VABA EESTLANE teisipeval 28. septembril 1982 - Tuesday, September 28, 1982 Nr, 72
5 VLJAANDJA: D/ Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don MilJs,
TOIMETAJA: Hannes oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Je, Olev T
TELEI^ONID: toinietus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, : ekspedit^oon) 444-4852
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45., poolaastas $24. Ja veerandaastas $13.^
/pLLimSHlNNAD vljaspool Kanadat^ ^^ $55., pool- aastas $29;- Ja veerhdaastaa $15..
Aadressi muudatus 50 c. ksiknumbri hind 60 e.
Mi P R E E i S T O N I A Published by Free Estonian Publisher Ltd., 1955 Lesiie St Don Mills, Ont. M3B 2M3
I I I I H n i l l l l l l l l l l l l l i l l l l t l l i l l l i i l l i i l l l l l l l l l l l l l l l l i i l l l l l l l l l l l l l l l l i i l l i i
Laane-aksamaa lheb Idirelt vastu uutele sise- ja ylispoliitilis- tde olukordadele. Miiit tekkis prast Iseda kui sotsi^istide partei- ga koalitsioonis olev vabade demo- kraatide (liberaalide) partei juht ja Senine vUsmiiiister Hans-Dietrich Genscher teatas, et tema partei ei saa enam sotsialistidega koos t- tada ning ta on isunnitud oma par- tei liikmed valitsusest vlja tmba- ma. KoaliteiooMvalltsuse lagune- mine nib olevat seda mjuvamate Ja kaugelen^tuvamate tagajrgede- ga, et vike vabade demokraatide partei oinas toetuse eest sotsialis- tidele ja nendele parlamendis ena- mu!se kindlustamisele Bonni valit- suses neli ministrikohta, neist kaks eriti olulised j thtsad, kuna v- lisminister Hans Dietrich Gen- scher ja majandusminister krahv Otto Lamb!sdorf kuulusid vabade demokraatide partei koosseisu. '
Vabade demokraatide partei koost sotsialistidega on kestnud juba 13 aastat ning partei on kindlustanud sotsialistidele oma toetusega Bonni liiduparlamendfe kindla euamuse. Ehkki parlamen- dis on oma 226 liikmega kige tu- gevamaks parteiks kristlik demo- kraatlik partei, on 218 liikmega sotsialistide partei saanud 53-lt va- lm demokraadilt koalitsiooni alusel vajaliku toetuse ning kantsler Hel- mut Shmidt on aalstate jooksul parlamendis lbi viinud oma kau- geleulatuva sise- j vlispoliitilise programmi.
Selle. programmi teostamisel on sotsialistid lnud oma kindla templi riigile ja rahvale, kujunda- des Xne-Sksamaast moodsa iheaoluriiigi^ Kuid Isamai ajal on Schmidt arendanud edasi oma eelkija Willy Brandti poolt raja- tud stpolitik'i ning arendanud ti- hedat koostd Ida-Sksamaaga mng teiste Ida-Euroopa kommn- nistlike riikidega. hendriikidega suhtlemisel on ta katsunud ajada kompromissipoliitikat, kuid viima- sel ajal on ta vahekorrad muutu- nud Valge Majaga vrdlemisi pi- nevaiks, mi^ on tingitud peamiselt president Reagani vastuttami sest vene gaasijuhtmestiku ehita- miseks Siberist Lne-Eurpopasse.
Sotsialistide ja vabade demo- Ikraatide Iseniste koostliste suhete katkestamine ei tulnud ootamatult Vabad demokraadid, kes on saa- nud viimastel osariikide Ja omava- litsuse valimistel la, on hakanud MU saama, et nad ei saa enam kasfsa minna sotsialistide heaolurii- gi poliitikaga ja Isuurte sotsiaalre- fonnidega, kuna LnerSaksamaa majandus on viimasel ajal stag- neerunud ja ttute arv paisunud 1,7 miljoni tlisele. Majandusmi- nister Otto Lambsdorffil tekkisid tsised lahkarvamised riigi uue majanduiku Itrateegia kujunda- misel, kuna
asusid seisukohalejj et riik peab hakkama oma kulusid kokku tm- bama ning ei * saa enam raha nii heldel kel sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks vlja jagada.
