V A B A D E
Nr. 79 (2903) XXXI aastakik Teisipeval, 26* oktoobril 1982Tuesday, October 26, 1982 ksikaambri biad cent ^mmmmaaamammmaaammmmmmammmaauv
Uidus kehtestatakse t^^ viks olliamS|u^k^
J . / ^ ^ S K V - - Lheneva talveilmade^^^ t^^ ^ kulina- le ]a nljasele talvele. Jrjekordne ebannestunud viljasaak on phjusi usi^ vHsmaadelt importeeri^^ V
Kaugest N , L ^ ^ n mnud kuhi 40 tonni gamaast lomi paremini varustatud nita mingisuguseid paranemise kulda mdunud kuul vrriikidest Euroopa linnadeni vidakse eelole-mrk. sjane Woridwatchlnstitute oteM. vilja ja muude toiduainete ^al talvel; maksma panna ^ 1 ^ ^ ' kaartide ssteem, milleks mnin-dis eldak^^^ Ksimuses ei olevat Browniar- S^id mrke olevat juba olemas. Nii . ... - ^, vates siiski mitte otsene nlg, vaid
hes Moskva ris igale otstjale kuna inimesed mdud ainult 500 grammi vorsti, f ^ s i m ^ sama palju ka juustu ja vid: rid latemaKalusel ol^y^, .^ .^ ^ vimeline ngevat vlja nagu sja ajal rinimesteie varuma kvaliteetset toi- thjad. mis on phjustanud seni, ja^ ^^ p^ Midu juhid ja plaani-
N. Liit kamatabmljand jrje- t ^ \l tegijad alates Hrushtshevistpn iu- kordse halv likuse tttu ja kogu Browne-niiftetas, et pikemaajali- banu^ rukii olenev nd oma elahikkon-' sed puudujgid viksid N . Liidu Browniuurihiuses mainitakse, et h toitmiseks peasjaldt impor- telia tiesti lne impor-Moksya peamine nrkus on kom- teeiitud vjast, dist ja viksid vilja n i i M munistlikus ssteemis eneses.
Kesoleval stIN .m^ Majandus produtseeris ainult 170 suhetes. Ameerika viljmk Miljonit tonni yi!ja, mis on kau- Moskvale on phjustanud teravaid gelt madalam riigi 238 miljon! eriarvamisi ja Reagani sjane v- tcimi suurusest eesmrgist; jamgi suurendamise teade teki-
Vahepeahie puudujk tuleb ttt^ ^ lnest ostetava s^avilja, nisu ja teavad, et osa sellest viljast lheb Kreml pn kaua sdistanud foidu^ sojaubadega. ^^^^^
sja ms Kanada N. Liidule 7,6 kastamiseks. ku, aga sja N. Liidu ametimehed E N K smpoosionist osavtjad. Eahepevalisel nupidamisel arutleti E K N tegevuskava ksimusi. Pild^ miljonit tonni nisu 1,5 miljardi dol- USA ltlased Euroopas on s- on hakanud omaks vtma inimek- esireas vasakult T. Romot, W. Pent, Henny Anija, L. Zink, lemaailmse Eestlaste Kesknukogu esimees vrtuses. USA president Ro- distanud Washingtoni silmakirja- simusi kogu ssteemis. L . Savi, E K N esimibes L . Leivat, pr. Leivat, ipr. Soosaar HaMaxist Ja Kadi Kaljuste, eest Maja ja Risto "^^^^^agan tegi teatavaks, et ta kkuses, Samal ajal on Kanada ja USA Leivat . / i Foto: T. Tsine ^^.^^^oa 23 miljoni tomii vja^ ^^
mai ajal keelustades Euroopa rii- maiks vjamkideksN. Ludule, ke te^oloogit m^ N . Lii - ja on loogiline, et lieed ka jrgne- .du. ^gaasi|ulItmesMu^ vad
Seal on konflikt keskse plaanima^ janduse ja juhtimise ning mood- sa, krgelt produktiivse plluma- jandusliku ssteemi arengu va- heL
mgiks N. Liidule, mis on kaks korda suurem kui N. Liidu vare- mad ostud.
