailmarekordiks.
Maratonijooksjate kiirus ha kasvab. Mdunud aastal oli viie jooksu puhul vitja aeg alla
Naiste klassis ji Maimo Kivilo 5 km-s kuuendaks.
Robert Velloni Ontario meistefo Allan Mgi teine
45 a. ja vanemate eestlaste gas. suusatas Harri Kivilo laupe-
S vai 10 km kige kiirema ajaga, mille alusel lheb juba vanal ajal
Noorte klassis tuli AUan Msi ^ ^ ^ i ^ pandud., suur rndkarikas
ANDRES KNG
TOIMUB SOOMES
M mm {52;30),^ aga vitja E.Gaarden on ^ ' ^
prit BXl-st ja Allan tuseUetSU tu hbemsdaUle. Mehis Kivilo tn- Phi^va hommikul oli
Mdunud ndalalpul toimu- U samas klassis 31-ks.. K , ..o sid Midlandis murdmaasuuatami- 50-54 a. Rlasterite klassis tuU ^ \tT^\^ '
KudaTSaTdetar -.^ooaja lpul Ontario rn^ o 10 km-s kuuendaks ^^^^'l^S^i 30 W vtus lis saja parema hulka tuU mdu- terve provmtsi ulatuses. ( 4 7 . ^ ^ ^ ^^^^^^ ^ ^ ^ ^^Me^ ^^^^^^^^^ ^ . ^ ^ ^ ^^^^^^ nud aastal jooksta 2.14,25. Samu- ti on suureneiiud naiste osavtt
Kirjastas ^^Us-Eesti & EMP " m tk. Hind $14.90 br. + saateknln SOe
EMil ajaUrJiuiilra teos p^hte^ analfifisib Soome sise- ja vUspolUtikat, riigi tSnapSerait olu- korda ]a sniuida Nukogude LUdn Soome-poHitikat, Sme Tallt^ susi presidendist parteielnni ja palja mnnd, tuues Soome saatu-
sest huvitatud lugejaile palju uusi andtaieid.
Mgil Vqba Eestlase talituses
2.38,58, 50 ajaga 2.42,42 ja 100 ajaga 49 min. 57 sek. Teiseks D. w^.^w. yistius vrdvimetega maratonist, mdunud aastal oli Beedell Ottawast (50.18) ja koi- 6064 a. klassis tuli Uno Li- suusataja vahel oli rmiselt tasa- osavtjaid 30, kelle tulemus oli mandaks P. Sakki Thunder B^ysli mit esimeseks (52.39) ja Theo Vel- vgme ja pnev. ajaga 2.46,32. (50.36). lend teiseks (54.49).
Q33SEIQX
Kinnisvaramdcsud Kas need vajavad leformeerimist! Toronto linn on just lpetanud kolme- aastase kinnisvaramaksude reformeerimise uurimuse. Kui soovite ingliskeelset lplikku aruannet. kinnisvaramaksude reformi le, siis helistage 367-7341 vi 367-7039 vi klastage Public Information Centre, II korral, City Hall. Avalik rahvakoosolek on neljapeval, 18. mrtsil kell 8 htul Concil Chamber'is, City Hall. Olete kutsutud koosolekule. Seal vite avaldada oma arvamisi aruande le.
Mayor Art Eggleton Chairman, Joint Committee on Property Tax Reform
1 tr]2L 21 min. 44 sekundiga tu- li vitjaks eehnisel peval viien- daks jnud Reijo Puiras Thun-r der Bayst. Robert Vellend, kelle suusad olid kUnal lumel liiga aeg- lased ja ka vasaku suusa side tuli lahti, ji seekord ajaga 1 t. 23 min. 9. sek. kuuendaks. Eestlastest vttis 30 km-s osa veel Harri K i - viJo, kes ajaga 2 t 5 min. 16 sek. tuli 41-ks.
Noorte meeste klassis tuli 10 km-s Allan Mgi seekord neljan- daks (32.19) ja Mehis Kivilo 26-ks (41.54). Vitjaks tuli D. Lumb Ot- tawast (31.21). Allan suusatas v^ ga hsti ja kaotas kolmanda koha ainult 4 sekundiga!
