Nr. 26- Nr.28 IBSSDB
|a naisi^ kes Teise lajal kommiinistlikur J J a sel yalitsevale ' tfae laest^^ei- W e r o S i i b i l J k ^ ^ ^ ^ |u. Suur osa neist pi- - p pettunult veendu- kviseeritud Venemaa Etilniale nne tooma |lnud kaugeltki iriim- jija ja kaitiieingel
lategija ja verine t-
liiysetest me^stesf oli lemmas 77-aastaselt [juut Leopold Trep- lichard Sorge krval j N . Liidu salakuula- (1939. aastast alates 1 tiheda agentide vor- Ikslased andsid ni- fapelle." Trepperi ja
lesandeks oli ko- I informatsiooni Hit- Ija nende; liikumise p majanduise kohta. Iisukohaks sja ajal iid| sealt sooritas ta
iMarseiUesse, Lyoni, b isegi Berliini, kUs
agentidega, [vemteks saavutus- -
Istele sabslaste vaik- iste plaanide hanki- ' paki ettekuulutamine
1941. aastal ning ^ ennustamine Sta- 1942. aastal. Tema LRote Kapelle" or^ beniaalsel lesehitn- pikski agent teist ei
informatsioon antT E lhilaine saateapa-
jre oli hdas ,3o- ehkki tal oiid juba
p^ emist kindlad and- pnisatsiooni tegevu- u nnestus siiski k' baljastada, kes oma lurma misteti ning , |pul tuli ka jrg
kes arreteeriti Pa- |mbriL Sakslastel ei repperi mahala^ani- jtsusid teda mber. ir-Saksamaa kasuks Ja. Trepper mainis
keeldus sellest ning, U 1943. a^tal Pa-
ksist pgeneda, bi uskunud Trepperi bpioon pralt da Pe Poolasse siirdus,
poliitilise politsei leti 1947. aastal 15 ! Ta vabanes prast la tuli haige ja mm> [oolasse tagasi, kusti 1973. aastal Iisraeli
I veendunud kommu- Imid Stalini vangi- lpnks talle nago
jtaolistele aru phe. Istest knelevad ki- tema mlestusteoseks j, milles ta peab end looni l l i k m d L S , kes I ajaloo ohvriks. Ta Isoleval sajandfl on [koletist fashlsm jmis on hvitanud I ideaalid.
ole stalinism siiski keltki kiki neid Imrgiga ideaale ja ' |fada, mida' kinnita^ I maamasndmiJisi id. I leninismi virvatuied
liikuma panema |es Moskva agentide latuina on maailma p petliku maski var- pniseerima msse ja
vimule upitama je diktatuure. ^
Eestis toimunud 1. jsnkatset pavad N* pd ja ajaloolised teo^ bda kui eesti prole- pusu kodanluse dik-
Pnnaste kkjasna haks, et mssu orga- |du!st salaja le piiri letud kommunistlik banisaator Jaan An- [aste ajalugu ei taha b, et 1. detsembril lastatud lestusUist [teised salamahti le P ttava rahva" ^ hulgas ka mssu tegelt juht Valter
kommunistlikud aja- fgub sski ajajooksul
Venemaalt E ^ s s e
- V A B A E E S T L A N E neljapeval, t apnllil 1982 - Tliursday, pril 1, 1982 -Lk. 3 BDB
VALVEARST NDALALPUL
^.jlO.jall.pij. - dr. J. [-7777
Tolipevod Kalifprnias kaugete klalistega
CHINA PEIK - (S. Ja 7. mrts klas sn jlle eesti keel ning tali- oinrordi kik toad olid taas oku- peeritud elurmsate, peamiselt valgepealiste pfajai|iaalstega. N iseloomustavad meid kohapealsed teenistujad. |
Kaks bussitit Los Angelesest ja ks San Franciscost saabusid juba reede htul. Nendele jrgnes veel treilereid ja eraautosid. Laupe- vaks oli kohal ligemale 150 eest- last, nende hulgas klalisi New Yorgist (neli noormeest), Ch|ica- gost,: Utah Ja Washingtoni osarii- kidest. 1
Laulu oli seekord ehk rohkem, kuna talipevadest vttis osa noor- te keskel tuntud I meeleolu tekitaja Urmas Krner USA Idarannikult koos oma kitarriga..