Balti ksimus curoopas Eesti, Lti ja Leedu staatuse fa olukorra ksimused ^rutuseB
Euroopa parlamendi sgisesel istungil Strassburgis on pevakorras Eesti, Lti ja Leedu k^^ sed, miHe kohta parlamendi poliitilisele komiteele on aruande koostanud ametliku aruandjana Otto vom MOSKVA Koerad kaovad N Habsburg, Austria-Urigari-^vmse keisri otsene jreltulija. See on esimene kord, et Balti riikide ksimus linnade tnavat ja tulevad on prast nendex okupeerimist N . Ldu poolt vetud Euroopa riikide pariamentide liikmeist koosneva Eu- iu^.ale turule karvamtsidena ta- roopa parlamendi ametlikku pevakorda. Eesti, lti ja leedu esimdusorgaiisatsioonid on selleks Euroopas Vargad j a pensionrid katsu-
enelast@ gkuumadi koerad" Poola tlised hvardavad
streikidega teinud jupingutusi juba aastaid.
Aktsioon Balti rkide ksimuses, NUTAKSE EUROOPA mle ettevalmistamine kestis ligi- RIIKIDE VLISMINISTRITE kaudu kaks aastat, vttis lpliku AKTSIOONE \ >., kuju 1982. a, aprilli lpus, kui Eu^ ^ roopa parlamendi poltine komi- ^^J^^^.? komitee .resolutsioonis, tee otsustas vastu olekule esitada
vad onaa sissetulekut suurendada, VARSSAVI Poola suletud ametiMinigu Solidaarsuse prandaali- noored aga lisaraha teenida koera- sd ju^id on teinud teatavaks oma plaanid suurema protestilaine orga-
ooni phjendamiseks koostatud lir nahkade mgiga. Kodujnese na- miseerimiseks, mis kulmineeruks tuleval kevadel suurema ldstreigigsi. . samaterjalis nidatakse, et maa- hast tehtud talvemts vib maks- 'S'ade tehti teatavaks Varssavis olevaile vliskorrepondentidele.
mas on jrele jnud veel ainult ta kuni $260 illegaalsel turul, kir- uks suur koloniaalrk N .Lt. jutas N. Ldu ajaleht ,,Sovetskaja ^^^^.^^^susePxa^^^ Poola kaubandusminister Stanis-
vandi, mille valmistas Otto von mist: agressiooni tulemust Balti riikide Habsburg. Poitiline komitee o ..f"fP5,. '^^^''f^ kuidu,vate ^^ ^^ ^^ ^^^^^ inkorporeerimist ei kavandit ja sellele lisatud faktist ^^^t yalism^istrid peaksid oma tunnustanud enamus Euroopa materja JBalti riikide ksimuses Polutistel nupidamistel kokku ^.^^^ ^SA, Kana- uurinud kuu aega ja asunud Otto l^PPima positiivseks seisukohaks ^ Austraalia.
Hark USA-s Printcetoni likoolis
vembrikuul ja kordama samasu- nud talle vabadust ja i ametlikku gust streiki 8-tumiisena detsemb- positsiooni, kui ta avalikult toetaks ris, m 13. dets. algavat ndalat uut rezhmi ja selle poolt loodud nimetatakse demonstratsioonide uut valitsusele allutatud ameti-
toimuvale ndalaks, kuna sellega thistatakse hingut.!^ Walesa ei nustunud ja
abikaasa Danuta rkis,
Walesale tehtud ettepanek / BALTI AKTSIOONI llfvf ^^ ^^ ^^ ^^^^ ^^kva poolt ametisse pandud kr- ^1^^^^ ^^^^^ hlele".
RHVUSVAHEUSED TOETAJAD ^J^^-^^^oiomse,nmse ko- usk erineb venelaste omast^ . gem vaimulik, piiskop Janis Pet- jo. novembril plaanitsetav ' . -^ ^ V" 1 w 1 Stalmi ajastul kditati Balti rii- rovitsh Matulis.
