V A B A E E S T L A N E teisipeval, 26. oktoobril 1982 Tuesday, October 26,1982
kodumaalt
ekordhe
oli^ prniBt. hesstade 500 meetris ^ ^^ ^^ ^ Uko Krge, Heos Sepp oli kolmas. 1000 meetris sai
N . Li idu orienteerhnise meistri- 5epp teise j a ^ K 0 r ^ neljanda koha. vistlused peeti Velikije Lkis Koos voitsid nad k^esUstal nii Vistkondlikult tulid esimeseks 500 meetris .km ka 1000 meetris. Eesti orienteerijad: 13,5 punktiga. Meestev 13,8 km 18 kanuude 500^ meetns.^ Neidude kontrollpunktiga A ja l oh parim ^esstade 500 meetris lpetas eestlane kolmandale kohale tulmid^a^^^ N . Jrveoja, aeg 1:38.17, viies git Kaljoga Miesustal _said nad " Kivikas, kaheksas J . Tasa. Naiste ^a/esi^^^^ 1 ^ W 7,6 km 10 kp rajal parim eestlan-^ig"^^^f'' ^ meistri, na kmnendale kohale tulnud R.. vistlusteks ette vahnistama.
^ 1 ^ 10 ^
BendehMgafeEmmi-Tkke-BeUwood/ L marik. Meistrivistlused peeti olumpia- : Ttarlaste 5,3 km 6 kp rajal seits- kanalil augusti viimasel nadalava-
Auhinna saajad esindasid erine- halise kasvatuse arendamisel Uus- mendale kohale tulnud M . Kerem. hetusel: Seal sai Eesti kaks meistri- vaid kutsealasid ning aiiinnad an- Mereniaal, Teatejooksudes meeste 4x10,4 tiitlit, lisaks samapalju pronksme- ti isiklikkude saavutuste j a his- a^igtati Emii i i Tkke^ellwodi ^ ^ H esimene Eesti vist- daleid.Uko Krge ja Helios Sepp konna kasuks lesnidatud teenete ^^g^ g j a m i n g ^ ^ Elisabeth ^^^^ ^^^^a 4:29.20. Naiste 4 x 5,8 vitsid lekaalukalt kahestade eest^^^^^^^^^-^^^^^^^^^:^ :^:^^^:^^^^ . ^com-.kf^ i r k p oh t m ^ naiskond 1000 meetris. - - - - -
Emmi Tkke-Bellwoodile aval- ^ ^ ' ^ ' 3 ' ^ ^ . dati austust j a anti auhind tema 42. a. kutsetegevuse kestel lesni- datud teenete eest nais-yimlemise,
iIHttHRRUHnilMMINlI
Istusid 20 minutit paion^or^^^QS^sSv Noormeeste 2x6 ,5 hiljem nelja^sta ja tulid ka selle order ffor ComminmtyervM^^ koosseisus N . Ludu noprtemeist- r,^'. ^ 1 T: ^^^^ kolman-- riks. Muajamisel Emmi^Tolde-Bdk^^d^^^
Helios Sepp sai hesstade 500 meetris pronksmedalip U . Krge
u^uuM^ v w . ^^^r , ^ ^ o d tles, et saadud auhind rj kehahse kasvatuse, spordi j a admi- v , , i i - j u
; . . Auhinnaks oH ^ ^^ ^^ ^^ ^ ainult S^S^^W Austusaktus, tenialeisiMikult, vaid palju suurem Moskvas peeti augustis nooi:te ji kuendaks. hekanuude 50 1 11 eks oli 1982 Awards ^ tema kodumaa. Eesti nime- aerutajate^ katsevistlused, milline meetris oli Eeri Tompak viies. '
ft>rW^n" kanti ^^ ^^ ' ^ ^^^"^ spordihing Margit Kaljo ja Kaire Kurvet said Sdu k ^ rgi u l a ^ liikumisele. ^ Trud'ile". Kik viis eesti noort neljasstal pronksmedali.
