- Nr. 3g Nr. 35 VABA EESTLANE neljapeval, 6. mail iggg _ Thursday, May S, 1982 I I  /
Iftcnistus koos jrgneva IPhn, p. U . Petersoo, lil astumas piiskop K. Foto 1 Vaba Eestlane
le kanada IHIiloomlngusf 1 esmaspeval avati . ntre's erakordselt suur peva kanada akvarelli-V; ib 70 kjmstnikku kuni 150
annab lbilike tna- rellikunstnike kigist ot- v vljendusvormidest. f t esineb kahe tga ak- vald Timn^s, /jkes on an Soctetiy of Painters
ilolour abipresident ja te= i l Kanadast eemal de-; idi W. Shermani to)huste
kon-aldamisel kui ka astuvtjana, kelle hulgas oatiioon Ontario leitnant- John Aird. - tegelikuks korraldajaks ; l^^allet of Canada, mu-
l l i mnel mral tuluh- puhastulu sissepsupi-::
mkidest lheb balleti- toetuseks. Nitus jb .maini, olles avatud 5.V
va balletihooaja phtuil astajaile. r Tiramasel on kaks vik- tmes akvarelli, ks
ula' ' j a . teine , .Bancrofti loiemad vga huvitavad did, ks sinistes, teine ruunides toonides, ldtase, oli vga krge,
te hulgas oli ka vhem vaid tid. Eriti jid
ikvarellikimsti pehmetoo- d Cynthia Kemeri, Peter inia Luzi, Ruth Yamada,
neti ja Brian Travers . mingust.
'Florida ' fid looaeg on mdas, kuid ni see nn olevat. Ra-
burost tpuudusest ja ; slikest raskustest, kuid
la kigele seUele on siiur lad veel tulv suvitajatest, p talv ja kevad, kraadi- hab iga pev^85 F tober. ^ In saanud kllaldaselt pi- loojiist, vahel liigagi palju. ire arv kasvab sn pide- fjud kivad mtetega rin-
ja kuhu osta vi millal Iaeg siia asuda. Ksimusi
palju. Vanematel ini- ble kerge uuesti mber pks hea nu oleks paljude- [s; Valigu siiatuleku ajaks [d, kui on vimalik. See an-
kuud'kohaneda kliimaga tuleb suvekuumus.
)ndlil: elu on jrele jud- irtek; eestlaste' keskustele, 'eidub talvekuudel vaba
lopu, kus pole mingit ri- jrgmise suurritusena on lud Vidupha ja jaanipe- Itsemi:i0 koos Kesk-Florida
. Osavtjaid loodetak-. norida, ka Kanadast ja iapffolsetest keskustest,
['ii ai:.i siin oma"' puhkust ifl. r >irkutulek toimub 26. [nrr-",j'ia tllubi ruumides, i^V' St, Hollywood, Shrei-
k'lryal.
|iscks on siinsetele eesaste- tunfnd kokk Maria. Ette-
-Ccst h(K)1ilscvad Kesk-Flo- isti Selts ja L.-F.E. Koondis.
Iinalik nha ko Lneranniku' rcvade filmi.
1,(1
Montreap E.Y.. SNastane Joe Clqi^ k knelejaks kditatuta mlestusaktusel
Montreali Eesti Vitlejate hingu astapeakoosolek peeM 21. aprillil EELK Jaanil koguduse ruumes. Vrreldes eelmiste aastatega oli koos- olekule ilmunud rohkem osavtjaid, mis nitab tusvat huvi hingu tegevuse vastu, kima kusagil juba paugud kivad.
Koosoleku avas esimfees Endel Ruberg vaikse < mlestusseisakuga lahkunud sjaveteranide ja hingu liikmete - mlestuseks. Mdunud aasta tegevusWuandes tstis E. Ruberg esile eriti Saksamaal ole- vate sjavigastatute abistamist, ku^ hu M.E. Vitlejate hing on igal aastal oma korjanduse aktsiooniga saatnud $3000y hingu 30; aastase tegevuse kestel le $30.000. Selle saavutamiseks avaldas esimees t- nu Montreali eesti lipilaste ja teiste organisatsioonidele ja kaas-
-^maalastele innuka kjaasaaitamise eest snadega  N kaua kui meie veel elame, ej unusta meie omi s- jakangelasi iialgil"
Tegevuskavas juhiti veel erUist thelepanu meie traditsioonilise- le kditamise aastapeva thista- misele,
mis peetakse tnavu koos teiste^ Balti rahvastega 14. juunil kell 7 htul koos nrjapaneku'ga Domi- nion SquarJl i
Peeter Mldre andis selle kohta pi- kema levaate, mainides et knele- jaks on palutud seekord Kanada parlamendi opositsiooni juht Joe Glark, milleks ika kaudne nusolek on olemas ja soovitab, et selleks puhuks siinne eestlaspere rohkesti esindatud oleks.
