Nr. 94
ie^ V,rahuaktsi(/nide** e^de V ^esmrgJts on Ja inemaa|lma rel-
|endailiiiii^>l^ /lumarel- kuktiooni j^Imutami- lil, mil venelased on Jeivastuse alal ameerik- Ismires lekaalus? On Ifl ideelised, rahuarmas- li oska endile oma tege I r u anda vi on siin te- leesriide tagant osavalt bntidega, kellede ees- president Reagani rel^
flaanide nurja ajamine riikide tembeldamine
[s- ja rahu vaenlaseks? Keagan juba vihjas
|r; snavtus vene agen- sle n.n. rahukampaania nsjel, kuid siis tttas hja-Ameerika mandri
\i teda hurjutama ja lalt oma snade taga- laid tendeid. Selline Jolevate tendite esita- |r>iiskl nii lihtne kui se- ?, kuna agentide selja- ^ ajad on hsti maskee-
Ijatud ning sageli on Imatu siinsete liberaal-
alusel hakata kedagi
J la sndmuste areng Ita sdametunnistusega Jiuse ette ja pevaval- jni valitses ldine arva- |d isikud, kes korralda-
Littoni tehaste juures [nstratsiooni hendrii- [ttide juhtimisseadme- irimise lpetamiseks, krtest ideedest kantud tuleviku prast muret- apsed. Kuid nd kin-
krooniadvokaat Nor- [, et he demonStran-
kdud pevik vihjab ti-. Imetele N. Liidu agen- fkaadi ktte sattunud lub 21-aastasele Ivan |kes on tiibraketi vastu
organisatsiooni liige.
selgub, et Lacouvie ku- lu lpul ja juuni algul is tal oli kokkusaamisi [juhtivate tegelastega, i ehtd mrkus laseb yacuVie'lbn olnud si-
Ldu salluureorg- iikides. ks politseile lise prast kohtu alla lonstrant mainis, et klastanud juunis ka
lunud Demokraatlike iailma Fderatsiooni kus ta viibis kanada
lavate noorte" esinda-
nitavad eriti rhuarmasta-
id eriti silmas
hlitsuse peareviemt jtulnud avalikkuse ette jndmetega valitsuse ja jte rklike ettevtete prporatsioonide tegevu- /idemdi andmed ei ol*
|tavad, kuna need kin-r Itanada praeguses va- lemis . on palju lnka-
maianduslikult riigile kahjulikud Ja lhevad latele maksma suura
s^itab huvitavaid, kuid irdlemisi masendavaid jlteenijate lesannete )hta. Aruandest selgub et ligemale ks kol-
teenijatest ei tea, mil- nende tlesanded, kriitika suun ab revi- kroonikorporatsiooni-
lis nhtavasti ei allu le pidevale kontrollile, ftete juhid opereerivad
maksude nol sisse- ihutusuurte summade-
ks aastas ligemale 3
Nr. 94- V A B A i i.> -. A M h Thursc . jmber 16, 1982 Lk. 3-
1;
ivat tuumasda nagu |ud tavalistes sdades (uudaks kontrollida sel- jmust sellise tpsusega (iiikord vimalik |on- ^S:Sjas.iX V/V-.--^
et tuumasda loob jail|Tia ja keegi ei tea see' sda vib olla. M-
le najal on maailmal Iie hvitusest ja peaae- (tamatist jreldusist,
viksid jrgneda.
VALVEARST NDALALPUL
25., 26. ja 27. detsl, dr. T. Sauks, tei 461-0912
nne Laikve laulis Granite Club'! eesH htul
Eestlaste Kesknukogu Kanadas poolt 3. detsembril Kanada parla- mendiliikmeile korraldatud htu- sgil Granite Club'is esines kava- lises osas lauluettekannetega sop- ran nne Laikve, kelle esinemine htu kirjelduses oli eksikombel mrkimata, nne Laikve esitas h- tul kolm meeleolukat laulu, mis said sooja vastuvtu osaliseks.