Emmi Tkke-Bellwood prineb : ; ;. ; : , .;V,.,;' . _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ TaUinnast; T a lpetas'Tartu Keha- lise Kasvatuse Instituudi 1940. a. Feale II Maihnasda abiellus ta Uus-Meremaa spordiinstruktori Jim BeUwoodiga.
Elama asudes Uus-Meremaale Emmi Tkke-Bellwood on t- tanud Dunedini likooli kebali- se kasvatuse osakonna ppeju- na Queen Victoria k < ^ ^ landis kehalise kasvatuse peta- jsaa, sama tegev olnud yim- lemisinstruktorite ja vahekohtu- lke vljapetamiSsega nin^ vishoiu vimlemise nuandjana.
Emmi Tkke-BellwOodi peetakse ^ U9-Merema naiste Rtmilise simlemise pioneeriks. Tema eks- perthku vlj apetamise tulemuse- na Uus-Meremaa; nais-vistius- vimlejad on saavutanud hid tu- lemusi rahvusvahelistel vistlustel. . 3.--5. dets., k.a. toimuvad
Audklattdis rahvusvahelised naiste rtmilise vimlemise - vistlused, millest osa vtavad Austraalia, Brasiilia, Hiina, Jaapani, Kanada, Mehhiko, Uus-Meremaa ja U S A iiais-vistUisvimlejad. Einmi Tk-
ke^BeUwood on Vistluste peakor- 1920-ndate aastate lpupoole saa- M ajal krgemal mnestki Euroo- kasvatuse ppejuks, raldaja, . bus Tallinna Noortemeeste Krist l i - pa suur-riig! mngutasemest. Pildi l Tallinna NMK korvpalH-
Tunnustuseks tehtud t ja saa- j^yjg hingule korvpallitreener 1930-niate aastate a lu l saadeti meeskond aastal 1929: Esimene r i - vutuste eest nais-vinilemise ja ke- psA-st. M r . . Nestle oli Spring- NMK poolt veel kolm eestlast da vasakult - .Noon i , Budzius, Rat.
^ field Mass. kehakasvatuse likooli Springfieldi kehakasvatuse likoo- nik, Vikat, Viksten, Vesilind, Altk. ppejud. Tenia treeningumeetod j a l i , kes kik prast lpetamist ra- Teine rida . Nestle (treener), abivalmis suMumine sportlastesse kondasid oma teadmisi NMK juu- Greenbaum, Tnso, Randmer, M- viis mne aastaga Eesti korvpalli res Herbert Nler Tartus, Rich- gi, Randman, R / M a s t (NMTO sek- Euroopa tasemele. Mitmed ksipal- ard Mast j a Artur Grnberg Ta^ retr). limeeskondade vistlureisid ten- linnas. A . Grnberg oli samal ajal dasid, et Eesti korvpalli tase oli ka Westholmi Gmnaasiumi keha- Foto: K a r l Osl, Tallinn
YABA EESTLANE on valvel ee^ tlaskimna
lfauvide eest!
7.5 $1 . - .31
RAAMATUID MGIL YABA EESTLASE" TALITUSES
EESTI SKAUTLUS VIISKMMEND AASTAT ESTONIAN SCOUTING Fred Limberg ISAMAA EEST EDUARD RGA graafik ja maaMja A. Kbin VAIM JA MULD Ivar Ivask ELUKOGU L. Kaagjrv AASTAPHAB^
piibliteoloogisi vaatlusi ... . . . Heino Je L U G U KBIST, LUGU KNNUST - 2. Evald Mftnd AASTATE PRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlBsl) . . . 3. Jfflhaa Kangmr VAIM, VIM JA VABADUS 7.5 Hanno Kompus KUSTUTAMATA NLG
KUNSTI JRELE M . Anna AhmatovaMarie Und^ sr REEKVIEM 3M Hwbert Mic&elson KODUMAALT VRSILE 10. Heitert Mlchehon SKAUTLIKUL TEEL 3. Herbert Michebon-- NOORSOOT RADADEL 3.-- Herbert Mlcheteon EESTI RADADELT 9.- ESTONIAN OFFICIAL GUIDE 5. Paid Lnm MTTELEND pilto ja iM8e!toi 5. A. Kfing A DREAM OF FREEDOM 18.-- AocBit Kttbja KADUNUD KODUD
BtUestwed 4 .
