Nr. 27
ajast, kui Fordi au- jaja Henry Ford [astatel bakkas auto- sele rakendama lin- I ameeriklased uhked isele ja selle tehni-
lele, mis vimaldab f pisidetailideks jaota- ia voolujoonelist too- |{ijad on muutnud ja i ole ameerika awto- laailma kige efek-
^remini organiseeri- kuulsatest autots-
bdunud saksa ja vii- [i silmatorkavalt jaa- ised. ^tstuse krooni kai? |on Toyota vabrikud,
miili Tokiost lne tekkinud tielikult
kus elavad ja tta- j)yota tehase tlist, [panti on ehitanud l^onnaelamuid,' kuid
tselumajasid vallaus- 1 Siin on ka kompanii [sapaDi- ja tennise- ujuladt tlistele ka-
Motor Company ei {ainult oma tliste- eest hooiitst misele,
Imeetodite ja tehno- ttete rakendamisega lusteni, kus ta pro- )sid palju kiiremini tliste arvuga kui I autotstused. Toyo- ipanyst on eeskuju sed jaapani autots- lad ei ole veel nii os- fidlikult oma prdukt-
m pannud kui Toyo-
)st on kige parem tavate arvudega. Nii ivad jaapani auto-
s 550 autoosa, amee> It 325, vikeauto pro- [S kulub Jaapanis ),8 tundi, hendriiki-
tlt puudujate arv |cl phjustel Jaapanis selt 8,3 protsenti, 11,8 protsenti, knelevad kige sei-
miks hendriikide ja iteed on tis Toyota-
ja teisi jaapani p- sid. Krge elustandard Igav eluvs on viinud stuse ja ka paljud hilisesse olukorda, kus igressvsete ja hsti- id jaapani ja teiste mud tstusmaadega vistelda ei suuda ja
lon masendav tpuu-
ja meeleavaldusteks [used punaste katteor-
Jid. Tavalises igape- ls neist organisatsioo- }nde liikmetest palju ei
kui kusagilt krgemalt antakse/ siis astuvad s^atsioonid kontsentree-
tegevusesse. Nende liik- vad tnavatele ning va-
le ja saatkondade ette tised krbseseened p-
nmg nuavad krari- iega ja vljakutsuvate
igust" punasele : [kskik siis, kus maa-
kommunistid, marksis- igused teised pahem-
stid'* oma vimu taha- ia panna.,
tsentreeritud demonst- ^avni ngime lne- jrjekordselt Salvadori
}eval. Meeleavaldusi oli Euroopas, hendriiki-
stes maades, kuid eriti ses Kanadas, kus protes-
Idalt selle vastu, et Ka- oma moraalse toetuse
toimunud demokraatli- lisetele, mis toimusid sa- sajakirjanike silmade ja vlisesindajate valvsa
lall. Kanadas korraldati [tsioone Torontos (700
Vancouveris, Winnipe- osa vtjat), Montrealis
vtjat), Quebeci linnas ftjat), Saskatoonis (500
Edmontonis (300 osa- [udburys (25 osavtjat) ja skustes.
pi i -
>
Nr J 27 EESTLANE teisipeval, 6. apriU 1982 Tuesday, Apri l 6,1982 Lk. 3
VALVEARST N D A L A L P U L
%i 10. j 11. apr. dr. J. Marliey, tel. 921-7777
17. ja 18. apr. dr, A. Mae, tel 493-7231
ossa
R A A M A T EESTI Piiskop k. Raudsepp vestleb ilmumas levasHeesesf
HKlilk Insurance V Agency
KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Site 200 , Rexdale, Ont M9V 3Y7
Tel. 745-4622
ilmus Alp Raun^ Eesti ke^ le tinoloogilin^ teatmik" I -30. mrtsil ilmus Maarjamaa" kirjastusel ja on ettetellijaile vlja saadetud prof. Alo Rauna Eesti keele etmoloogiline teatmik". Tegemist on esimese katsega saa- da levaadet ikogu eesti keele s- navara pritolust. Ligi 250-lehe- kljeline raani|at annab informatsi- ooni iiramarguselt 5800 sna p- ritolust, hlmates seega kogu eesti keele phivara, (vrdluseks olgu mrgitudj et Vanas Testamendis on ligikaudu 3000 sna).
Tellida vib Vaba Eestlasest hinnaga $18, millele lisapdub pos- tikulu. '
Montreal! eesti noorte kevadpidio
Kavas on ettekandeid tiendus^ kooli pilastelt, skutlikelt noortelt ja rahvatantsijatelt. Klalisesine- jaks on seekord noor tshellist, Kris^ tina Vaska Potsdamist, N.Y. Rik- kalik kohvijsmd. Tere tulemast kige!