Toimusid ka traditsioonilised suusavistlused melaskumises mitmes vanuse j a oskuse klassis. Talipevadest osavtjatele oli kor- raldatud eesti pidu laupeva htul, milline mnele lppes alle jrgmi-^ sel hommikul.
S.F. Suusaklubi aastakoosolek peamiselt noortele jrgneva koos- viibimisega toimkib 7. mail klubi esinaise Ruth ja Armas Sootaru kodus, 720 Colusa Ave., E l Cerrito. Lhema inf. siamiseks helistada (415) 526^ 6451. kik sel ajal Phja- Kalifomias viibivad eesti noored teretulnud.
A.B.
Joriime-tdrakute" 600 endise pilase nkodune ja sbralik retk iiiirusmaale"
Iseseisvusaegse Tallinna Linna Kommertsgmnaasiumi 70-ndat aastapeva thistati m.a. septemb- ris.. Paguluses mrgitseti seda teaduprast suhteliselt tagasihoidlike kokkutulekutegai^. K u M kokkutulek Tal- Imnas, nagu jutustab J^odumaalt saabunud teade, lnud vga elav, ehkki seda phitseti tublisti hilinenult.
' Kokkutulek oleks pidanud i^ gupoolest toimuma juba 14. sep- tembril. Kuna Kommertsgmnaa- siumi ruumides asub nd Tallin- na Merekool, siis oli vimalik aas- tapeva-pidustust praktiliselt lbi va vaid kooli vaheajal, selle aasta jaanuaris: nimelt 16. jaanua^ r i l kell 12 tulid i kokku - komme tdrukud** oma vana kooH aulas.
Teate edasiandja nendib, et l- dist vilistlaste kokkutulekut polevat tema teada selle kooli ajaloos ol- nud. , ,Kui vtta kooli ajalooks mi- nu isiklikud eluaastad, alates 14. eluaastast, kui sinna kooli astu- sin," lisab ta. _ Edasi selgubj, et organiseerimis- komitee oli arvestanud'
umbes 250 mimese kokkutulekut, kuid tegelikult tulnud kokku kau- gelt le 600.
Kokkutulekut iseloomustatakse jrgmiselt:
Laupeva enneluna pakkus tallinlastele suhteliselt kummalist pti: keskealiste ja eakamate daa- mide massiline kokkuvoolamine Merekooli! P i l t puiipsti tidetud saalis, rdudel ja koridorides oli ka kllalt haruldane, sest meil on kik koolid segakoolid (vlja arva- tud Merekool poistega ja Medit- snikool, kus valmistatakse .ette meditsnidesid) ja viiistlaspeva- del on alati nn. segaseltskond. Kuid sel korral titis meie kooli ai- nult naispere!
Vanu petajaid olevat vhe jrele jnud. Ainult heksa.
Nende hulgas Anna Raudkats/ kes ei olevat aga tervislikel ph- justel saanud kokkutulekust; osa vtta. Kogunemise algul tervitanud kok-
kutulnuid koolihoone praegune pe- remees, Merekooli du*ektor Hel- muth Kanter, umbes 40-aastahe
smpaatne mees, kes palunud mit- te pahaks panna, et tema tervitab neid kui koolidesid, kuna oUakse ju hest koolimajast Tervitusi telnud nii vi.stlased kui ka endi- sed petajad ja Kommertsgmnaa- siumi igusjrglase, Tallinna Ma- jandustehnikumi esmda ja.
Aktuse kontsertosas esinenud instrumentaalmuusca ja laulu alal silmapaistvad vilistlased.