Vidupha koos skautide ja gai- dide laske vistlusega ja auhindade jagamisega toimub traditsiooni- selt Lttemel. VaiDdussja alguse
' thistamise aktus otsustati pidada 27. nov. kell 7 . koos skautlikev noorte ja nende yanematega. Eu- gen Ulk soovitas seda sndmust t- histada suurema pidulikkusega ja kutsuda Lti ning Leedu vastavad esindajad koos o^ia lippudega, sest M.E.V.. esindajad E . Ruberg, T. Altosaar ja . Ojamaa on kinud mitmeid kordi nende thtpevadel.
Laekur Elmar Ani esitas mdu- nud aasta kassaruande koos re- visjonikomisjoni protokolliga.
1982. a. eelarve on koostatud tasa- kaalus $1505.
Valimistel uusi jhatusliikmete kandidaate ei esitata ja A. Lehesa- lu ettepanekul valiti tagasi senine juhatus,
kuhu kuulusid: esimees Endel Ruberg, abiesimees Nikolai Earklin, laekur Elmar ni, sek- retr lo Ojamaa ja ametita l i i - ge . Lehesalu.
RevisjonUcomisjoni valiti Alfred Sule j Olev Kukk. Kanada E.V.. Liidu saadikuiks P. Mldre ja E . Ulk.
Algatatud, ksimuste all tekitas elavat mttevahetust E . Rubergi ettekanne Plvkonnavahetus**, milles ta vitis, et me on le 200 eesti nooremaplve ohvitseri, kes pgenemisel olid alles plvepikku- sed, kuid praegu teenivad vaba maama sjavgedes, osa neis^ vastutusrikkail kohtadel. See on meie uus plvkond, kes peab meid vanu sjaveterane vlja vahetama ja aluseks olema tulevasele Eesti sjavele. Sellel teemal rkis veel P. Mldre la soovitas Vitlejate hingute Liidul seda Plvkonna- vahetust" oma kavasse vtta.
Tsteti veel les ksimus M.E.V.. liikmete matusetraditsi- oonide kohta, sest selles ei ole ku- junenud kindlat korda.
Mttevahetuse tulemusena F. Mldre tegi ettepaneku, et kik Vitlejate hingute liikmed, vaa- tamata nende sjavelisele kraa- dile, tuleb matta rahvusvrvidega kirstul lese nusolekut arvesta- des
ning hingu poolt asetatakse smi- must-valge lindiga prg. Ettepanek veti vastu hel hlel.
Koosolek lppes esimehe Endel Rubergi lppsnaga, kes avaldas tnu neile, kes on ese toonud uu- si mtteid.
.1
Thelepanekuid tnases Tallinnas Soomlaste sidud Tallinna on nii populaarseks saarn^ ^ ei laeval
ei jtku igakord enam. ruumi. Talvel on soomlaste kasutusel korraga 1200 kohta Tallinnas ja Riias, suvel mahutab laev umbes 1500 reia- jat, kuna ^s on vimalus istuda ka laevalael. Ndalalppudd on rei<^ sijaid alati nii paHju, et laev sna otseses mttes on puupsti tis.
Aprilli keskpaiku tounusid Tal- linnas fihnipidiistused^^^ l^^ ^^^ hai mitme sotsialismimaa; rahvast. K u i nd soomlaste laev sisse judis, siis visati Viru hotel- list suur; kari sotsialismimaade^^^fe mirahvast vlja, et ruumi teha l- nevaluutaga soome' turistidele. Sot- sialismimaade fihnivennad p>idid oma tubadest loobuma ja nad pai- gutati ametihingute hotelli Kung- lasse, mis asub kll ka kesklinnas, mitte kaugel eelmisest hotellist.
