dets. s.a. tulid Eesti "enijised meerbeckla- ksimusi seoses eel- ilmuva mlestusteose-
saksamaal 19451948. senini juba teinud
fste, Juta Jrv, Valdu iiar Phn, Eino Kuris [aiend. Veel on loota larilt meerbecklaselt, ts tiuslik. Koosolekul
lisaega ja eelarvet, lanid samas ilusa ma- iuse trkisele, [soovib oma mlestusi Bs palume lahkelt |ta mne sbraga To- etuse t on oma l- L 'V. Raiend, J . Oinus Samal koosolekul tuli
frO-84, ajal kokkutule- |me, sest meerbeckla-: [ontos umbes 75 ja fn jeid klalisi. Sel ajal palju kokkutulekuid
IL ole vimalik neist |tta, aga hine otsus
lek toimub phape- 1984 ja selle toim- eks on Aino Phn.
kd hvitatud ilmunud Soome-Ug-
stusel dr. Ilmar Tal- fatjalaista kansankul:
p , et iidsetest aega- ^dapool asuvas Ingfe- mas elanud vadja Id N . Liidu vhemus- itika tulemusena ka- mati vadjalaste ar- 19561 oli aUes vaid
[rkisid vadja keelt ivaloendus ei maini iele oskajaid.
hvitati tegelikult Isoja ajal osaltykuu- l os alt. sjategevuse |j a keelt on sitatud
.auri Kettuse uuri- eesti keeleteadlane
\i tegelenud vadja ides,,Vadja keele
|iirdusid Ingeri ala- kui muud lneme-
|r.a asustuskohtades- l sajandil Novgoro-
Ida ala kutsuti 15: ^adja pojatinaks*', idikuks, mis laseb, [jalaste asustusala
laialdane. (EPL)
le hukkusid
Jugev maavring surmas le tuhan-
\.'did vigastada, -12 fkult, 90-s oli kah- ).000 inimest jid tuse phjustas ela- Ision, kuna need [ses kpsetatud tel- [ritud- maavring ej
kui 34 vahel llida tavaliselt
uuripevad
^komitee korraldab iBad God^sbergis, Iksamaa pestlasfte portele rahvuskul- /ad. Need leiavad irtsil 1983
Nr. 94
Narman Reintaiinii orelikontsert phopeveai
Norman Reintamm on eesti muu- sikaspradele veel kllaltki tund- matu n imi " , sest tema ppet on viinud teda - kontakti peaasjalikult kanada muusikaringkondadega. Ometi sel ajal on ka eesti muusi- kaarmastajail olnud vimalusi te- ma talendiga tutvumiseks, sest ta on mitmel korral ohiud Hamiltoni eesti koguduse poolt korraldatud kirikukpntsertidel solistide saatjaks ja ka ise solistina esinedes, saades kuulajaskonna kiitva tunnustuse.
Eelmisel suvel oli Norman Rein- tamm Seedrioru Lastesuvekdus laagri abijuhataja-kasvataja, kus tema heks lesandeks oli ka kas- vandikele laulu petamine: Seits- me Kunsti laagris andis ta loenguid dirigeerimisest ja kuidas iterpre- teerida Bachi. Ettekanded leidsid hea klapinna.
Norman Reintamm ppis orelit Toronto -likoolis ja McMasteri likoolis Hamiltonis, mUle t lpe- tas B.A. Mus. kraadiga. Praegu,on Norman end tiendamas dirigeeri- mise alal Inglismaal Londoni Muu- sikakoUedzhis Norman del Mari ja SirDavid Willcocksi juures. Samuti
V A B A E E S T L A N E neljapeval, 16. detsembril 1S82 - Thurgday Decnber 16, 1982
THE FINNISH PUC 5463 Yonge St Willowdale Findii lhedaJ
Telefon 222-7575
JUi^UD O N LIffi aegema joluoste, siis klastage esimeselks meid. MeU on kvaliteetsed kaDbad,^^ i(
ad, ehted, knlad, knlajalad, laudlinad, servietid, heUpIaadid, Jnlodekrotsioonidl,
, IGASUGUSETO D E L I ^ ^^^^^^ ^^^^^ ^
cliofes ^. dets. iga pev 9-9, laup. 9-5. juluieaup. 8-2.