Mjanduismmistri konservatiiv- sed seisukohad oHd tielikus vastu- olus sotsialistide majanduspro- grammiga, kuna minister d nud- nud praegustest majanduislikest raskusistiilesaamiseks mitte ainult sotsiaalabiks minevate vljamine- kute piiramist, vaid ka tliste ja niike iguse pramist ning ri- listele ettevtetele maksude alanda- mist, et elustada sellega majandus- elu.' ;' \' ' .
Millised tulemused kaasuvad Bonni koalit^ooni rebenemisele? Loogiliseks jrelduseks on vabade demokraatide ltumine kristlik-de- mokraatidega ja nendega uue koa- litsiooni moodustamine. Vastavad lbirkimised vabade demokraati- de juhi Genscheri ja kristlik-demo- kraatide partei juhi Helmut Eohli vahel algasid koheselt. Ehkki tot- sialistide juht Schmidt nuab uusi parlamendivalimisi, loodavad Kohi ja Gencher ilma valimlsteta vi- mule pseda, kuna Lpe-Saksa- maa phiseaduse kohaselt on vi- malik uut valitisust moodustada km parlament annab sellele oma toetu- se absoluutse enamusega.
Kohi loodab saada seda toetust, ehkki osa vabade demokraatide parteisse kuuluvaid parlamendiliik- meid jvad truuks sotisialistidele ning ei anna talle oma hli. Kui KohlU nnestub kantsleriks saada, siis vib oletada, et ta hakkab pla- neerima kiiresti uusi parlamendiva- limisi, mis vimaldaksid talle par- lamendis absoluutse enamuse, kuna rln^disunuste taustal annaksid 53 protsenti valijatest praegu oma hled kristlik-demokraatlikule parteile, ainult 30 protsenti sotsia- listidele ja vabad demokraadid saaksid aa 5 protsendi hltest, mis ei Vimalda neil oma esmda-
Koninentaarid Ameerika hendrkide kolm ise-
seis vat lteriusu rhmitust tegid sja otsuse hinemiseks, mille tu- lemusena hendriikides on rajitud tugev 5,5 miljoni lkmega luteri irik., kolm seni eraldi tegutsenud luteriusu sinodi pidasid mnied n- dalad tagasi oma konverentse ning seal tegid kik kolm peaaegu iiks- meelselt otsuse hinemiseks.
hendriikide usuelu ksimustega ja kirikute organisatsioonUise kiil jega tegelevad asjatundjad kinnita- vad, et hinemine ei tubid llatu- sena, kuna seemned selleks bn ju- ba amniukiilyatd. Seni lahus t- tanud LutheranChurchin America (Luteri Kirik Ameerikas), Ameri- can LutheranChurchX Ameerika Lu- teri k-ik) ja Evangelical Luthe- ran Chrches (Evangeelsed Lute- ri K-ikd)- on prast pjemaid l- bkkimisi leidnud vimaluse kte kokkulmiseks ja hiselt luterliku usulise t jtkamiseks. Kolme eel- nfainitud luterliku grupiga ei ltu-
Seitsme Kunsti Ndalal oli meie eksistentsi olukorda arutlev nupidamme.Pild laudkonnalkmedy vasa- jjatg teist hendriikide luteri- kult Peeter Sepp, dr. Vello Sermat, Jyri Kork, Asta Willmann Ja Eesti Kunstide Keskuse president Stellasu gruppi -^2,9 miljoni lkmega
Foto: Vaba Eestlane iLiitheran Church-Missouri S (Luteri Kiriku Missouri Sih^) 400.000 lkmega Wisconsm Evan- gelical Lutheran Synod (Wisconsini Evangeelne Luteri Sinod).
