[d rimehed lnemaaU- jiiud ritsemisel venelas- lub eriti eredates vrvi- Istase kreeka rimehe Uolas ' e tegevusest. Bo- lahhinatsioonid on eriti
ja hirivad veel seett- selja taga on talle kuu-
la populaarsem sensatsi- jjav pevaleht Ethnos",
1981. aasta septembris, ld vitnud endale rekor- jaskonna. mngib mitme rauaga,
^na ajalehes praegu vi- sotsialistlikku parteid
[ster Andreas Papand- Idd kiidab samal ajal Iidel ka Moskva liinil ole-
kommunistlikku par- |ades muu materjali huS- tvaid hinnanguid N.^ Lii - [iitika ja Poola puna- jkaitseseisukorra Ja sur-
kohta. Ajaleht on oma iselt lneriikide vasta-
ja propageerib Kreeka st NiVTO-st ja ltumisr
]rig,:';: rid venelastega on era^
jialdased, tendentslikud [ulatuvad, hirides juba ja jooksul lneriikidiB I. Temale kuuluvad fette- itrpllivad kreeklaste ja ^ahel slmitud rilisi te- lg Boholase algatusel on tehtud suuri sooditstusi fajhdusellu sissetungi- >lase advokaadid anna-
esindajaile ka juriidili- j id kreeka turgudel teis- lettevtetega vistlemi- I nende vljasmiseks. lise tegevust alustas rs. aastal prast seda,
lis MoskvSj kus tal oli |npidmine poliitbroo Istantin Tshemenko'ga, Ikse Brezhnevi jrglase )idaadiks. Nende- nupi- lemusefla kirjastas Bo- t keeles vene ametliku fdia, Brezhnevi mlestu-
rea teisi N. Liidu kom- partei poolt soovitatud
Kolm aastat hiljem jndele operatsioonidele
mille vljaandmiseks skvs kokkulepe slmi-
on Bbolas leidnud en^ evusala venelaste abis- ?a teeb oma ajalehe vait propagandat Kree- ides asuvate suurte tur- |lja rentimiseks vene-
kavatsevad seda ktte- lada odava elektriener- serimiseks. jeab konstateerima, et ^bolase taolisi moraali- ndmisteta rimehi lei- laailma sadu, kui isegi Ideid. Nende tegevus ei Ite seaduste ja kitsen-
nii atal ik ja silmator- )hiiiselt asuvad nad Bo- lel liinil, taotledes oma iva mahasahkerdamist s.';,'^.V;
[ummalise kokkusattu- Ijust samal ajal kui lis- idaiti tle eriline uuri-
kelle iilesandeks on Israeli sjave Ja valit- lne-Beirutis toimunud
S^j vallutas Kanada aja- rgiisid Teise maailma- fakiu-itegudes kahtlusta-
Helmut Rauea prot- )s. Kanada kohus leidis, !mut Rauc ori Kanada Lne-Saksamaa nud^ 'iljahudmiseks ja koh- hdmiseks phjendatud |K kahtlusaluse vlja an-
dvkaat ja paljud teK i i pea seda otsust ig-
favad , et see on Kana- luse vastane. Advokaat fid otsuse vastu edasi |v3-aastane Rauea peab
selgitamiseks ootama
bdistatakse selles, et [eis<^ maailmasja ajal IS-aliohvitserina tuhari- lurmalaagritesse. Ten- ]tegude kohta on Ito- fMS ja N. Liidus ning arvavad, et nendest
|a kohtu alla andmiseks iistmiseks. Raca vas-
l&distustest on teinud kokkuvtte Toronto
Ivaleht Star*S kes an- {aluse eluloo ning kir-'
tegevust leedu juutide |ajana.
. ja 21. nov. dr. J . Marley, k l . 921-7777
27. ja 28. novembril ' dr. M . Leesment, tel. 481-6834
V A B A E E S T L A N E teisipeval, 16. novembr 1932 ^ ^ ^ g d a y , November 16,^ 1^ ^^ L k . 3
Kanada autorite raamatuid paol@ hinnaga
TORONTO U Ontario elanikud vivad nd ssta kuni 50% Kana- da autorite raamatuhinnast, andes oma mitte vitnud Wintario pile- teid raha asemele, tegi hiljuti tea- tavaks Ontario ^odakondsuse ja kultuuri minister Bruce McCaffry.
