AB EESTLANE" on eestlaste hlekandja ESTLAN Ilmub 2 korda ndalas teisipeval ja nef|apevof
Teisipeval, 24. augustiH982 - Tuesay, August 24, 1982
KIREV MAAILM BIOTEHN][KUD"
Hiina Rahvavabariigi rohkem kui 5 milj. kaevandust" varustavat Sichuani provintsi ktte-, valgus- ja plahvatus^mootorite gaasiga. ,;Kaevandus" asub hukindlas r- si, kus toimub loomasnniku, ini- nifete vljaheidete ja : OTgaanilise rmpsu peamiselt phk kri- mis-protsess, tootes plevat gaasi, milles pool kuni kolmveerand osa on metaan- ehk soo-kaevandusgaas. Esil olevat: tstuse laiendamine
tehnikute" * ja kaevanduste^*: juurdeehitamisega. Kaevandus'* maksvat ainult $14 (USA). Stan- dard-kaevanduse" pevane too- dang olevat 70 kuupjalga biogaasi, millest jtkuvat 5-lkmelisele pere- korinale heks pevaks toidu keet- miseks. Scientif ic American Ma- gazine" avaldatud snumist ei sel- gu ,,biotehriiku"iileanne kae- Vnduses" ja millega teda toide- takse. Taimede istutamise ajal kaks korda aastas, pllu vetiseks
KODUMAIST ELUTARKUST
heks esinejate grupiks Jekru valguspeol olid vikesed poisid ja tiidrukud, kes laijlsid koos Kes elab metsa^sees.'V;: '^^ l^^ otorJ.-Sgi: "
I Wcsshingtenis thistciti Balt i raikide
1922. aastsd andis h^viimasena^^^ jwe timhustuse Eestile, Ltile ja Leedide, kuid see tunnus^ tas on tagevamaina psinud lbi kiie aastakiimne. Siindmuse aastapeval toimus Wasiiingtonis tegutseva
roogitaxat kaevandus suhteliselt tJbendat^^ kolmapeval, 28. juulil Kapitooliumis Rayburni majas Esindajate Koja vlissuhete k o i ^ ^ ^ kutsutud'klalistele.: ; '^"y.^:-
Saame paremaks Inimene peaks pevas vhemalt
he heateo tegema. Teed hommikul niteks hommi-
kuvimlemist. Lgutad ksi ja jal- gu. Hmgad kolm korda sgavalt sisse. Tervis lheb tugevamaks ning smu voodikoha haiglas vi sa- natooriumis vib saada mni hd- lise^m. On heategu? On.
Vi jtad hommikusgi ajal t- lemata: Kurat, jUe see v. Sest see siille parajasti ei maitse, aga naine muudkui tasib laualei Shs!*^ Neelad kuradi" alla koos Vileivaga, ja ongi tli olema- ta ja setteks pevaks hea^^ jas. v . / v ^/r^
Hoidud bussis kaaskodanike var- vastel taUainasty jtad kimarriuk- kidega toginiata Jlle punkt kir-
Ka tl yoid peva alustada hea- teoga. Vtad sahtlist pool aastat vedelenud avalduse j lahendad ra. On heategu? Muidugi on. Vi saadud briketikqormvanmimese- le, ehkki ta pudeliga stimuleerimir sest suurt midagi ei jaga; Vi j- tad oma khuvalu alluvate peal
Heateo tegemisega ei tohi viivita- da. Kuidas sa muidu saaksid le jnud peva smepiinata stgaiu- sl teha.
hgieemlisest SOnniku'st puhtaks.
Saame saledaks Kigepealt kaks kUomeetrit pa-
rajat srki: uh-uh-hh-hh! Hing niidiga kaelas. Jalad kivad risti all. Silmade ees virvendavad vir- malised. ga selle eest on kaks- kmmend viis grammi kaalust li-
.:nud. Siis sauna. Puhh! Prgu on vist
selle krval klmkapp^ Sada kmi- me kraadi, yihga kvasti vatti! Jlle kakskmmend yiis grammi rasva kere pealt i i aha sulatatud!
