Nr. 34 . 34 VABA EESTLANE teisipeval, 4. ma 1982 - Tuesday, May 4, 1982 Lk
tnd mlestasraamal Tieraisest aastail J. Pitk& m. smml-
saateknlQ
OMES a 50c
tUUkmaterJaffle^ Ta gi tnapSemt ohi- Umkat, Soome tanes Sooose saatn- annefd.
olituses
KUNSTI
ia moalija liia ARNO VIHALEMM
Id konstnik EdHard bjUiise kSiral tnsakse pa ja eesti konstoike Ptay lageda ka taiema-
lisada 50c)
FAUTUSES
siis ngime kstrit vi; irit ^vi kellaljat vi ia vis kssis Vanakest
peaga. Vaatles meid ja s salapraselt: Ka8 teie
[ed inimesed, keda 'too :tserhrra ja ta daam siin illa kaheteistkmne ajal?" jah," vastasin hingetult Mis on juhtunud? Kas
i5ole veel ohud?" pmal ajal hrra Lascelles tiiresti madala, hlega: ie oleme pulfnalised. Kus
XIII
htser noore daamiga, et ia linud hotelli lunas-,
U mtlesingi. Tnan v- ) hrra Lascelles, andes Iie jootraha pihku, ja pesti mootorratta juurde., pivitasin veel rritatult
juures. tlesin teenrile oli: Palun, elge mul-
id tepoolest laulatatud? hiin laulatati? Kas oligi liatus ja kas nd onei ^ias?" ^
i-es vaatas mu rritust estusega. Ta muidugi ei ' n too laulatus mulle nii-
luliatuseks oli. Temale ei liim vist vhem ega ,roh- I mni matus. Pilgutas M silmi mu poole ja J jah, preiJna, laulatus oi' f Hrra ja preiH laulatus fd uks. Nad tlesid, p kui veerand tundi oo-
'-'-'Ml
Pskopemeritus Ingmar Strm leiab, et teatiid siselinna kirikud, eesktt Stokholmi osas, Ituleks ma- ha ma, sel lihtsal phjusel, et neid ei klastata. .
Ingmar Strm tleb, eti parem on muuta thjad kirijcudrtantsupalee- deks, kontserdisaalideks, ujulateks, nitusesaalideks vi kskik m- leks, kui et taluda praegust olukor- da, kus I maksumaksjad peavad neid pool-m aas jta lal pidama. - Sama olukord vib esmeda ka mujal, nendib Ingmar Strm ja l i- sab juurde,, et selline olukord ei saa kesta kskik kui kaua. Mni aeg tagasi i;urdeti niteks Gotlan- d, kus k-ikuid on eriti palju, et need on tegelcult selgeks majan- dusl^uks nuhtluseks. Olgu nad ss nii kaunid ja pitoresksed kui tahes. Phjus sama^ mis Stokholmis keegi ei ki kirikus.i (EPL)
Isegi kuninganhci sstab
LONDON Isegi Bckingham Palace'is on raskusi oma majan- damisega. Kokkuhoiuvajadusteks on kuninganna vhendanud teeni- jaskonda ja on arvata, et vallanda- tavate arv veelgi puureneb. Selle krval aga neile, kes oma teenis- tuskoha silitavad, antakse roh- kem kohustusi. Esialgul vallandati 20 inimest mdunud aastal, aga jrel dn veel 346. Palees on pal- jud tegevuses kuningannale saade- tud nnitlus- ja tervituskaartidele vastamisega, mille kulutusi vhen- dati mdunud aastal $90.000 ula- tusek, kuna vastuseid on hakatud elektrooniste vahendite abil pal- jundama. Kuninganna palee pida- mise eelarve on 8,5 imljonit dolla- rit aastas.