Rmustava uudisena kis m- dunud ndalal ajalehtedest lbi teade, et eestlane Ronald Kuus tuli Whistler Mt-1 kiirlaskumises - Ka- nada MV-ste proovisitudel esi- mesel korral heksandaks j teisel korral koguni neljandaks. Kahjuks ji ilmastikuolude tttu lppvist- lus pidamata.
Riviere maraton
Maaihnakarika maratonite sar- jas toimub igal aastal ks vistlus Kanadas. See on R.R, Quebecis. Vistlus algab ja lpeb Ladente'is Montreali lhedal. Vistlusmaa pikkus on 55 km.
Sel aastal toimus see phap., 21. veebr. Vistlusest vtsid osa 2000 suusatajat, nende hulgas terve ri- da soomlasi ja vhemalt ks eest- laneRobert Vellend Torontost. Vistlust lksid juhtima kohe skandinaavlased. Robert psis esi- mesed 30 km 56-mehelise juht- grupiga. Ta vennalt laenatud suu- sad ei olnud kllalt kiired ja vii^ .masel 20-1 km-1 mdusid temast 4-5 meest. Ta' lpetas vistluse ll-ndana. Aeg 3.16,45. Vitis norralane Rismyhr ajaga 2.52,26. Parim kanadalane oli Doug Gud- wer(3.08,53)
Hann>9 Kompus'e KUSTUTAMATA NLG KUNST
JMELE .oo"
kauneim eestikeelne Inoletnskogis
Ivar Ivask
LUKOGU I. Ivask psib oma Imes tugevate sidemetega Lona-Eestl va- nemate sunnimnllas. Tema ngemnslik loole Soomest, seHe sha- manlikast soome-ngrilisest tondest ja mstikast, aga ka oma ^broskonnast mnjal maaUmas on tond^ikas ja tlielepamierk.
Elokogosse m valitod paremUc ta varem flmniiad kogudest.
lk. Hind $10.00 saatekolo 50 centi
SAADAVAL ,.VABA EESTLASE*' TALITUSES
VABA EESTLANE TALITUSES mgil stereo heliplaat
INGEMR KORJUS bass-bariton CHARLES KIPPER klaverkoade
Metsated (A. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), ks soo (M. Saar), Muremaa (R. Pts), Laol snajala lest (T. Vetk)^ Sind tervi- tame koldapike (A. Karini) ja Rndaja htnlaol (J. TaU) ja rahvalaale:K. Baidi seades Laolo mjo, Koi ma hakkaia lan- lemaje, Ara viies Ja Kivikasokas, L. VIrkhansi seades Kus on kus on korva kodo, V. Kappi seades Linakatkoja Ja J. Zeigeil
seades Kamiddajast vmd.
isiiiiiiHiiniiiiHiiiiiiiiiiHiuniiiiiHHiiniHiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
ODAMEVALLUTAJAD
9.
Tna htul' Evelyn Misis luu- painajaltv kes ^ too pikk, brnett noormees on, kellega ta jalutanud, kui tulime talle vastu hel peval, kui ma ei saanud putku pista.
Luupainaja vastas: Ah see, see on Curtis. Kena poiss."
Ja hakkas siis naerma oma lolli beebinoga.
Mille lle te naerate, hrra Las- celles?" ksis Nancy >jalamaid. Mis on selles siis naerda, et Cur- tis on kena poiss?"
E g a ma selleprast ei naera," vastas luupainaja. Tegelikult ma ei naera ju " ja uuesti jrgnes naer.
See juhtus saalis prast htu-, ski. Istusime kamina ees, ple- tades vanu laeva puuosi.
Te teate Ju, et puu, mis imbu- nud lbi mere soolveest, pleb iord rohelise, kord l i l l ^ ja punase
ja veel mitmekesise leegiga. Paksud ploomikarva aknaeesrii-
ded olid tmmatud hsti kokku, aknad suletud, nii et ainsatki val- guskiirt ei pseks PorikUa.
