2. $1.-^ 3. - 35
18. .76 10. .50
5. .70 10. $1.
7.50 $1.- ;ST 2. . .35
8. .50 JS 7.50 .59
.. 11. .85 t l 3.50 J5 LE 10. JO .. .3. M
pEL3. M .. 9. .59 .. 5. .4%
Bosi 5. .. 18. .70
. 2.25 .30 20. .49
[ 5. .49 8.80 .49
1 2.75 .39 1 14. .f9
1 16.20 .59 l .90 1 8. .70 [.. 5. 39 1 18. 11.-1 6. .79 1 12.
1 13. $1 I 19.50 .70
1 15. .70
nii mitmel korral. iNTarval peale mit- |ude on veel mni
ning sain vastu-
i^nnale kuuluvad saeveskid, samuti linn kigus hoiab ^ i saame makse
|.linna elu paremini
((
tmbus pilve ja ^ga ettevaatlikult; I Duudutanud rna
uulub erafirmale.: aegu debatt. Fir- esi Jcuulub temale ai po<|l jge kuu- neie advokaadid ei, \et vesi kuulub
|ik, kellele kuulub kaldal. See ksi- endatud."
I ksimusi Kreen- >hta. Ma polnud
Od ju eehnisel valgustatud ak-.
hulle tugeva mul-
fce 11 000 inime- jjstas Kreenhohn jmrgu.".
peal praegu tli
VABA EESTLANE teisipeval, 26. o^^^^ 1982 Tuesday,ctober 26,1982 L t 7
ADVOKAADID TUUDUR VEIK 1898-19a iguse telgitagune pale TNU TOOMS B,A,Sco|, LLB,
ADVOKAAT NOTAR Yorisdale Place, 1 Yorkdale Road,
Saite 207 Toronto, Ont, M6A 3A1
Teleto 7^ 9-5779, kodus 762-2367
ADO PARK. Q.a HETHERINGTON, KALLIS
PARK
Advokaadid-noftairid
htuti 447-2017vx^i 929-3425
Tuudur Vettik ,eesti koorimuusi- ka ja koorikompositsiooni hiiglane on linud sinnapoole Manala jge. Ta ei linud sinna ei vsinud tai- durina ega allaandnud eestlasena. Tema soovide koldes hgusid loo-^ tuse sed tuliselt veel viimasel mi- nutil ^ nagu vime kogeda tema laulude kogudest ja loomingu si- sust.
Tuudur Vettik Ott eesti muusika- ajaloos selleks kunstnikuks, kes aluse paneb teaduslikule eestilceel- sele vokaahnuusikale.
Kui Tuudur Vettik lpetab Tal- linna Konservatooriumi on ta varsti edukate kooride: Tallinna Rahvalikooli Segakoori ja Tallin- na Koolinoorsoo Muusika hingu segakoori juht. Samal ajal on ta muusikapetajaks Jakob Westhol-
Hmar Jaks, NeptuDi iguse tel- aga ta peab sellest jutustama, epi- gitasrustest Vlis-Eesti & EMPj soodist oma advokaadi praksise b- Stokholm 1982. 1^ 6 lk.
Juristist 3esti kirjanik Ilmar Jaks sai Rootsis suurema kirjaniku- stipendiumi ja valis omale tko- haks Prantsusmaa; Seal valmis ta romaan .,Talu- ja tnavu ilmunud lhiromaan ..Neptun",^mil on selgi- tuseks aU-peaikiri oiguse telgita- b7umi4r"vaidTa mitme Teile gustest . Autor on pidanud vaja- juhtumeid. Jurist saab alles siis kuts oma teosele lisada, et teos on ^ ^ ^ ^ ^^^^ j , ^ ^ ^^^^^^ autori vljameldis ka sus. kui temast-inimesena. kelle pinnal eksi- mom neil leheklgedel end uhes ^ j ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^ voi teises mttes ara e, tunne, sus j^ j^g ^ ^ ^ ^ ^^^^^ g j^ . on jrelikult tegemist juhusliku en-
tesoodu tulevate ja minevate ini- mestega ning jurdisest problee- mist, mis ei oma kunagi kindlaid vorme, vaid omab jrjest uusi as- pekte, kuni lpuks on hoopis mida- gi muud. ^
Sellise igusfilosoofilise lhtealu- sega kirjeldab Jaks mitte ainult
INN ALFRED ADVOKAAT-NOTAR
Pofti&fidress: P.O. 326, TotnssKto Ont (Bay & Ekia> M5K 1E7
Tckfoo: 869-1777 24-tundi tdefoni valveteeaistus
se saamiseks vi siiSj kui nieilt i- gust tahetakse vtta; alati ori siis- ki omakasutaotlus peamiseks ph- juseks ja Jalcs juristina kirjeldab- ki neid inimlikke kogemusi, kus inimese omakasupdlikkus tingib
, , ^ ., . advokaadilt abi nutamise, kui '"fiskluste me ja .^^^ ^.^^ ^ , . oma kundede mimlike eluproblee- ^^^^^^^ vedamiseks.
