lk, 4 V A M EESTLANE neljapval, 16. detsembril 1982 - Thursday December 16, 1982 Nr. 94 Nr.
Born ^906 iu Emmaste IJied 1982 in Swede
in Sweden, Denmaric and Canada
MeerbecUastekoIdiutulekust osavtjad, istuVad vasakult ie Kuris, E. Kuris, i): E.Plin, H. Soever, V. Raiend, Aino Palm; seisavad: Nmm, M. Niinvee, M. Tamm, . Kelder, J. Rohtla, A. Jaanimgi, U, Limit ja J . Oins,
J. Westholmi Gmnaasiumi 14. lennus vilgast
Meerbeeklaste mlestusteos jcB EST0.84 koosviibimine
(rmanifD
sndinud 4. juunil 1909 Hiiu-Kjrgessaares surnud 9. detsembfil 1982 Albany's,>iEalifomias
leinavad ;
JBERNHRDMSTMGI . M U L I A A N V E R E " . ^
AUGUST TAHK :^^ :^ perekondadega
kuni see ujutati lemvimu poolt idast, Oli pgenikuna \Sksmaal, kus sooritas omaprooviaasta -ja 3. apr. 1949 ta ordirieeriti eesti pas- torflcs paguluses. V
. 1
MATUSEMAJ
Mstussiimja on le 115. a&sta teeninud tot sama p e^konna podt vlUjakujunenUd tr^tsioo(nidga. Moderniseeritud avarad irumid, kvalifitoeeritud perso^ %
^raikimkniumi. .,
362 Danfortii Ave. Toronto, Ont
Eelmisel phapeval prast jmnalateenistst toimus Vna-AndreSe koguduse julupuu, mUlest suur hulk koguduse liikmeid ja lapsi osa phnn ^ rip+Q v S t ^ ; ^ ^ ^ l^m^^ miHe mber osa- ^ ^ a kokku ^ ^ ^ ^ vt.^ L ^ kogttdse musimga poo^ tpakotav soe toit veri- e^d. Arutati ksimusi seoses eel-
Jumala kutsel lahkus ajalikust mmij^c^^sepi sai ^^ o^ kdusonade eleval aastal Umuv mleststeose- elust igavikku USA X p r a o M " ^ f ^ ^utoho,^ tistega.^ Osa. elust Saksamaal 1945-1948. abipraot % W. J. iLppermann K^^^ '^ JJ^ T^ j^.^ f^ t poolt pakutav Kaastd on enim: juba teinud 3.4tsemSiI s.a. Juba^S t a ^ ^ ^ l o ^ hea 1 ^ Eduanl Uduste, Juta Jrv, Valdu kamiatas piinava haiguse^ k^ ^^ ^^ ^^ Lillakas, Elmar Phn, Eino Kuris loobus nidunud suvel New Yor- Lastejulupuu algas petaja do phapevakooli sdikat kasvandik- Valdek Raiend. Veel on l((ota gi Pauluse kog. teenimisest, kuid Petersoo palvusega, mille motoks ku. Ettekanded veti saalitie yaa- .^^^std paarilt meerbecklaselt, teenis yiiffisem Ghicago Eesti ko- oli vetud ph et teos oleks tiuslik. Koosolekul gudusi, Usuteaduslikku Instituuti sar^ ^^ ^^ H^ ^ arutati mumisaega ja eelarvet. jEesti Kirikut. Tema panus oma ^^ I^^ ^^ ^ et saaksime nha Phapevakooli juhataja Aina Koosolijad paiiid samas usa ma- kirikule ja rahvale on olnud silma- puhast ja tielikk^^ t eest pha- iandusliku aluse trkisele, paistev. : tnas htlasi kiki juluhtul esi- pevak^^ petajaid Maret Kappi, .^"^ ^^^^^ soovib oma mlestusi