Nd veel yesiravi.T(Bate kll, see vooliku ja atmpsfridei^r Oeh! Kakskiimmend viis gramnii uhuvad kindla peate kaalust maha.
Lpuks massaazh. Npistavad, pigistavad, niudivad! Justkui po- lekski sa inimene, vaid krmglitai- nas! ga kaal ei valetai miinis kakskmmend viis grammi.
Oi jee, mluie hundiisu Mleb^ nii- suguste protseduuridega. Ega nai- ne ometi seda pekikamakat eile kik ra ei praadmud; t .
POSA:
S 5 S E E P " SDAMERAVIES
10-aastase uurimusega on selgu- sele jutud, et kva" vee prkon; na elavate inimeste hulgas on vo- rerhk Ihadaltn, veres vhem ko- lesterooli ja 25% vhem sdame- atakke kui ,,pehme" vee piirkon- nas. ,,Kovas'' vees leiduv magnee- sium ja kaltsium hinevat sgi- rsvadega, moodustades absorbee--
rimtuseebi'*, mis puhastab vere- soni ja sdant, ,,Pehme" vee piir- konnas elavatele inimestele soovi- tatakse tarvitada peva kohta 60 mgr^magneesiumi ja 100 mgr kalt- siumi, mis kokku vrduvat 2-liit-
riie kvale" veele. Arvatakse, et 100.000 magn.-kaltsiumi annust 10 a. jooksul vivat 100 inimese elu surmast psta.
- N E I D SAAGU P A L J U :
Rahva arvu tstmiseks punavene- : lased soovitava(| vallasnaistele lap-
si snnitada, mitte aborti lasta te- ha. Ndalaleht ,,Nede^ ^^ ^^ lohutab onijistatud" naisi: ,,Kikidel pole vimalik abielluda; raskust ei tu- le karta; ema seisund on eelista- tud; lapsega ei teki ksindustunnet, oUakse kahekesi, on perekond." Ajaleht nuab abi hiskonnalt: 0n thtis, et rasedaile ja vaEas- emadele thelepanu pratakse ja neid abistatakse, sest nad teevad hiskonnale suure heateo nad toovad juurde uue kodaniku."
viTAivmNip: J A Mm^
Nende annustega olevat US-s 8 kuu (jooksul "ravitud vhearenud lapsi, mis av^danud mju laste kasvule, tajumisele ja silmange- misele sedavrd, et laps, kes vare- malt mamma" ainult hlitses,
jid oskas lugeda ja vhe jutus- tada. Kaks vhearenenud ja 4 lan- getbist last ei olevat 8 kuu jook-
; sul koolis veelhogu" sattunud.
. / V A L G E D SIPELGA: EHK:^ , TERMIIDID
Uudishimulik loodusteadlane pani termiidipesa platsik-ktti. henda- des koti gaasi^numaga, avastas ko^ tis ssihappe- ja metaan- ehk soo-- gaasi, teadlane teeb sellest jrel- duse: koik eelmised arvamused at- mosfri koosseisust tulevat mber hinnata. Varemalt arvati, et me- taangaas tekib orgaanilisest kodu- nemisest sodes-rabades, kuid kat- se termiitidega nitavat, et need rohtu ses produtseerivad kOr- valproduktina** metaangaasi. Me- taangaasi on atmosfris vhem kui 1%, kuid putukate kohta kllalt- ki suur produktsioon.
Vastuvtusaali; kogunes eesti, lti ja leedu organisatsioonide ja U S A valitsusasufcte juhtivaid te- gelasi ja kutsutud klalisi. Poodiu- mil olid U S A thielipu krval Ees- ti, Lti ja Leedu^ lipud.