Talliiina toidupoed olid prast sgisest klaskiku soomlase silma- dele veelgi thjemad. Vi on poo- didest peaaegu kadunud,
hommikul tuleb sistee ks kast, milles on vist 20 kg ja igale ost- jale antakse u^^ s.Ov 200
-'grammi. = Aga sabas seisabrriitsada; inimest
peva jooksul, kellest ainult esi- Toronto Phjala Ttarde gaidlipkonn? kevadhie moenitus oli vrvi- mestel on nn vid osta. kUane ja nooruislik. Pildil modelle uute moodide tutvustamisel, vasa- Kuid valuutapoes visid soom- kult Ellen Valter, Viveca Rasiuis ja Ellen Valter.
Foto: lime Lillevars
lased imet nha, ma oli suitsu- ' vorsti, ehkki maitse ja kvaliteet jtsid palju soovida. Aga vorst ise oli sensatsioon, viimase 15 aasta jooksul polnud sellist imet soomla- sedki enne ninud. Aga valuuta- poes, saavad osta ainult turistid. .
Valuutapoes oli aprillis mgil soome tapeeti. See on kaup mida nukogude inimesed ei vaja,
aga eestlaste! on veel kodanliku aja igandid meeles Ja o^vad, igemini klastajad vivad oma sugulastele osta.
Venelane kleebib oma seinale Pravdat ja elab pidevalt parteiees- kirjade kohaselt.
Tallinna lapsed laulavad praegu pioneerilaulu uue rhuga: Laulud meid aitavad elada vi'ta", kuid see pioneeride laul on : nld Ees- timaal keelatud. Enne keelati sa- ba" nimetus. Vike p^iss kirjuta-^ nud koolis: koer lehvitas oma jr- jekorda. Nd seisavad inimesed ikkagi jlle sabas.
Paeluva ettekandega
.. juripaeva vaim meil kestaks... Skoutide jiiripeva paraad Montrealis
Meie skautlikele noortele on Jripeva phitsemine kahepalgeli- ne: helt poolt on see lohetapja St. George meile Pha Jri  kes on maailma skautide kaitsjaks phakuks^ teiselt poolt aga thenr dab meile jripev 1343. aastal ebannestunud lestusu, mille Jrele meie maa ja rahvas langes rhuva Saksa ordu vevimu alla. Jri- peva phitsemisega Montrealis 24, aprillil,.thistati lemaailmse skautluse 75. aasta ning eeisti skautluse 70. aasta juubelit.
Aktus algas lippude sissetoomise VeFit, dr. Ants Lauri ning Melitta ning hislaulugaKaunistagem Koppelit tervitas Endel Ruberg. eesti kojad". Jrgnes hundude pai- Edasi luges ta ette aastategevuse ve, mille jrele kigi aegade lan- aruande, genute mlestamiseks vanemgaid ning andSg skautlikele noortele Linda Kukk luges Betti Alveri luu-^, auhindu saavutuste eest, kus suu^ letusest  T u u l d e rgitud" lpu- ' reimaks oli major Erik Kivu salme; sel ajal seisis kogu osavt- rhdanhind, jaskond psti, noga Kodu-Eesti mille aasta parima laskurina vitis poole, mille iget suunda mrkis nskm Toomas Altosaar. ksik leegitsev knal hmaras Aktus lppes hise Eesti hm- saali nurgas. Selle phaliku mo- niga, misjrel jrgnes hine koos- mendi thendus oli snasild kodu- viibimine kohvilauas. maale. Neid salme loeti sel peval   . , ;-
Kafusetd  remontfd majade juures
Metro Lie. B-5374
KIK AIANDUSE TARBED
(Bray's Garden Centre)
Klastage meie ri ja kasvuhoonet teel suvilassso Tasuta nuanne kodumbruse kaunistamiseks.
Omanikud LIA Ja ERIK HESS
Tel. 705-726-2951
Eesti Naisselts Montrealis traditsiooniline referaathtu 22. ap< rillil, neljakmnelise osavtjaskonnaga, oli phendatud nailsluuletaja Betti Alveri loomingule, tema hiljutise 75. aasta snnipeva thista- miseks.
igalpool maailmas, kus eesti skau- te-gaide olemas.
Montreali Kalevi lipkoima sekr retr nskm Jri Mrsoo luges 'et- te lkituse Eesti Skautide ja Gai- dide Liidu Keskbroolt, Rootsis, ning skm Endel Ruberg luges ette
Endel Rubergi kuitstiloomingulises'!
