Kulluuripevad
STOKHOIM (Sm.) , EsxO-80 organisatsiooBide kongressi ^ polt heakskiidetud phikirja jrgi kontrollib sifetasutuse tegevust Stok-
Jiolnii lnivalitsuis, millest olenevalt otsustati registreerida Sihtasutus Kaheksa rgi kergejustikumaa- ^ ; Eesti Kultuuripevad Stokholmi lnivalitsuse jiures. Hjuti peetud
visthistel l A A F karikale Tokios, Los Angeleses peetud^Kergejous- j ^ ^ ^ ^ jaotati ametid jrgmiseif esimees Leo Karup, abiesimees mis korraldati tnavu teist korda, tikuvoistlustel heitsid USA ketta--^.>^^^ ja sekretir Jaam Vval. visteldi 30 alal (19 meeste j i 1 heitjad Arthur Burns ja B ^ ^ \ ^ naiste oma)i iga esindus pani igal Plcknett 69.96 ja 68.50, mle- Sihtasutusele lhevad le kik ga ja eritoimkondade juhatajatega, alal vlja he vistleja. Neist edu- liiad isiklikud fekordid. M arvel olevad rahad ja (kes vajaduse korral i^ e juurde kimaks osuhisididarSakasportla-aastarheit^ 70 laekumata summad, kik laos ja koopteerivad tohnkondde liik- se i kes vitsid 15 esikohta ja ko- meetri, kuid see tagajrg ei leid- vljasolevad varad, .kuid ka kik meid erilesnneteks), ning esitada gusid 194 punktii Teiseks jid N . nud rekordina. tunnustamist. A. vimalikud veel sissetulevad ko= ESTO-84 Rootsi Komitee koosseis Liidu sportlased 158 punktiga, Bumsitulemm on tnavu teiseks hustused. kinnitamiseks jrgmisele sihtasutu- kolmndaks lnesakslased 138, ja kigi aegade edetabelis kuen- Sihtasutus Eesti Kultuuripevad se juhatuse koosolekule. . jrgnesid Kanada, Itaalia,^ ^^ ^^ !^ - peamiseks lesandeks on abistada Lenmisitude osas ESTjO-84-le Prantsusmaa ja Jaapani sportlased. Imestust ratas USA sportlaste meeskonna nrkus, kellest ainult Carl Lewis sai esikoha 100> m jopfaia^ ajaga 10,32. _ . Kiievis^ ^^ ^^ ^ moodsa viievoist- p k eelarve.
Meeste tulemustest: 200 mjoo^ ^ j^j; eestlasist Otsustati tuleval suvel toimuva Es-r ^^^^^'^ 11. kohale Toomas Kajak. tival-83-le vajaduse korral laenata 'l'^^^N^i/A%n v i^^^ (ca $2000) A.Knebel 45,80; SOOm: idasaks- ^ ^ yw). lne D. Wageaknecht 1.47,28;
ILMUS MGILE:
RISTIGA MRGITUD d $12. + saateknaiB $1. Kanadas, $.-- USA-isi
Saadaval Vaba Eestlase talituses.
eed read tahavad kirjeldada ht vaimulikke nii, nagn ta elab ja ttab loomulikuna. See on katse kujutada telist meest ametus.^ ^ (Autori eessnaist)
ELMUS
(laenud) ja toetada rahaliselt tule- Torontosse on peetud eellbirki- vaste Eesti Pevade tegevust. mjsi reisibroodega ja lennuliihide-
Nende eeste saanuseks tuleb S^^^^^^^^"^"^^^^ Broos avaldusega esitada kslkas S^ oo^ etakse, et loodav ESTO-84
Rootsi Komitee saab anda l- hema informatsiooni selle aasta lpul vi Jaanuarikuus 1983, kui hindade muutused on astu- nud jutese..
Oa Vimalik, et Lauljate Liit kor-
EINAR SANDENT
SDA JA KIVID 1 teos on otsene jrg 1979 a. ihnunud ,JjOojaiigul lahku-.
Rahvusvahehsel laskevistlsel Juhatuje^kcwsolekm pea 1500 m: idasakslane A;. Bussa Ungaris esmesN. Liidu vistkonnas ^ ^ ^ ^ ^ lauljatele ja nen- 3:52,26; 50m: idasakslane! H . L i i v i Erm Raplast. Ta vitis hu- - " ^ ^ ' ' v . ^ ^ ^ ' ^ ^ rT^ r'^ "^ de kaassitjaile. Praegu ei ole l. Kunzel3.24,43- 10000 miida.^^^^^^^^ bemaid andmeid, kas korraldatak- sakslane W. Schildhauer 28.22,36; tes jrgmistele kohtadele venelase P^^adele Root^s tditud^ u^an- Gteborgist. 110 tkkejoks: lnesakslane K . ; M . G o v ^ ^ ^ W. Dnges 13,54; 400 m t e - Tothi. ^ ^ ^ s i Komitee. Valm komisjon - - - - - - - ^ ^
mine Tallinnast" on ,,Sda ja kivid" loetav ka iseseisva ro- maanina. Autor jtkab siin Kari Sre clukfligu jlgimist lbi kahe kontmendi kuni lpplahendused hes linnakeses Phjar Devonis, Suurbritannias."