Jaks tleb, et need juhtumid on tal saadud, toimikuist ,,kn'alpro- duktina'', ks jurist ei ole enam
nevusega. Kuigi teost lbib peateemana
Neptunr* nimelise laeva eest kah- jutasu saamise protsess, siis on sel- le krval snagi eelmisest sltu-
teosele an-
Tel 364-7072
Cbaitered Accoimtsat
TeL 862-7115
Staiiigiiard" hinna sees Sdgitnba, elutuba ja koriooir
$59.95 Pensioiiride kortereile Mnnaalam-
das. Samuti akende pesemine.
P^ter Valing TeL 69^ 4961
mi poeglaste eragmnaasiumis. Te- Eesti muusikuid teise N. Uidu okupatsiooni ajal peale Vettikni vab^e- zlJ^'t-,,Z^^^^ ma hoolest ja osavusest kasvas mist vangUaagrist. Vasakult Tuudor Vettik, lauljatar EmiHe Karjus Ja ""^.^^ Westholmi pUaste muusikaharras- Iielilooja Enn Vrk. Vrk oli aastail 1945-^ Tallinna Konservatooriu- ^ mousMu. tus nii deks on
Tegevus hkooh kooridega kulmineerub - - - - - ^ - - ^ - ^ v - - - --^^ qf^a ni koorimuusika ajaloo pnevateks . ^ va^nten f4aum^ ^^ ^ keUeH^ '"^^ ^'^^'^^ kontsertideks eriti vrske eesti he- mielikul kombel on jdvustatud leb saajale: Toon TeUe tervitusi probleem oli nagu mingi positsiloo- ^^ gevuses vaikimiskohustus, liloomingu tutvustamise ja toetami- tema lauludesse olgu soolo voi Tuudur Vettikult ja kingituseks te- ni saavutamine kellele jurist ei oi- 1^7 , lorjaniK keueie ken- se kaudu kooride kavades. Tuudur koori vormis; ma -^ s^kelt munud Segakoorilau- nud mitte alati igusteadlane, vaid iJ^ vaatab nkkalik mmi- Vettiku koorid on sagedased kla- 1968. aastal ilmub TaUimias lude kogu. Hrra Vettik ^ palus veegi rohkem vajalik pshholoogi- ^ ^ ^ ^ ^^^^^ f ^um- lised vokaalkontsertidcl ringhlin- Tuudur Vettiku kogu .,Meeskoori- mind selle kogu leandmisel p- na hingehoidjana, oUes oma kun- omane loogiline, ]a selge sti, gus. Kige sellega seletub kuidas laule". SeUes kogus leiame 48 lau- rata oma kosu algusest mned le- dedele sage pihsaks. . asjalikult, kiud mningase alles 1925. aastal konservatooriu- lu,. otse rahvaviisidele toetavana hekljed edasi, panna ksi sinna Neptun" oli lastud phja n ikoonilise varjimdiga Jutustab ta mi lpetanud noor hehkunstnik vi siis kompositsioonidena. vahele ning lausuda: nebd, mis ma maamasjas ja endine kapten ^^^^"^^^1 tegelikus astub ldlaulupidude juhipulti juba 1978. aastal ihnub Tallinnas te- ra prasin on ^programmi" lau- nudis sjajrgsel ajal kahjutasu ^ "^ * ^ " ^ " f ^ " ^ ^ 1933. aastal ja jb sinna psivalt ma Segakoorilaule". St leiame lud, minu kogu algab alles st." Lne-Saksamaa vaHtsuselt. Ot<;us ^^loW} f^r.^Z.^\^^f^n^^h^^^ pikemaks ajaks. Alles hilisemad koguni 71 laulu, mis omakorda on Lauluks, millega Vettik ise oma vljamaksmiseks olevat juba ammu ^ h / J c poliitilised sndmused ja vene oku- liigitatud: \ Patriootika, Lrika, kogu oleks soovinud alata, li Su vastavate organite poolt tehtud, ena iguse runajana tuna- patsioon tukavad ta sealt mme- Lbusad laulud ning Kohned Phjamaa pikese kullast". kuid vljamaks oli tehtud laeva ma. muistsed lausumissnad.. Vettiku erine edu mi heliloo- peaosanikuks olnud Sule advokaa-