Ristiga mrgitud" pole pskoj) K. Raudsepa esimene raamat. Aas- tal 1956 mus temalt jutluste kogu Sua sgavale" ja prast kolm jutluste broshri, kuid need on ammugi mgt lppenud. Pskop K. Raudsepp tJeb, et jutluste ko- gu trkk mdi nelja kuuga lbij olles sellisena omamoodi rekor- diks eesti vaimultus kirjanduses.
K. Raudsepp tleb, et kuigi uus raamat on he pastori elulugu sndimisest vanaks saamiseni, ei ole see otseselt memuaarteo.
gee on he vaimuliku kutsumuse- ga hingekarjase ammune soov, ainda eesti pastorist ja tenlsi tst ige kujutlus.
Ta tleb selle juurde, et ta ei ole ninud eesti kirjanduses htki au- torit, kes mistaks arusaadavalt kirjutada eesti vaimulikust.
Ta alustabki oma thelepanekut 1 Mait Metsanurga teosega ,,Kutsu- tud ja seatud", mis teda juba teo- se ilmumisel 1937 viis vasturki- misele. Juba selle teose esimesel lugemisel tundis ta, et ta peaks se- da ksimust igest kljest selgita- ma, kuid ukirjandusku teosega ei saa polemiseerida. Ja nii see probleem on olnud ta mtteis, ta on tundnud, et ta ei saa vaikida, kuna ta tunneb eesti pastori td, kutsumust ja rahva teenimise suu- rust.
K. Raudsepp on sellest problee- mist rkinud juba Rootsis piiskop J. Kpuga,
et viimane oma memuaaride kir- jutamisel ksitleks ka seda probleemi, aga piiskop oli liiga i^ agasihoidlik. Kuid pskop K. Raudsepp kirju-
tas 20 aastat tagasi Montreali Jaa- ni koguduse petajaks olles val- mis raamatu ksikirja ja mtles teose avaldamisele varjunime all, kuna ta ka teoses olevaid isikuid ei nimetanud igete nimedega^ mUlega teosele jnuks kirjandus- lik ilme.
Toronto Eesti hispank 958 Broadview Ave; Toronto, p i i t > ^ Tel. 465-4650 vi 465-4659
hemduses on jkd O D A V A D LAANUD KAASMAALASTELE!
Praegu kehtivad intressimrads
PERSONAALLAENUD 19% H P O T E E K L A E N U D 18%
Laenud on laenuvtja surma puhul kindlustatud kuni $30.000 ulatuses, jdava tvimetuse puhul on kindlustatud kimi
$10.000 ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustele.
LD MILL TAILOR 7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
(1 plokk lanepool Janel, Bloort lhedaS) I TEL. 769^ 535
DAAMIDELE ja HRRADELE MBLEMINE TELLIMISTE J R G I
RUDY SCHNEIDER
( Hpoteeklaenud H E L L A R R A raomatupidamine S c D\# I ^ c <^ tulumaks t K V I W t O HELLE RI^NIK 2001 Danf^rth Ave. Toronto Ont. MSCIJF 694 6241 ^^ '^ ''^ .^'suse
tuiumaksurevidenT
Bemonstrantide nudmised on pentsikud, paiivsed ja ebaloogili-. sed. Kuna Salvadori kommunistid on. veendunud, et nad vabade vali- mistega kunagi vimule ei tule, siis pandi kik rattad kima m- dunud ptihapelval toimtmud vali- miste nurja ajamiseks. Valimis- punkte rnnati, valimistest osavt- jaid kimbutati ja takistati neil va- limiskastide juurde minemast, Salvadori peamised transpordiva- hendid, bussid, hvitati ja bussides reisijad rviti ,>sjamaksu** vK mise ettekndel paljaks. Lhidalt: . kikjale klvati keprast olevate vahenditega surma, terrorit ja hir- mu, et( rahvast valimiskastide juu- rest eemale peletada ja rahva ta- het lmmatada. r
Ja imelik ~ Kanadas leidub nendele terroristidele tuhandeid toetajaid, kes N. Liidu rahvusvahe- liste vgivallategude ajal poevad oma urgastesse ja ootavad seal hiirvaikselt leskutset jrgmiseks punaste loosungite rongkiguks ja kommunistide aktsioonide toeta- miseks.
Kes on selliste demonstratsiooni- de organiseerijateks?