KlaHsteyastuvotj aina toimisid hendatud Balti Ameerika Komi- tee esimees Mido Kari, ltlane Gunars Meierovics ja leedulane John Genys, E R K U esindefes' Ju - han Simonson, Ltti-Ameerika hingu president J . Riokstins, Lee- du-Ameerika Nukogu esimees K. Sidlaskas ja U B A K asjadeajja Jaan Elias koos kohalike organi- satsioonide esindajatega. Klaliste- na oli terve rida eesti organisatsi- oonide esindajaid mitmelt J ^ l t USA-st''-^ o; . . ;^^^^
Vastuvtu kendajaik olid C . F . Dougherty, B. Donnelly, kes on ad hoc Committe in the 3al- c States and the Ukraine ase
\:es5mehedo-. U S A riigimeestest olid veel kohal senaatorid Sarbaries, Zrintsky, kongressi liikmed Derwinski ja on Bunker. K a kohe Balti riigi diplomaadid.
Kavalises osas tles sissejuhatu- se E R K U aseesimees mag. Mido Kari, esiteldes auklalisi. Oma avaknes ta andis kokkuvtlikku levaate balti rahvaste vabadusi- vitlusest oma phiiguste kaitsel ja kriipsutas alla peva thtsust, et riigiigusliku faktina jtkub kolme balti rahva riiklik eluigus U S A tunnustusega, nagu jtkub ka nen- de rahvaste vithis oma iseseisvu- se taastamiseks.
Vastuvtu kendaja G. F . Doug- herty rhutas kohne balti rahva tkust ja kangelaslikkust oma i- guste nudmisel ja mrkis,
et US iibeks lesandeks on vitlus N . Liidu ikke all oleva- tele rahvastele inimiguste saa- vutamine ja vgivaldselt oko- peeritud balti rahvaste vabasta- inine N . Liidu tranniasto
Ta tles, et oli lisaks H;R. 6030- le esitanud veel tienduse, millega nudis, et 1) Eesti, Lti ja Leedu Vabariigid oleksid selgesti rani- datud kikidel maakaartidel, mida U S A kasutab (loob Vi ostab), ja et need riigid trkitaks kaartidel oma legaalsetes piirides ja oma i- gete nimedega;
2) et kaartide alla oleks trki- tud, et need kolm Balti riiki ori okupeeritud N . Liidu poolt;,
3) et maakaartidele trkitaks lause, et U S A valitsus ei tunnusta Eesti, Lti ja Leedu riikide inkor- poreerimist Nukogude Liitu.
C. F . Dougherty iitles, et ta on laltoodud resolutsiooni kops tiendava muudatusega sisse and- nud selles nidatud erinudmistega ja see on leidnud poolehoidu eri- komisjonides ja pii hletusel Esin- dajatekojas ja otsustati tna, 28. juulil heaks kiita.
U S A Vlisministeeriumi Inimi- guste osakonna esindajana mrkis sekretr MelvinLevitskyj
et balti rahvad oma vitlustes inimiguste eest * ei ole ksi, vaid nendega heskoois seisab nende krval USA.
SA tahab jtkata oma td Liidu poolt lahutatud perekondadie hendamiseks. Ta soovitas vtta teadmisdcs, et U S A tegutseb koos balti rahvastega vabadusvitlustes..
Vastuvtu peapunktiks oli au- diplomite leandmine U S A riigi- meestele, kes oma tegevusega on toetanud balti rahvaste vabadus- vitlust inimiguste alal ja Eesti, Lti ja Leedu vabastamist N . Lii-
du okupatsiooni ikkest ning nende riikide iseseisvuse taastamist. Mag. Mido Kari esitles audiplomiga vristatud riigimehi ja luges ette president Fordi ning president Carteri kirjad, kes vabandasid oma eemalviibimist, kuid teatasid et nad tulevad meeleldi vastu vt- ma balti rahvaste lugupidamise ^valdust. Kohal olid ijeli audiplo- miga vristatud, omaaegne U S A diplomaat Baltikumis Loy Hender- son, U S A peadelegaat Madriidis Max Kampelmann, A F L - C i o pre- sident Thomas Kahn Ja endine Balti riikide ksimuste ametnik U S A vlisministeeriumis. Ajakirja- nik David K. Willis Ghristian Science Monitor juurest, kes Moskvas olles ksitles Balti ksi- musi, vbib praegu Londonis ja saatis pikema kirja.