NORMAN REINTAMM
1981. aasta novembiikmi eelarves nhti ette kohustus, et liitprotsentidega (cmnpounding inteirest) yesteeriiiiistel, nagu niteks Canada Savmgs Sondide omi, tuleb teenitud intresse prast 12. novembirilt 1981. aastat ^ e tulekona deklareeiilda iga kolm^
et nende liitprotsentidega bond- de kuhjunud intresse tuleb e&> makordselt deklareerida koos 1985. a s i ^ sisetulekuga. r
Kuna varemate investeerimist aruandlus n lkatud edasi, ss
Igal novembrikuu alul korraldab Od meisterdanud^^ . n o . . . i . i ^^^o ^ m ^ ^ ^ ^^mimx kesoleval ajal ei ole veel phjust ksikud isikud pn deklareenda jnuretsemiseks,' sest isegi aastaks
tsentidega mves- koos 1987. aasta s issetuto^ 1985 vib olukord oUa sedavrd . ^ f ^ 5^ ^^ ^ aga Canada Saving?. Bon- n^uutunud, et sellest keerukast ar-
on Ka esinenud dirigendina Nitemk on kujunenud siinse- mii ning mida hindas k snnipe- ^^ m^T^ r^ ^^ l^ ^ ^ ^ f . kuhjnmd didesse, sus va^em ostetud ja neis, ,vutamise moodusest ollakse loobu- koguduse perele suureks snd^ valaps.Iioosviibimine oH t ^^^^.^^i"^^
ks kohalik tulumaksuame- tat hangitud liitprotsentidega in - ti asutU5 ei ohiud kesoleval, ajal A^^steerimiste kohta. N i i j rit le- valmis allakirjutanut veel varusta- takse, et varem saadud investeeri- ma vastava infonnatsiooni bUe- "misi koheldakse nagu need .oleks tniga, kuna kik kavatsetud hangitud 31. detsembril 1984. aas-
USe Mitemk f ^^ ^^ ei olevat veellplikult tal. Jrekult nendelt inveteeri-
on ta dirigendiks Amici Orchestra- MontreaU Jaam: kogudus oma M - h^^^^^ ij itressysmakordselt deklareenda n^uretsemiseks,' sest isegi aastaks le, hiljutise debiga B B C juures, riku n i temgl -se l aas tar to i -malv S v ! S n ? - ^ oUa sedavrd dirigeerides Mahler'i 8. smfooniat, mus .see laupeval, 13. detsembril, tas kooolijae palju nalja ja r- ^^vl t ^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^ f f ^on- n^uutunud, et seUest keerukast ar- Ta on ka H.R.H. Prints Gharles'e.
Seekordne julueelne le
kontsert mseks,mtulevadkokkirenamus sndmuseks snnipevalapse '^"^ ^ Peetri kirikus amiab ka Toronto koguduse imcmeid. Seda peva t ^ a ja tema ^t^^^ tida im^esteerimise tahtpaevumisel 1987. aastal. Erandiks muusikaspradele hea vimaluse oodatakse kikide poolt. Kohal on
titmiseligal aastal, et sellega vi- ldiselt thtpevuvad hiljemalt on vaid
(soigeist
tutvuda selle meie noore andeka auvrseis aastais yanaemasid ja talendiga. Orelilcontsert toimub -isasid oma lastelastega, ka sarria- E K K 11. kontsertsarja esimese seid liikmeid, keda vib kohata kontserdma phapeval, 19. det- amult jululaupevases kirikus, sembril kell 2 p.l. Peetri kirikus, Jaani kogudusele on nitemk (mitte Vana Andrese kirikus, na- suureks majanduslikuks sissetule- gu varem teatatudX Kavas on kuallikaks. Nitemgi korralda- Bachi ja Liszti , helitid ning roh- jaks on Koguduse Naisring oma kesti juluprast muusikat. - . A
algas loteriivitudeks esemete ko- gumine, mis kisel aastal oli oige rikkalik. Suurima panuse andis Koguduse Naisringi kgipersonal, kes oma tubli perenaise Leida R i - ga eestvttel valmistas klalistele
Tnavu i g i s e l thistas oma 75- vga maitsva eestiprase luna- ndat aastapeva Geislingeni fila- laua kpos haruldaselt maitsvate telistide selts. Sel puhul toimus venvrsdega.^ Kohvaua organi- Jahnhalles suurem nitus kogujate seenmise. alrtsioon omiests^ ^ p ^ ^ ^ poolt koostatud leheklgedest. Vi- Pa^aselt, kui Koguduse Naisringi japanekute hulgas olid ka postmar- luhatus paks^ ^^ k^^ ^^^^ naishik- LA ^ i ; / v i K o i r ^ i ^ c H r . o ; meid valmistada torte, kooke, saiu " ' ^ - P ^ ^ ' ^aiKesic gid mis ohd kabel Geishngem ^ toodi nitemgi kohvi- dele sissekraabima; eestlaste suurlaagris kahe hundi J^'' .
korraga erakordselt suurema sum- mlist maksustatavat sissetulekut.
