VABA EESTLANE neljapeval, 16. detsembril 1982 ~ Thursday December 16, 1982 Nr..94
NR. 1127
Eesti Kergejustikufderatsioo- liis arutati tuleva aasta, kergejusti- ku programmi. Koosolekul kinnita- ti veel linud hooajal pstitatud Eesti rekordid ja valiti aasta pari- mad kergejustiklased: meestest odaviskaja Heino Puuste, naistest Silva Oja, juunioridest Sveii Rein- tk ja Ingrid Pulsty noortest Valter KjiWet ja Merle Kibus. .
Sevastoopolis peeti ametihingu- te spordihingute meistrivistlused j ahilaskmises. Kaevikuraj ai saavu- tas esikoha ehitust ppiv Heikki Jaaiialu, kes tabas 200rst vima- likusit 192. Sama palju sai ka ks venelane, kuid jrgneval lisalsk- misel oli Jaansalu tpsem.
Spordihingu Kalev" juhatus kinnitas lpule judva spordiasta edukaimad 35 alal. 1982. aasta pa- rimaks naissportlaseks nimetati teist aastat jrjest vibulaskur Kers- ti Veer} parimaks meessportlaseks Euroopa Meistrivistluste hbenie- dalimees odaviskes Heino Puuste.
Rostovis peatud N . Liidu kari- kavistlustel ujumises saavutati kaks esikohta, mlemad kompleks- ujumises, 200 m j 400 m saavu- tas Raily v Maalust aegadeks 2.29,74vja 5.19,3. Kolmandaile kohtadele tlid i r i lh Kitsel ja MaiuHerzmnn, esimene ujus 200 m selili ajaga 2.32,51, teine delfii- nis 100 m 1.08,39 ja 200 m 2.28,83. Neljandale kohale tuli TiiM na Toimet, ujudes 50 m kroolis ,29,03. '^-;;v:v
Eesti ujujist tulid teiseks veel 4 X 50 m rinhuliteateujumises Tiia Veske, Nonna Holih, Maiu Her- mann ja Raily Maalst ajaga 2.30,81 .Teine kdit videti ka: lib- likteteujumises ajaga 2.06,45. Kolmanda koha saavutasid selili-^ teateujumises Kristi Jakn^^^T^^^ Kitsel, Katrin Ossip ajaga 2.16,88. Eestlased jid ldarvestuses km- nendaks.
lustest Knoxvilles ja Argo Tamme- me Euroopa juunioride IX uju- mismeistrivistlustest Innsbruckis.
^ Aivi Liiv tuli naiste 400 m kompleksujumises ameeriklannade Sue Heroni, 4.53,92 ja Florence Barkeri, 4.54,26 jrel kolmandaks ajaga 5.00,60.
Argo tammeme lpetas Aust- rias rahvusvaheliste tippvistluste debdi kahekordse Euroopa juu- nioride meistrina. Ta! ujus N ; Liidu meeskonnas esimest vahetust 4x 100 m kui ka 4 x 200 m vabalttea- teujumises. Ta 200 m ajaks m- deti nooruki senisest isiklikust re- kordist le kohne sekundi parem 1.56,93, millega osutus oma mees- konna ; parimaks ujujaks. Tema 1.56,93 oli nii; tugev, et see and- nuks medali k individuaalses 200 m 'Vabaujumises, kus esimeseks tul- nud, venelase D. Suhhonlinovi aeg oli 1.55,79 ja idasakslase U . Dassleril 1.56,04. Ka Tamniemed taheti prast sellise tulemuse saavu- tamist sellele distantsile ujuma panna, aga registreerimisega oli hiljaks jdud. N . Liidu kuldme- dali aeg oli 7.55,64.