Prast ametlikku os^ vaadatud rmgi majas, et mis vahepeal muudetud", ja ksutatud ka ta- gasihoidlikku eielauda.
Hjem einestatud lendude viisi restoranides ja mujali
ldiselt oldud kokkutulekuga v- ga rahul. ,,Oli see ju kuidagi kodu- ne ja sbralik j a nagu omamoodi retk noorusmaale,kus tundsime en- did 2 - ^ tundi jUe koolitdrukute- na," tleb lpuks endine komme tdruk" (MR). E P L
Liina Piarje ja Jeremy Viinalass
iCommentaorid (Algus lk. 2)
komandeeritud Imssumeeste koh- ta. Niteks ilmus 8. mrtsil ,)Rah- va Hles** pikem artikkel Valter Kleini 90. snniaastapevaks ning avaldatud ridadest selgub, et Mosk- va saatis juba 1924. aasta veeb- ruaris Valter Klemi salaja Eestisse prandaalulsele tle.
Millega oli Tartus sndinud Valter Klem, kes tegutses Esimese maailmasja' ajal Peterburis maal- rina ja treialina, teinud endale sel- lise nime, et ta saadeti vastutusrik- Ikale msjisukatse juhtimise tle Eestisse. Nib, et ta oli oma tege- vusega vitnud partei juhtkonna tieliku usalduse, Klemist sai juba veebruarirevolutsiooni ajal kom- muni^kn partd liige ja oktool)ri- irevolutsiooni ajal' astus ta puna- Icaardi liikmeks. Vttis osa kodus- jast valgete vastu ning lpetas ja- lavekomandride kursusedj kuhu ta jeti sili^apaistva kommunisti- na poliitiliseks komissariks. Hiljem ttas komssarina piirivalve ve^ osades ja oli Eestist pgenenud kommunistide artelli juhatajaks. Ngu sellest ^ Igub, oli ta kigiti sobiv mees relvastatud lestusu juhtima.
Eestfe tegutses Valter Klein p- randa all Kari Roobase nime all mng nimetati mssu ettevalmista- misel 9-liikmelise Eestimaa Sja- Revolutsioonikomitee juhiks.- 1. detsembri lestusu ajal vttis ta Tallinnas osa fnnakuSt Balti jaa- male jd sai haiavata. Mssu eban- nestumise jrele pgenes ta Tallin- nast ja varjas ennast pranda all. Ta haigestus j^; siiri, kuid tema vii- maste pevade ja elu kohta ei anta tema eluloo Idrjeldtfses andmeid.
Saatus oli Valter KleinOe armu- line ja vimaldas tal Eesti pumal surra loomulikku surma. Kui ta oleks le piiri Venemaale tagasi psenud, ss oleks teda tenoM- elt oodanud, lestusu teise juhi Jaan Anvelti saatus: kuMalask Sta- lini tanakeldrites.
AMI
Sopran Liina Purje alustas oma laulupingut 14-aastaselt Helmi Betlem'! laulustuudios. Hjem siir- dus ta New Yorki , kus ttas laulu- petaja Olga Ryssiga ja lpetas New Yorgi likooli B.S. kraadiga muusikapetaja kutse alal erir alana laul. Ta tiendas end Banffi ja Aspeni muusikakursustel ooperi alal. Praegu ttab Lima lastega, petades Orffi : meetodit Toronto koolides.
Lima on lapsest sa adUc tundnud suurt huvi eesti laulu vastu ja on paljudel eesti ritustel neid ka esi- tanud. Luna laulurada on viinud teda esinema Washmgtoni, New Yorki, Long Islande ja Torontos- se. Esimese iseseisva kontserdi andis ta New Yorgis koos Maaja Duesberg-Roosiga ja sai kiitva ar^ vustuse osaliseks.