Siin maailmaosas valvatakse nd vikseima kui valgusjoa var- jamise jrele. Ime, et nad pole veel kskinud hrra' Lascelles'i kanda mtsi toas, et varjata oma leegitsevaid punaseid juukseid. Kui lbi vtmeagu paistab vaid kiireke knlavalgust, vib juba kuulda kordniku^ vi mne teis erialalise isiku koputust uksele: Palun tuli kustutada."
Tdi Yiktooria saalis oli aga veel kllalt valgust ja soojust Ja mugavust. Ta ise istus suures tugi- toolis, mis tmmatud roosa varju- ga lambi lhedale. Kes oli tal mingi vana raamat ja ta pdis sellega varjata oma tukkumist.
Seda oli aga lbi nha, samuti kui luupainaja pet, nagu poleks-
ki midagi nalja rkida pika, pril- lidega Gurtise kohta. Tahtis asja salapraseks teha. Thja kah!
Te viksite meile ju elda," t- les Nancy meelitavalt.
Ta istus otse maas mustal ka- rosnahal kamina ees ja kudus s- dursokki. Must vaip oli soodsaks tagaphjaks ta blondile peale (ja meilekikidele).
Vike luupainaja hoidis ktel villast lnga, mida - Evelyn keris. Ma arvan, vras oleks leidnud, et see kolmikgrupp moodustab vga ilusa pildi.
Mina olin muidugi vljaspool gruppi.' Tooli olin tmmanud hoo- pis krvale.
mblesin Eliisabeti algusthte suurt E-d oma ninartiku nurka. Mina ei hakka ometi kuduma s- durisokke vi ldse midagi sduri- te jaoks sem kui too noormees on siin majas.
Ei saanud aga olia kuulamata ta juttu teistega, ehk kll ma ei taht- nud midagi kuulda. -
, ,jNo viksite meile siis vhemalt elda, mis laadi mees see Curtis ieti on."
0i, pagana tore poiss," vastas luupainaja ja naeris jllegi. Mees mis mees testi tore inimene."
,jMeile, tdrukuile, ei tle see mitte kui midagi," tles Nancy. Seda tleb iga mees teise kohta ja oled sama tark kui enne."
Ma testi ei tea, mida temast veel elda viks/' tles luupaina- ja. Rkisin temast kike head, mida tean. Kuidas ta vlja neb, seda ngite ise. Vin vaid elda, et ta^on hea poiss. Mida veel el- da? Tark on ta kah."
Mis laadi tark?" pritles Eve- lyn, ikka kerides villast lnga.;
Noh, tavaline raamatutark. Ta m lugenud lputu hulga raama-
r tuid, mille autor i^dki ina ei tunne. Mina isiklikult pole veel kohanud ja ta kirjutab koguni isel Sel- meest, kes selles ksimuses nii tu- lest ma ei saa aru, et keegi viks me oleks olnud. Olge head, ta n ise kirjutada! Ma ei saaks hakka- niteks kakskmmend kolm aastat ma hegi reaga. Temale aga on vana ja ah ei. l*arem kui ma si^ e pris leivaks. Istub maha ja ei rgi: sellest." . kirjutab iga ndal he artikli, olge Jrgnes suur kisa dede poolt, lahked! Vi vhemalt enne sda Nd te kll peate knelema, tegi ta seda." nd ei pse. Milles asi on?
Artikli?" ksis Evelyn telise Rkige aga nd. Te peate mei- huviga. Ta ideaaliks on alati olnud le rkima, milles asi seisab." kohtuda kirjanikuga.Millest ta Kas testi pean? Tundub kll kirjutab, hrra Lascelles?" veidi alatu "
Seal see naerupunkt ongi," se- Igatahes pooltki nii alatu kui, letas luupainaja, naerdes ise nii, see, et lasete meid niteks ei tea et pillas maha lnga ja pidi selle mis melda teie sbrast!" tles uuesti tstma les. Ta on mingi Nancy. naiste ajakirja kaastline* Kik Luupainaja muutus pris roo- naistest mida nad peaksid saks oma tedretahtede all ja tles:
Egas asi polegi teab mis. Ta vaid kandma." Mis naised peaksid kandma? '^ kirjutab nii palju naistele i ja nais-
kordas Nancy imestunud suurte test, kuna tepoolest ta ta -ta silmadega.Mis tema sellest vib pole veel kordagi elus suudelnud teada?" ttarlast."