Ka 4x100 31^ vabaltteateujumi- ses oli N . Liit ajaga 335,18 esi- mene ja ks yistkoiina ujujist O Argo Tammeme, kelle aeg oma distantsil o l i 54,61. See n 100 m vabaujumises Eesti noorte- rekord (0,29 sek. parem 5 aastat Stukolkini nimel olnud rekordist ja sarnal ajal Eesti meeste kigi aegade neljas tulemus). Stukolkini nimel olev Eesti rekord on 52,66, teine Margus: Kukk 53,06 ja kol- mas Igor Filen 54,3.
T 4~" m m iO m
// li M P 13 H n n B - M 18 19 zo
cZ 23 24 M 26
M 27 28 i l 'HIHt t
29 30 m 32 33 1 :\ 37 1
39 40
42 43 -
OSTKE RMAT
31 MUINASJUTTU JA KOKKUVTE KALEVIPOJAST* $6.95 50 celiti postikulu
SacidcflvdVcibcfl Eestlase tolituses
Pikread;' 1. Kuningas Vanas Testamendis, 6. Eesti riigimees- pastor ja kirjanik, 10. Karl Asti kirjanikunimi, 11. Tisnurkse kolmnurga ks klgedest, 11. Vi- ke tuba,] 13. Kell teatud otstarbeks, 14. Prjantsuse ooperikomponist, 16. Sna he populaarse itaalia
KIKIDEKS KMPLUSTUSTEKS
653-7816
PRANDAME Tallinna Ujumiskoli treeneri Svea Bestermani kaks 15-aastast pilast vistlesid peaaegu heaeg- ll^ l^^ ^wtwsl^ ppejaplte igattlM selt rahvusvahelistel vistlustel. 31 aastat tpraktikat -Ar Aivi Liiv vttis osa varasgisesest Tel. 533-9334 USA ja Liidu ujum^^
VALGUS nr. 9 1982. Evangeel- ses kuukirjas kirjutavad: E. Kiil Jeesu on uks", T. Sjberg^Isik- lik hingede vitmine", H. Viik- holiii Suvepevad Stokholmi skrides", D. Prince Vit kiitus- laiu lbi"/ F. Mahgs vi organisatsioon*', ,,20 aastat ko- dukiriku raadiosaateid", vaimulik luuletus ja lhirtikleid.
August Nielnder, TAKTIKEPI JA RELVAGA. Mlestusi. Vlis- Eesti & EMP, Stokholm 1982. 220 lk: Raamat on ilmunud autori 95. snnipeva puhul. A. Nielnder on jtnud kultuunloosi jlgi muu- sikaelu organiseerijana, koorijuhi- na ja petajana ja tal on oma ainu- laadsest eluteekonnast palju uut ja huvitavat jutustada.
Hugh Page Taylor & Roger James Bender, UNIFORMS, OR- GANIZATION AND HISTORY OF THE WAFFEN-SS, R. James Ben- der Publishing, San Joe 1982, 256 lk. Lehekljed 120230 kirjeldavad 20th Waffen-Grenadier- Division der SS (Estnische Nr. 1) ksusi ja nende tegevust ks vga rohke fotomaterjaliga.
laulu nimes, 18. Putuka vastne, 19. Aug. Gailiti teos, 22. Tuntud pop- laulja, 24. Rdu, ,25. Mitte kinni- ne, 27. poiste muusikas, 29. S- teo palk/ 32. Isiklik asesna, 35. ksiklaiie, 36. Naisenimi, 37; tik- sus suurtkives, 39. India pha jgi, 40. Maailma pikemaid jge- sid, 41. Juurdlev, 42. Mittevajalik toredus, 43. Kihruse vastand;
Pstreadj 1. Kella hlitsus", 2. Allpool, 3. Eesti kunstnik Root- sis, 4. On need, keda tuntakse, 5. Maiustus, 7. Usin, innukas, 8. Tahvel, 9. Elupaik, 12. Talvine spordivahend, 15. Madal koht, 16. Tshehholovakkia suuremaid heli- looj aid, 17. Naisenimi, 20. Pab kalamees, 21. Populaarsete operet- tide autor, .23. Sugulane, 26. Osa Nuk. Liidust, 28;-Truudus, 29. Veeremng, 30. Veerne ala, 31. Jlle, 33. Asustatud kohal, 34. Tu- li tagasi, 37. Lhkuv, (hobuse koh- ta), 38. Rahvastiku juurdekasv.
