Nr. 60 V A B A E E S T L A N E neljapeval, 13. augustil 1987 ~ Thursday, August 13, 1987 Lk. 5
Lugejakiri
ETTEPANEK:
l E P a j a l 1972 ti buss Rootsi eestlasi Toronto Eesti Maja^ ette. Palju kohapealseid rahvuskaaslasi oli neid vastu vtmas. ks saabunu ksis, kas ma tema venda tunnen vastuvtjate' hulgas. Kah- juks ei tundnud. Siis tuli teine rohkem rritatud mees meie juurde j a ksis, kas ma midagi ta venna saabumisest tean 1 tles ka nime; Siis selguski, et mehed olid ise vennad. Langesid ksteisele kaela. Vabandasid, et fotode jrgi oli olnud raske ksteist ra tunda, sest aeg oli nende vlimust palju muutnud.
Nagu aeg on muutnud meie ki- kide vlimust, nii on ta muutnud ka meie sisemist mttemaailma, j a seda erinevate v l i s t e m i l - jtingimuste tttu. Uued plv- konnad on vrsil les kasvanud. Asukohamaade mjutuste tttu on kergesti ratuntav U S A , Kanada, Rootsi, Austraalia, Saksamaa ja Inglismaa eestlane. K y i inimene kartusest snu valib ja aegajalt kiiresti pead prab tagakndijate kindlakstegemiseks, ka siis teame, millisest eestlasest on jut- tu. Erinevused ulatuvad marueest- lastest nendeni, kellede rahvus- likust mtlemisest mi^ diagi jrele ei ole jnud. Aga erinevustes, nagu teadmised, kogemused ja ettevt- l ikkus, seineb meie rikkus, millele ehitame eestlust. Lokaal- sel eesti ajakirjandusel on selles eluvitluses rmiselt suur tht- sus.
Geograafilise paiknemisega seotud eesti elu arengule on ka teine, asukoha maade eesti hiskondi lbiv inimeste erilistele huvidele toetuv arengusuund, mi l l e s v l i s e k s p i i r i k s on globaalne eestlus. Selles on tegu- riteks kultuur, kirjandus, kunst, usk, poliitika, noorso|0 suunamine ja kasvatamine, naislus, s- javeteranide ja metsalikoolide tegevus jne. Neiks otstarbeiks on vlja kujunenud teatud huvir- ingkonnad, milliseid isidestavad peamiselt vastavad ajakirjad.
Kui palju ajalehti ja ajakirju peaks ks hstiinformeeritud eest- lane tellima ja lugema? ks USA-s , Lakewoodi liivarannal rahvuslikke ksimusi arutav mees tles hiljuti pris hinge phjast: , ,Minul oa vaid j X tundi aega lugemiseks. >Mul ei ole mahti kikide perioodikate jaoks, kuigi mul nende tellimiseks raha on. Selleprast olen otsustanud mitme eesti publikatsiooni tellimise lpe- tada." Tema argurtient on, et kui oled ht ajalehte lugemd. siis oled nagu kiki ugenud. Liiga vhe on neis muud lugemismater- jal i , mis igustaks rohkemate lehtede tellimist. Ajakirjadega on nii, et mned on keskprasele ini- mesele liiga detailidesse tungivad, teenivad kitsamaid gpppe vi siis kultiveerivad ainult teatud vaate- punkti. Leiad hel vi kaks artiklit pilgu lelibistamiseks ning paned ra. Inimeste huvidesicaala on eri- nev ja lai.
Eks igal publikatsioonil ole oma vajadus, eluigus ja kindel luge- jaskond, kuid samal ajal rgime globaalsest eestlusest, koostst, suurtest mtetest ja nende teosta- misest ilma, et meil oleks hist foorumit kirjasna nol enesevl-
jendamiseks, mis ulatuks eestlas- teni igas maailmanurgas. Kui see meil oleks, saaks leststetud k- simustele ka lemaailmselt rea- geerida. See on rmiselt thtis. Kui ' kolumnistid kirjutaks asju erinevalt ja ksteisele vastuki- valtki, eks seegi pane lugejaid as- jade le sgavamalt mtlema. Probleemidest pole meil ka puudu. Neile tuleb lahendusi leida.