Rohelise mandri laulumatkalt Tamara Norheim jutustab laulmisest teispool ii^ ciaker@i
Oliimpia viis rngast kujutavad viit mandritr^ A^ ^^ j*^ '"*^ rngas. j,Kiiigi meie sealviibimise ajal Austraalia itses ja lhnas,** jutustab Tamara Norheim, rohelist mnljg^ ta siiski ei jtnud. Inimeste klalislahkusest ji aga vrratu mlestus. Huvitav, kas teistel ka mest niisugune mulje jb?" See on to- re ksimus, nd, kus eestlaste mandritevhelme lvimine ha tiheneb ja ESTO *84 ajal jlle ootame k- lalisi kogu maaihnast.
ADVOKAADID
ENN ALFRED ADVOKAAT-NOTAR
Room 1002, Royal Trust Tower I, Toronto Dominion Centre Fostiaadress: P.O. 326, Toronto
> OfflL (Bay & King) M5K 1K7 Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus C3I
Tel. 364-7072
Telefonid; toimetus 444-4823 ta^it^ 444-4832
Toimetaja kodus vljaspool taega:
Hannes Oja 481-5316 Knnlntusi vetakse vastus
ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 11-ni ja ndala teise ajalehte kuni kol-
map. homm. kella 11-ni.
1 Kuulutuste hinnad:
ks toU hel veerul $4,25 esikljel , $5. tagakljel $4.50
Kui hes keskuses ilmuvad kaks ajalehte, kes teenindavad sama inimgruppi, siis on loomulik ka nendevaheline vistlus. Ajakirjan- duslik vistlus seisneb selles: kumb suudab lugejaid kiremini ja roh- kemate pevauudistega varustada. Tihedamini ilmuval ajalehel on vistluses eeliseid, kskik kuidas teine ka; ei siputaks ja punniks. Vahest on aga ka pris tore tead- likult jtta teisele vidushanss, kas vi kollegiaalse kodurahu huvides.
Kohn Andret Valve ja kaks Reinu, isa ja poeg, ning Tamara
, Norheim tegid aastavahetusel mat- ka Austraaliasse. Teatrimatka, sest Kanada eestlaste kvartett viis Aust- raalia eestlastele teatrialast kla- kosti, sai sdamliku vastuvtu osa- liseks ja nautis rikkalikku teenitud kiitust. Nende klaskigu ajal oli Austraalias kaks nimetamisvrset sndmust Austraalia Eesti Pe- vad Melbournes ja Metsalikooli jrjekordne kursus, julud veel takkapeale.
Tamara Norheimile oli pikk reis htlasi laulumatkaks, sest lisaks hisele snalavastusele esines ta edukalt laulusolistina. Kas nd, kus lugu on pikalt ja phjalikult, palju kordi ra jutustatud, on mi- dagi veel jutustamata?" ksin ikka veel^ austraalia-vaimustusest heta- valt Tamaralt. N elamuslikku ja pikka matka," vastab Tamara Norheim, on vga raske kikides ksikasjades edasi anda. Eks iga- hel on erinev silm igaks neb ja tunneb erinevalt. Lhikese aja kestel oh nii palju erinevaid muljeid, et neid tuleb paratamatult ajajooksul seedida."
JULUPHAD AUSTRAALIAS
Sa ju tead, et nad kivad seal Austraalias jalad psti," alus- tan ksimust vana naljaga, sest AustraaUa asub nieie suhtes sna maamuna teisel poolel. i,Ja mui-^ dugi," vastab usutletav, et julud on suvel, et phjas on kuum ja lunas on jahe, et' pike tuseb lnest ja loojub itta ja et paljud muudki asjad on tagurpidi. Lennu- tundidelt pevane matk muudab nii paljusid meile sissekasvanud harjumusi."