RISTSNANR. 1126 : . - LAHENDUS ^
Pikread: 4. Rusuv, 7. Varas, 9. Ravel, 11. Hani, 12. Enim, 13. Sead, 14; Osavus, 16. Halle, 17. Aste, 18. Laast, 20. Karu, 23. Al- pid, 26. Murdma, 29. Rool, 30. V i - ro, 31. Avus, 32. Kenad, 33. Pit- ka, 34. Uudis.
MAARJAMAA kirjastusel ilmunud raamcatud mgil Vaba Eestlase talituses
Jri IJlQotsa nEesaste lepingud vmste^^ sajandil" - - - - -_ - - . - - : - . - -___-_ .___ . . . . . . . . 2JtO Uku Maasing Mdo Toonela jeltt" 5^ 5
wPridelePyydes" 4.2 ,,poefty estoni" eesti luale antoloogia itaalia keeles 6,3 Kalju Lepik Death has a Child's Eyes 4.30 Salasoo ja Salo VlisiEesti perioodika 2.7 V. Salo - Riik ja kirikud 2J0 Anfiihrnng zu der EtnischenSprach (Esimene katso Sdsti keele granunatika ja snaraamatn koostami- seks H. Stahli sulest aastal 1 6 3 7 ) ,7 Reedik Willem Wilmanni Valmid" 2.70 H. Salu Eesti vanem k i r j a n d u s 2 . 7 0 Blaise Pascal --Mtted - - - - - - -------------^ 2,10 Antonio Possevino Kiri Mantoya hertsogimioile 2,10 Arno Vihalemma Kunstnik eesti kirjanduses - 211 Aarand Roos Juutide kuningas Tallinnas 6 4 0 nona Laaman ^ ks sna kerge haigus (luuletused) 5.50
ILMUS:
LIMBERG
EEST
Is 1. Susi, 2. Kures, 3. Vahel, 4. Rndel, 5. Vana, 6. Re- mus, 8. Raal, 10. Viva, 13. Sadam, 14. Osaka, 15. Stiil, 19. Tarvis, 21. Ruven, 22. Urin, 24. Lout, 25. Poska, 27. Drau, 28. Mdus, 31. Apis.
Sesti Vabariigi sjajudude organisatsioon ja juhtkond.
'1
leiab seltefit r&amatust 1028 nime, keda lagedes tekUb ksimas: koha nad n JfiSnod? Kidgl mal nelsi on oma malie teekonna Hpetanud Wsox, on aBMtiis bftvliieuid koos Kectt riiklka iseseisvusega. Selles raamatus on tohat meie sSjameet-
test leidnud sel ysfl togasikoldllkkn meenatast
Hind $18.00 piuss saatekulu 70 centi MGIL VABA EESTLASE tALWUSES
kiidetud nukogude vabariiki, kus tlisel nii mnus olevat elada. Need poolsada tuhat Eesti optanti
kes prast kodumaa-
Niiiid, kus Eesti valitsus iseda tstust koondama hakkas, seejuu- res tliskonna huve palju ettevaat- likumalt ksitades kui sarnastel juhtudel Nukogude Venemaal vii- siks, ehitasid enamlased sellele ko- gu oma eestivastase kihutust linntQliste seas: Eesti olevat pankrotis, ainult Nukogude Vene- maa suutvat Tallinna tstust jalu- le aidata.
Nukogude Venemaa listami- ses ulatuvad enamlased nendesa- made kurioosumiteni nagu Eesti mhategemiseski. Kuna propagan- damaterjal Verie keskustest saadak- se, kus see lhtaegu nii Euroopa tliste bolsheviseerimiseks kui kapitalistidest-kntsessionaride , juurdemeelitamiseks valmistatakse, siis ajab Eesti enamlane pahatihti '.mlemad matei*jlid segi ja kiidab
Vene kommunismi viduks seda, mis ieti kapitalistliku' nepi" edii- sammuna meldud.