Vettiku aktiivsus ja thendus Vahest kige suurema lisallatu- jana kui koorijuhina on mselt de. Ometi suri Sule varsti ja ta eesti koorimuusika kvaliteedi tst-sena selgub antud kahe kogu lbi- varjutanud tema luuletajavime- advokaat vaikivat nagu haud", misel ei prdu ainult tema otsese, vaatamisel, et Vettik on ise ka tu- kust. Samuti tundub, et Vettik on Straumits polevat helegi jrelep- alati muusikahselt thelepanurar geva karakteriga ja ilumeelega luu- ise haaranud luulesule siis, kui tal rimisele seni vastust saanud, kuigi tava tga laulukoorides. Siin va- letaja. Kahes kogus leiame kokku midagi erilist sdamel pakitseb ja tal oli laeva osanikuna igus sum- litseb ta oma lauluvage n esteeti- 119 laulu, nendest 34 on Vettiku mille"^ vokalmuusikaliseks vljen- madele" ja- im"ormtsioonile. Nen- liselt kui ka juhatamistehnilise sar- enda luulele loodud. Vmaste hui- duseks luule,.sna puudub. dest summadest kuuluvat tallo 15 miga. Vettik juhina on alati sti- gas asuvad ka tema igihaljad ja Laulus Ballaad"^^^ mis omal protsenti, tav, ergutav, vga nudlikeriti lipopulaarsed laulud nagu Kuu", ajal ori seisnud ka Toronto Eesti intonatsiooni ja diktsiooni suhtes Virmaliste valgus", ja le Too- Meeskoori kavas tleb Vettik: kuldselt selge ja kirjeldusrohke nela tumeda vee". juhatamise vUmuses. Nn mees- kui sega)coori vormis, Elulainete vool tormab hglajul,
Tema koorimuusika ,,testamen- peale lalnimetatute tuletatagu mu laeva see loobib, did" Koorijuhi ksiraamat", meelde veel laule nagu SuphjaT armutult murrab ta tri ja purje Noodipetus koorilauljae" ning maa pikese kullast", Mu snni- ^L TOolipuud. ,,Diktsioon laulus" on senises eesti- maa", Noktrn", ,,Krsanteem", Vitlus ja t vidavad surma . keelses trkisnas ainulaadsed ja ,,Merell on sinine", Kui tuli tu- Ka tormisel teel ainukordsed. Nende raamatute meneb" ja Humoresk". Kes meist ma laulan Elu vitluslaulu. kaudu on Vettikul vimalik luua poleks hel vi teisel teel kaasa kujunenud kooli e^ti keele kasu- elanud tema hoogsatele lauludele Selle laulu - kirjutab Vettik aastal jj^y^^ hinnati Martna sovhoosis helinal kis saanisit ja lpuks toi- tamisel olgu sus laulus voi heliloo- nagu Viru tants" .ja Kaera 1957. See on aasta, m ta saabub ^htru vikefarmis ttava lpsja mus kontsert. " .
"^^"'"'^ ^ 1 \ VI 1 1. f''' T '^^'"^^ Leidi Kuusemaa td. Mdas oli Kahe kogu peale kokku leidub Konservatooriumis jalle pisiulesan-
12 laulu suhtes mrge, et see laul deid antakse.
Aga mitte niivrd tege\^s raba-
ma. Et seUes on teatud mral eneseirooniat, nitab^ et autor on saavutanud mingi vahekauguse se- enesest peategelasega ja suudab ka seda vastaspeeglis vaadelda. .
Lhiromaani ulatusega teos on eesti kirjanduses omaprase no ja sisuga, jutustus kaotatud iguse nudmisest, mis on smboolne laie- mas ulatuses kogu eesti hiskonna- le.