Kesksvised julud oli muidugi esimene ja kige mjuvam shokk. Lahkusime Torontost 20. dets. kl- maga, kohanesime he peva,San Franciscos ja kaks Havail, Jing ome jlu-laupeval itetulvases Sydneys. Puud ja psad rippusid; ites hibiskuseid .ja oleandreid tundsin lhn kohati purjupane- valt vgev ja eestlased tttasid julukircusse! Pa seda kll omale mistusega seletada, kuid vheste tulemustega. Julud on meile ju tunnetele ehitatud phad: lumetee, .saanisit, kuljused, lange- vad ritskud, lumine kuusk jne. jne. Katsu neid kiki he htuga vlja rookida...
Juluteenistus kirikus oli lihtne: ja ilma muusikaliste kaunistusteta. ,,JuJulauda" istusime Lemmitsate noorpere aias, kus toimus paar- bikjuu-paarti" nagu me seda ka
siin nimetame. Toidulaud asus it- seva aia aiamajakeses. Julupuu (mnd) o toas ja esimest vga taktitundelist klalislahkust koge- sime sealsamas ^ kikidele Kana- da klalistele olid ka kingitused.
Suvise juluhtu erakorraliss pani pitseri kogu -16 pevale Aust- raalias nagu peaks kik t^e- poolest olema kuidagi teistpidi normaalsele vastupidiselt. Muidugi on tsi, et Phja-ustraalia on troopika ja suusatada saab lunas, et thistaevas on hoopis teistsugu- ne kui me ja mis kige imelikum ^ vesi keerieb kraanikausis alla- minekul teistpidi, kui j^hjapoolu- sel.
PESTA SAAB KAHE TUNNI PRAST
Austraalial on teatud samasus Hiiumaaga, kuigi suuruselt on m- lemal saarel tohutu vahe. Austraa- lia kesk-osa laiub mtmatu krb ja thimaa, mis kaua oh lbista- mata ja millest lbiminek praegu- gi on omamoodi kangelastegu. Hiiumaa keskel laiub siiur krg- raba, kus asustus on kasin. Asulad prjavad mlema : saare randu. Kuivast Austraaliast saime esimese mulje kohe teisel peval, kui sb- ralik abielupaar Agu ja Eha Krgvee mind sidutasid Sydney eesHnriast Melbourne'i, Eesti Pe- vade linna. Siduks kulus ma ni- metamisvrsete ' vahepeatusteta peagu terve pev. itsevast asulast judsime tpihsele kuivale ja krbenud maastikule, kus vrvi- deni domineerisid pruunid ja ro- hekashallid toonid, hoopis erine- vad erkrohelisest olmpia-rngast.
Kuskil sellel troostitul teel oli vajadus ksi pesta lbu, mida asustatud Kanadas saab igas tee- rses bensiinijaamas. Austraalias samuti ainult see jrgmine l- him bensiinijaam oli kahe sidu-, tunni kaugusel. Sageli esinev ja retult oluline teemrk Austraa- lia maastikul on teade kui kau- gel asub jrgmine teeninduspunkt. Seesama, mida me ka siin vahete- vahel juhtume ngema.
SDAMLIK JA TNULIK- PUBLIK /
Lauluga esinesin kolmes kohas. Melbournes Eesti Pevade avami- sel oh veidi khe tunne, kuna pol- nud vimalik saatjaga pikemalt kokku harjutada. Mu laulu'saatis seal noor pianist Lembit Salasoo, kes lesande titmise ajal oli j,tab- lettide varal psti". Ta titis oma lesande siiski suurepraselt.
Tagasiteel esinesin Sydneys ko- haliku koorijuhi Lembit Suure klaverisaatel. Lembit Suur on va- bameelse eesti noorte ajakirja Ki" toimetaja. Kolmanda ko- hana oh Metsalikool, mida nad seal peavad mgedes hes suusa- kuurordis. Saatjaks seal oli Amee- rika mandrilt tuntud Urmas Kr- ner kitarril.
Austraalia eestlaste alalhoidliku- mad grupid ei ole alati rahul ja nnelikud - oma noorusega, kellel
on liiga palju liberalismi, otsivat ja vahel ka trotsivat vannu. Sisuliselt on need noored siiski' veendunud eestlased ja mulle jid neist vga head muljed. Vibolla on nendes vastuoludes rohkem ,,nitamist" kui tegekku konflikti.