Kuiia enamlastel nii Eesti suur- tstuse koondamise iged phju- sed, kui ka teline majanduslik vi- letsus Nukogude Venemaal hsti teada, Icannab nende kihutust puhtal kujul organiseeritud kelmu- se (nn. haiiejahi) laadi (nagu see oli omal ajal teataval patenteeritud prahi mitamisel Lodzi aferistide poolt). Isegi Tallinna vabrikutli- ne, kes tpuuduse tttu Oma meelekibedust enamlaste poolt hletades avaldab, ei ole siiski nii naiivne, et seda enamlaste Vene- maa listamist usuks: kui ta vlja rndab td otsima, siis lheb kaugele Amerikasse, Kanadasse, Brasiiliasse, Austraaliasse, kuid su- gugi mitte siiasamasse piiri taha,
igast seltskohnakihist, rahutegemist Venemaal le tagasi prdusid, on tetruud teated Vene kommunismi lbikuk- kumisest Eesti rahva seas jiii laialt levitanud, et kski kihutust selle vastu ei kni.
Et kihutustl laiemates ra:hvar hulkades oli vhe edu, pandi roh- kem rhku ksikute aktiivsemate isikute juurdetmbamisele, seda enam, et enamlaste eneste tegelasi juhid ise vga amietuks pidasid. Enamlaste eneste snade jrgi oli nende esindajate lesandeks riigi- ja omavalitsuse asutustes mitte po- sitiivne t, vaid nende ; asutuste lhkumine kihutuse, obstruktsiooni ja skandaalide lbi. Kuid sellegagi ei saadud hakkama. Kommumstiik Riigikogu rhm ei saanud pranda A alt ettekirjutatud kihutusknede hi^hveerimisegagi hakkama, mil- leprast rhma koosseisu keskko- mitee poolt mitmel puhul hvarda- ti revideerimisele vtta.
(115 kommunisti protsessil 1922 maikuus esitati Riigikogu komm. rhma sekretri P. Raudsepa ise- loomustused rhma liikmetest, mis naljakast laadist hoolimata siiski tele vastasid: Alliks6 kige terasem ja ak- tiivsem, teiste seas nagu a ja o, kuid ilma hariduseta j halva mee^ lespidamisega; tidab kske masin- likult.
Vanja vaiksem mees, kuid suudab rohkem mtelda, peab meeles ja ei vaja alati tagantlkka- mist. Kommunismist teab vga v- he, sest et peaaegu midagi ei loe.
/Soans klbaks kstriks; et te- ma ktte htegi teaduslikku raa-
matut pole juhtunud, kujutab kom- munismi endale ette kui mnda phadust. Ettekirjutatud knesid ei suuda kunagi phe ppida,_ olgugi et tal muud tegemist pole; sellep- rast tulevat,tema kned Riigikogus ikka viletsad vlja.
Laekahoidja Santa olla mees, kes ainult ksinda kneleb, aga kus kaks ehk kohn koos, seal suud lahti ei tee. Seeprast ei kirjutata temale ldse Riigikogusse .knesid, kaasa.