Ametlikult oli Kanadas ja mu- jal toimuvate meeleavalduste ja protestide korraldajaks kommu- nistlike terroristide katteorganisat- sioon, mis kannab klavat nime- tust Salvadori rahvaga solidaarne komitee. Kuid selle komitee aktsi- oonidega hinesid ka paljud teised organisatsioonid, nagu niteks Ca- nadian Womens Committee, Kana- da kommunistlik partei, Irish Pri- oners of War Committee ja orga- nisatsioon Youth for Peace. Sudbu- rys olid Salvadori valimistevastase demonstratsiooni organiseerijateks katoliku vaimulikud.
N-siis ^lnemaailmas oleme juba nii kaugele judnud, et demo- kraatia nimel videldakse demo- kraatlike valimiste vastu! Sellise teguviisi, iseloomustamiseks ja kri- tiseeriniispks tuleb kahjuks sna- dest puudus.
AMI
kuid tal on siiski kigist neist ekr^ ise l tpol t katsutakse neid igati . . . . . . . . . . . . . . m e^ntidest osi olemas. Teos tahab aUa kiskuda ja halvustad
Kasikin jai suski aastateks seis- j^ uju a^da ht eesti pastorit nagu ta vaid raha prast on petaja kutse ma, ta erolnud sellest raakmudki, tegelikult on, tema kutsumuse saa- valinud. et see oli olemas. Kui seUe ole-1 j^ ^^ g^ ^ ppimist ja koguduse teeni- SeUega seoses ta luges uuesti masolu siiski teatavaks sai, hakkas ^^ j^g^ jg phendiunist. Enamus ees- hju lbi ka Mait Metsanurga
ti pastoreid on vga suured idea- ,,Kutsutud jseatud*V ja-^ listid, kes oma rahvast ja Jumalat ta, et esimesest lugemisest oli teenivad. ' mdunud 45 aastat, ta reaktsioi
Ta lisab siiski, et ta ei taha kel- oli samane: punane inimene m
ta vaatama ilmumisvimalusi. Nd on ksikiri sprade ja tarka- de nuandjate poolt lbivaadatud.
Need laitsid maha ka kirjandus-
vitasid igete nimede kasuta mist, kuna meie kitsas hiskon- nas olnuks nad niikuinii kigu tuntavad. - ^
Selletttu piiskop K. Raudsepp ti- tis nende soovitused. Ta kirjutas
Festivali toimkond jaotas ameteid J. Teemaks on tdnavu - ntalurahvas Tallinnas"
like kujude kasutamise ja soo- g^g. vaielda, kuid tahab naida- mistagi teisiti kirjutada! ta vaimuliku olemust, mistttu Ilmumisel olev teos on kolmeosa- raamat jlgib rohkem sisemiselt line. Esimeses ,Asutud"^ vaimuliku arengukiku. takse lhenemisest usule, teises
Piiskop K. Eaudsepp lheb uues- ,iSeatud" on vaimulikuks saaml= ti tagasi eesti kirjanduse juurde, sest ja tst
20 ars;?at%ararv7minud k is^" ^^f' ' \ meie kirjanduses ei ole |a neile kahele mtubv^^^^^ jale juurde hisemad sndmused ^^ad pastontuupi. sistoormmi servil ^ ja ulatub tnapevani, vanaks Mitmed autorid on kH vaimuli-l mas osa Pastor, praost ja pus- saamiseni". i kest hsti kirjutanud, vgagi po- ' . K .Raudsepp kordab veel, et see sitvselt nende td Wnnanud, Nendes kolmes osas ta lheneb ei ole mlestuste raamat, ajalugu, kuid mned ideaMseerivad neid kigile suure sbralikkusega ja ei ka mitte poleemika endiste ar- igselt, teevad nad vanaks Ja mistmisega, vamute ja vljenduste vastu, auvrseiks isikuiks. Kuigi raamat mub Eesti Vai-
mulik Raamat kirjastusel, on see tegelikult autori kirjastus, ks ta t edusse ja thtsusse uskuja lae- nas raamatu vljaandmiseks iraha, uskudes, eteestlased hindavad piis- kop Karl Raudsbp; kirjutatud teost. Ja ta loodabki, et saab raa-
. ' u . , matu alla paigutatud rahast suure- Eelmiste aastate eeskujul korraldatakse ka tanavn kevadsuvel ^ga tagasi. Seda lootust tugev-