Montreali Eesti Pensionride
htu avasnad tles Seltsi juha- taja Tanni Kents, mille jrele era- korralise sndmiisena, skautmaster Endel Ruberg andis pidulikult le Leida Rigale, Eesti lemaamse skautide-gaidide liidu poolt 1982 a. jripevai kskkirjaga mratud aumrgi Tammeleht" II jrk, te- ma teenete eest skautluse edenda- misel. . '
htu referendina, filoloog Mari Aser analsis eesti erilaadilise lrikaga maailma tasemele kuu- luva Betti' Alveri loomingu suun- dade arenemiskiku.
KuuWes E|sti iseseisvusaegse 30-ndate / aastate poeetide rhma Arbujad", oli Betti Alveri luule midagi tiesti erinevat ning me varemolematut. Tiuslikus vormis; uue ilumote,i keele rikkaliku s- navara ning mtete tiheduse ning avarusega li ta pUte kosmilistest ngemustest, kultuuriloolistest pil- tidest meie ajaloost ja elust.
Tema pdeks polnud ksnes mitte kirjeldada, vaid ka alle- gooriate, ^mblite ja mtide varal avastada Ja tunda inimeste Mngeeln nende kirgedes, pe- tes, pettumusis ning saavutusis.,
plles traagilise hoiakuga pdis ta pseda' hallist igapevasusest ning igaveses rahutusies pidevalt otsida midagi teadmatut; hiljemini isegi snge raskemeelsuse valda suun- dudes. ' ,
Sissepiniituna ettekandesse oli sobivatel kohtadel Betti Alveri luu- letusi, milledest Helle Leitham lu- ges! ette noore lapse esimesest lei- nast ^ulipunane vihmavari", ning Suurest haardest" milles luuletaja neb ennast kui vaimsuse Jrelve
vitlejat.. Teisena deklameeris Hi l - ja Teose, lihtsa ja napisnalise, seejuures aga sgavalt masendava Laul pojast" ning mottol  ras- ke on rmuta elada  Tuju".
Betti Alveri austamise kirjan- dushtule Montrealis
oli kogunenud 5% kogu sealsest eestlaskonnast, seega nidates vaimsete huvidel taset Montrea^
kelledele hsti lbittatud ja paeluv ettekanne jttis sgava vaimse elamuse.
Sobivaks KINGIKS igale
Toronto. Tel. 481-5673
Eesti Skautide Malev Kanadas j- ^^bi tnavuse tegevushooaja lo- ripeva kskkirja, P^^^^^ ^eed^ '^ "J.^l!' ^^"^^
miUega esk Toomas Altosaar on vljapandud need tood, mis oli lendatud nooremaks skaut- ^ ^ ^ ^ i liikmete poolt tehti kunstis masterlks ^- Rubergi ja tekstiili alal Hilja Sk Toomas Phvel mlestas Luige juhendamisel, htul tuleb
1343. aasta jripeva lestusu, loosimisele uks E. Rubergi akya- Aktusekne pidas Montreali e^H. htust vtab osa ka keskva^t-
Eesti Seltsi esimees Richard Leit- ^^ e^ esindaja- kelle alla kuulub ham. Ta kneles le saja aasta Pensionande tegevus. (12181343) kestnud Mgaven- . i( dade Ordu vitlustest saarlaste. Praegu tehakse eeltid Quel)eci eestlalste ja taanlastega^ kus taan- provintsi pensionride Idubide hi- lased osutusid nrgaks nende seks nituseks alanud maikuul, vim toetus peamiselt oma vasalli- Nitusel tuleb arvukalt esitamisele dele, kelledesf enamik olid eestia- kunstitid, kuid kik on autori ni- sed. Eestlastel ning taanlastel tuli meta ja vimalus on vaatlejail neid Tallinna aU 14. mail 1343. a. lp- hinnata, mille alusel tulevad^popu- likult alistuda Mgavendade laaiTemad auhindamisele. Nituse- Ordule, kuna appi saadetu4 lae- le on valitud kolm E. Rubergi ak-^ vastikud ei judnud Soomest i- varelli. gek^ ajaks prale. ' -jr
Kanada Eesiasfe Kesknukogu o^. mail tohnub New Bruns- poolt tervitas prof. Martm Puh- ^^^.^^^^ Fredrictonis sealse vel, soolides et juripaevyami ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ poolt ehitatud Smythe m^ e kestaks ed^ ka tulevikus g^ ^^ ^ katedraali avamisel hepe- voitlemiseks. ^^^^j ^^^^^^ akvarellide Eesti Naisselts Montrealis poolt j^nus. Kiriku, mis on moodsaim
tervitas Tanni Kents, mrkides se^Astlst uuenlaist kirikuist, ava- eestiaste osast Kanada mosaiigis, toimub'kell 2 peval kigile, et meie peame teadma, kes meie ^^^^^ erikokkutulek eest- oleme ning kust meie tuleme. p^ .^^ ^^ ^ - ^ ^ ^ g Rubergi Montreali Eesti Vitlejate hingu ,50^ 1 ^^^^^ ^j^^s olevasse Ene poolt andis Ehnar Ani kinmse yhi Cassel Gallery'sse nituseks mbriku Kalevi lipkonna laskurite mgiks, toetamiseks. ^ Vhi on galeriid pidanud
|:oJialviibJvaid'Eesti Vabadusse- j^^a 11 aastat ja see on ks va- jat osavotnuid: major Ernst Tn- .^ en^ i^d- ning tuntumaid Maritime-
^ ,  provintsides^ kus on esitatud koha- like tuntumate kunstnike tid.