Walter L Koppermann sndis L nejaid ja koiraldajaid, kes seUe Kristi N ^ s i ja Linda Kaukla, kihutada, ^sus palume laWeH juunil 1913. Tallinnas ja sai oma kige ettevalmistamisega palju vae- ^ga ka veel ie Nepsi, kes tege- "^'T ! l "^T" n alg. ja keskhariduse Ldulimias. It^ ^3S vS v ' R a L d ' j"oinus Alustas pinguid Tartu likooli Ma tulen taevast levalt." . mbles - - gat^levotnud V. R ^ n d , X O i n u ^ Usuteaduskomias ja judis: need . ;Jfrgnes j ^ ja lavapildi valmistajaid ja korral- arutus^fECT^^^ lpetada just enne teadu^omia l ik-o l r^^^ Tederit ja ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ videerimist enamlaste poolt.? S^cm s ^ i s mn^^ ri ametis^^^^^ kohale i l- IX TlSlS mi4 sest Sda k u t o mehe nnde- c ^ j a ^ ^ ^ ^ ^ organiseeris kogudu-toimub vga palju kokkutulekuid
; le ,kuMa^arei lemana ^stiruj noored petajad.;, : selge Andres Raudsepp hislaulu, ajaselt ei ole vimalik, neist gemendis kaitses oma k d r a d HeistJavastajaks oli Linda Kan- J^^atades vikese kslofoni saatel kigist osa vtta, aga hine otsus
kla, klaverU saatis Kristi Neps ,,Tsa, tasa, joulukeUad kolavad", oli, et kokkutulek toimub phape- ja juluevangeeliunu ning ldise juluvana (Richard vai, 8. juul 1984 ja selle toim- tdfisti Imges knelejana Marei '^ ^ tepoolest varsti kohale konna esinaiseks on Aino Phn. Kapp. ,:-:ihnus.
Endastmistetavalt oli vikes te . . - j IL x x ' imasm nd haripunktil ad|atase<l Uavitatul asus viimaks USA-sse Hea keelte J.'^ ^^ ^ Maria ja km )Oduvana sonas: .Jouluva^^ Ijjekingis on ilmunud Soome-Ug- tundjana ei olnud temal raskusi ^ l h S S ^ "^t.^,"* rt seltsi kirjastusel dr. Ilmar Tal- :mi'^mekM'jmM l i t o i S ^ f ; ' * ^ le^ inund^ nandr.,s8 tob';s*llete-va^ ve uurimusVatjalaista kansankul- Kirikus ja ta rakendati Philadel- ksk.l enam .dag, saadaval ei_ol- vagey ,aa^ !^ Kmg.tustesaajad hu- j ^ ^ ^ j , . . phia limia Markuse kog. teenistu- Vrastemaja esialgu keelduv t. nimeprdi valja ja igahel tuh gellest selgub, et dsetest aega- sesse. Samal ajal ta teenis ka seal- ^Tr^^^Vr^T ' " ' . ^ ?f ^ ^g^<>^'^<^-, dest Narvast idapool asuvas Inge- set eesti kogudust ning tiendas ^^^^^^^ ff Nii laulsid de Ja vennad Peter- nmaa piirkonnas elanud vadja emiast teaduslikult Philadelphia f f klmal ool lokketie o^od, Taimi, Tnu ja Alar koi- rahvas on nd N; Ldu vhemus- likohs.'T iendas kk^m^^^ juhilaulu, Ricky Hr vaemiku poltika tulemusena ka- duse magistri eksamid Vana Testa- y!lasea rmustas kuulajaid veelkordselt dunud. 1926. hinnati vadjalaste ar- mendi usuteaduses, milline gaavu- f^"^ V^^ ^^ ^ ^^ ^^ ^^ ^^ akordionipalaga, vu 705 isikule, 1956 oH aUes vaid tus teda ti EELK Usuteadusliku "^^^^ ^^P^"^^^^^'.^^^^ "^^ m^^ ^^ ^ Kathrin Hr, Toomas 25 isikut, kes rkisid vadja kedt Instituudi lektoriks seUd a^ ^^ aniid^a vaatama ja kummardama Orav, Ester ja Kenneth L^s ja ja viimahe rahvaloendus ei maini higes seda ainet mitme aasta kes- ,. - . ^ mitmed, mitmed teised deklameeri- iUdse vadja keele oskajaid.