A i ^ Kibja MLESTUSI KODUSAARELT 2^ Aaraad Roos JUMALAGA, KARS JA ' '
R Z U R U M !.. 4. Aate VoffiiEa ~ VARJUD (Inrietwikogo) . . . . . 8.-- Safane lUramn AJATAR (Inoletsa&ogiD) 4.. Ante VoBsai RISTSNAD I 2M Ants VwMft RISTSNAD H 2.25 Aato Veuni MINU HING (hmletB^ogB) 20. Aarand Roos JUUTIDE KUNINGAS
TALUNNAS 5.-. Johan Pkka RAJUSOLMED 8.8 Urve Kaneks --^ K O D A K O N O m (luoletia&oip) Hami Oja KOPUTUSED ENESES
.85 35 M M
LAHKUMINE TALLINNAST VARRAKU JUTULEHT KUS ON
NEEME VANAVAARA? V. Veedasn LURICH AMEERIKAS VARRAK kevad 1982 E. Uwtrttt TAGURPIDI SOUDESv
(Mftestnsi 19141943) A . RooB RNDAMAIE (InnilelDskopi) K. Rsadtquip RISTIGA MRGITUD Prof. FetiK OfauDsB KAIJEVIPOEG KTKES
J.m. esseid E. Sandea ^DA JA KIVID** L Klvet ^ NITEMNGURAAMT "*
iS nidendit)
2.75 14.
,70
RAAMATUID LASTELE: KALEVIPOEG (ppe- ja timiainat lastde) 3 PETA MIND LUGEMA I (ppe- ja traamat
ooUcoofitattrteie lastele TrrifrOkis) .. 4 PETA MIND LUGEMA U (ppo- ja taiaiHiat
wBcooBsaBitilu iastde vnr!ti<teto) 5 EB8T1 K m j G HARJUTUSTIK I 3 nJLKK MSSm Tottsaba ja vattsaba 2
'*" '30
Hiiti jaama nuni jkm^ hrra Hnerson pidi lahkuma ning me jtsime jumalaga. Meie sjane k- nelus oh vga sobiva teemaga ini -
I mesele, kes sidab Narva. O n ju Narva piirilinn, thtis sadam, ning ninud mitmeid suuri jahinguid.
M a ei asunud elama Narva, vaid Narva-Jesuhu, mis on ilusa liiva- rannaga suvituskoht ja mille nimi tuleb sellest, et sealt voolab Narva jgi merre. Enne Vbadus^da oli see St. Petersburgi rikaste pere- kondade mngumaa. M u eluko- haks oligi valge villa, mis varemalt oH kuulunud rikkale veiie perekon- nale. Teise korruse ktusafed toetus valgeteie sammastele ning villal oli k a oma torn, kust lehvis eesti sim> must-valge lipp. Sinine on taeva vrv, must on maa vrv ja valge on te vrv. Aed maja ees oli nn. 5,kunstaed", vga hoolitsetud ja pgatud, ning seal asus paviljon siidiga American Gocktail B a i " .
M i n u auks oli paviljoni kohale lestmmatud Ameerika lipp. Ja seal olin siis minasjane Tartu Karskusseltsi klaline!