Phapeval, 4. "apriU toimub Liina esimene iseseisev kontsert Torontos viiuldaja Jeremy Viina- lassi ja pianist 1 Charles Kipperi kaastegevusel. Tema kavas on Mozarti, Menotti j a Gershwini aa- riaid; teine osa kontserdist on p-
; hendatud tiesti eesti autoree, na- gu Aavik, Aav^ Duesberg, Eme- saks, Oja, Pts ja Tubin. -
Rmuga lheme noore laulja kontserde, kes oma kavas mi paL ju ruumi leiab eesti laulule, r-.
Noor eesti viiulikunstnik Jeremy Viinalass alustas oma pinguid 7- aastaselt dr. MetroKozaki juures Sudburys. Tema eriline andekus ja kre areng viisid teda varsti Cambriatf i noorte ; orkestri koos- seisu ja 12-aastaselt Sudbury Sm- fooniaorkestri tegevaks liikmeks. Jeremy on arvukalt osa vtnud Kir- wanise muusikavistlustest ja 1981 valiti teda Ontario fmalistiks. Su- veti on Jeremy osavtnud mitmest muusikakursusest nagu lnterpr(0- vincial Music Camp ja Meadow- mont School of Music, New York. Noorteorkestrite festivalil Banffi 1980 esines Jeremy solistina Cambrian Youth Orchestra saatel.
Noorel viiuldajal on oma karj- ri rajamiseks ees pingud vlisr maal: Oma noorusele vaatamata on Jeremy juba praegu* petamas
Mulgid toetasid Uudisinaad" Esmaspeval, 22. mrtsil pidasid mulgid Eesti Majas oma jrekordl-
se aastapeakoosoleku. Koosoleku avas ja juhaltas J . Vihma, protokollis F. Rabisson.
Koosolekul esitati mdunud aas- ta tegevusaruanded ja arutati eel- oleva aasta tegevuskava. Selts on* korraldanud traditsioonise oma- vahelise kokkutuleku ja peamine tegevus toimus Kiilamngude lbi- vmiseL On vetud osa ja sbra-, likult koos ttatud teiste maa- kon^Uke organisatsioonidega. Koos- l i ja
son; W. Mandra, E . Taniy E. Silm ja J . Vares. Revisjon&omisjoni J . Ramjalg ja J . Anton. Esindajaks maakondade esinduskogusse W. Mandra.
Koosoleku lpul vesteldi veel omavahel ja rgiti mulgi nalju.
;e poolt mrgiti, et maakondlik tegevus on viimasel ajal saanud eestlaskonnas eriti populaarseks, kik ritused on olnud rahvaroh- ked, lbusad ja neis on valitsenud kodutunne. Seda tava soovitati jt- kata.
hiselt otsustati osa vtta ja kaasa aidata ESTO-84 maakondade peva korraldamisest. Samuti ve- takse osa hisest maakondkust sgispeost, mis toimub 23. oktoob- r i l Eesti Majas ja mille puhastu- lu lheb Eesti Maja toetuseks. K a sooviti jtkata omavahelisi htuid.
Kuna selts ei taotle majandus- likke sissetulekuid, ss lejgid on annetatud eesti organisatsioo- nidele. Selle aasta annetus $200 otsustati anda Eesti Skaudisp- rade SeltsUe
nende teoks oleva. Uudismaa" juurdelike qstukuludeks. .
Valimistel valiti ksmeelselt va- na juhatus tagasi. Mulkide Seltsi vanemaks ji edasi J ; Vihma, teisteks juhatusliikmeiks V . Ojas-
vulit assistendina Huntingtoni konservatooriumis Laurentian li- koolis Sudburys. Tema kavas eel- seisval kontserdil 4. aprlil .kuule- me klassikuid nagu Brahms, Max Bruch, Sarasate, Smetana j .t . '
Kontsert on Eesti Kunstide Kes- kuse X juubelisarja neljas ja vi i - mane kontsert koos Abel Lee kuns- tmitusega, Aknad'* ja Fantaa- siad". Nitus on avatud phape- val, -1. apriim keUa 12-6-ni, kont- serdi algus on keli S p.!. Tartu
VCIlege'is./
Eestis ilmus - kiriklik kalender
llatuslikult on Nukogude vi- -f mud Eestis lubanud trkis avalda- da kristlikku kalendrit. See on vi- keses taskuformaadis tosina leher kljelisena, kus leidub ainult kalen- darium. Kuid selles on lubatud ra tuua ka kriUcuphad ja igape- va kohta juhis vastavale pblisal- mile.