Kuigi raamatu kujundaja ja kaa- summade kttesaamisel kui iguse- nejoonise autor on jetud nimeta- ndja isk on teoses esiplaanc mata, on seal Olev Mdveri kekir- toodud. Autor tleb juba teose jatunnused. alul, et Straumits on surnud", Hannes Oja,
KODUMAA UUDISED nungus
1927. aastast alates on Vettik te- gev ppejuna Tallinna Konserva-
20 aastat pevast, m l-aastane p^^^^ .-g. ^^^^^ Leidi vttis enda hoolde tol ajal armastatumaid hidemiskohti.
mani jrglasena juhtima Keskkooli laulu- ja muusikapetajate klassi.
1944. a. asutatakse Tallinna Konservatooriumi juurde kooriju- liatamise eriala klass. Selle klassi
VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITfl
avatud emupUvvA reedeni kell 93-t
Telefonid: toimetus 444-4823 talitus 444-4832
Koahitosi vetakse vautos Toimetaja kodu T&lja^col taega:
Hannes Oja 481-5316 ndala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 11-ni ja ndala teise ajalehte kuni kol-
map, homm. kella 11-ni.
ttks toU hel veerul $4.2S esikljel $5, tagakljel $4.50
EaulEitDst iiim&id;
KUULUTUSI VTAVAD . VASTU:
1. Vaba Eestlase tatos 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Talitus vljaspool taega: Helmi Lvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Maricy Postiaadress: 9 Parravano Ct. WiUowdale, Oot. M2S 3S8 Ttefon: 223-0080
fV^^^^T Z AI.TTZ i^^^l ^^istlusel auhimia- Tuudur Vettik, kes nd puh-'^ '^^ ^^ V.rr"' de toonmnis. Ta astub August Top- eriliselt tunnustatud. kab Phjamaa pikese" paistel mahajaanmma lehmagrupi. Nuud- yumasel ajal uurimused nitavad
Kui Vettiku Segakoorilaulude Eestimaa mullas on neid isamaa ^^^^^^^^^ ja lpsab ta ksi selles ipo^juslikevimmvarudevhe^^^ kogu judis Torontosse, siis oli poegi, kes kige ohtiikumatelgi ae- vanas laudas le 80 lehma. Tna- mist, seUeks et ei tekkiks puudust Vettik selle tooja vlja petanud gadel on jnud sirseseljaliseks oli ta Eesti meister kannulps- sisevete andidest, hoolitsetakse ka- kuidas see peab kogu le andma, eesaseks ning aina i^nnustanud mises. Juubeli puhul toodi . taUe lavarude eest ja nende kudemise Nnda toimuski hel kooriharju- oma Pegasust seda vljendama n kingitusi ja lillekor\\ soodustamiseks ja varude taasta-
^ miseks keelati Prnu jgikonnas Vna jgi, kunagine kodumaa Kigist kuni Prnum aastaringselt
lhejgi, on n reostunud, et ni- vimmapk. Keelu alla kuuluvad metatakse surnud jeks. Jesuu ka harujed Lokuta, Kru, Vndra, n vrguga suletud, et kalad jkke Navesti, Halliste ja Reiu, Pgi- ei satuks ja ei sureks. Jes pidi keeld on kehtiv esialgu 31, det- siiski olema veel vikseid maime, sembrini 1984. kes lbi vrgu sisse tungivad j ' / ' peagi surevad. ,
^ ^ / Eesti Teaduste Akad^^ Hdlased hakkavad hobuseid bemeetika Instituudi ja Srve sov-
kasvatama. Kuigi masinad on t- hoosi vahel slmiti koostlepeing, napeval peaaegu hobused vlja mle kohaselt mstituut annab ma- trjunud, on maainimestel, eriti jandile abi kievadtpdel, stade aga metsamehel, hobune sageli p- varumisel ja kartulivtiil. Kuna ris asendamatu. SeUeprast pee- Srve sovhoos on taimekasvatus- takseHimmaa metsamajandis ho-inajandi^ ^^^^^^^ kevadtde ajal bustest lugu. Nd pandi alus ko- abi eesktt porgandiseemne klv guni hobuste tufarme.Tuhobu-kapsataimedeistutam seid on endale muretsenud ka teis- milleks Teaduste Akadeemia Insti- te kolhooside majandid. ; : tuudi teenistujad Tallmnast kohale