Balti riikide ksimuse tstmi- Konverentsidel/ kns^ arutatakse lhemalt 20O.0OO isikut, Seminar kestis 4.-^. oktoobrini seks Euroopa maade avaMku arva- Helsmgi konverentsi lppakti ellu- ^^^^^^ ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ phendatud rahutaotius muse ette andis tuke 45 Eesti, L-vumise kusimust^M^ vu i/uucuuatuu^mmtiiiuiuD tl ja Leedu kodaniku poolt 13. ap- Balti rkide rahvaste rasket oM- Eestis, Ltis ja Leedus toimub rillil 1979 UN-e esitatud mrguki- korda; venestamise protsess, rahva ema- ri, milles nuti Balti riikide rah- Vljendatakse lootust, et valis- keel asendatakse ikka suuremal vaste enesemramise iguse nmg ministrid ei keeldu toetamast Balti mral vene keelega, iseseisvuse taastamist. riikide rahvaste pdlusi nende ^ i.. n - iv
. oma valitsuste moodustamiseks; ^aks oostushMt krge t arene- j , - . 1981. a. veebruaris esitati, ,E^o- Em-oopa parlamendi presidende ^^^^ ^^^ti ]a Lati kasu- filSSdUSVOBStlUSetl
pa parlamende esimene ettepanek tehakse lesandeks esitada see re- ^takse N. Liidu teiste osade huvi- Balti riikide ksimuse lesvtmi- solutsioon Euroopa hiskomia lk- ^ ^ ^ . f ^^oigi kolme nigi loodusva- seks. Esitajaiks olid delegaadid mesriikide vlismmistritele ^^^^^ ekspluateentakse armutult, l^rasiilias iludusvoistiusel. Chns- Scott-Hopkinst Lady EUes, MoUer, * T?^,!,;:^^ o..r ^ . . w . eestiane Asta VernUc, damaskuse maamteest, kui F L U partisanid lahkuksid Lbanonist See Tyrrell, Lord BetheU ja Kirk. Es- N> O I T VHMANE SUUE lieznumi surve ]a raskete elu- isa sakslane. Asta Vemiku ema, ei thenda veel, et Iisrael ise mtleks kaugemale Lbanonist tagas! dise toodi ette Helsingi konverent- KOLONIAALRIIK u ^ ^ i T ^ ' ^ Aland-VernUc on eesti aja- tmmata, kui vaid 14 km praegusest Jhdejoomest Beirtiti-Damaskuse si lppakti vni peatikk rahvaste . / ^ ^^^^^ htede kaastline. Ta abiellus maanteest. enesemrami^ imisP kohta ^^^^ ^^^^^ ksimuse aruandja tarvitamme', kahjustades rahva Brasiiasse enne Teist maama- Eesti Lti la Leedu okuneerimist Habsburgi poolt resolutsi- tervist nmg tootmisvimet (VES), sda a. 1938 teise plve vljarnda- \ Vastutasuks nuab Iisrael, et L- juhid :ja sdurid olnuks plaanitse-
tele maamas.
iesflamna vitis Brasiilia
streUc on katse kummutada vatsu- ^^^^ emigreenimiseks. vi hi- se videt, ... ! mema valitsuse likiga.
et Solidaarsus ei suuda enan '^ Danuta sai^ seekordsel klastami- korraldada suuremaid demopst-' sel toore kohtlemise osaseks, ta ratsioone, otsiti koos kahe vikse lapsega n-
kuna sel puudub rahva toetus. ne abikaasaga kohtumist lbi.
Iisrael vivat tagasi ti^ buda BEIRUT Iisrael on lubanud oma ved tagasi tmmata Beirut
N. Ldu pbolt Molotov-Ribbentropi pakti alusel ja vajadust Balti rii- kide ksimuse phjalikuks aruta- miseks Madrdi konverents. N. Liit teostab Balti riikides plaanip- raselt genotsiidi, rahvamrva, videti esdisel.