LUGEJAKIRI
Ostke juluks kuulsat
SCNDINAVIAN BEVERAGES 2425 Lucknow Dr. Unit 4,
Mississaoga, Ontario L5S IHl
Alcan \\ Building - Products Il - ^ A L C A N
; uthorized Dealer
LH: ETTEVTE
VIHMAVEERENNID JA TORUD ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED RSTAALUSED JA PIKESE VARJUD
20 AASTA GARANTII
North York'i raekojas peetud ettniliste gruppide nitusel Julud mber maailma", esitas Kalev Estienne eesti etnograafilisi esemeid ja Julutoite. Pildi! vasakult Evelyn Koop ja Anne Kungla, kes andsid seletusi vljapanekute kohta. Foto: Vaba Eestlane
2226 Dundas St. W. Toronto, Ont. M6R 1X3 Telefon 534-2864
Omanik ARTURS M M E
Ytlke hendust firma omanikuga. Ei mingit vahemeest
Udo Petersoo, knest E K N 30. aastapeva puhul selgub, et noor- te osa E K N ts on tagasihoidlik. Phjendusks mainib ta, et noor- tel puudub isiklik lbielatu m- lestus, puudub kttemaksu ja viha tunne", igus. Aga miks ei ole me soodustanud noori isiklikult nha ja kogeda Eestis valitsevat terrorit ja lekohut, et tiivustada neid ak- tiivsele vabadusivitlusele? I Toon nite siinsest eesti noorest, kes klastas Tallinna viimase ld-
. laulupeo aj ai. Elas le laulupeo lpul spontaanse meeleliigutuse sel- lele kaasa lauldes Mu isamaa on minu arm". Jrgnevas alllinna de- monstratsioonis trotsis ta hiselt kohalike noortega vimu nii laulu- des kui ka tegudes. Neil oli hi- ne keel ja meel. Ta'koges seal ol- les liiklskeeldu, ngi'toidu ja kau- pade vhesust, sabasid, kontrolle, venelaste rohkust ja lbust ning lohakust.
See kogemus n enam vrt kui meie vanemate jutustused siinses yasakppolses Kanada hiskonnas. Tagasiprdununa on ta aktiivne osavtja siihsesee hiskonnas. Kahjuks aga Eestit klastanuid taunitakse siin ja hel seltsi koos- olekul tehti ettepanek keelustada neil kandideerimast seltsi juhatus-
; se. Leian, et meil tuleb igati toetada
noori, kui nad rakenduvad rahvus- likku tsse ka siis, kui nende keel ei ole 100 protsenti perfektne vi mni mte ei htu tiesti ya- na kooli" mtlemisviisiga. Aastad
hiskond muudavad' vitlustak- tikat. Peaasij et eesmrk on sama, et eestlus
ei WASfflNGTON (VE) hendatud Balti^ ^^^^ Komitee korraldas mdunud sgisel septemb-
ris ja oktoobris hendriikides tegutsevate Eesti, Lti, ja Leedu keskorgamsatsioonide esinduskogude liik- mete hulgas huvitava ja ksikasjalise ankeedi, milles esitati ksimusi nii isiklikul pinnal kui ka sise- ja vlispoltilistest aspektidest lhtudes. Ankeedile vastasid ltlastest 57,89, eestlastest 52 ja leedulastest 31,48 protsenti. Tulemused saadeti edasi ka hendriikide Kongressi liikmetele, Valgesse Majja ja teiste- le thtsatele mstitutsioonidele. Salti rahvaste keskorganisatsioonideks hendriikides on; Eesti Rahvusko- mitee hendriikides, Ameerika Lti hing ja Ameerika Leedu Nukogu. ^ ,
Kogusummas esitati 32 ksimust, mUledest mitmel oli veel terve ri- da alajaotusi. Vastustest selgub, et kigi ksitatute perekondlik sisse- tulek ulatub keskmiselt 30.000 dol- larist kuni 39.999 dollarini. Haridus- lik tase on kige krgem eestlas- tel, kuna kik esinduskogu liikmed omavad keskkooli haridusest kr- gema hariduse.