8s!sdj9val y ] ^ A EESIIiMS taitt^^
Hind $19.50 + snedEBiiD
iildiravide eest!
jooks: lnesakslane H . Weber L. Ermi oli edukas ka spordi^- jargnuses kooss^us: A Ef-r-v-B A i^ ieao 49,62; 3000 m takistusjooks: ida- sis (3 x 20) laskmises, kuuludes Leo^arupaa, XaUo^ Onno, R ^ ^ sakslane H.Melzei: 8.31,88; koi- vitjaks tulnud N . Liidu nailasku- ^rd Norvell ja I ^ a JPuusepp,^ uk^ mas kanadalane-G.Duhahneritekohnik^^^^ t"' ^ ^ ^ ^ 8.33,54; 8.33,54^ krgushpe: k^ 576 sumaga. ESTO-84 Rootsi Komitee liikmete^ ^...>.o<^^ ndalane; M.- ttey .2.24;^ te^^ yr^:. ' .. - - . ' pe: jaapanlane X Takahaski 5.45; Tashkeridis lppenud N . Liidu kaugushpe: idasakslane L. Dom- sulgpllivistlustel osales 10 vist- browski 8.17; kohnikhpe: vene- j^^nda kahes alagrupis. Eesti vist- Me:a.-Valjukeyitsh 16.97; kuuli- kond, kuhu kuulusid Mare Rein-
Juke: ltlane J. Bojars 20.68^ va. ^^^^ karika Rajevskja, Kalle araheide; venelane: J. Sedohh kaljurand, Tiit Vapper, Peeter 76.74; 'odavise: ltlane D. Kula Munitsh ja Henry Aljand, tuli 90.96. kolmandale kohale.
Naiste tulemustest: 100 m:idar W sakslane M . Ghr 10,97, teine ka- nadalane A.Taylor 11,08; 200 m:
ILMUS TEINE TRKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUOT
Eesfti meistrivistlused 50 km kanadalane A. Taylor 22,73; 400 ^W^^ P^ ^^ i Karksi-Nuias. P- rn: idasakslane M. Koch 49,58; i:ima aja saavutas ^ j a Eesti elama 800 m: venelane 0. Minejeva ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ J^f 1.58,42; lOOO m: v^lane S. UI- nov ajaga 4:18.23.>Teisde. kohale massova 32:47,81; 100 m tkke- tuliyid venelane oh tunm vrra jooks: idasakslane K. Knbe 12,69; / ^ ^ ^ ^ ^ ^ krgushpe: venelane T. Bkova . 1.92; kaugushpe: lhesakslane ^- , ametihingute ^mood- S. Everts 6.77; kettaheide: G. vlle^)lstluse ^ m e i s t i ^ Beyer 67.80; odavise: idasakslane noorsooldassis ^ (1958--1960 sundi- A. Kampe 64.56. mid) esines hasti 22.aastane Ta^
. linna sportlane Andres Erm, kes :\^- : r tuli teisele kohale 5338 punktiga.
Kprosel peetud kergejustiku- A. Ernii ksikalade tulemused vistlustel jooksis AndrzejStepien olid: vehklemine 970 punkti ja 2. 400 m ajaga 45,28, mis on uueks koht, ratsustamine 1110 punkti ja Poola rekordiks ja tnavune nel- 3. koht, niurdmaajooks 1180 punk- jas tulemus Euroopas. Samal Vist- ti ja 4. koht, 300 m ujumine EKN 30. aastapeva koosviibimisel titsid muusikalist osa sopran Lii- lusel jooksis poolakas Lucyna Ka- 3.37,6 ja laskmise^ ^ lek 100 m tkkeid ajaga 12,91 ja 192 silma. Foto: Vaba Eestiane
istonian Style" Hitjca Treymuth ja Viivi Piirisild
430 retsepti Hind koos>ateknluga Can. $15.-
TeDimisi vtab v&sta Vaba Eestlase'' talitiui. Raamatud saadetalsse vlja Los Angelesist
ILMUS
LMAR KLVETI
sisddcib 5 nidendit fotodegcBi PARADHSI PRISPEREMEES LAMP EI TOHI KUSTUDA SILD LE MERE SULETUD AKEN MENNING
Hind $15. i^ luss scicatdailu 70 e
Saadaval VABA I^ ESTLASE talitusest
risime mootorpaadi ja sitsi- me vikesele Pakri saarele. Klas- tasime talu, kus Katariina Suur pii elanud meremudaravi saades. Ta- lus . seisis vana melodeoon ikka veel valgete elevandiluust klahvi- dega, sellel tavatses Katariini Suur mngida.