Geislingeni Iciag postmargid haruldusteks
Novembris nitas Montreali selts- kondlik tegevus pidevat tusu ja algatusi.' Idandalased Pension- ride Klubi kokkutulekud jtkusid,
f l i u S E Jubr ' 'v^ vaiinid junatusega. Juba varakult liidet ja meelelahutust. Mnel n-'
dalal pii fm, siis tull sekka mni ajakohane ja huvitav vestlus-loeng.
26. nvembr peetud loengul oli knelejaks varem esinenud Hel- mut Hvel, kelle vestluse teemaks oh ,jKirjakunsti esimesi algeid-
Kneleja Viis kuulajaskonna kau- gesse minevikku, le 5000 aasta ta- gasi, kus Luna-Mesopotaamias tekkisid esimesed algelised kir ja- kunsti katsed, kus esimeseks oli n.n. ptkiri, vikestele saviplaati-
see arenes
Kesoleva aasta novembris oste- tud bondid alluvad aga tielikult Uutele normidele, m i s thendab,
tud. Seoses eelpoolsega viks tusta
ksimus asja lihtsustamise huvides, s.o. kais edaspidi ei tulelt loo- buda liitprotsentidega bondide ostmisest ja kasutada vaid hsur- liikke (reglar) bonde.
E . Soomel
, , . , ^ . . . lauale edasi Mkirjaks (cuneiformiks), dega. Maakondade km^ ^ " : : r r t : : i S l S Nitemk avakog^es^^^^^ ka ^mLSfiS keU12pevai ,m ka seltsi liikmeid, nende hulgas oh ^ ^ ^ ^ ^ aega varem. Ava- ?_^iti semtele voi raiuti kivisse, to^^^^^^ nimede all. Nitus o
mida kujundasime kiUapeol nituse maa- ime-
Kneleja mrkis, et ajal umbes ^ kena, kui arvestada killapeo jrel- 3100 aastat e. K r . klkiri tegi kaja, aga Etnograafise RingiTk- esimesi katseid veel ligi pooles niete kogenud ja teadlikud s- tosinas kohas, kuid teadlased on mad leidsid jrgmisi puudusi, senini kindlaks teinud, et esimes- Valmistades oma kodudesse ksi-
^ teks kiilkirja alustajateks olid tesemeid, ei pea me kmni oma mk o n l a m 'uiestnud siiski Luna.Mesopotaamias elavad maakonna ornamentika kautami-
Mdunud phapeval toimunud varasemad ja annab koguduse ^^ ^^ ^^ ime kui mulk toob ni- -m..^ 1 ^ 1 . ^ . . kogu Lhis-Ida, eriti ag lne suuvt^^
nas, tienedes igal maal vastavalt vjandi sukad. See oli nitena t- sealsetele vajadustele. L ig i 3000- dd lause, rgu nimetatud vtku aastase arengu jrele oh M r i jud- seda isiklikult, aga tsiasi on, kui
' nud samasele tasemele, et selles tahame ka tulevikus sarnaseid ni- oli vimalik kirjutada pikemaid tusi korraldada, ss peame hoolit-
1981. aastal ostetud bondid (Seeria 36), mille thtpevumise aj aks on
SeHe mooduse kasutamise nin!- deks on olnud, et kord alustatu- na tuleb seda jtkata aasta-aas- talt ja kigi liitprotsentidega in- vesteerimiste kohta. Selle mooduse kasutajad ei ole
muidugi seotud kolme aasta kuh- junud intresside aruandluse nu- dega. \; . V
Tavaliselt uued seadused vi Juba aegade algusest peale, kui esemete vlisvormide kujundus toi- mrused ei _ oma tagasiulatuvat Looja savist ja veest matsis kokku munud mitmesugustes laadides toimet, misprast ka kesoleval maama Ja inimese, onfka inimene Kogu tnapeva keraamika kohta korral kehtivad erilised korraldu- ise savi stkuiiaist jtkanud. Teada- maksab ksimus: kassavist modef- sedeime 12. novembrit 1981. aas- olev vanim inimese valmistatud leeritud nesvormil saab enam
objekt Villendoria Veenuse", ni- leldse oUa tiesti originaalset meline savUtuju on vhemalt kuju? Mis aga teeb Elkeni hepe- 1(^ .000 aastat vana. Sealt iile egip- vase esituse nimetamisvrseks, om tuse savitahvlite ja kreeka vaaside kikides esemetes seostatud vormi- on miljonid ked savi modelleeri- des funktsionaahie tlikmdlus, nud peamiselt funktsionaalse-tarbe- millele lisandub hoolikas tehniline lise kui ka Uutseva dekoreeriva lpetus ja maitsekus, eesmrgiga; tavaliselt on mlemad kombineeritud. '
Savi nib olevat ka kige sobi- vam materjal arhitekt Ants Elkeni- le, et astuda vlja ainult funktsi
ESTO-84 tfrevalmistusel
ESTO-84 lheneb kiirete sammu- eldakse, et maitse le ei saa
vaielda, kuid maitse oii kunstis es- teetilise tundlikkuse mdupuu ning selle arendamine inimese
eestlane Johannes Nassar.