Ameerika Luteri Kiriku pskop David Preus mainib, et Missouri lu- terlastele tehti korduvalt ettepane- kuid hinemiseks, kuid need katsed
Jrgnevad tlkekatkendid prmevad Eomuald Misiunase ja Rein Taagepera raamatust ,,The Baltic ei andnud loodetud tulemusi. Te- States: Years of Dependence 1940-1980", mis Uumh eelseisval talvel. Raamat on laotud ja hlmab 316 le- noliselt jutakse nii kaugele alles heklge, sellele lisaks eessna, register ja 16 lk. fotosid. Peakirjastajaks on Hurst Inglismaal, Phja- jrgmise generatsiooni elupevade Ameerfas aga University of Califoniia Press, kelle eeltellimise hmnaks on $27.50. Hmd parast ilmumist kestel. hinemisele valmistab eriti pole veel kindel. Kirjastus on raamatu lubanud novembriks, ent viibimine on tenoline, sest registri koos- suuri takistusi Missouri sinodi rin- taniine on pikk t, mida ei saa enne alustada kui nd, mil lehekljed on pai gem Pbli tdede tlgendamine ja
Niinimetatud Sula muutis demo- te standardmajade tavalist kslui- oma maa rahvastikust ja Eestis oli ^ | A I * graafist pti mrgatavalt. Mitte- sust. ^ eestlaste protsent langenud 68-le. ^^ZiLmM^^ baltlaste sissernd enamvhem lak- Linnastumine ja modernse tehno- . ^ ^ ^ . oeKsPWammes on veel ermeyusn, kas 1953. a. paiku, kuna nn lihtrah- loogia imbumine maalegi muutis , ^us sisserand oh vabatahthk ja mis tdevad arutusele 3a koordmee- vas kui ka ametlikud vtsid ra- ulatuslikult abieluharjumusi. f ? f " ^ f . ' ^ ' - ^ ' ^ ^ ^1 Inkmehses komis- otava hoiaku Balti vabariigesse vatlesid Baltimaade tvimalused jonis, mis loodab oma too lpetada toodud sunnitlised hakkasid lah- S^i^^l ajal kui abiellumus lan- ja suhteliselt ohtrad tarbekaubad. 1987, ^ aastaks. Ehkki uuel henda- v a m a - i a i a h V n c iro nmofnivvn ho} gcs, tusld lahutuste mrad JT' Teinekord aga paistis, et tkohad tud luteri kirikul-on 5,5 miljonit lin- Kuma, j a lariKus Ka a m e m i K K e , Ke i ; y : ^ u ^ v v , i ^ ^ i ; ^
Kerson.
Balti solte msM
ledele kohaliku rahva meeleolu te- Baltimailolid^ ulatuslikumalt vlja-1 get, jb ta khe USA usulise hg- i^^rvric^ ^nirir^Atr^tro ux^r^^ni . . . v . kuulutatud Lenlngradis 3^ Moskvas 1380 Southcm Baptlst .ConveH-gi elamise eDakmcUaKS. Mnedel eiie Ltis ia Eestis hiliem af^ a i ^ i ^ i i / ^ o - i - i. i - H T - x j,
o.:.cfo+^i i i i ^ f o c . r x i n o . r ^ r . ic f^"^^ J*^ ihbiib, jjojjapeal, mis .tstatas kaalut- tin'i (13 miljonit higet) ja United aastatel letas vljavool isegi sis- kg Leedus, sevoolu. Paljud kditatud baltla- sed naasid aastail 1956
, . . . letud venestamise vimaluse. Pai - Methodisthurch'i (10 mUjonit Iii- r^ Q -ih r ^ " ^ ^ " ^ " ^ P"^^^ ^^^^^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ; ~ lu f - ^""f" keskmist ja saavu- tstused pandi 1960-nda aasta Ehkki Kanada eesti luteriusu ko-
uuesti lilduliste ministeeriumide gudused on seotud hehdriikidelu- oUa enamust neist, kel oli nnestu- tas madalpunkti a. 1967, m Eestis liud eUu jda. Tulemusena ka^ v^ as sndis 14 last 1000 elaniku kohta valitsuste kontrolli a l la kes teri kirikute struktuuri<ra ia ss- eestlaste ja ltlaste osakaal oma Ltis pisut vhemgi Hilisem 7 i i l f ^ ^ ^ ^ . . ^ ^ ^ i 5 1 - struktuuriga ja sus- maade rahvastikus, korvates vi- sndnL t^ ^^ ^^ eidsid hhtsama oleva vaiv^ ^^ ^ teemiga, ei ole asja toimunud ^suu- v^o^ c f o i ? , - n + 1 f,ic,-c+ ^ " ^ uiivaiKe. A U i g i Kesk-Venemaalt. 1960-ndate rel uhendamisoperatsioonil otsest S ^ ^ ^ r ^ n c f ^ ^ ^ w ^ ^ . ^ ^ - lpupoole oli sissernd kujunenud mju meie koguduste^ t^
eesaste protsent Eesti elamkkon- gem N . Ldu keskmisest, sest ve- rahvustundel/ seda enam et sis- rontos asuv^Peetri kogudus la To- nas tenoliselt krgem kui eehie- elast siindimus langes veelgi .^^W^^f^ vai l ja jrgnevail L s t a i l . Paljud S e f e ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ^ ^
o,,.^^^i; .x ;or~rt^ ^""^''^"r- ueinusiddiiiuie eime r id, milhseid kohalik rahvas o l iKirikuMissouri Smodi aUa, kuna naasnmstasusidhnnajasojajargne vus koos N . Ldu mdustriaUseeri- ^ ^ ^ ^ ^ j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ " ^ I h ! ^ ! - ^ ^ P^tik^?? phjustas jtkuvat ^ s t ^ ^
^ n H ^ n f ^ Q n n f "^^^ ^^^t^^" lilitsalt sisse vaev valmimid korte- teriusuliste kogudused kuuluvad Eestis oh porandapmda alle 9: ruut se; mitte^ a meetn. I^edus o maatj
nesid Lti ja Eesti teineteisele sot- sete vhesevitu linnade nudluse.
