ILMUB IGAL TEISIPEVAL JA NEUAPEVAL
Nr. 88 (2912) XXXI aastakik Neljapeval, 25. novembril 1982 Thursday, November 25, 1982 ksiknumbri Mnd < MiDtS
ff mramisega Eestlastele mrciti teeosa ehitamine goasijuhtmestikiu algpunicti
us normide titmise eest ENSV valitsys EestJastel, nagu teistelgi balti rahvastel/on Moskva poolt mratud sunduslik tosa Siberis li ja
gaasi piiikomias, selgub venekeelsest kuukirjast Tallinn". Tallinnas on loodud vabatahtlike tliste" vr- bamiseks ja Siberisse saatmiseks asutus, mis kannab nukogudelikku nime Eesti NSV Transpordi ja Teede Ministeeriumi Konstruktsiooni Valitsuse Tehnoloogiaga Varustamise Amet Surguti Teede ja Ehitus- te jaoks. Keeruse nimega asutus paikneb Talnnas Hariduse tn.^ tleb, et uues asu- tuses olevat praegu pingeline t tjudude vrbamisel j a tehnilise varustuse hankimisel, et tita Mosk- vast ettekujutatud austavat normi", mis mratud eestlastele Phja-Siberis ja mille lliiviimise eest pan- nakse vastutus ENSV4e.
Vrbanvisteates iiteldakse, et eel- juhet^ ^ suimdub L- Eesti vljaannetest ilmneb, et mrgitud piic nimega asutus; va- ne-Euroopasse. \ baltimaalasi kasutati ka Baikali rustab tle sitjaid toidu ja riie- Oskustlisi, nagu kraanajuhte, raudtee ehitamiseks, mis algas tega, kaasa arvatud aluspesu. Ees- lukkseppi, mritlisi, ehitust- 1975. a. Peamiselt vrviati komso- tist Siberisse saadetavaid tlisi l is i , jne. otsitakse eriti Balti rki- moli liikmeid. Tallinnast asus esi-
mene lO-lkraeline komnoorte grupp teele Siberisse 25. mail 1975. Komsomole vrbas Komnoorte or- ganisatsiooni tliste ja talupoega- de sektori direktor Vitsur. hes aruandes mrgiti, et paljud tsal- ga lkn^ed on nd leidnud Baikali mail omale uue kodumaa. Kuid Baikali raudtee ehitustdele
peavad Eesti asutused varustania det. triistadega ja materjalidega, mis tulevad transporteerida Tallinnast 3000 komeetri kaugusel asuvasse Surguti linna ja sealt edasi tsek- torisse^ mis on mratud eesaste- le. Surguti linn asub Phja-Siberi li ja gaasi alade tsentrumis.
Okupeeritud Eestile mratud
Juba mitu suve on seal kinud suvevaheaegadel vabatahtlikult" tl eesti, lti j leedu lipOa-
Mdunud suvel viidi suur arv eesti tlisi Pirni klasse samani-
Eesti ngitsejate ja Jahimeeste Selts tiustas oma 25. aastapeva. PUdfl endised esimehed ja praegune smiS'rSib6>irdi%ai'a7lltT f V '.^ f "^l"^ esimees koos E X . p e a t o s m i . Heinsooga. PildU ^ ^ ^ ^ ^
ja lo Villme. Foto: Vaba Eestlane staabi" poolt.
II zo-miijaram Venelased nimetavad seda .niiueks^^o^
Nagu selgub, olid eestlased t- tanud juba varem Siberis. Samu- ti olid siin ttanud alates 1975. aastast ltlased ja leedulased.