Tallinna Festival" Eelsti Maja niumides. Mdunud aastased korral- ^^^j^^^^ asjaolu et seni n ldiselt dajad skautksus Lembitu Maleva vanemskautide pere, Nuiamehed ^^^y.^^-^ ^^g^ sbraHkult suhtutud moodustavad ka tnavu korraldajate taumiku. Festivali korralda^ sellesse ideesse et nidata he te- mise sihiks ei ole raha tegemine" vaid rm tegemine" ja organi- ^^i^^ ^^g^ ^^^^^^^ elutegevust. Ta seerimlskogemuste saamine. Selleprast loodavad nuiamehed kikide mrgibki, et kui kirjanikul n vga noorte sbralikule kaasalmisele samas vaimus iiagu. mdunud aas- j.^ gj^ g vaimulikust kirjutada siis tal. Vanemate ja noortesprade abile loodetakse toiflustamSse ja baari vkmulikulbn kerge ilmalikust iin- korraldamisel. j^ esest kirjutada, s^ st ta on ise -
Festivali toimkonna koosolek vi, eelreklaam Kadi Kaljuste ja isalik inimene olnud. 21. mrtsil Peetri kiriku noorte- Heino Je, kutsed, kirjad, sponso- Raamat peaks kavakohaselt il- ruumis toimus 17 osavtjaga, rid Rita Paju, dekoratsioonid niuma 15. aprilliks ja tuleb siis Mdunud aastane laekur Peeter Martm Vahtra, vistlused kaunis kites mge kogudustes Agur- teatas, et kik arved on Paul Kako ja Indrek Kanne^kava- $12 eest, mis on paarisajalise-Je- makstud ja aruannet revideerisid raamat Heino Je. Toimkond liekljelise raamatu kohta vga Karl Pahapill, Valo Tammark ja vib vajadusel tulla tiendamisele, soodne hind.; Kalju Leis. Uus festival vib alus- Kesoleva aasta festivali tee-- tada puhta lauaga. maks kavatsetakse vtta t^ ^^rahva .
Korraldava toimkonna ametid osa Vana-Tallinna elus, rhuasetu- llifiillillllllllliB^ oii jaotatud jrgnevalt: esimees sega eesti talurahva kommetele. TT, Peeter Vilde, kavandaja Jaak Kuigi Tallinn peaaegu kuni 20. ^^^ti Sihtkapital Kanadas Jrve, kasvataja Harry Mrki sajandi alguseni oli ametlikult Annetused, testamendi-prandused laekur Martin Pede, abilaeku- saksakeelne linn, moodustasid ja mlestusfondid on tulumaksu- r i d Kennet Valvur ja Henry eestlased suure osa elanikkonnast vabad. Suunake oma annetused Raudi sekretr Richard Laan- ja andsid lihtrahva nol linnale ko- noortele ja teistele eesti organisat- vere, gu aja elanikke juurde. Toimus pi- sionidele
Mfes Tallinna",valimfee kor- ^ 'Sssa^umisrprl . f ^ "^""^ raldajad - Kadi Kaljuste, Piret SiuS Va^Sn^^^ , to'"^ksuvaba kviitungi Komi ja Martin Toomet, ^pmUrlS ^ ^ve^ toro^Sf S
toitlustamise korraldajad Hilja meistrite, teenindustliste ja ha- . M4K 2R6 ' Jukkum ja Viima Talpak, baar ritiaste eesti pritolu on aga veel i i a 8 H M | . r ^ . , | , , . ErikLuksepp, passid Robert Ki- tnapevalgi testatav/ I tMMfi l i l i l ! ^
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Akende asendamine thermo-akendega. 5-toUised veerennid
kues vrvis. ^ Rsfaaluste katmine. Keldriakendele issemnrdmise vastu metallkaitsed.
Tasuta hindamine. Helistage: tkoja tel. 832-2238 kodus 769-0932 ;
OSSO Investments Inc., 10335 Keele Stir., Maple, Ontario LOIIIEM
A B A EESTLASE UUED TELEFONID: foiffletu 444-4823 talitus 444-4832
I
Pootoastcis
VUASPOOL K A N A D A T ja USA-d:
poolaastas veerandaastas
$44.
$22.-
LENNUPOSTIGA aastas $49.~, poolaastas $26 ja veerand- aastas $14.--- + S A A T E K U L U aastas $6 .^., poolaastas $33.- ja veerandaastas ^16.50 | i
Aadressi muudatus 50 centi. ksiknumbri hind 60 centi
Kanada aadressidele palume mrkida ,,POST^ USA aadressidele ZIP COD<*i
Pangatshekk vi rahakaart kirjutada ' Free Estonian Pnblishers nimele.
Tdfimifie saofo: VABA EESTLANE.
Falun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates^^........ ^
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Halia saate aimnM tahtkirjas).
Ninu