EUROOPA PARLAMENT SOOVIS TIENDAVAT UURIMIST s
Scott-Hopkmsi ja tema kaaslas- te esdisM Euroopa parlamendis kaalumisel 12. jaanuar 1981, kus otsustati kogu ksimus anda tien- davaks uurimiseks ja ettepaneku tegemiseks parlamendi poltilisele komiteele. Poltine komitee kaa- lus ksimust mitmel koosolekul ja 1981. aasta oktoobri lpul valis Qlt- to von Habsburgi aruandjaks, kelle ettepanek ldkoosolekule esitami- seks kesoleva aasta kevadel heaks kdeti.
T. E. ngitsejate ja Jahimeeste Seltsi
25& a. JUUBELIPIDU E^FMajas laup., 20. nov. 1982 algusega keli 6.30 htnl
. TaBteiiks m
Lotenl ^ Boor ^ mimlmi kaasaarvatud kohvi kpsega
Fse $20.-^ -. Psmed eelmgil Eesti Majas alates 14. okt koni 11. nov. ja juhatuse liikmeilt igal ajal. Informffiitsioon piTo Laanemets, teL 422-4585 j 425-9978 igalajal.
banonist peavad vlja tmbuma nud ja. teostanud 16.-rl8.septemb-; seal asuvad paletna partisanid, r sadade meeste, naiste ja laste Mmgit thtaega pole kumbki pool tapmist. Beiruti juures ohidab: nimetanud, kuid on eldud, et P L Q ra ja Shatil palestnliaste pgeni- Juht Yasser lArafat olevat oma kelaagris. . partisanide vljatmbamisega Frem ttes, et ei tenia ega mni nus. tema sjave komandridest pole
. . . , 1^ . . . . Samal ajal liibanoni kristlike fa- pidanud nu Iisraeli sjave juhti- kodumaal muvaid kultuunajakir- j .g i^de sjaveksuste kman- dega Lne-Beiruti operatsiooni 311 pn vimalik tellida, vaatamata dj.j. ^ sellekohastele teadetele Soomest ja ' Rootsist, ss nd on ski selgu- nud, et tulevaks aastaks on vima- lik kiki ksimuses ohiud perioodi-
lioi vljaandeid teUida.
ja Jri Vernikuga.
Kui seni oli Veel kahtlusi, kas
le. Ta eitas ka, et Liibanoni sjaju- dude salaluure lem Elie Hobei- ka plaanitsenuks ja juhtinuk& laagreisse tungimist ja veresau- na korraldamist,
nagu sja on ajakirjanduses aval- .
KIGnJE I T O E T I ^ .
TOHATS w^IM /^^ f^ i^ ^^Mv^rsl^ ^^ korgemaks tUSBUd.
kelle mehi sdistatakse Iisraeli ametivimude poolt mdunud kuul toime pandud palestniaste massimrvamises, tles, et ta
Moskva ajakirjanduslevi on saat- ootab kannatama^t ta|i|ate ta - nud Hsanimekirjad ka Toronto tek ristamisi ;, >; : Hmiste vastuvtjae, kus nimekir- gg aastane lemjuhataja Fady Hobeikao ohiud kogu aeg
mdunud ke- j , ^ ^ ^ ^^^.^^ ^^^^^ ^ ^. oma iUemjuhataja juures v . vadel Talhnnas dmuma hakanud unustada, sdlased peavad-oma Anel Sharom vastusuudistus naib
VHue ajakirjaga Teater. Muusika karistuse saama. olevat enne tema uurimiskomisjon * Kino". ' ni ette minekut vga olulme. Kui
Mingit selgitust vahepeal keelus- Ometi on Lbanoni sjajud kor- ta sellest end puhtaks suudab pes- tatud teUimiste yabaksandmisele duvalt eitanud massimrvas sili- ta, ss on ka Iisrael puhas, ehkki ei ole, ainult hmnad on mduvalt nute ja Iisraeli sjmmistri Ariel veresaun teostati Iisraeli sjaj-
Sharoni sdistusi, et mned nende dude poolt okupeeritud maal.