Tnavune vljaanne kannab jrg- mist ttellehte:
Evangeelsete kristlaste-baptisti- de Kadender 1982. a. Selle all piib- lisalm (Mik. 6, 8) ja a l l : ENSV evangeelsete kristlaste-baptistide Presbterite Nukogu vljaanne.
Vib oletada, et kalender levib ka vljaspool baptistide kogudusi ja n on rahval vimalUc teada saada, mulal on liikuvad usup- had.
Punavimude poolt on tehtud tingimuseks, et kalendri ees tuleb ra tuua nukogude phade ja thtpevade nimestUf nmg taga v- masel lehekljel N . Ldu hmn.
New Yorgi Baptisti kogudus (jut- lustaja Leonhard Hemmets) on lasknud kalendrist teha paijundus- koopiaid liikmeskonna keskel levi- tamiseks, jttes muidugi vlja Nukogude sundusliku propaganda- Hsandid. (VES)
OB
Kuulutamhie
VABA EESTLASES tidab oma eesmrgi!
CHEVROLET OLDSMOBILE : ROBERTSON MOTORS LT-D: 1555 DANFORTH AVENUE TORONTO, Q N T . . M 4 J 1 N 7 T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5
Alcan Building JLw Ih Products lill AuthorizedOeater
LTI EITEVTE
VIHMVEERENNID JA TOUD LUMnNIUT AKNAD JA UKSED RSTAALUSED JA PIKESE VARJUD
20 AASTA GARANTIj[
Century IuminiHn Instailers 2226 Duudas St W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefon 534-2864 Omanik ARTURS M i M E
Yt&e hendust firma omanikuga. Ei mingit vahemeest*
Lti ri ^
DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS 9 Quefen St E . Toronto Tel. 368-5011 '
Meil on rikkalilcus valikus importeeritud lngu. Sobivad varras- tel ja kangastelgedel kudumiseks/piminaisekSj heegeldamiseks, tikkimiseks ja slmimiseks (macrame). it SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KSITKS MUSTRIGA Kanvaa mitmes vrvis SOODSAD HINNAD. Avatud: masp.kotmap. 9-^, neljap., reedel 98, laup. 9.30-^. Meie teine ri: 674 Broadview Ave. Tor. Tet 469-2005, kell 35 p i .
VABA EESTLASE UUED TELEFONID: foimetus 444-4823 Mlhis 444-4832
VABAEESTLANE kaks korda ndalas
Maksab Kanadass Vljaspool Kanadat;
Asfm $45.-- $55.- Poolaastas $24.- $29.- Weerandaastcas $ 1 3 . - $15o-
KIRIPOSTIGA -h SAATEKULU
I Kanadass Vljaspool
$49.-= $39.-. I $44, poolaostas $26.- + $i9.so i $22 "^ eerandaastcas $ 1 4 - + $ 9.25
VUASPOOL K A N A D A T ja USA^ds
LENNUPOSTIGA aastas $49., poolaastas $26 I& veerana' sastas $14. + SAATEKULU sastas $66.., poob $33. ja,veerandaastas $16.
Aadressi muudatus 50 centi. ksiknumbri hind 60 centi
Manada aadressidele palnm6 mrkida POSTAL CODE" fa USA aadressidele ,,ZIP GODE^"
Fangatshekk vi rahakaart kirjutada Free Estonian Pnblishers nimele.
Tellimine sGata:
VABA EESTLANE 955 Leslie St., Don Mills. Ont. M2B 2M3
Paluo-mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / \
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata aanoalft thtklirjas).
Nimi....
Aadress