Audiplomite saajad i?hutaid oma snavttudes balti rahvaste vabadusvitluse vajalikkust ja and- sid h^a hinnangu balti rahvaste tublidusele. '
Kavaline osa lppes Mido Ka- ri lppsnaga, millele jrgnes koosviibimine.
KGB vitlus balti iigenike vastu STOKHOLM ( E P L ) T a a n i suur kodanlik ajaleht ,,Berlmgske T i -
dende", mis pikemat aega seisis trkitliste streigi tttu henduses' lemmekuga moodsale tehnikale ja psteti pankrotist viimasel hetkel taani tnduselu ettevtete annetustega, phendas 2. mai numbris pea- aegu leheklje ulatuses thelepanu pgenikele Rootsis ja olukorrale okupeeritud Baltikumis. Kike seda seoses Nid^ogude Lti soost dip- lomaadi Alberts Liepa vljasaatmisega, kes korraldas mfiltratsiooni lti pagulasorganisatsioonidesse. Pealkirjaks oU 1GB vitlus balti p- genikega Rootsis".
Stindmusf e kalender
28.-29. augustil SeiBdriorl V Phja-Ameerika Eesti Sjameeste Suvepevad. > 22.29. augustil Kotkajrvel Hbejrve" suurlaager. 011. ja 12. septembril Jekrul kalevi 3 eesti etniline vrkpall! tur- mr.
19. augustil peetud Wintario lote- rii loosimisel langesid 100.000-dolla- rilised peavidud pileteile nr. 580738, $1D.()00 vitsid piletid nr-d 544024 ja 921451, $1000 - 62888, $100 - 6801, $10 - 092, $50 segi- jrjekorras numbrid 537847 ja tasu- ta piletiraamatu numbrid 58^ Puna- se palli loosimisel vitsid numbrid
Kirjutise autor Jens Thomsen tleb, et Rootsi tulnud 30.000 balti pgenikul Rootsis on juba aastaid tulnud elada Nukogude riikliku julgeolekuteenistuse KGB varjus, kes kahtlustab, et baltlased vli? maal nestavad*' okupatsiooni- vimu Eestis, Ltis ja Leedus. See- tttu on Nukogude poolelt juba aastaid tehtud katseid pgenikeor- ganisatsioonidesse sisseimbumi-, seks Nukogude saatkonda oli ks selle tegevuse korraldajaid, kelle huvi aga eriti balti pgenike ja nende organisatsioonide vastu tusis henduses kartusega, et poola nakkus" tabab balti rah- vaid. Pandi thele eestlaste, ltlas- te ja leedulaste smpaatiaavaldusi Lech Walesale ja Solidariteediie, Rahvustunne Baltimaadel on jt- kuvalt tugev.
Autor mrgib, et 25.000 r o o f i eestlase, 4500 ltlase ja paarisaja leedulase
sidemed oma pritolumasdegf) on tugevad ja sinna on saadetud pakke, raha ja muud abi.
Abistatud on ka poliitvange . siin jutustatakse Vangistatud Eesti V- badusvitljate Abistamiskeskuse te- gevusest Ants Kippari juhtimisel.
Lnde vlja saadetud teisitimt- leja Sergei Soldatovi Stokholmi pressikonverentsil on Jens Tliom- sen mingil phjusel streigiaktsioo-
nide kommentaaridest nii aru saa- nud, nagu oleksid leskutsed le- venemaaliseks streigiaktsiooniks .prit Lnest ja annab seUe tttu edasi just KGB versiooni, omista- des seda pgenikele! Tegelikult rhutati, et algatus tekkis just raudeesriide taga.
Muus osas. annab ta aga edasi asjalikke informatsioone olukorrast Eestis, hindadest, kaubapuudusest, mustast brsist, korruptsioonist
ja kuidas Soldatovi 23-aastane poeg isa vljasaatmisel jeti van- gilaagrisse pantvangiks,
et tagasi hoida isa poliitilist ak- tiivsust Lnes.