Jrgmise peva hommikul istu- sin allkorruse avaras elutoas ja ootasin Narva keskkooh inglise keele petajat, preili Kibbermani. Elutuba oli lumivalge ruuniy punas- te moonidega ristatud valge vai- baga; mbel ol i samuti valge ja kullatud puuosadega, toolide ja^soh- vade katted olid punasest sametist. Akende ees olid rasked, punasest sametist eesriided, parkettprand oli vrskelt poonitud, valgest mar- morist kaminanes asusid puna- sed, kuldsete ilustustega vaasid ning valgetel seintel olid vanad itaalia limaalid raudriides rtli- test ning siilgede, prlite ja pitsi- dega leklvatud naistest
KlaHsed, kes sellest ruumist l- bi ruttasidj olid riietatud kas ten- niseks vi supluseks ning nad sobi-
sid siia vanaaegsesse ruumi sama- vhe kui minagi. M u l oU tunne, et siin sobiks kanda ainult pikka maadmda lohisevat siidkleiti, pompaduursoengut ning lehvikut.
Preili Kibberman viis mu laeva- ga Narva. Laev oli aeglane ja pea- tus peagu igal sillal, et peale vtta lbuitjaid vi inimesi, kes Nar- vas tl kisid. Jekallastel mlet- sesid lehmad, lapsed mngisid vees, sudepaadid libisesid mda siledat veepinda vaheldumisi purje- kate jamotorpaatidega. Kik oli rahulik ja pastoraalne, just nagu mnel vanaaegsel maali l A
Ja ometigi oli see jgi ninud nii palju verist ajalugu. Mitmete sajandite jooksul oli see olnud pii- riks Eesti ja Venemaa vahel. Piir asus nd kll paar mH jest eemal ning jgi kuulus tielikult Eestile. Taanlased vallutasid je lnekalda 13.-dal sajandil ning ehitasid sinna Hermani kindluse,, mida rootslased hiljem kasutasid. Kindlus on praegu alles ning seda kasutatakse sjavebarakkideks ning sjaveppusteks. Idakalda! asub Ivangorodi kindlus, mille pstitasid venelased 15.-dal sajan- dil ja mis leiab samasugust kasu- tamist kui Hermani kindlus.
Kuulu jrgi olevat ks ameeri- ka klaline, siin seistes lausunud: See oh Euroopa huvitavaim paik, sest just siin, selle koha peal, saa- vad kokku Ida ja Ls." Tal oli igus, see on tepolest paik, kus Ida on Lnele kallale tunginud jlle ja jlle. Kaks kindlust esinda- sid kahte tiesti erinevat maailma. Praegu, kus mlemad kuuluvad sa- male riigile, on nad vahipostiks he kolmanda uue vimu vastu, mida nimetatakse kommunismiks. Viimased vitlused peeti Narva all eestlaste ja bolshevikkude vanel siis, kui vimiased; pdsid oma
marksistlike ideedega eestlastelt nidata, milline peaks maailm ole- ma ning eestlased jllegi omakor-' da pdsid silitada oma vaba- dust, et iseseisvalt vljanuputada, milline maailm neile sobib.
Narva sadamas risime voori- mehe ja sitsime les linna mda jrsku, taevapoole tusvat teed, mis oli ehitatud otsekui hiigelsuur- te vallide peale.
Mis need on?" ksisin. Vanad bastionid, need ehitati
prast tulirelvade ja pssirohu avastamist. Siin oli neli rida kahu- reid nii hnna kui je kaitseks ning kahekordsed kasematid. Narva oH tol ajal kige Vimsam kindlus kogu Baltimaadel."
Narva erineb suuresti kikidest seninhtud linnadest. T a mjub kuidagi raskepraselt, on see ju te- gelikult kindluselinn, mis asub kal - jusel krgendikul. Kivised tnavad ja vljakud on puudeta, vanad k i - vimajad vikeste akendega ja ras- kete puu-ustega, kitsaste ja krge- te kilpkatustega, kirikutornid sale- dad ning le kige domineerib ve- ne katedraal oma viie smise kup- liga. _
Kik ehitused on barokkstiilis lbiviidud ja vga htlased. Selle phjuseks on asjaolu, et linn ples maha 1610. aastal ning ehitati uuesti, les, aga ehitusmaterjaliks oli siis juba kivi; HiHsemad tule- kahjud ja neid on Narvas olnud jviitmeid jtsid kivid alles ja linna uuesti lesehitades toimus see endises stiilis.