Kik esinemised ohd mulle v-, a meeldivad. Publik sisendas po- sitiivse ja heatahtliku tunde -^pa- rima, mida ks esineja publikult oskab tahta.
AUSTRAALIA EESTLASED LDISELT
Eestlased on ldiselt hsti edasi judnud ja endid sisse seadnud nagu see meie pdliku rahva juu- res loomuprane. .Karmid pevad, mida nad prast Austraaliasse asu^ mist kogesid, on siiski oma jljed vajutanud. Valvelolek oma iguste eest on mrgatavam kui siin. K- lalislahkus on eriti sUmapaistev vibolla tundub see nii, kuna ma ise Kanadas olen oma-inimene. ; Naiseliku silmaga retutakse lihtsamalt ja sportlikumalt kui siin, mis omakorda ei thenda, et pidu- likel hetkedel ei osata esinduslik olla. Teatud mral on seda ka kitumises esimesel hetkel ing- laslikult jahedavitu, kuid lessu- lanult" seda sdamlikum. Kokku- vttes oU meeldiv matk ja kohta- sin palju huvitavaid inimesi. Kige ebatavalisem nide viks olla eest-' lasest keemiaprofessor jumalatest mahajetud Guami saarelt^ kes tu- li Austraalia Eesti Pevadele eest- last otsima ja eesti keelt kuulma. Niisugused seigad panevad mtle- ma ja kinnitavad veendumust,, et Eesti ja eestlane on meie tavalisele igapevasusele vaatamata siiski pris imeprased nhtused.
ILMUS MGILE:
Saadaval Vaba Eestlase talituses.
Need tead tahavad kirjeldada iiht vaimulikku mi, magu ta elah ja ttab loomulikuna. See on katse kujutada telist meest ametirs." (Autori eessnalst)
f auhinnaga kronifud t
Maaja Roos (s. Duesberg), pia- nist ja dirigent New Yorgisit, kes mdunud aastal ttas |colm kuud muusikapetajana St, Paul's Giris Schooris, Londonis, kutsuti k.a. kevadel Inglismaale konserteerun^ oma 45-liikmeIise ttarlastekoori- ga.
Nightingale^Bamfordi nimehse kooli ^ koori mitmed kontserdid lksid tismajale nii Londonis kui ka teistes linnades. Koorile ja sel- le silmapaistvale juhe (kellel on olnud edu rahvusvahelistel koori- vistlustel) on juba kutse uueks kontserdireisiks Inghsmaale tuleval aastal. "
Seejrel klastas Maaja Roos eraviisiliselt Pariisi ja. sealseid eestlasi, puutudes kokku kohaliku eesti seltsi esinaise Hilja Moncli- niga, kunstnik Maire Mnnikuga, Vahur Linnustega ning peatus dr. Guido Pallase perekonnas. Enne tagasilendu New Yorki veetis heli- kunstnik puhkusendala Vaheniere res koos oma abikaasa dr. Aa- rand Roosiga, kes toimib soome- ugri keelte instituudi juhatajana Lundi likoolis. (EPL)
SANDRA RANNU
Mnikord ma mtlen: mida see thendab, et olla eestlane? Ma olen ise Eestis sndinud, aga kas see teeb muid eestlaseks? Mu ema on eestlane, aga mu isa ei ^ole. Kas see thendab, et ma ei ole eestlane? Ma arvan, et eestlus on midagi, mis, kui me ei ole ette- vaatlikuud, vib vga kergesti ara kaduda.