30.000 baltlasele Rootsis ei ole lootus kolme rahva vabadusele 350 km kaugusel teiselpool Lnemerd kaugelki veel lppenud. Moskva ja KGB teavad seda ja teevad kik, et balti pgenikegruppe killusta- d a . . . (K).
Kui 1945. a. Augusburg-Hochfeldi DP laagris Miku (skautmasterHer^ bert Michelsoh) eesti skautlust taaselustas ja laagris asuvatest len- nuvepoistest ja kohalikest eesti noortest Taara" rhm, Hmar Pleferl juhtimisel ja ,,Uku'^ rhm Mart Aviste ja JCari; Laantee jhr timisel moodustus, siis olin mina esimene poiss, kes ennast kokku- lepitud kohal registreeris. Mdu- nud aastal^ ttades Ganada Pa- VionUs Telydomjaam^ rikaturistiiia Kanada fderaah^lit- susele, avanes mul vimalus hel lunatunnil Exhibitors Lounge'is tutvuda maailma ja Baden-Powell'i pris esimese skaudi W. F . (Bill) nderwoodiga. ,,Just call ine B i l l " , fles ta sbralikud kustelu arenes ja me kohvilaua res hagu iile aegade tutvusime..
me sbrad.
Bl on ks kolmest veel elus ole- vaist Inglise lennuve punase bare- ti kandjatest I maailmasja pe- vt. T a saab tnavu 87-aastaseks, Ta kaks vitluskaaslast olesklevad veel vaid ratal^oolidel kusagil Ing- lismaal. Bl oli tulnud noorelt Ka- nadasse. Ta O olnud enne inva- siooni Caen'i juures muuhulgas ka tookordse t^hendrkide sjave vl- japetaja. 1981. a. oli ta esimene mees Warriors Day paraadi ees. Samuti ei puudunud ta tnavuaas- taselt skautide suurparaadilt Toron- tos.
Bill soovis mind kuulsaks teha ja palus endast ht realistlikku visan- it' - Ida-Toronto politsei bn omal ajal temalt saanud enesekaitse alal treeningut ja nagu ngm, on ka mned eestlannad ta ke alt lbi kinud. Mdunud talvel ta peta-
nud kohalikes koolides ,,puhast" jhokit, et noored maast-mdalast jtaks toore pealetormmise ja et Kanada jhoki emamaana taas maailma meistritiitli koju tuna viks, isegi venelastega mngides.
Esimese maailmasja landurma nginteda seismas oma allalastud lennuki rusude ees. Hjem^ kui ta mulle portreeks poseeris, nitas ta veel end hus lendava kahetvase propelleriga lennuki tubade vahel kndimas, Hulljulge mehena on ta nii mndagi le elanud. Ta lualuu oh niitu korda paigatud, lahtine
Nagu Bill ise tleb oMud ta Bir- kenhead'is orrgmaal-skaut", arva- tavasti, Jord Baden-Powell'! esime- ne skaut, sest nende vanuse vahe lubab seda. Bill saab tnavu 87-aas- taseks. Olles Baden-Powell'i poolt rajatud kautliku liikumise muster- skaut tahab ta oma vanadusepev uuesti skaudiringi tmbuda ja ku- sagil jamboreel skautlikule nooru- sele oma muljeid jagada.
Praegu on mul valmimas skulp- tuur-portree Billist, mis tuleb esita^ misele kas ONE 82^ 1 vi EST0-B4-I. Teda porireerides olen seda harul- dast meest tundma ppinud. T on elanud pikemat aega Ameerikas ja tunneb paljusid filmithti^Ta ise on momend Phja^^^meerika televi- sioonivrgu vanim nitleja, kes mdunud aastal HoUywoodis sai ktuskjrja. Kuid ta on ka sgava vaimuliku tundega, kes kneleb keeli" ja kel on vaimuhk raamat alati keprast. / >
Kuigi eesti skautluses minu te- gevlkmeks olemise ajal Hochfel- dis ei olnud kunstiala erimrki, km- kisin BiUe oma eraviisilise skau-- dimrgi skaudivenduse tenduseks.
Ants Vomm