M a nimetaksin Prnut aedlin- naks, Tallinnat gooti linnaks, Tar- tut klassikaliseks Hnnaks ning Nar- vat barokklinnaks.
Jgi, mis kunagi moodustas pi i - ri kahe maailma vahel ja mida tuH valvata nii l kui peval, on nd kaubalaevade ja lbusitjate
pralt. Selle alamjooksul asuvad, puuhoovid, riidevabrikud ja muud ^ tehased, lemjooksul asub supel- rand, rahulikud metsateed ja sa- dam, kuhu psevad ligi laevad mitmetelt maadelt.
Eshnene hoone, kuhu sisenesi- nie, ol i vana Mrik, mis oli ninud ajaloo mitmeid palgeid; Habeme- ga munk krvalolevast kloostrist nitas meile kiriku barbaarselt kaunist sisemust. K i r i k ol i paksult viirukilhna tis, sinna ei pse- nud ligi kski vrske hupuhang. K i r i k u olid ehitanud taanlased kol - meteistkmnendal sajandil. See oli tol ajal katoliku kirik, kuid prast ususdasid sai sellest luterikirik. Sellest ajast prineb krgp kantsel ja erakordselt kaunis elevandiluust ligatud krutsifiks, mille kljes rippus valgetest vahalilledest prg. Mind ei haaranud mitte niivrd ngu, kui just Ristildu plved, mis tugevasti teineteise vastu, olid surutud, et keharaskust vhendada, nii et naelutatud jalgadel oleks kergem.
Nd oli see vene-ortodokski- rik, tis kullast ja hbedast ikoone, mis ehitud rubiinide ja teemanti- tega, vriskive leidus ka vikestel altaritel. Kuldsed knlajalad ula- tusid peagu laeni, neis plesid elektrituled. Ikoonide vrismetal- lid ja kalliskivid srasid ties hi i l - guses, kuid Jeesuse ja ta ema, p- hakute ja inglite nod ohd aegade jooksul tuhmunud ning tumedaks muutunud.
Sooritasime kiirvisiidi Narva linnapeale vanas ilusas raekojas. Rikkaliku ornamentikaga raekoja portaaU juurde viig lai trepp. L i n - na vapp kujutas kala ja mka. Linnapea nitas meile koosolekute saali, kus lakke olid maalitud zo-
raekoja suures
saalis ohd toununud jumalateenis- tused siis, kui Imn oli sja taller- maa m seda nii mitmel korral.
Ksisin, kas Narval peale mit- mesuguste maksude on veel mni teine tuluallikas ning sain vastu- seks:
0 n kll. Lmnale kuuluvad suured metsad ja saeveskid, samuti bussiliinid, mida linn kigus hoiab ja aurulaevad. N i i saame makse vhendada ning linna elu paremmi korraldada."
Kas elekter kuulub linnale? Olen kuulnud, et NarVa jel asu- vad suured kosed."
Linnapea ngu tmbus, pilve j a ' jtkates, rkis vga ettevaatlikul^; nhtavasti olin puudutanud rna' kohta.
Ei. Elekter kiiulub erafirmale. Selle le kib praegu debatt. F i r - ma tendab, et vesi kuulub temale kuna maa mlemal pool jge kuu- lub' talle. K u i d meie advokaadid jllegi on arvamisel, et vesi kuulub valitsusele, kskik, kellele kuulub maa mlemal jekaldal. See ksi- mus pole veel lahendatud."
Esitasin talle ksunusi Kreen- hohni vabriku kohta. M a polnud seda unustanud olid ju eehnrsel aastal selle kitise valgustatud ak- nad kesk ajal mulle tugeva muP je jtnud.
Kreenhohn oli suurim tekstiili- vabrik kogu Euroopas," vastas ta. Seal said td le 11 000 inime- se. Enne sda varustas Kreenholm tervet suurt vene turgu."
K u i palju on seal praegu tli- si?" ^ .