^
oma uue plaani 100 tuumaraketi asetamiseks Wyomingisse ja tegi samal ajal uue ettepaneku relvastuse ^^ t^^ "^^ 30 km uut teed. Eest- kontrpllimiseks Kremli uuele juhUe. President nudis, et Kongress kiidaks heaks kontroversiaalse 26 mil- lasd piid Surgutis ehitanud ka 60 jardi dollari suuruse plaani 100 M X baHistise raketi ^^ (^ asetamiseks 23 km pikkusele ribale Wyomin- korterit, millega plaani tidetud gi thimaale. ' koguni 138 protsenti. Balti tlised
; olid aidanud osaliselt ehitada Sr- President I^onald Reagan mr- vaks kigi keskulatusega tiibraket- Reagani plaan Miret reageerimist guti kui ka Nizhni-VartovsM Ihma. Kepor^^^ et see teeosa lks
kis, et USA eeldaks meelsamini, et tid^^
30 kilomeetri pikkuse tee. Tee alu- se jaoks toodi kohale tohutul hulgal kruusa ja l i iva, peale selle betoon- plaate, mis transporteeriti kohale Ltlastele on tehtud austav Tallinnast. lesanne" ehitada Baikali raudteel
Tallmna venekeelse lehe reporter Taksimo nimelme raudteejaam, hest aruandest selgub, et eestla- lo Tootson kirjutab, et tee aluse Esimene grupp ltlasi saadeti sin- ed oHd Siberis mmgi teeosa ehita- rajamme vttis vga pa aega. na mais, teine 5. juulil, mise plaani titnud 117-protsendili- Nnda suudeti peva jooksul ehita- Baltimaalasi veetakse Siberisse ka
teatavaks selt, seega eesrindlikult. Nad olid da amult 2030 meetrit. Komsomolski nimelise linna vlja- Iga kilomeetri kohta asetati ma- ehitamiseks. Nurgakivi pandi selle- ha keskmiselt 500 konkreettahv- le Imnale juba 1932. a., kuid ma- Ht. Kogusummas asetati tlele terjalide puudusel" pole Imn kuigi 15.000 tahvlit, mis kik tulid T a y kaugele arenenud, linnast kohale tuua.
Liit lpetaks oma SS-18; raket- merel, anda eelinformatsioohi suu- tide paigutamised, aga kuna N . remate manvrite pidamisest ja Lt seda ei tee, sii^ s maailma rel- anda vastastikust informatsiooni vastuse tasakaalu ei saa silitada omapoolse relvastamiseta. ) Reagan nimetas M X kmne tuu- malaenguga rakette ,,rahupida- jaks" (Peacekeepisr) ja tles,
et on eluliselt oluline, et mee- pdaisel, 1,5 rika oleks vimeline sda vlti- ma ja oma rahvast kaitsma. Presidendi snumis uuele Krem-
l i juhile oli mrguanne, et ta soo- vib maailma pinget kergendada. SeUeks ta soovitab ajakohastada kuulsat Washingtoni ja Moskva vahelist otsehendust, teha teata-
tuumarelvade arvulise koosseisu kohta.
Tuumarelvade tihedasse gruppi asetamine, kus 100 M X raketti on 555-meetrilise vahemaaga 23 km
km laiusel ribal on
mistis presidendi plaani hukka, kui uue ohtliku sammu" relvastu- se vidujooksul tuumasjaks ette- valmistamisel.
, ... - , , '^esastele'vg^^ ^ kna iga NuMse^kava jrele balti toohsed gOO rubla. Eestist P^^^^^^}^^,^^^^^ saabunud teadetel ehitavad, nd niem oblas 1 piirini. Siia tuleb gaa- smidusHkku teeosa eesti sekto: syuhtmest^m dgus. Qaasijuhtaie?.: ^st phja pool ltlased ja leedula-
Ksimus O amtusel ka Kanada P^ '^> ^oulcogudeplaamde^ 3^^^ ^^ ^^
pariamendis, kus i)positsioonipar- ^^^^^ teid nudsid, et Kanada valitsus taks. ldse ehitatakse kuus gaasi- sunniks USA-d rakettide plaanist loobuma. Peaminister Pierre Tru- .-, . .. - .