Mina ise tahan vga olla eestla- ne ja tahan jda eestlaseks. Aga kuidas seda teha? Ma kin eesti. koolis, gaidides, rahvatantsus, vt- sm kskord osa eesti vimlemisest ja olen hes orkestris. Iga aasta julude ja lihavtte ajal kime ees- ti kirikus ja jrgmme aasta lhen leeri. Mu sbrad on peamiselt eest- lased. Ma teen kike seda, olen ko- gu aeg eestlastega ja pan rki- da eesti keelt, aga kas see teeb mind eestlaseks? Ma ei tundu ole- vat eestlane mul on tumedad- juuksed nmg sumad ja kui ma t-- len^ et ma olen eestlane, ss kee- gi ei usu mind,
Enne kui kolisime Kanadasse,, elasime New Yorgis.Seal ma kuna- gi ei mtelnud, et ma olen eestla^ ne. Ma ei kinud eesti koolis ega gaidides, aga sski kism eesti laagris. Seal polnud thtis, kas rgid eesti keelt vi mitte. Kui me kolisime Kanadasse, ma taht- sin ise minna eesti kooli ja gaidir desse, sest ma hakkasin mtlema, et mina olen eestlane ja tahangi olla eesane. Asi, mis mind testi aitas, oli, et mu ema abiellus uu- esti ja seekord eestlasega; Nd ma kasutan eesti nime gaidides nmg eesti koolis ja mul on sellest hea meel, sest nd inimesed tea- vad, et ma olen' eestlane ja et ma olen uhke selle le.
Kuigi ma olen rkmud, et ma tahan olla eestlane ja muUe meel- dib olla eestlane, ma siiski rgin inglise keelt vanematega ja spra-: dega. Vanemad alati tlevad, et rgi eesti keeles, aga kas mu sb- rad tlevad seda Muidugi mitte. Mul on alati kurb tunne, kui ma mtlen, et kui me kasvame les, siis me ei rgi eesti keelt teuie- teisega just nrgu me ndki ei r- gi. Ja kui mc rgime eesti keelt
kas see on ige eesti keel? Kas
see on seesama keel, mis meie va- nemad ja vanemate-vanemad r- kisid? Ma men, et kui ma ks- kord lhen jlle Eestisse^ kas nad ldse saavad arui mis ma rgin? Ma arvan, nt mina ja minu sbrad peaksime rohkem eesti keelt rki- ma, et jda eestlasteks, sest ees- ti keel on ainuke asi, mis testi hoiab eestlust aUes. Meie kodumaa on vene vatsuse aU, meie usk po- le mi tugev ainuke asi,'mis me on jrel Eestist, oh eesti keel.
Kui ma kskord abiellun, ma v- ga soov^shet see mees oleks eestlane. Emie^ee ei thendanud mulle ldsexpllega ma abiellun. Ma mtlesl, ijt taSk on ainult see, et ma annastan teda ja ta ar- mastab mind. ^ ga -^a olen /seUe peale rohkem ja rohkem mtehiud ja nd ma arvan, et ma testi ta- haks eestlasega abielluda. Ma ju- ba nd kardan, et m lapsed ei pi eesti keelt rkima, sest nad piksid eesti keelt paremmi just noorelt ja mina vibolla ei oska se- da nee petada.
Mmuvkasude on jiibiellunud ka- nadalasega. Neil on nd vike poiss, kelle nimi on Eric. ks asi, mis inind testi hirinud on, et nad ei kirjuta seda nime k-ga nagu eesti keeles. Ma ei tea niiks, sest ma usun, et mu kasuele on th- tisi et ta on eestlane, kuigi ta abi- kaasa on kanadalane.Tema abikaa- sa on proovmud natuke eesti keelt ppida ja ma arvan, et nad saada^ vad lapse eesti kooli. Ma ei tea, mis keelt vike Eric iyib rkima, sest ema rgib temaga eesti keelt ja isa inglise keelt. .Ma ise soo- viksin vga, et Eric rgiks eesti keelt ja arvaks, et ta on eestlane. Ma ei tea, miks see on mulle nii vga thtis, aga ma olen leidnud, et eestlus vib kaduda, kui me se- da tsiselt /2i hoia.