Uus peatkk Wmtario H A L F BACK programmist algas 1. no- vembr ja vimaldab ostjae hin- naalandust kanada autorite raama- tuile ligemale 400 raamatukauplu- ses Ontarios. Esimene selletaolme programm toimus 1978 ja oli.edu- kas, mistttu on laiendatud suure- maiks sstudeks ja pikema aja jooksul.
H A L F BACK on olnud tugev sst Kanadas omaniaiste kulturivahen- dite mgiks. Lisaks raamatuile on seda kasutatud teatripiletite ja he- liplaatide ostmisel. Kokku on se- niste aktsioonidega uuesti kasuta- tud 3,4 mjnit}. Wmtario mitte vitnud petit. Seekord vidakse ssta kuni pool raamatu hinnast, aga mitte le $15.
Kontserdid ja esinemised T.
Toronto Eesti Meeskoor alustas oma 33. tegevusaastat juba 7. sep- tembril avaharjutuse ja laiuvendade vahelise koosviibimisega, mille- le hubase tunde andis TEM Naissektsiooni daamide sdamlik kaasabi. Ndal hiljem, 14. septembril toimus samas Eesti Maja algusest peale koorile koduseks saanud keskmises saalis koori korraline aastapeakoos- olek. Koosolekust vttis osa 38 hleiguslikku koori liiget.
Koosolek kuulas ara eelmise te- vrskendavaks llatuseks. Eesti gevusasta tegevus- ja majandus- Vabariigi 65. aastapeval, 24. veeb- aruanded. Vttis vastu uue tege- ruaril 1^ 83. 'a. laulab koor Toron- vuskava ja eelarve 1982/1983. te- to Peetri kirikus kontsert-jumala- gevusaastaks ja valis juhatuse nmg teenistusel. Aastakontsert jrgneb kik phikirja alusel ettenhtud 27. mris. Seejrel on T E M kut- koori ametimehed. sutud osa vtma Detroidi Fmlan-
Mardiparaqd oli pnevaks sndmiiseks TES Lasteaia koolielus. Pildil kasvataja Linda Kukk Juhatamas oma pilasi paraadiL Foto: Vaba Eestlane
MONTR
Esimeheks valiti tagasi He&ki dia Meeskoori 60. aastapeva juu- Paara, juhatuse koosseis kujunes belikontserdist, mis toimub Soome jrgnevaks: abiesimees  Edgar Kultuuri Keskuses FarmingtonUs, Tiilen, sekretr  Vmo Sibul, abi- Michiganis, 9. apriU. Jrgmine sekretr ^ Juhan Ktt, laekur  korraline peakoosolek on ettetih- Georg Lootus, abilaekur  Rein tud t. juunil 1983. a. Holsmer, varahoidja  Endel Paju Ka ESTO-84 laulupeo eelkorral- ja toetajate liikmete sekretr  j^yse juures on Toronto Eesti Mees- Paul Juttus.
Koori Juhatab Charles Kipper Ja koori lkmed agaralt tegevuses.
Nooremaid lauljaid on kesole- abiJuMks OE Eduard Tobreluts. yal tegevusaastal kooriga hinenud
Siigise tundemrgid olid Mont- jaks roheliseks kbaraks, mis ka- tal Torontosse ja lhemal ajal tu- Koorivanemaks vaUti rni Krid, kahetsusvrselt vhesel, arvul, reU juba varem kohale judnud, tab he osa mel olevast linnast. leb valimisele uus esimees ja Koorijuhi Charles Kipperi vai- kuigi koon liikmed on paljusid en- kui seda nitas ametiik kalender: Kui suvi aga hMtab lppema^ sus tiendamisele^ ^^ ^^ j mustava juhtimise ja petuse ll disi kui ka uusi noon eesti mehi Senine pidev turistide sagimine hakkad pckamisi mrkama selles Senisel juhatusd on kavas terve on koor vtnud oma tu^^^ laulu laul- sdalinnas on jnud tagasihx)id-rohe^ vrvitoone, rida loenguid ja fmiprogramme. laulukavva mitmeid laule, mis ma. kumaks ja hotellide ning restorani- olenevalt puude liikidest ja kui see Juhul, kui saadakse riiklikku toe- onia erimeeleoludega ja vaheldus- Yib vaid loota, et ESTO-80 la- de koormatus vlienenud. Fotokaa- muutus on oma- krgpunktil, ss tust, ss lheb koi riju-tehnikas rikkusega peaksid meie laulupubli- meratega ringikiyaid turiste nd oled pris kindel, et sgis on kes vaipadOj patjade ja muude eseme- kule olema meeleprased. enam ei mrkagi.