Professionaalseid inimesi on lt- lastel 18,2 prots., eestlastele 15,4 prots. ja leedulasel 11,76 prots.
Eestlastest ja leedulastest on 100 prots. hendriikide kodanikud, ku- na lti keskorganisatsioonis on hendriikide kodanike ; arv 90,9 prots. Eestlastest on sndinud ko- dumaal 80,8 prots., Euroopas 11,5 prots. ja hendriikides 7,7 prots. ltlastel on vastavad arvud 90,9'' 9,1 ja 0, kuna leedulastest on ainult 58,8 prots. sndinud Leedus, 5,0 prots. Venemaal ja 35,3 prots. hendriikides.
Eriti huvitavad on need andmed, mis on antud kolme rahvusgrupi esindajate poliitiliste tekspidamis- te kohta. rmuslikke liberaale eestlaste hulgas ei ole; mdukaid, liberaale on 7,9. prots. Kesklni
pooladajaid 26,93, mdukaid .kon- servatiive 50 ja rmuslikke kon- servatiiye 15,38 prots. Ltlaste hul- gas on vastavad arvud 9,118,2; 9,1; 64,5 ja 0, leedulastel 5.88; 5.88; 41, 18; 47.06 ja 0 protsenti.
Nagu sellest nhtub ei ole eest- laste hulgas rmuslikke liberaa- le^ kuna ptlastel ja leedulastel puuduvad rmuslikud konserva- tiivid. Ankeedi kohaselt kuulub USA de-
mokraatlikku parteisse 7.69; vaba- riiklaste p rteisse 73.08, iseseisvate hulka 7.69 ja mitte kuhugi 11,S4 prots. eestlastest. Ltlastel n vas- tavad arvud 27,27; 45,45; 0 ja 27,27 prots., leedulastel 35,29 47,06; 11,76 ja 5,88 prots. Seega on eest- lased erakordselt tugevad vabark- laste toetajad, kuna kolmest balti grupist annavad demokraatidele kige suurema toetuse leedulased,
Balti rahvaste esindused ei ole ankeedi phjal eriti vaimustatud Esindajatekoja, senati ja presi- dent Reagani ja vlisministeeriumi abist balti rahvastele, kusjuures kige skeptilisemad on ltlased.
Kui eestlastest 30,78 prots. arva- vad, et Reagani admimstratsioon
aitab meie vabadustaotlsele v- he kaasa, ss laste hulgas on see protsent 63,63.
Sama tendents valitseb ka vlis- ministeeriumi abi hindamisel. , NATO abisse ei ole helgi rah- vusgrupil usku, samuti ei hinnata Lne-Euroop riikide abi balti- rahvaste toetamisel. Eriti alahin- davalt suhtutakse Ltunud Rahvas- te Organisatsiooni tegevusesse, ku- na 80,77 prots. eestlasest, 72,72 prots. ltlastest ja 70,59 prots. lee- dulastest on arvamisel, et sealt ei tulnud meile mingit abi ega toe- |
, tust.;v . y Mida arvavad kolme rahvuse
esinduskogu liikmed sja puhkemi- se vimalustest hendriikide ja N. Liidu vahel? Eestlastest usuvad 15,38 prots., et sda puhkeb lhe- ma 20 aasta jooksul, 46,15 prOts. ei usu seda vimalust ja 38,46 prot- sendil ei ole-seisukohta.^ Vastavad arvud ltlaste kohta on: 0, 72,72 ja 27,27 prots. leedulastel 52,94, 47,06 jaO prots. Sellest selgub, et suure- mad sojapuhkemise vimalusesse uskujad on leedulased, kuna ltla- sed on selles ksimuses erakordselt suured pessimistid.
0 o c
. (Algus lk 2)
miljardit dollarit, kuid ja rahvas teavad vga vhe kuidas neid summmasid ksitatakse ja milleks neid kasutatakse.