Ontario valitsuse kuuiutus
Mis viks olla selline vabade eestlaste hine foorum? Ole- masolevad ajalehed heskoos! Iga teadlik eestlane tellib kohapealset eesti lehte. Tehniliselt poleks see mingi probleem, et teatud sgava- masisulised vaatlused ja analsid ilmuksid eriosakonnana kikides lehtedes vi siis hes iga maa lehes. Kui globaalse eestluse leheklg vi kljed on kusagil tr- kivalmis seatud, vivad ratm- bed juba rnnata lehtede toimeta- jate laudadele trkiks. Nimekate inimeste sidumisega globaalse periskoobiga saab iga leht vaid sisukamaks muutuda ja see ei to- hiks ka kuidagi nende majandus- likku kandepinda vhendada.
Ksimus on, kus selliseid glo- baalseid foorumeid toimetada ja kuidas leida erinevaid elu- ja tegevussektoreid vaatlevaid kirju- tajaid. Ka see ei tohiks olla raskus, sest meil on suurte
:9
Ministry ofGommunity and Social Services
vimetega inimesi kllalt. Suurem osa neist ongi juba ajalehtedega seotud; Ku i asi kima hakkaks, tuleb sulemehi ise juurde. Meie rahvusgruppide laialipaisatuse olukorras on meldav erinumbrite toimetamine ka erinevates kohta- des, et teatud maa vi maailma osas toimuvale tegevusele vi arendatavale ainevallale suuremat thelepanu omistada. Niteks V EP vi Esto puhul Melbournes 1988/89 oleks phjust Austraali- at ja meie hist kokkutulekut kll mitmel korral vaadelda ka glo- baalsel lehekljel.
Ni i siis mis on eesdaste ja ajalehtede ldine reaktsioon? Kas lehed trkiksid needki ra, et ldse midagi juhtuma saaks hakata?
R O B E R T K R E E M
HING EESH TULEVIK Heritage Future Society
hing kutsub iisk
ja aadress- _ "^^ ""'^ 766-5107.
Kinkige snnipevaks
i^ EIE VALMISTAME Peod, pulmad, matused
TIIU ROISER - . 492-7614; 485-9886
Mitte kik adopteeritud lapsed soovivad teada, kes nende pris-vanemad on.
Aga neile, kes soovivad teada, vastava' ' informatsiooni leidmine on olnud raske ja sageli lpptulemused mitte-rahuldavad.
Samasugune ^)lukord kehtib vanemate, vanavanemate, vendade ja dede kohta, kes otsivad aastaid varem adopteerimisele antud last.
6. juulil, 1987. a. tehtud muudatused adopteerimise seadustes on muutnud adopteerimisega seotud informatsiooni hankimise protseduuri.
Mitte-identifitseeritavat informat- siooni, kui seda on olemas, niteks pris- vanemate tagaphja vi nende arsti ajalugu, antakse tiskasvanud (18. a. vi vanem) ad(>i)teeritud isikutele, kui nad seda nuavad. Samuti antakse mitte - identifit- seeritavat informatsiooni adopteeriva perekonna kohta adopteeritud lapse pris- sugulastele kui nad seda nuavad.
Informatsiooni, mis identifitseeriks tiskasvanud ad()j)teeritud last vi lapse pris-sugulast antakse vlja ainult, kui mlemad pooled vabatahtlikult annavad (miaiiimecl A(l()i)ti()nl)isc*l()sure Register isse ja annavad nusolekuoma nimede avaldamiseks. Vanemate nusolek, kes on lapsc^ adopteeriad, ei ole vajalik.
Kui |)ris-sugulased ei ole endid : registreerinud Adoption Disclosure Registei'ls, siis tiskasvanud ado])teeritud laps vib |)alu(lanen(l(^ les ()tsiniist. le- sotsimine toimul) tieliku konfklentsiaal- susega. Kuii)ris-sugulasi leitakse, nemad vivad keelduda oma nimede avaldamisest.
Seisukohad ja eriarvamused seoses adopteeiHud laste j nende piis-sugulaste nimede avaldamisega on mitmesugused ja tihti komplitseeritud, mille tttu valitsus pakub vastavatele isikutele teadlikku nu. Informatsiooni saamine vibolla aegavttev, sest paljud on avaklanud soovi sellise informatsiocmi saamiseks.