Montreal on ka viimase aasta jooksul niikaugele judnud, kaks peatnavat, Sherbrooke ja St. Catherme ori saanud uuedlai-
ja talv pole enam kaugeL
SGISHOOAJA ALGUS :
Need sgise tunnused on ka oma-
te tegemine, kus juhatajaks oleks ^Koori omavaheline julupuu koos pr. Luik; K puule pletustehnika ;Estonia'f orkestriga 10. detsemb- petamise kursus H. Muru juhtimi- sel vib kiku minna.
henemisega rkavad suuremad isamaalised tunded nende noorte meeste riimus, kes mned aas- tad tagas! laulsid Imeeskoori rida- des .
(Algus lk 2)
Kirjeldus baseerub Iisraelis ela- vate tunnistajate seletustel Ja Ve- nemaalt saadud dokumentide!) millede teprasus tuleb kahtlema- ta analsimisele Ja vaatlusele^ kui Rauea protsessist kunagi Lne-
: Saksamaal sja saab. Artikli luge- misel, mille aiitoriks ori Paul Dal- by, Jb siiski mulje, et seal lei- dub lnkasid, mis vajavad eksiar- yamiste rahoidmiseks korrigeeri-
mist.-:';^ 1::: ' Nii niteks mainitakse artiklis, e i
juutide tagakiusjamine Leedus ai-; gas prast seda> kui saksa armee oli kahe ndala Jooksul lnud p- gemema selle vikese balti rahva kaitsejud. Sellest yib Jreldada, et kirjutise autor ei ole teadlik Leedu ajaloost. Leedu piire ei kait- senud Teise maailmasja puhke- misel leedu oma armee vaid vene punaarmee^ kes oli Leedu okupeeri- Eiud. Kui Paul iDalby kirjeldab Rauea tegevust Juudi surmalaagri-
V tes> siis mainib t, et koos juutide- ga viidi mahalaskmisele leedu par- tisane. Selline vid| vib Jtta ebateadlikele vga segase mulje Ja viia lugeja arvamisele, nagu olek- sid leedu rahvuslased toetanud kommunistlikke okupatsioonijudu^ sid Ja videlnud sissetungivate sakslaste vastu, kes vangilangenud leedulased mahalaskmisega hvita- sid. Tegelikult hinesid Leedus Ja teistes Balti riikides rahvusUlaid partisanid sakslastega ja aitasid neid hvitada kommunistlikke rez- Mime toetavad ja nende poolt or- ganiseeritud hvituspataljonide liikmeid. Kui sakslased leedu prit- oluga vitlejaid surma mist';id, siis vis Siin tegemist olla inui". hvituspatljoni meestega.