ritesse ja kski kohalik asjamees Id-kanada Sinodi alla, niis oma- ei julgenud neid vlja la kartu- korda on seotud Lutheran Church ses saada sdistatud natsionalis- mAmerica'gar kes nd lutus k- rnis. Niininietatud.,,rahvaste sp- he teise kirikuga.
sioloogiliselt, kuna Leedu kaldus Venelaste sissevool oh; r n M eeldas vaikset soostumist ve- i jlgima samalaadseid arengusuun- reldes leedulaste endi bega di mni aeg hiljem. Er i t i kehtis see linnastamise kohta. Pllundu- ses hivatud tju osathtsus oli kahanemas. A.i955h^68 kulges lin- nastumme sna htlase kiirusega. Maarahvastiku absolutarv oli pi-
Kditamiste lakates hakkas lee- dulaste osakaal oma maa rah- vastikus isegi kergelt tusma.
ne kolonisatsiooniga.; 'Tundub imekspandavana,- et Aastaks 1965 oli Balti vabargesAineerika hendriikides kuni vii-
kaugelt le miljoni venelase.
Samaks aastaks Oli natside ,,Ge- neralplan Ost" ette ninud ainult pool miljonit sakslast,
mis olnuks juba kllalt hull.
Vcrielased yisid Leedut poliitiliselt vallata, ent nad ei ujutanud seda
devalt kahanenud juba ; 1940 saa- "1^ oma inimestega: atisja^ ^^ ^^ ^^ d i k ja Eestis juba alates a: 1920. seevastu kujutas venelaste .sisse-
vool ohtu rahva silimisele. Ainus rike maarahvastiku kasv Kuna Lti ja Eesti ol id juba: Val- toimus 1960. a. paiku, mil tuhan-^javalt linn ded kditatud talupojad naasid, servid maal jnud suhteliselt vi-
Ehkkiteenmdussektorgi nitas tih ^^^^^^ j amada l sndimus rasken-SQ||SQ||iQQ| su, suundus tjud peamiseH poi- ^ ^ ^ ^ . , lundusest tstusse. Ltis ja Eestis releandmatud kavad tstuse laien- Laane-Saksa kaitsejud
Sin
mase ajani rgiti Jordani je l- nekalda ksimuse lahendamiseks Gamp Davidi kokkulepetest ning pigistati silmad kinni j pisteti pea jaanalinnu kombel liiva sisse ki- ^e selle vaatlemisel ja hinamisel, Iilis on juhtunud viimase viie aasta Jooksul Begini valitsemise ajal lnekaldal ja Gaza kitsusel.