Mina igatahes tahan olla ja j- da eestlaseks ja sooviU' et ka mi- nu lapsed oleksid eestlased. Samu- ti sooviksin, ot mu lapsed ja lapse- lapsed saaksid kia eesti koolis, gaidides, rahvatantsus, eesti laag- rites ja Eesti Pevadel. Ma arvan, et ma olen teinud pris palju, et oUa eestlane,, telge mulle, mida ma veel viksm teha, et jda eestlaseks?
KULUTUSr VTAVAD , VASTlfg
1. Vaba Eestlase talitus 1955 Leshe St. Don Mi|ls,. Ont. M3B 2M3 I Talitus vljaspool taega:
' Helmi Lpandi 2^1-6495 2. Mrs, Leida Marley
Postiaadress: 9 Parravano Gt. Willwdale, Ont. M2R 3S8 Telefon: 223-0080 < Feolisi Eesti Majandusklubi Kanadas kevadbaUilt. Pudil vasakult Avo Kittask, *)r. Kittask, pr. Rebane, J . .Kittask, Madli.Kittask, Klubi esimees Hugo Later, pr, Jmes Ja endine, esimees Lembit Jnes., .
Foto: Vaba Eestlane
Ain Kalmuse sja ilmunud me-" muaarteos ,,Me pole jdavat linna" E,esti Kirjanike Kooperat- vi kirjastusel on mitmeti erilaadne raamat. Esiteks kirjeldab see eesti vaimuliku tegevust ja kekiku Ameerikas -prast Teist maama- sda.ning seda pealegi petajana ameerika vabakogudusliku kiriku teenistuses. Teiseks on selle sisuks autori kirjanduslik tegevus, pimi- tuna vaimuliku kutsealalise t' ja lesannete vahele. Sellejuures on autori kirjanduslik tegevus samuti kahetahune heltpoolt on auto- riks ingliskeelsete teoste kirjutaja Evald Mnd, teiseltpoolt eestikeel- sete romaanide ja memuuarteoste kirjanik Ain Kalmus. See mitmeta- hulisus loob pshholoogiliselt eriti huvitavaid ja pnevaidki olukordi.
Ameerika vaimuku igapevane t ja tegevus on leidnud ksikas- jalise kirjelduse tetruude mj- ptidena. Samuti see poliitine ja kultuuriline atmosfr, mis ermeb tunduvalt B,ootsi ja ka muu Euroo- pa omast, eesktt kirikute suure- ma mjuga avalais elus, aga va- hel ka viksema poltilise teadlik- kusega oludest maamas. Euroo- past ja anastatud kodumaalt tul- nud pagulasvaimulikul on leidunud palju vimalusi esineda valgusta- jana ja selgitajana. Ameerika mil- jd on esitatud eestktt New Yor- gi, Bostoni, Rockporti ja Amhersti linnade raamistuses, kusjuures kaks viimast on ohiud autori tege-
vusvljaks kirikupetajana. Bosto- nis tuli autoril tkil ajal oUa" ka sealse Eesti Seltsi esimeheks, mis avab vaateid sjajrse eestluse probleemidesse teispool ookeani.
Huvitava vaheligu raamatus moodustavad peatkid, kus autor kurjeldab oma Rootsi klastust p- rast kahekmne-aastast raolekut Ameerikas Siin on vlkvaateid Stokholmist, Visbyst, Lundist, Da- lamast ja Grisslebamnist. Janu kultuurikontaktide jrele ja rahvus- lik kokkukuuluvustunne on domi- neerivaiks neis kirjeldustes.
Tervikuna on raamat probleemi- de ent samal ajal ka informatsi- oonirikas. See on kirjutatud intiim: ses laadis, mis ligineb peviku- stie, kuid on hoidunud liigsest kronoloogisusest. Uuest teosest kerkivad jrjest selgemini ese au- tori isikukontuurid nuhsti vaimu- likuna loii kirjanikuna.