Artikli autor teeb ka selle .ca, et ta nimetab Saksamaa SS-le- maks Reinhard Heydrichi, kelle tshehhi partisanid teatavasti mr- vasid. Ueydrich polnud kunagi SS- lem, vaid sellel positsioonil asus 1929. aastast kuni oma vabasurma- ni 1945. aastal Heinrich Himmlor. Heydrich oli ainult Himmleri abi ja Riigi Julg^eolekuametiPeaametl lem. Autor lheb oma Jrelduste tegemisel vrdlemisi kaugele kui ta mainib, et venelaste poolt neela- tud Leedu on nd unustatud riik, kuid Kaunase getos toimunud ette- kujutlematuid hirmutegusid ei saa Iialgi unustada. Sellisele deklara- fciivsele seisukohale vastukaaluks vib vita, et kui lnemaailmas on iseseisev Leedu Ja leedu rahvas Mnusfatud, siis leedulased ise ja teised N; Liidule alistatud ^ rahvad ei ole kunagi unustanud oma vaba- dust Ja iseseisvust, samuti ei ole mad unustanud kommunistide hir- mutegusid Ja leedu rahva hvita- misoperatsioone, mille krval Kaunase getos toimunud kuriteod ori pris tagasihoidlikud slindmu-
sed.' ... f-
ril on mnusaks sissejuhatuseks juluhooajale. .  ,
Meeskoor korraldab uue-aasta 1^ nad tulevad, et taas laulda vastuvtu baUi vanaaasta-htul s- meeste laule seekord oma generat- delevas Inn On The Park hoteUi sioomst vrsunud noore meeskoon
vanamoelised ja St. Catherine .geUe: Aktiivsemaks' organisatsioo- Vhiffv/^ M A B T ^ ^ A A M F S T lA omad seUe vastu aga Miga mood- ^iks on nd Moreali eestiaste pS^^ ^^ ^ ^^^ ^^
V A B A EESTLANE
19i septembril oli Montreali J a a te puudega ja valgustuskehadega; elamise- ja tegutsemise laadi. Ini- m kirikus toumaalt laW^^^iise ^r^eiitakse'juba Juhi taktikepi all seal leidub ka ksikuid pmke istu- mesed on jub^ oma suvekohtadest mlestus-jumalateenistus ja h--^j.^^^^^ aastal palju kiitust ^ . 0 0 - -  ' / : miseks ja mbruse nautimiseks, linna tulnud Vi kWastavad neid 3em hine koosviibimine ku-iku ^^^^-j^^^^^^j^ j^^^^ ^^^^^^^ Muidugi O selle mberkorraldami-^ ^^^a^ lheb seltskondlikes ruumides. . \ - _  Rootsi eestlaskond valib tnavu sega mitmesuguseid eri probleeme, jlle nii
 e A nelja seina vahele. 17. oktoobro^^ tantsi- oma tisvolilisele esindusele uue -
kus publik ajalehe lugejaMrjadesMontrea^^^ kus kiriku altar oli kau- des Ja lauldes aasta viimane h- koosseisu. Val imised on R E E juha- sna vttis. Nimelt^ osale publikide i^ ^^ ^^ tu. ^ tuse otsusel mratud 19. kuni 28. ei meeldmud tnavate valgustus- oma eakuses. 50-ndate aastate alul jrgnes kircu seltskondlikes ruu- uus aasta saabub shampanja ja novembrile. Uus koosseis tuleb ju kehade kujundus; Sherbrooke tna- sa tulnud ,Aioorus'* on nd jud- mideskoosviibimme snavttude- kige juurdekuuluvaga. Koor loo- ba VIII . Valida tuleb 100 lget. ya omad olid niende arvates m g a n u d k e s k i k k vi ,,natukene" ^^^ ga. ^ dab oma sprade hulgalisele osa-. Kandidaatide esitamisajaks on
vtule. mratud ajavahemik 27. sept. 16. Uuest aastast alates lheb koori- oktoobrini. Hleigus on igal kaas-
sad. Vibolla oU neil seUes osas peri^^ rivuiw:^ ju^ji iou laul palju intensvsemaks, kuna eestlasel alates 18. eluaastast. Sa- teatud igus. Istutatud puudpeak-jas on ca 150 isikut. Lkmeskohd : 24. septembril leidis aset Pen- juba 23. jaanuaril annab koor POP- muti vib iga hleigushk oUa sid aastate jooksul kllaidaselt kib koos igal reedel Jaam kiriku sionride Klubis Erik Kokkeri vest- kontserdi Eesti Majas. Kontserdi kandidaadiks, kui teda soovitavad andma rohest vrvust ja varju seltskondlikes mumides,ku^ paku- lus Muusikast/ja muusikamees- kava kujuneb meie laulupublikule 3 hleiguslikku kaaseestiast. . neile tnavae ja muutma need takse mitmesugust ajaviidet j a test". Vestieja vaatles kahte t u n - ' \ . . - '. ^ ' . ^  . ^ ' ' ' kodusemaks, a l a Champs deTEly- nieelelaliutust. -tud heMojat,eestiast Mart Saart sees Pariisis. O n^date aastate alul - kokkutulek tnavu oli Ja itaaHa komponisti-viiuHkunstnik- t^^"^ j u ~ | : ^ ^ E s ^ ^ k u 