,,Noorte Hle" teatel oli suvel viidud Komsomolskisse . ansta- vat lesannet titma" grupp li- pilasi. Grupp ehitustlisi pidi Tallinnast sinna sitma oktoob-
(Newsletter)
plaanitsetud uue, veel katsetamata deau ties, et kuigi fderaalvalit- . , ^ . teooria alusel. sus toetab relvastuse vhendamist ^Talini mOrVad
Arvatakse, et:N.Ldu ootamatu ; ^ ^ ^ A k ^ ^ ka N . Liidu poolt, kuStutati rnnaku puhul ja tabamusel kik M X raketid ei hvi ja lejnuid saab kasutada vastulgiks N . Liidu yastu,-^ Nagu arvata, tekitas president
siiski senikaua kui ks pool ei nita relvastumise vhendami- seks minjeid mite, d kavats^ ^^ MOSKVA - Kik kirjutised, kus ta ka m presidendilt Ronald jnrgitiStalmit massimrvarina on Reaganilt nuda-100 tuumaraketi kustutatud uuest N . Liidu standard Wyomisse asetamise otsuse entsklopeediast. Stalini kuriteod, muutmist,
BEIRUT Sria, arvestades et iga Iisraeli rimak yikis tumi otsese N . Liidu toetusega vastulgi, on hakanud toetama palestiina partisanide mberorganiseerimist oma territooriumil. Sria president Hafez ssad on seni keeldunud tugeva ja aktiivse Palestiina Vabalsta- mise OrganisatsiooE vastivtmisestj kena nad on kartnud Iisraeli kt teihaksu aktsiooni.
VARSSAVI -^Endise Solidaarsuse ametihingu vabaks l^astud "
peapiiskop Jzef Glempiga esimest korda ^"^"" I
Walesa ei elnud, kas kokkusaa- misel oli mingisuguseid sidemeid SA televisiooriijaama rpordiga, et julgeoleku agendid pn katsunud Walest mustata, nidates seksuaal-
Nd on PLO ja lne diplo- President R. Reagani valitsus on mle koguarvu lnemaaUmas ar- maatlikest ollikaist kuuldud, et As- seadnud aastase thtaja vraste vestatakse enam kui miljonile mr- sad on saanud N. Liidult garantu veosade vlja viimiseks. Iisrael vamisele ja sunnitlaagris surma- toetuseks Iisraeli rnnakute puhul, on nudnud terve rea eeltingimusi le, toodi ametlikult venelaste tead- prast kahte Moskva klastamist mille jrel viks ta veosade lah- vusse Hrushtshovi ajal. viimase kuue kuu jooksul. Partisa- kumine kne alla tulla. Iisraelile
. nide ksused opereerivat 20-aasta- jks Barouki mgede kontrolli _ se spruse ja koostlepingu alu- igus, mis vaatab le strateegili-
a venelast sel. Selle pakti kohaselt hakkavat selt tFttsa Bekaa oru, kus on S- I " Sria jlle saama suuremaid ko- ri ja Palestiina veosi. Liibanoni-
gusid N. Liidu relvi, kaasaarvatud Iisraeli piir peab jma lahtiseks i-Vene 380 miili pikkusel uue, parandatud radari ssteem. Iisraeli produktidele. Pool-diplo-
Palestiina allikaist on kuuldud, maatliku Iisraeli ametiasutuse raja-
DD
JEiht Leeh Walesa kohtus vljaspool Gdaniskit. Walesa ei rkinud prast palju, mida ta kneles kahetunnilise kohtumise ajal pskopigSo
^ O T T ^ A Kanada postiteeni- eMes et see ei Hataks teda, jte ametihingu ks juhte, Andre kui Poola ametivimud katsuk- Beauchamp tles hvardades, et Isid teda halvustada vltslted" kui kroonikompanii peaks hegi piiril on vahekorrad muutunud nii- fotodega. . teenistuja kulude kokkuhoiu vaja- vrd teravaks, et Trgi staabist et peamine uuenemine on hukait- mine Liibanonisse ja samasugune