Paljud tunnusmrgid viitavad kljukmdlalt Iisraeli kavatsustele nende okupeeritud alade tielikuks annekteerimiseks ja Iisraeli terri-
Bundes- tooriumiga liitmiseks. Tervpilgu- letas tstuslik tjud pllnndus-^^"^^^^^^^^^^"^^^^^ sjayaetee- listele vaatlejatele toriib eriti sil- Uku arvuliselt umbes a; 1960 Ki- g i k d m e pealinna osakaal vastava ^^^^^^^-^^^ venalastesissetoomi-juseks on, et lhemail^ ^^ ^^ ^^ Vabargi rahvastikus tusis. .lnekalda: ja lis-^
le, kus mittelti sisserndajad ar- kuna sndivus on mrgatavalt v - taei i vahel asuvad pariameuti saata. Ringksi- Nobe linnastumine teravdas s-vuselt letaksid prisrahva. Eesti henenud^ v ei ole enam mrgitud ka Iisraeli
jajrgset kortero-si veelgi. Peale lukus samas maakaartidel * gi keelustas a. 1962 leliiduhne mait. . ^ : v
mused ja rahva sffvamiste anal- sid vihjavad jrgmistel ldvalimis- tel ka uue poltilise partei esile kerkimilsele. Selleks on n,n. rohe- Ime" protelstilkumine, mis sai mdunud juunis Hamburgis toi- munud osariigi valimistel 7,7 prots. raantud hltest ja vib jrgniistel ldvalimistel oma selja- taha manverdada 1011 prot- senti .hletajateist. Rohelisesse par- teisse kuuluvad keskkonna kaits- jad^ romautiliste ideedega rmi- sed pahempoolsed, kommunistid ja tuumarelvade vastiDi vitlejad seega vga kirju koosseis I q ^ praeguses olukonras siiski elnjuM- ne grupp. *
Lne-Saksamaa poUltiMse olu- korra vlja kristalliseerumine loing uutele jteguritele aluse panemi- ne vtab tenoliselt pisut aega =. kuid hte vib. siisM^lIlam'V-
ukaas individuaalelnite ehjtami^ Uus sissernd erines 1940-ndate ) ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ : a genud avalikult lnekallast ahnek- se vabariiklikes pealinnades-luba- omast, mmine^^^^^ des vabariigi haldure keeldu lai- batahthk, olgu ksimuses sumiit-: ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ ^^^^^ 3^^ ala infiltreerinud, luues pidevalt endada teistelegi linnadele. Keeld phines n ideoloogilisel kui ka ku- gu mainitud, oli sissernd madal 1^ lesandeks plaamtseda kaitsejou- p^ ^^ ^^ ^^ seniseid elamupiir^ lude arvestiisel. Ehitusmaterialicle :i950-ndate keskel. See kasvas aga. ^ d^e umberorganiseermilst uute jj^^^^^g omandiiguse puudusest hoMmata veti ette suur tugevasti aastail, mU vajaduste kohaselt. vorme ning kuludes ^^ ^^ K^ ^^
naprojektid, nagu Zh rmunai ja he p^ ^^ ^ araabia asmiduste vahele. Xazdynai elamurajoonid Vilniuse rahvastikust. Tegelikult saabus lhedal, paistsid silma pdlusega veelgi rohkem, ent samal ajal lel kahandada N . Liidu; kokkupandava- us^ k^ ^ ^
uusi asundusi, muutes Oku-
raskekssisserndajatesotsiaalse, saadud lesanded esimesfa^ ^ ja^ phjustama hoone kokkuvarise-
Tulevikus ettenhtud
mise. Jordani je lnekaldale rajatud
meeste juutide asulaid koheldakse ametli-
kultuurilise ja keelelise kohanda- kmnel, mise, seda eiiam, et vene immi grandid eeldasid sageli, et baltla , ^ . ^ i . , J A J-- . sed kohanduksid s i I e , puudust korvatakse pikema teems- kult admmistratuvselt selliselt na-
tusaj aga seniselt 15-lt va juhtmiisde pretendeerivad uued Just seda o M katsusid mned ja tahetakse kutsuda end mehed, kellelt oodatakse vrs- lti kompartei juhid . 1958 leeven- g i r o h k t o raeli valimistel, maksavad samal
dada. Nende vljarookimine ras- susel on ka vljappe andmine alustel Iisraeli elanikega makse kends sissernnu reguleerimist naistele, kuna saksa naistel oh seni ning auvad samadele p ( ^
keid ideid ja konstruktiivseid alga- tusi praegusest jambsest hust vl- ja psemiseks . veelgi. Tujgev sissernd kestis kogu: olnud vaid haiglpersOT aastakmne jooksul. 1970 moo- ded. Naistele ei anta stti mitte elanikud;
dustasid ltiased veel ainult 57% relvatreeningut
lesan- mudele ja kohtutele nagu Iisraeli
[Jrg lk. 3)
kir
HenkI aastf ja kel tikUtI lehes kocluj sda] N. Lil lasedi
4. DagbI puks Art i ld Niklul ning all Olli
^etud kimisl
Jri lehes [ RahJ mine vga toetu\ veel mine I tataks sembi testi se arij okupef laste ra pi vangil se ja tiikk d Hoksl Murdil ojat juurdj Veljo torNi isikul
Peal blad'il
:XJp kl v| misesl VahtrI Krpi (uus), hatusc Meeril ku j( Sierr{
maast