Vikese saare rahu ja vaikus oli ebatavaline. Vanad kivimajad sei- sid pikeses ning andsid varju ja sooja nii inimesele kui lojusele ka kige klmemal talvel. Plluki- videst laotud vallid, kaitsesid od- ra-, rukki- ja kartuliplde. Kogu saare rahvas oh sel phapeval saare ainsasse kirikusse luteri kirikuse kogunenud. Meie noo- red lksid ujuma ja proua Adam- son ja mina istusune rannamtas- tele, kassikppade keskele. Kartu- lipldudel peab ju olema mulda, kuid siin olid kartulivaod kivikli- busse aetud ja kartul kasvas ikka- gi. Proua Adamson jutiistas, t
need kivide peal kasvatatud kartu- lid on tugevad ja vga maitsvad. Istusime phapevarahus ja meil polnud tarvidust rkimiseks. Me- ri ja taevas sinetasid ning virven- dasid luues rahuliku tausta proua Adamsoni unapuu all jutustatud loole.
Ta viitas le vee krgele mere- vallile, mida Katariina Suiure ajal hakati orjade tjuga ehitama. T oU raske ja vga paljud surid eestlise piitsa all. Katariint pa- handas aga see, et meistrid ja ar- hitektid talt kogu aeg raha juurde nudmas kisid. Kui ta jlle hel suvel saarel mudavannides viibis, lks ta vaatama kui kaugele on tga jutud ja kui ta ngi, et t pole ldse edenenud, valdas teda talle omane meeletu vihasoost, ta kskis t seisma panna ja vandus maa phja kik, kes selle ehituse- ga kuidagi henduses, kaasaarva- tud kogu Paldiski, pooleHolev linn.
Paldiski elanikud usuvad, et Kata- riina vanne lasub veel ikka nende peal ja seetttu jb Paldiski iga- vesti paigaks, mis kunagi linnaks ei muutu.
Meid hti. Noored olid suple- mast tagasi. Jumalateenistus oli lppenud ning inimesed hakkasid koju tagasi minema, osa nendest olid rahvariideis. Rahva keskel kndis mustas kuues petaja oma koori keskel. Tusime les j hi- nesime nendega.
Taluperenaine oli katnud meile laua vlja rsta alla. Istusime pikkadel pinkidel. Pakuti hapupii- ma, keset lauda o suur kuhi mus- ta vrsket leiba ja ksitsitehtud vid ning suur kauss karusmarjade- ga. . . Sin ra oma kausitie ha- pupiima ja vtsm ka karusmarju. Kuid musta leivaga phud ma harjunud ja nii stsin oma paksu leivaviilu salamahti koerale, kes laua all palukest ootas.
Sitsime tagasi Paldiski. Minu mlestustes jb ; see vaimudelin- naks. Kik 6U otsekui- vlja sur- nud, ainukeseks elumrgiks olid parandustde . jljed vene-ortc- dokskiriku juures redelid, tse- mendikotid, riibrid.
Nii lahkusinie Paldiskist ja m tundsihd nagu lasuks tepoolest Katariina vanne meie kigi peade kohal. Katariina oU selle linna het- keliselt, ellu kutsunud ja lasknud siis jlle unustusse vajuda/
a. 1940, kui ma neid ridu khjutan, on Paldiski uuesti ellu rkamas. T, mida Katariina Suure orjavgi nuudi all alustas, lpetatakse nd Stalini sdurite poolt.
TAGASI TALLINNAS
Olin ammu igatsenud kohata
mnda balti aadlikku, et kuulda nende arvamust Eesti kohta, sest kahtiemata pidi ne ju olema hoo- pis erinev suhtumine eestiastesse ja nende vrskesse vabariiki; senmi olin saanud informatsiooni vaid eestlastelt. hel peval avanes mul selleks vimalus. Hommikueinet Kuld Lvi sgisaahs ses mr- kasin seal hstiriietatud keskealist daami, kes nis ka mind olevat tr- kele pannud. Ta noogutas mulle. Tusin lauast ja lksin le tema lauda. .
,,Kas olete ameeriklanna?" ksi- sin erutatult.
Ei ole. Kuid. ma valdan inglise keelt. Vin ma teile millegagi abiks olla?"
Tnan, ei. Vral maal on ke- na kuulda oma emakeelt."