,^ tel Instituudis nii Toronto kui ka / ^ i ^ teT^^j^ vi laulsid oma julusahhid ja Vadja him hvitati tegeUkult Stokholmi loengu perioodidel Ta ^ l^aste^km kajaataja^^ liislau u. , Hamio Raudsepp luges piibliaine- Teise maamasja ajal osalt k- oU hea ja armastatud lektor. ga oo. usalisi pumpu^ -: ijs^ i^^^ j ^ ^ ^ a^ ise oU kirjutanud, ditamistega ja osalt sjategevuse
I des elutervelt 17, kes^koik cwna ^ui laste j tagajrjel. Vadja keelt on sitatud Lahkunu oli mees, kes ei tam- tekstilugemisega selgelt ja hasti ^^^^ ^^ ^^ kord tiskasvanute keeleteadlase Lauri Kettuse uuri-
munud paigal. Ta totas ja oppis, toune tulid. kes. Tnutheks ja tunnustuseks mustes ja ka eesti keeleteadlane teenis m n g ^ ^ ^ p^^^ eelpool nimetatute olid anti julumbrik p. U; Petersoo- Paul Ariste on tegelenud vadja levoolav. Asudes Phadelphiast ligi kmme- keelega, avaldades Vadja keele
no Raudsepp, Toomas Orav Ja kond koguduselii^ ^^ ^^ ^ TnnPetersooj ' korraldamisele ja muidu koguduse ^ Vadjalased siirdusid In^eri. ala-
karjaed Kenneth Ls, Ricky tle thusalt olid kaasa aidanud, dele samal ajal kui muud lme- Hiir ja Andrus Agur, neist viima- ^ aid kingituspakid. resoomlased oma asustuskohtdes- ne oma osas alles ige tilluke; ing- Juluvana lubas oma edasisel se ja sattusid ,12. sajandil Novgor- lid Raja Raudsepp / Laine rnnul sisse astuda ka kodudesse di alluvusse. Seda ala kutsuti 15. Raudsepp, He Orav, 'Kathrin meie kaugel kodumaal ' sajandi lpul Vadja pojatmaks",
FLOWERS & GIFTS
Avatud detsembris ndjapeva htuti kimi kdla 8-nl
Allentowni linna ta teenis ka sealt eestlasi, kus vajadus kerkis. Ja kui t judis Ameerika kirikus pensio- nini vlja, siis phendas ta kogu oma ju eestlaste teenimisele Chi- cagos, 'New Yorgis ja Instituudis, kuni haigus vttis viimse ju.
Pastor Koppermann oU sbralik Hiu:, Taimi Petersoo ja Esiter kristlane ja kohusetundega vaimu- Ls. lik. Tal oli ladus sna ja hea ki- Edasi jrgnes kindlalt esitatud tumine, mis kohe spru ja hinda- klaverisoolo Alar Petersoolt ja mist oskas luua. Ta perekonnaar- akordionisoolo Ricky Hiirelt, kes mastus oli eeskujulik, ta oli hea esmes juba pris edasijudnud ta- abikaasa ja isa. Ngin seUe aasta semel ja nitas h^ veelgi ks hine jululaul ja augustis teda Stokhohnis, kuidas ta set muusikatundmist ja head kaa- sooviti talle Eestisse siduks palju-
ja viia tervitusi neile seal, kus f-^ - "^ adja vendikuks, mis laseb juluphi ei lubata phitseda ja oletada,, et vadjalaste asustusala
oli vanasti sna laialdane. (EPL) S O I S usk ja sellega koos ka ini- meste lootus on plu all ja pei- dus vaid sdameis. Juluvana lahkumiseks lauldi
le tuhande hukkusid moavari
SAN A A --- Tugev maavring peetud loengu jrele pidi hotellis saelamist. Vahepealse ettekandena de poolt liigutusest pisarsihnil veel- phja-Jeemenis surmas le tuhan puhkama, aga siis rassis jlle/Ta esitasid ,,Hei^ ' ' " . - lks haigena oma auvrse kalmule, kes Siberi psnuna judis oma laste juurde vabasse maailma ja viimaks leidis viimse voodi tokhohni ilusal kai-
gustil SeldaKp, neiuna Uus, sijn- Sdertljes suri 30. augustil Ma- dind 2. mrtsil 1906 Palamusel.