kuid see kindlasi kasvab aegamisi. nemmau eaasianma looue Montreal, nagu teada, omab u- Kigus on praeg nidetega. ^ ^
sa loodusHku pargi Mount Royali kursus pr.. Arusoo juhtimisel In- y^^^ Saar o suure muusikalise mei; mis on: Montreale ehteks ja teiisvselt harrastatakse ka bridz- andega ja olgugi, et tema ppimise hupuhastajaks. Ta on sn ka tea- himngu. Samas oli ka korraldatud teekond oli raskustega ,seotud, viis tud mttes aastaaegade mrkijaks, kohvaud ja vike loterii, kus au- ^^^^^^ su5ki edukalt lpule, andes Kevadel linnas kndides prdub hindadeks d id aedviljasaadused, meie kodumaale uhe isikuparase- pilk sageU mele ja kui juba hak- muidugi ikmete endi poolt kasva- ma helooja, kes ^asutas oma loo- had mrkama rna rohelist vir-tatud. Samas peeti ka juhatuse mmgus rahvamuusikat. Ta n.o. ^endust, ss oled kindel, et kevad koosolek, kus selgus; et senine esi- lammutas eesti rahvamuusika teh- on teel. Suvel on ta meile aga hai- mees E . Heinsoo asub tuleval aas- luisteks alaosadeks ja ehitas neist
les oma loomingU; Enamuses te- ma teosed on vikesemdulised (koori- ja soololaulud), kuid On ka mningaid suuremaid tid.
Jrgmiseks vaatleja kirjeldas tuntud viiuldajat ja heliloojat Nic- cplo Paganinit, kellest . kneldi omal ajal kui imelapsest, kes oma suure ande ja tehnikaga selleaegse, s.o. 18. sajandi lpul ja 19. sajandi alguses, muusika-maailm vallu- tas. Oi i isegi jutte, et ta oli otseses henduses vanakurja endaga, m- leks t eriskummaline vlimus na- gu andis phjust. Tolleaegne mu- sika^maailm aga jumaldas teda, eriti mis puutus tema viiulimngu tehnikasse. Heade omaduste krval oli tal ka halbu: ta oli suur nne- mngija ja mnikord pantis selle- tttu ka oma viiuM. Vestleja arva- tes tema muusikaline looming oli voolav, romantUise u ja Umega.
Vestluse lpul kneleja esitas he- lilindilt he Paganini vulikontser- di, kus dirigendiks oli meie kaas-
Quebecl E G T aktusel Montrealis anti aktiivsemaile ttajaile tunnusv maalane Neeme Jrvi, tusmedalid. Pildil moment^ kui fderatsioom president dr. K. BaghdJIaEt (Jreneb) annab medali le Peeter Mldrele.
Maksab Kanadass
$48.-r $26.
feerandaasfas $14.
Vljaspool ISanadatt
KmiPOStiGA + S A A T E K U L U
veerandost^s
-f- $ 9.2S 1 $11.
VUASPOOL K A N A D A T ja USA-d: L E N N U P O S T I G A aastas $52., poolaastas $28. ja veerand- aastas $15. + S A A T E K U L U  aastas $66,, poolaastlas '$33.ja veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 50 centi. ksikniunbri hind 60 c e M
Kanada aadressidele palmne mrMdajjFOST^TO
- U S A aadressidele j j Z I P C O D E "
Pangatshekk vi rahakaart Sdijatada ' Free Estonian PublSshers nimele.
Olen kaasmaalaste teenistuses selle firma juures kinnisvarade agendina. 50 kontorit Torontos ja luna Ontarios.
FAMILY T R U S T C O R P O R A T I O N R E A L T O R
1052 KINGSTON RD., SCARBOROUGH.ONT. TEL. KONTORIS: 694-3336
KODUS: 4H-0li9
Staingnard" hinna sees Sgitraba, elntnba ja koddor
Pensioniride kortereile Mnnaalam- dns. Sanrad akende pesemine.
KINNISVARADE VAHENDUS! Tel. 690-4961 .i,lSsiJ;....i^-^l8
VABA EESTLANE 1955 L@s1leSt.,Doii Mills, OniMSB2M3
Palun mulle saata V A B A E E S T L A N E aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks  tavalise / kiripostiga alates ......
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raim saata sinalt tbtkirjas).
Nimi ...
Aadress