Miks te ei istu ja ei joo minu- ga kohvi?'V
Tnan." Kutsusin ooberi. Ja nii juhtus, et mul oli vima-
lik ksitleda hte rikkaimat ja thtsaimat balti parunessi. Kui ta taipas, et ma testi Eestist olen huvitatud ning et kavatsen sellest maast kirjutada, oU ta valmis mu ksimustele vastama, eldes, et kski eestlane ei rgiks mulle tepraselt praegusest ja endisest balti aadlike olukorrast. ; Te ei oska kujutleda selle maa ilu ajal, kui meie seda valitsesi- me," tles ta. Meie misad olid nagu suured pargid, kik oh piin- likult korras. Meie linnakodud siin. Toompeal, olid kultuurikol- ded tis kauneid esemeid, mida le maailma kogunud olime.
Ja me olime testi lahked oma tlistega. Isegi praegu tulevad mitmed mu abikaasa tlistest oma muredega tema juurde. Mui- dugi elame praegu Saksamaal, kuid suved veedame siin oma saarel. See on kik, mis meile jeti meie
paljudest misadest. Talupojad t- levad meile:.Ah5 kuidas sooviksi- me tagasi vanu endisi aegu!"
Palun, saage aru, et meil ei ole midagi* selle rahva vastu, oleme nende sbrad. Oleme alati olnud nende sbrad. Kogu nende kul- tuur on meie kest saadud. Dor- pat te muidugi tunneta Dorpa- ti? on meie hkooU linn. Ah, muidugi, muidugi. Rootsi kuhingas Gustavus Adolphus rajas selle| li- kooli, seda ei saa salata, aga meie arendasime selle vlja, tegime sel- lest Balti Heidelbergi. Ja kas tea- te, et see oli paganate maa kui siia tulime. Me thne neile kingituseks ristiusu kaasa, seda ei tohi keegi unustada -meie time neile ris- thisu!"
Ta keerutas nrviliselt oma tee- mantsrmust ning ta pilk viibis ku- sagil kaugel. Tal olid vga ilusad ked.
Ma eeldan, et olete teadlik kui suurt kra siinsed inimesed oma keele mber teevad. Kik peab eesti keeles olema, isegi nimed. Dorpat on nd Tartu. Kuid pean teile selgitama, et nende keel on tegelikult vga primitiivne ja ei kni kultuurkeelte tasemele. Neil puuduvad snad ja vljendid filo- soof ihste ideede edastamiseks, sa- muti ei saa selles keeles ei luule- tada ega kirjandust luua. Keel po- le literaalrie. Peale selle, et eesti keel on rmiselt primitiivne,, on ta samaaegselt rmiselt raske. Mina, niteks, rgin nagu nete inglise keelt, peale selle valdan prantsuse, saksa, vene |a itaalia keelt, aga eesti keelt ma ei oska. Olen katsunud, aga ei hakka kl- ge". Nemad ga on kangekaelsed, ja itiitte ainuft oma keele suhtes, vaid ka teistes asjades. Vib-olla on see primitiivne keel neile koha- ne, sest nad on ise ka primitiivsed,
kuigi mned nende juhtidest on suhteliselt intelligentsed. Aga rah- vas, suures massis, on rumal ja rmiselt igav, kangekaelne ning must, ma mtien rpane. Mu poeg rndab suviti tihti mda maad, kib jahil ning kalastamas ja oa sunnitud id veetma mne talu- poja juures. Ta rkis mulle, et mitmes paigas oli lutikaid ja Idrpe\ kas saate aru, mis ma tahan telda -r- neil on sdikuid! Ja, uskuge mind, neil on sdikuid seinapragude Vahel ja voodis!"
Nii vanades hoonetes on se vltimatu," hmasin vahele.
M e i e treenisime oma teeni- jaskonna nii vlja, et meie kige vanemates lossides ei olnud htegi sdikut," vastas ta mulle gedalt. See annab teile levaate kigest, mis me nende heaks oleme teinud, missugust eeskuju meie neile ole- me andnud kui krgele me neid oleme upitanud sealt, kus nad kord olid. Paljud neist on nd krgema hariduse saanud, ga meie tunneme ra kik endisaegse nende uute riiete all. Meie peta- sime neid ehitama seda teevad nad hsti ainult tnu meile , petasime neid maad harima, kui- das Itlvata, ligata ja vilja hoida, petasime, kuidas karja kasvatada, karjatugu aretada ja parandada, kuidas teha vid ja juustu. Meie kavandasime ja rajasime igasse linna vikesed pargid ja istutasime teede rde puud, Koolimajad, mi- d^ imeete, olid meie kodud, meie rahva jaoks ehitatud..."
,,Kuid eestiaste poolt?" ksisin.