. . . . . Walesa oli tsine kui ta lahkus ^"sel vaUandamVss s^^^^ selt kompromiteerivaid fotosid, vi- pgapiiskopi residentsist Varssavis, ^^ks smapkselt ldstreigi Kana- le. pi ir i , tulistada hoiatamata! ks Iisraeli Phantom Sna poolt peab jma igus Liibanoni terri- .deolinte ja dokumente Poola kinku tli sai alguse sellest, et Vene sja lpul alla lasti, siis Iisrael ei tooriumil mere- Ja hujudude ju- juhtidele. -.teerimast, aga naeratas ksijae ja ^^lud ametmhingule mifmesugu- p i i hatamiseks. Liibanoni raadio Voice
Seni pole olnud mingit kinnitust outas ''V'/Vidumrgiga. Piiskop ettepanekuid kulude krpimi-. Trgi piirivalvurit, kes eksisid le Palestiina partisanid on hajuta- of Lebanon tles, et Liibanoni va- AmeerikaNBC teatele, ja Walesa J. Glemp on kritiseerinud sjasea- ^^ks, l u i d vallandamised ei ole pi ir i . Siinne piirijoon on halvasti tud kaheksasse Kesk-Ida riiki. Kui litsus lkkas need nuded kik ta- ise on kehitanud vaid lgu juhtu- dust, aga on soovitanud j^^ mrgitud, kuid seni oli tavaks, et Sria nd annab loa partisanide gasi. : i mist rkides, : / lahendust Poola probleemidele. Juluposti sorteerimiseks on vetud le piiri eksijate thelepanu juhiti mberorgamseerimiseks, siis then- Samal ajal kui Habibil olid 1&-
isegi abitjude. vaid hoiatuslaskudega.
RVILLE PUSTRM-UUS'r
^ 6^.^ 27. ja 28. n<vembril
Avatod reedel 29, llanp. 10^9 ja phap. 126
3. dets. kell 7.30 Tartu College, 310 Bloor St. W.
Efeinevad POSITEVSEDMEHEB' KIK ON TERETULNUD
Sisseps on tasiata abilistele, teistele $4,-
dab see Tuneesia baasidest loobu- birkimised Liibanoili presidendi mist, kuhu Yasser Arafat alul oma Amin Gemayeliga ja peaminister peakorteri les seadis. . Chefik. Wazzaniga, puhkesid vit-
.. ; . . lused Iisraeli poolt okupeeritud See .on _ snsk. esimene suurem g^^^^ ,ges,ilcus, Beirutist idas
poliitdme ,a sjaline algatus p^ti- ^ j^^ jj^ ^^ ja muhameedi ksuste va- sanide organisatsiooni umberfor- j^ j^ meerimiseks araabia maailmas mil " . . . . . , on vetoigus president Reagani ra- ^Samuti Lisraeli okupatsioo^ ^^ ^ all hettepanekue. ^^ ^^ as Siidom linnas plahvatas
V pomm seitsme-korruselises hoones, SA Kesk-Ida saadik Philip Ha- inimohvreid ei olnud. Iisrael on
bib on alustanud uue suurema dip- kinnitanud, et vaatamata hele or- lomaatlik ofensviga vraste v- ganisatsioonile, kes ^itis, et nad gede Liibanonist ra viimiseks, hkisid hiljuti Iisraeli peastaabi Liibanoni valitsus teeb ka ise pin- hoone, oli seal siiski gaasilekkuni- gutsi Iisraeli, Sria ja Palestna sest phjustatud plahvatus mis ph- veosade ra viimiseks. justas palju surmaohvreid.
T.E;S. TieBiduskol korraidalb
Eesti Majas, 958 Kroadview Ave
Vaimullik osa dr. A L L A N L A U R
Lastenidend: VALE JULUVANA" ja teisi ettekandeid
JULUVANA