Buff alo eestlased inlestasicl lahkufiud eesti heUbejaid
misel olid ruumid viimase vima- luseni klastajaid tis ja hise- matel tulijatel oli raskusi iste- ja sgcohtde saamisega. Elav te- gevus oli loterii mber. Nitem- gi lpul selgus, et tnavune nite-
Buffalo Eesti kog|iduse jumalatee. kassale parasjagu lejki: mstusel jutlustas diakon-opetaja Albert Roost Torontost, petaja puudutas jumalateenistusel sja- seid suuri kaotusi eesti muusika- elus, kus kaks tuntuimat heloojat, Juhan Aavik ja Eduard Tuhm mng
naalseist kalkuleeritud arhitektuur- vastuvtu m|elte kaudu peaks ole- seist struktuuridelt vabamasse loommgutsooni. Vaatamata, et 5. ^^^^e ja siditumienmg vaikest dets. Ants Elkeni kodus toimmiud lopetusdetaid teostuses ja deko- hepevane keraamikanitus ei oi- ^eenmises mis annavad kogu pro- nud pubkule vljakuulutatud, ei duktsioonde ratuntava isikupra, saa sndmust mrkimata j t t a / ^ ^ ^ n omajagu poeetilist,^ kogu^ sest eesti i-ahva loomlnguvalduste- ^^^"^^s^- Seda on voiboUa ras- le tuleb tumiustust anda, kus neid ke uskuda seoses pottide tegemise al peaks leiduma. ga, enti Imrmom neipton uhe-
Elken on produktvselt eksperi- ^ ^ ^ f ^^ ^^ ^^ e^e tumiek on ek- menteeriv savides, glasuurides ja simatult olemas. y dekoreerimismooduses. Samuti on A B E L L E E
Koguduse Naisrmgi Mmeikon- eep^^ tid; nagu Gilgamesh*' ja sema, et. me igal oleks oma maa- ooperaulja jEedo' Karrisoo peaae- nas sai 19. novembril 9-aastaseks y^^^"'^^" Kneleja thendas, et konna mstrei esemeid. K u i ese- gu samaaegselt surma lbi lahku- Jaani Koguduse mitmekordne e s i - e s i m e n e me valmistajal neid enesel ei ole, sid. Omaaegseist Estonia" du-i- naine, perehahie ja juhatuse lge muusikaline pala, laul hurrianikee- tulgu Etnograafise Ringi thtu- gentidest on jrel ainsana Peeter Katarina Rosenheyn. Temaga koh- les. Ta tutvustas kuulajae/kuidas ^tele igal neljapeva htul kell 6 30 Paul Ldig Buffalos. tudes ei tule mttessegi, et ees sei- kiilkirjad kui ka egpituse ja hittite :Eesti Majas, klassiruum 12.