Ainult nende rivastisest Ja ta lpetas oma absurdse spordi alal," seletas luupainaja, anekdoodi kva naeruga. Evelyn Ta on nimelt suur eriteadlane Ja Nancy naersid kaasa. Mul / ei spordi alal ja sellest kirjutabki, tarvitse vist elda, et olin surint- Naiste hoki ja nende rivastise sine. Hammustasin kvasti huult, otstarbekus selle mngu ajal" ni- Teised tegid aga niisugust li^ mi, teksr^ lisas ta huupi (nii tavaline et tdi rkas vpatudes, peaaegu meeste juures) ja kuidas rivas- pillates maha oma raamatu, tis pe^ks olema ks tervik. Siis jK Nancy hakkas just rkima: le kirjutab verstapikkusi artikleid Ma tepoolest tahaksin kord naiste ujumisest vi naiste mootor- tundma ppida seda hrra Curt rattasidust jne. See on Gurtise " k u i tdi tiesti rkas ja ksis t." kiiresti: Mis see oli? Kuidas see
Tundsin, et oli jlle vimalus, oli, hrra Lascelles? Ij^ ei kuul- anda luupainajale vrikalt nina nud hsti viimast tlust. Mispeale pihta. Nii siis tlesin: Miks mit- te kik naerate?" te? Kui hrra Gurtisel on eritead- Ja jllegi, visime kogeda armsa mised spordi alal, miks teie siis hrra Lascelles*! hbematust, itsi miks teie siis naerate? Mi- ^ Ta vaatas tdile naerdes otsa ja da siin naerda on?" tles: Ma arvan, teie elapsed
No jah, ta vib JU spordi alal naeravad mu julgust paluda teilt olla pris kogenud," tles luupai- ht asja. Nad on veendunud, et te naja, prdudes minu poole, kunagi ei anna oma nusolekut." kuid seda vhem ta teab naistest. ,Ja?" urises tdi Viktooria, sil-
mitsedes teda le prilliservade. Mida ma ei luba?"
Hrra Lascelles naeratas tdile, nagu oleks viimane ta armsaim ris- tiema, ja tles: >,01etame, et hel htul kaks mu spra klastaksid teid. Kaks vga kena noormeest ks neist on vhemalt vga va- gane. Aga ei, ei. See oleks liiga palju nutud, ma ei vi seda pa- luda."
>Jii siis temagi teab, kuidas saa- da jagu tdist.
Tdi naeratas vastu ja tle^ ma- heda hlega:Agai miks siis mit- te? Te teate, hrra Lascelles, et me kedagi inetlikult ei kutsu, ent kui teie sbrad astuksid sisse tieme niteks laupeval htusgiks, siis oleks mul pris hea meel.,neid n^ ha. Kui nad vaid lepivad meie lihtsa "
Lihtsa", jaa, hsti eldud, kui melda, kuidas kokal on lubatud laiutada toiduga sest saadik j kui luupainaja majja tuli. ;
Kui teie sbrad muusikat ar- mastavad, siis vikesed vivad ju midagi mngida," kudrutas tdi.
,,Vikeste" all meldakse Nanr cyt ja mind! Elu on tis huumorit, iseranis nimede suhtes. Tihti tdi kutsub meid nii :ja unustab, et me pole enam kaheteistaastased pli- kad, hest kljest see on pris hea, sest tal ei tule phegij et meist keegi ka kurameerida viks. Tal ei tule meeldegi isa loll testa- ment, mis keelab meid noorelt abi- ellumast Ta arvab, et sellega on veel oma viisteist aastat aega. Mil- line nn! Muidu viks elu 'selle hrra Lascelles'iga veel hoopis pr- guks muutuda, kui tdi meid sel- les suhtes veel valvama hakkaks. See oleks viimane hoop.
(JirfBeb)