Kanada ldsusele on vibolla l- latuseks, et jkroonikorporatsioonide- na tegutsevad 306 majanduslikku ettevtet, millede eesotsas on sel- lised hglased nagu CNR, Petro Canada, Air Canada, CBC ja tei- sed. Kuidas nende ettevtete juhid nende kbst lbpibisevaid tohutuid summasid kasutavad, selgub ni- teks sellest; et Petro-Ganada soo- ritas hjuti suure tehingu/ vttes 1,7 miljardi dollari eest le Petro- flna, kuid seniajani ei ole selguse- le jutud, kas see tehing oli ma- janduslikult kasulik vi o see ai- nult mne Ottawa juhtiva tegelase idee-fixe.
Revident KennethlDye poolt esi- tatud vrnhete nimekiri on pikk ning sellest vib jreldada, et isegi ministritel ei ole alati kontrolli paljude ettevtete tegevuse le. Liberaalide praeguse valitsuse ma- janduspoliitika, mis pooldab phi- liselt vimalikult paljude suurette- vtete riigistamiU, leiab kahtlema- ta pooldamist sotsialistlikult mt- levate inimeste hulgas. Kui need riigistatud ettevtted kujunevad aga mne krgelennulise brokraa- di juhtimisel rahva .raha neelava- teks ebamajanduslikeks monstru- miteks, siis oleks valitsusel ja par- lamendil siin phjust vahele astu- da ning rakendada nende ettevte- te le tihe riiklik kontroll iiagu see toimub mujal maailmas rklike ettevtete me AMI
Toimetusse astus Pennsylvanias aisuv snnilt sakslanna Gisel McBride ja ulatas raamatu TaBes from Estonia", lisades sellejuures, et ta on selle ise tlkinud, igemini sakisa keelest kohandanud, siis selle ise kirjastanud ja ongi praegu Torontos levitamise otstarbel. Maitseka vlimuse |a kuJMndusega raamat seob otsemaid s i l m i . ; ' : y - . '
Gisela McBride on olnud mui- lest ta tahaks veelgi rohkem teada. ,,Kalevipojast", osalt vrsivormis, nasjuttudest huvitatud ja sel alal ka Kohtumised eestlastega Pennsylva- andes eepose lppvrsside tuleviku- varem ttanud. Kui ta ktte sat- nias on olnud vhesed, ' ts Jenas 1922. aastal iknnud August von Loewise toinietatud raamat iFinnische und Estnische Volksmrchen", siis sidusid teda need folkloori nited ja tal tekkis imetlus eestlaste vastu, kuidas need inimesed on aastasadu sili-
kuid hid muljeid sai ta Balti- morest ja Torontoski on kokku- puuted olnud sbralikud ja and- nud siingi pildi eeistlaste elm-
lootuse. Samas vaimus on ta sisse- juhatuse viimased laused, eldes, et need muinasjutud on elumrksed maalt, mis on olnud'vraste, Sak-^ s a m a a j nd Jlle Venemaa
Just, kui: taUe tutvustati Ehata- lemvimu all. Tales from Esto- re hiskonda. n i a " o n ks tunnistaja ja tervitus Minnes raamatu juurde tagasi, vsimatule eesti rahva vaimule,
nud vraste all ja siiski silitanud tleb ta selgituseks, et muinasjuttu- N a d , eestlased, tusid jlle, kui nad oma rahvaprandi. Sakslasena tun- de raamat ^^p nisid olevat peaaegu hvinud ja
dis ta kurbust ja kaastunnet balti yaid see on meldud lugemiseks kustutatud. Ja nende jutustused rahvaste prast ja mingist toetami- kigile vanustele. Ta on tlkinud e lavad edasi, se ajest valiski^need muinasjutud neid; rahvaj^ ^^ nii lhedalt K u i tlkija/kirjastaja imetleb, inglise keelde tlkimiseks. saksakeelsele originaalile kui vi- eestlaste rasket^ ^^ ^^ ^^ ^