ii V'tuuakse, - Haapsalu liimas.Wieemani tna- : vai endises linna elementaarkoolis, "A" kuhu 1877. aastal Vigala valla P^- ffiiumaal Putkaste sovhoositehni- ba pereema toi ppima oma tead- kumi-tstele oli mdunud ma- mishimulised poj^d Bernh^^^^ Hansu,^ keUest esin^^ hildm 1905. aasta kangelasena ^ teme eesti kuns^jmrku]una, asub lehma kohta langes eelmise Unna lasteraamatuto)gu. .Raamatu^ ^^ aastaga Vrreldes 206 kg. Momen- ^ ^ ^ J ^ ^ ^ ^ g ^ ^ ^ ^ ^ l ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ otsustavat ge Daami" s u l kus iioor^^^^^t^^^ pr(V)vwad oma kirjutama
leemi lahendamisel vaatavad hiid- Kea Tarbijate Kooperatiiv kor- lased parteiorganisatsiooni poole,
raldas januariteisel poolel uudse kus olevat 39 koinmnisti; sja ritusena talvekaupade surmgi, veti partei lkmeks lpsja Ulvi mis mneti kujutas endast laata. Rautitsi, kes on , ainuke lpsja- Seoses sellega oli suureks kaubama- kommunist. Vmane asjaolu ole- jaks ka kultuurimaja. Sel puhul vat murettekitav, ainult 10% t- avati endine valmisriiete .kauplus, tajaist majandis on kommunistid, mistttu oH enne mki suuremaid lejnud kas tehniku vimalusi kaubaga lhemalt tutvu-^ ^^ v^ miseks. Samas oli korraldatud koo- huvi sinna kuulumise vastu. Nd peratiivi liikmeile mitmesuguseid tahetakse majandi t edutamiseks lbusaid spordivistlusi, niis olid suurendada parteilkmete arvu, peamiselt meldud perekondadest mis tenoliselt ka lehmad paremi- koosttud vistkondadel. Kuljuste ni^ ^^^^^ V
juhatajaks s a a b n a g u iseenesest ^ , . . v i v i , , ^V* , , . mistetavalt Tuudur Vettik. Sama '"^^ '^"'^'^ ^^is kui ka k.rjas. klassi juhatajana antakse talle v- maks ka professori tiitel (1947).
Raamatus Tallinna Riilik Konservatoorium" (Tallinn, 1979) leidub mrge, et Tuudur Vettik oli peale sda konservatooriu- mis tegev aastatel 19441950 j a 19571962".
Aeg 1950. kuni 1957. aastani on Vettiku elus selleks okasteeks, mida lbivad inimesed, kes ilma kriitikata vi spnatult aUa ei anna okupatsioonidele. , ^
' See on aeg, m Vettik ta oma snade jrgi, asub tienduskursus- tel". KontroUitud juttude jrgi ole- vat Vettik, samuti veel kaks teist iseseisvusaegset eesti heliloojat kis- kunud venelaste viha endale he laulupeo - kava kaudu. Repertuaari- komisjoni lesannetes olevat need kolm meest deklareerinud, et nad juba kujundatud kava enam muu- ta ega tiendada d oska, (Kllap' nuti nendelt rohkem sotsialistU- kult valvsaid" laule). Keeldumise tagajrjeks oli sunduslik ,^ ppe- reis".
Kui Vettiku mmi eesti koori- muusca foorumUt kaob aastal 1950, ss hiljem vilksatab ta veel sn^a seal, korraks isegi ldlaulu- peo juhtide hulgas. Konservatoo- riumi ppejuna neme Vettikut
.ka veel lhemat aega. Keegi tea- dis rkida, et tolleaegsel Konser- vatooriumi direktoril. olevat Vetti- ku tle tagasivtmise prast ol- nud oma lemustega" suuri aru- saamatusi. Samuti teati rkida, et ta tegi seda eelkige Vettikule pa- rema pensioni hankimise suliga.
Tuudur Vettik ei olnud ainult muusikapedagoog ja oma aja pari- maid koorijuhte. Tema kreedo
Prof. Tuudur Vettiku haud 1982. a. jiuikUMl.
ILMUS
EINAR SAIADENI
SDA KIVID Ehkki teos on otsene jrg 1979 a, ilmunud ,JjOojaagul lahkiJ-. mine Tallinnast", on Sda ja icivid" loetav ka iseseisva ro- maanina Autor jticab snKsxl Sre elukftigu jlgimist l&lM kahe kontinendi kuni lpplahenduseni hes linnakesses Phjar Devonis, Suurbritannias."
Swdavri VABA ( a t a ^
Hind $19.50 + saate&nhi 70 c