Kiriku ehitamisel olid tegevad pastor Mart ja teine vend disainerina ja joonestajana, mis tulemuseks andis vga kauni 900- istekohaga kiriku, kuhu tulevad veel krvalhooned.
Viksemaid REMONTTll^
(plum))ing), kraanid, klosetid jm. Helistage  J. MEIUSI 225-3283 26. juunil toimub Montreali
eestlaste suvekodu maa-alal Ltte-
Aprill 1.30. oli Richview raa- matukogus (Richview & Summit- crest) kolme naisl^ unstniku nitus ttliga Three Friends Art Show". Sellest vttis osa ka Urve Aedpa 10 maaliga, millest 9 olid paberUe maalitud akvarellis, akrlvrvis ja- segatehnikas.
elnat oleme ppinud tundma kui produktiivselt mitmesugustes materjalides ja tehnikates ekspe- rimenteerivat kunstnikku, kes haa- rates amestikku oma mbrusest kirjeldab meeleolulist ja maalilist maastikus, lilledes, interjrides, objektides ja figuurides. Ta on ka eksperimenteerinud mitteobjektili- ses amevallas, otside koloriidi ja tekstuuri klasid, kuid alati on j- nud tugevana domineerima realist- likule joonistusoskusele phinev kirjeldav anne, mis hoidudes illust^ ratsioonilisest rhutab tunnetust Ja meeleolulist. Heaks niteks selli- sest lhenemisest on nansitundeli- ne Lamplight^*, vormi ja kolorii- di otsmgud on teostes Tlips" ja Clbudbunst".
Peeter Kaupsi loommgu lhiaja- line nitus T.E. Baptisti kiriku noorteruumis 16. ja 17. aprlil koosnes 30 maalist, peamiselt pa- ber akvarellil, li ja akrltehni- kais vrib kommentaare mitte n palju loomingulise panusena eesti kunstile^ kui demonstratsioon Kaupsi rmsameelsest idllitse- vast reageerimisest loodusele Ja miljdele tema mber.
Kaups on saavutanud tehnilise
et teen igasuguseid ^ raud- ja puuaedu
kruntide mber. -
kindluse populaarses illustreerivas impressionismi sugemetega realis- mis, mis vimaldab tal ma dra- maatikata motvi ngemist Ja ma.loommguUste seiklusteta edasi anS" sooja kuridumust, mida ta tunneb looduse motiivide vastu nii talvel kui ka suvel.
Allakirjutanu mletab ht eelne- vat nitust, kus domineeris arhitek- tuurne ainestik (mida oli vhemal mral ka sel nitusel)^, mUle vor- mide funktsionaalsus Umselt m- jutas kunstnikku aiustratvsele k- sitlusele. Loodus^ vabavormid ni- vad hutavat Kaupsi maalUisema- le Ja lrilisemale lhenemisele to- naalses tasakaalus Ja atmosfri tundes.
Kaupsil on vime objekte Ja ruu- mi kolmedimensiooniliselt kirjelda- da, kuid peab olema valvel, et u- elamuse tasapinnalt ei libiseks il- lustratsiooni. Igapevase vaatleja seisukohalt ei oma see thendust, kuid on oluline, kui me otsime maalides loodud illusiooni taga es- teetilist elamust.
ABEL LEE
Eesti koor paremate seas