Sellelaadilistele raamatutele on malik ja nagu need kunagi rahva- davust, vike turg ja kirjastaja leidmine oi- suust on kirja pandud. Austusest siis ee^lastena peame imetlus- nuks aeganudev ja raske. originaali vastu pole ta midagi li- " - - - - -
T a valis otsema tee, hakkas ise sanud nagu jutustuste mberjutu- kirjastajaks ja raamat Ilmuski tamisel tavaks on. Ta arvab, et iga- Mdunud novembri keskpaiku, suguse lisandiga vheneks jtustu-
Tom Bucci kaanekujundusega,, kus se etniline omapra, on ksteise alla paigutatud kolme Raamatu eessnas ta annab l- vapilvi stiliseeritud pead. ; hema levaate eesti muinasjuttude
Gisela McBride on raamatu il- iseloomust ja avastamisest,
vrseks Gisela McBride alga- tust tlkida eesti muinasjutte, kanda selle kiijastamise kulusid ja loota, et ka eestlased ise selle vastu huvi tunnekisid ning ai- taksid seda oma tuttavatele ja noortele lhendada,
noortele on see kindlasti kergem mumise tttu leidnud kontakti eestlastega. Ta H Baltimores eest- laste jululaadal ja rgib vaimus-, tusega rukkileivast, mida toodi au- totis Torontost, mida inimesed ot-
mis olid peamiselt loomajutus- VS eesti muinasjuttude juurde paa- tosed, aga e^lle krval ka palju semiseks. neid, mis on seotud loodusega, mil eesti rahvausundis oli kesk- ne koht.
se tagavaraks ostsid. Temagi saks- Kuigi muinasjuttude stiil nib m- lasena hindab rukkileiba, kuid sel- nikord vras siinse maa lugejaile, le valik hendriikides pole nii lii- tleb ta, on eestlastel olnud palju Idderohke kui Torontos. asjalikum toon isegi fantastiliste
Teinud eesti kultuurile selhse asjade kirjeldamisel ja dialoog on teene, tleb ta, et see oli nagu uk- phjamaiselt minimaalne, se avamine he rahva juurde, kel- Raamatu lppsnas n nide
ELIKTRIK onendDsed Ja pan^i-
'isfied ehima|ades vi etteVtetM.
Hallm762-9 Utsttkts nr. E 1044
Lti ri
DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS 9 Queen St. E. Toronto. T d . 368-5011
Me on rikkalikus valikus importeeritud lngu. Sobivad varras- tel ja kangastelgedel kudumiseks, pimimiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks ja slmuniseks (macrame). ^ SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KSITKS MUSTRIGA lAr Kanvaa mitmes vrvis SOODSAD HINNAD. Avatud: e- masp.kolmap. 96, neljap., reedel 98, laup. 9.304. Me teine ri: 674 Broadview Ave. Tor. Tel 469-2005, kell 35 p i
LD MIIL TAI LORS 7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
plokfe lnepoolJane'!. Bloori lhedal) TEL. 769^ 535
lAyIDELE ja HRRADELE MBLEMINE TELLIMISTE JRGI
RUDY SCHNEIDER
kaks korda ndalas Maksab Kanadas: Vljaspool
$48.-0. $58.-
KIRIPOSTIGA + SAATEKULU
veerandciciste $15. + $ 9.20 $ 1 1 VLJASPOOL KANADAT ja USA-d:
LENNUPOSTIGA, aastas $52., poolaastas $28. ja veerand- aastas $15. + SAATEKULU aastas $66., poolaastas $33.ja veerandaastas $16.50 .
Aadressi muudatus 50 centi. ksiknumbri hind 60 centi
Kanada aadressidele palume mrkida POSTAL USA aadressidele ZIP CODE"
Pangatshekk vi rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnbliishers nimele.
Tef/fmifie saatei:
VABA EESTLANE 1955 Leslie Si, Don Mills, Ont. M3B 2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 9 T e l l i m i s e katteks lisan $........... siinjuurs
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata aSnilt tSitkBrjas).
Nimi