Lahkunute., mlestuseks> mngis sab samases auvrses vahuses hieroglfid avati teadlaste poolt. Sns Veel: EST-84 ajal tulevad P .P . Ldig brelisoolo, mis oma j- kaasmaalane, kes on ikka veel n Er i t i oluline oli hittite hieroglfi- maakonnad kokku Royal Yoi;k'iSj relhde' taolise haaravusega vs energine ja teotahteline, kui ta de lahendus, mis avas teadsemaa- kus toimub maakondade daamide kirikuliste mtted kahe suure heli- seda oli Kanadasse tulles. Aastad male suured saviplaatide kogud ja hrrade poolt moenitus, kes de- looja juurde, kelle looming eriti.vo- on temast nagu Uhtsalt mda kn- (ca 3,0.000 tk.). . monstreerivd rahvustikandis kau-
nistatud sel j riideid vimalikult oma maakonna omamentUcat kasu-
mete kogumise organiseerija ja korraldaja. Ta andis noorematele ^^ ^ ^^ ^ tublisti sUmi ette oma ettevtlikku- S a t i 2 ( ^ f Kr f n nia "t^use vastu ja see tuleb meil lbi sega. Kigi nende pikkade aastate viia. jooksul pole K. Rosenheyn kunagi " ' * * ' Daamid ja hrrad, asuge vara- keeldunud kaasa aitamast ja oma Oma vesuse tienduseks bUk- kult moenituse vastu valmistama
K T T E D ^ Uued fa parandamine T T LI ja G A A S L A H J U D E vaheta- mine Korstnate voodrid (chimney lining) -Ar Veetorude pa- randamine. ^ Mdiikad himiad, oskustega tmehed.
ROLAND KULUK TeK (416) 275-1280
kaalzhanris on olnud eesti kultuuri dinud. K a tnavusel kiriku nite- rikkuseks.
I H H H H
mgil oli ta jUe agar loternese- \^.^P"^s "^^^^^ kirja areng jai teatud vusil peatu- ma ; Usse
Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendirprandused , - 1 1 1 . ^ i . - . . . ja mlestusfondid on tulumaksu- abi pakkumast, m u s t a m a ^ ^ te- nelejaleritabel, kus ohd nited: j a teatage, mlisest maakonnast vabad.^ Suunake oma annetused
voi ma valmistatud soojad- mad lauad. .
Jaani Koguduse Naisring korral- das tema austamiseks ja kauaaeg- se tpanusie eest tnamiseks 28.
tulumaksuvaba kviitungi novembr Mriku seltskondlikes
noortele ja teistele eesti organisat- sioonidele
Eesti Sihtkapital kaudu
kl- pilt-, Mil-4^ hieroglf-kirjast. Sa- mas geograafiline kaart maa-alast, kus kogu kirjakunsti areng oli aset leidnud.
saamiseks. Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont.
M4K 2R6
ruumides piduliku kohvaua. Hal - vale ilmale vaatamata oli kohale tulnud arvukas sprade ja tuttava- te hulk, kes teda nnitlesid, lillede
119
iendus Otsitakse L A P S E H O I D J A T Eelmises Vaba Eestlases" Arv i
Tinitsa retsensiooniRaamatusee- ;. . . V i 1 ria Relva-SS ajaloost" on sattunud arsti^perekonda 3-kuuse lapse j^ ^^^^^ eksitav trkiviga, teises veerus nel- de, 3 - ^ ^ e v a ndalas a h esj^ ^^^ jandas re^s levalt (pUtide alt) " ^ s ^ o h t Eesu^^^^^^^ tuleb lugeda: .,1943. a. oktoobris ^'^^f^^V' saadeti Eesi Brigaad rindele Ne- Olev Maimetsale, te^421-2764. veli (mitte Narva) a l la " .
Mgil Vaba Eestlase" talituses
kaknamber $2r--
AastatelBmine $10.--
olete ja kas kasutate oma maakon- na mustreid. Samuti palume teata- da, kas olete ise valmis modellma esinema vi kannab keegi teme teie rivastust. K u i ei ole kedagi^ teatage oma riietuse suuruse num- ber, et oleks vimalik vastavat modelli leida.. K hrrad saavad ai- data ,,sirkadega" nahkvde val- mistamisel, vi kiavde ja poo- kade kudumisega, mis kenasti kuur bede ja mantlite rde sobivad. Vanastigi kudusid mehed oma k- lavtehnikashobuseohjad ise, eri- ti peiupoiss oma pulmahobusele.
Peaasi ked tle ja kir i teele ksitud andmetega, adress: Ees- ti EtnograafUine Ring Kanadas, c/o mrs. Ene Runge, 7 Benhur Gres. Scarboro, Ont. M I H 1P2, t e l (416) 438-650.
Ene Runge VEtoogr. Eingi juhataja; :
DR. TALVI MAIMETS PEREKONNAARST
1 Cldvererest Rd. Willowdale, tel. 493-7231
alates jaanuarist 1983