LMidonis, Inglismaal, suri 22. au- kistul. Seal poeg kneles oma
rie ElvineEramaa, neiuna Lilla- kas, sndinud 22. juunil 1901;
Gteborgis suri 1. septembril Marie Siiur, sndinud 25. oktoobril :;1908.; : :vV'- ^
Oreland'is, USA-s, suri 25. au- gustil Alice Kaselaan, sndinud 11. dktoobrii 1894 Raiklas. ;^
iglismaal suri 10. augustil Sal- me Nelis, sndinud 11. septembril
emaga kui surmaidud nestasid juba ta enese elu.
Newmarkefis, Inglismaal suri 6.
jrmann andis ilsa kristl^e ja vrika pastori panuse oma rahvale. Teda leinavad a'b-
; TORONTO EEST DVENTKOGUDUS
phja poole). Tel. 626-3417.
Surmaga loppeiud iiiklusonnetus Hessenis, Wald-Michelbach/Garde- nis juhtus 9. novembril surmaga lppev liiklusnnetus 33-aastase Kalju Voogrega. Teel kojusites olid auto pidurid lakanud tta- mast ja auto tegi teel mitu kuker- palli, paisates sitja autost vlja
Laup., 18. dets., kell 9.30 PIIBLL maanteele, kus jrelsitev raske
de, tuhanded said vigastada, 12 kla hvis tielikult, 90-s oli kah- justusi kuna 60.000 inimest jid kodutuks. Hvituse, phjustas ela- n^ ute konstruktsioon, kuna need on tehtud pikeses kpsetatud tel- listest. Registreeritud maavring ei olnud rohkem kui 34 vahel Richter skaalal, mida tavaliselt peetakse nrgaks.
Rahvuskultuuripevad Annabergis septembril Otto Lageda, sndinud kaasa, tiskasvanud lapsed, ta 20. aprillil 1893 l^andimaal. y omaksed isakodu mngumurult, ta
Haljalas suri 17. augustil Leida- sjakaaslased, kogudused, keda la Maimu Argus, neiuna Rii^man^^^ kell ameeriklaste veomasin sitis maan-
-New. Yorgis/suri 10. septembrE sndinud 5. mail 1914 Rakveres, pere j Eesti Ev. Luteri Usu Kir i iv 11. Adyent jutlus. Kik teretuhiud. teele paistust le. Surm oli silma- Annabergis, Saksamaa eestlaste Alexandra Berg-Miller, neiuna GrystalLakes, 111., suri 25. au- Igaveses elus me kohtume temaga 25. dets. JUMALATEENISTUS pilkne. Teda ji leinama abikaasa juhtkonnale ja noortele rahvuskul- Dreyman, sndinud 1. ma 1895 gustil HUda Nmme, sndinud 24. kell 9.30. ja PIIBLITUND kell IL kahe vikse lapsega, kelledest ks tuuri ja tpevad. Need leiavad Prnus. veebruaril 1912 Mustvees, Piiskop K, Raudsepp Kik tere tulemast! veidi le aasta ja teine mnekuine. aset 18.20. mrtsill983.
Eestlaste keskkomitee korraldab tuleval aastal Bad Godesbergis,
Noi orel phi
NorJ sikasl matu viinudl kanadj Ometil kaan ma tal on mil eesti kirikul ja ka kuulajj
Eeh tamm laagri tema vandikj me Kui dirigee teeridj hea k(
Norn' Torontj likool! tas B . i Norm aj mise a| sikakol
-SirDa^ on ta le, hilji
, dirigeej Ta onl H.R.H..I
Seekc Peetri muusik! tutvuda! talendi^ EKK kontserj sembrill (mitte gii vai Bachi j ! kesti j(
GeisI post! harul
Tna^ ndat aj telistide Jahiiallj poolt k( japaneki gid, mi^ eestlastel poolt atj ga. Neej haruldasi ka seltsil eestlane
iuffal m l e i eesti
Mdi Buffalo nistusel Albert puudutas] seid SUU] elus, kus| Juhan A{ ooperilai gu samai sid. Oma gentidest | Paul Ldl
Lahkuiil . P.P. Ldil
llilllilll Eesli
Eesti kaudu tl saamiseks. I Broadvicwl
l iRli
iendi Eelmises