R.einbefg ei oska mingi aine le knelda, peale oma mullikate, kes tema Riigikogusse astumise tttu peremeheta jnqd.")
helt poolt nende isandate kir- jaoskamatus, teiselt poolt mratu iseteadvus, mis iseend ainukeseks Eesti rahva kutsutud ja seatud va- litsejaks luges, kuna teisi inimes- tekski ei arvatud, Riigikogus pidasid nad end kui krtsis leval, see igapevane vastuolu pakkus Riigikogu istungitel alalist nalja. Eesti kommunismi vrreldi sna tabavalt halvasti lavastatud opere- tiga: Vrsilt laenatud aine, iriis vraste olude kohaselt lbitta- tud: palgatud nitlejad hes vik- se hulga statistidega, kes. kommu- nistideks ja iseseisvateks sotsialisti- deks riietatuna nitelaval sisse ja vlja kies rahvast peavad kujuta- ma; prandaalune ettetleja, keda publiku sihne eest hoolega varjata, ptakse, kuid kelle hlekaja siis- ki htelugu kuulajate ruumi ula- tub, nagu ikka provintsi teatris, kus nitlejad prmugi oma osa ei oska, vaid ettetlejat kuulatavad^ et siis valepaatosega tema snu korrata; selle kige juurde reklaa- mi-lendlehekesed,' mis kmne-tu- handelistest hulkadest ^ kriiskaval toonil hooplevadj nii ngigi
vlja partei, kes Eesti ja kogu maailma elu lubas, uueks luua.
Poolkirjaoskamatute ksikutega oli vga raske lbi saada ja selle- prast vaatasid prandaalused ju- hid mber, kust saaKs parteisse uut verd". Head juhust mitte ai- nult tegelaste, vaid ka legaalse po- liitilise orgaiiisatsiooni levtmi- seks pakkus iseseisvate sotsialisti- de partei.
See partei oli juba algusest peale olnud vga kikuv (esmalt olid te- ma juhid Vene sotsiaal-revolutsio- nride erakonnas; siis moodusta- sid nad hes enamlastega nuko- gude valitsuse Eestis, et varsti oma allkirjad Eesti iseseisvuse deklarat- sioonile anda). Kui Vabadussjas kommunistlik partei illegaalseks muutus, nihkusid iseseisvad sotsia- listid ikka rohkem enamlaste le- gaalseiks asetitjaiks. 1921 tunnis- tas ises. sotsialistide keskkomitee kominterni phimtted osaliselt omaks ja (nagu ^Paul Raudsepalt leitud kirjadest nha) kis enam- laste palvel, et need talle ,,natuke raha laenaks".
1922 jaanuaris hakkasid kigi maade kommunistid kominterni et- tekirjutusel hist verinnet'V sobi- tama sotsialistlike parteidega, et neilt nende liikmeid Jela. Ka Eesti kommunistid seadsid seks ru- tuga kokku 12 nudmist, mida Tallinna ametihingute kesknuko- gus lasti hletada. (Alles siis tea- tasid nad teistele sotsiahstlikele parteidele, juurde lisades, et neid enam ei vi parandada, vaid v^ib ainult toetada.).
Uut kava ei vtnud keegi tsi- selt. Ainult iseseisvad sotsialistid vaidlesid sellele vastu, eriti parun- liku 5-nda punkti oss:Misate tkeldamine seisma!" Enamlaste
intriigidega lks neil aga korda ise- seisvate sotsialistide partei hes suurema hulga liikmetega le vt- ta. , ^ ^
See partei oli juba pikemat aega lbirkimisi pidanud, et teda ko-| minterni vastu Vetaks, kuid palu^ endale teatavat autonoomiat, et oma legaalsust mitte hdaohtu saa- ta, ega tahtnud seeprast vastu vt^ ta komniterni 21 tingimust, kus nuti tielikku allumist pranda- 'alusele kommunistlikule keskusele.
Kuna lbirkimised kisid, olid enamlased vimaluse nutanud oma mehi iseseisvate parteisse sis^ se tuua. Kuna iseseisvatest enes- test osa ennegi oli kommunistlike kalduvustega, siis oli enamlaste kes varsti enamus. 1922 aprilli kongressil valis see enamus partei juhatuse mber, kihutas senised paindlikud juhid" parteist vlja, tegi iseseisvate partei enamlaste legaalseks organisatsiooniks ja muiitis partei nimegi ra:Eesti- maa trahva. parteiks", niisa- ma, nagu see hteaegu ka Soomes sndis.