.-V
t k . : 2^ VABA EESTLANE teisipeval, 21. detsembril 1982 - Tuesday, December 21, 1982 ..95
: VABADE EESTLASTE HLEKANDJA
ABAE8TLANi VUAANDJA: O/ Vaba Eestlane, 1955 Leslie St, Don Mills,
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMTUSE K O L L E E G I U M : Karl Arro, Heino Je, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISff lNNAD Kanadas: aastas $48., poolaastas $2 ja veerandaastas $14.
TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $58., aastas $31.ja veerandaastas $16.
Aadressi muudatus 50 c.  ksiknumbri hind 60 c.
Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1954 Leslie St. Bon Mills, Ont. M3B 2M3
iniilllllilllllllillliillilllllllilllllllill^
N. Liidu ja hendriikide vahe- tenoliselt viMuIe sjave ja lie suhete jahenemine on toonud kaitseminister Dmitri Ustinovi toe- paratmatult kaasa tagasilke m- tusel, mis sunnib teda BrezhnevI lemate maade kaubavahetuses ja eeskujul riigi ldtulust 14 protsenti majanduslikes vahekordades, mis Mvesteerima^ ^^ ^^ ^^ r^ ^ Selle kulmineerusid president Reagani summa k ^ vib ohustada ajutises sanktsioonide ffakeridami- Aiidropovi vahekordi sjave ja !es li- ja gaiasijnahtmestikii varus^ K G B juhtidega ning luua eeWMsi tiise ja tehnoloogia miiiimise takis- tema lahgemisdcs. tainiseks N. Liitu. President Rea- Sellest vaatlusest vib jreldadsi gani plaanis on avaldada N . L i i - ainult i iht kommunistlik majan- dule majanduslike suhete katkesta- dussteem on jrjekordselt suur- misega survet poliitiliste kontsessi- tes ralskustes, vibolla isegi kige oonide saavutamiseks ning tmma- raskemas olukorras oma eksistent- ta seUe akteiooniga kapsa ka si vltel. Radikaalsemate muuda- liitlasrke, mis annaks seUeleiiur- tuste tegemine ei tule kne alla, vele suuremat kaalu ja judu, eriti kuna see vib kaasa tuua ettenge- , sellistes olukordades koi Lne- raatuid tagajrgi |a kogu ssteemi Euroopa riigid tttavad Moskvat kokkuvarisemise. Ainsaks pe- abistama ja neid liinkasid faitinaj^ teeks praegusest ummikast v ^ a mi!s tekivad hendriikide majan- psemiseks on lnemaaOma ma- duslike sanktsioonide tulemusena, janduslik abi. J a selles suunas t-
Preident Reagani kalkulatsioo- noliselt aS^ md baseeruvad kahtlemata kindla- kuna lnes on pandud suured. tel alustel ja igetdeel(ustel,k-jud^^^^^l^ detente poliitika na N. Liidu majandus on praegu uuesti ellu ratamiseks ning Ni O i - sellises armetus olukorras, et vene- dle ja teistele kommunistlikele r-^ lased vajavad hdasti jnemaail- kidele tehUfldogia, vabrikute sisse- ma abi vee peal p!simiseks ja oma seadete ja krediitide andmiseks, surverezhmi silitamiseks. Olu- Lane-Europa juhtide hoiak korra tsidust kriipsutab eriti alla nitab, et lneriigid on valmis ye- kommunistliku partei uue peasek- nelastele seda Inajandulslikku toe- retri ja N. Ldu juhi Juri Aridro- tust lubama ja seda mitte ainult povi suusnaline lkitus partei ritegemise huvides, vaid ka seUes keskkomiteele, milles suurem osa ndsas lootuses^ et sbralikud side- oli phendatud riigi majanduslikele med Moskyaga aitavad ra hoida probleemidele ja igapevades elujs kolmanda maailmasja ohu. esinevatele vrnhetele. hendriikide president Reagan
ndropov atakeeris brokraa- vitleb elle tendentsi vastu kigi tiat, korruptsiooni, laiskust, apaat- keprast olevate jududega, kuid sust ja raiskamist, mis tema arva- surve venelastega kte kokkulmi- ses on suuremateks ja olulisema- sek^ suureneb pidevalt. Detente teks nukogude majanduselu areri- pooldajad ja rimehed kalkuleeri- gu pidurdajateks. Ta kne oli bei- vad, et hendriikide kompand ies mjttes suureks llatuseks, et kaotasid Siberi gaasijuhtmestiki] Andrppov pole kunagi olnud tegev ehitamise keelu alla panemisega nukogude majanduslikus' sektoris 2,2 miljardi doUri ulatuses telli- l ing kolhoosid ja vabrikud on oi- misL Mned hendriikide vlis- nud kaugel tema tegevuspiirkon- kaubanduse eksperdid leiavad ise- mast,
Paljud Vaba Eestlase^^'lugeja- test mletavad kindlasti, milliseid gedaid protestihli kostis Mosk- vast, kui hendriikide lennuvgi hvitas Vietnamis kemikaalidega dzhungleid, kus Phja-Vietnamist lunasse saadetud kommunistliku larmee ksused endid varjasid ning uuteks operatsioonideks etteval- mistusi tegid. See keemUine sda ei olnud plaanitsetud inimju ja elavate olevuste hvitamiseks, vaid tiheda taimestiku hrendamiseks, et vtta punastelt varjupaiga soe- tamise vimalusi.
Kuid N . Liit ei lepi Afganistanis Ja teistes piirkondades, kuhu ta oma harali aetud srmed on siru- tanud, selUse piiratud keemise sjaga, vaid on hakanud kasutama inimelusid hvitavaid kemikaale;. Viteid selle kohta esitab hend- rkide vlisministeerium, kes oma esmdajate kaudu Liitunud Rahvas- te Organisatsioonis kinnitab, et selliseid hvitavaid ja rahvusvahe- liste kokkulepetega keelustatud s- dimisvahendeid kasutavad venela- sed eritij ohtralt Afganistanis) kus nad sealsete vabadusvitlejata visa ja ennastsalgava, vastupanu tttu ei suuda kogu maad okupeerida
hendriikides, Georgetownl uUkooU juure demograafia ekspert Murray Feshbach judis ning on sattimud raskesse olukor- hiljuti oma vastava uurimuretiilemusenajreldusde,^ N . Liitu tule- da, mis vib lppeda suure pres- vikus tkte Ja relvakandjate nappus. hendriikide ajakirjanik Ben Wattenberg viib oma kirjutises, mis tzhikaotusega N. Liidule, ilmus hiljuti ajalehes ,,Washingt(m Post", selle kallaku hendusse sndimuse ksimusega hendriikides hendriikide esmdajad esitasid ja immigratsiooni-alase seaduseelnuga, mis tuleb peatselt^ ^^ ^M Kongressi Esinda jatekpjas.
Cantate Bomino julukontserdil esinemas Peetri kirikus, ees koorijuht dr, E. Toi. Foto: Vaba Eestlane
Murray Feshbach, xkes on uuri- selt muhameedlased, kes ldiselt samaaegselt suureneb pidevalt too- nud N . Liidu rahvastikku kolm- venelasi k hsti ei salli. Fesh- tajate arv Kesk-Aasia aladel. Sama kmmend aastat, tleb lhidalt, cc bach juhib loomulikult thelepanu nhe oh ilmne ka sjave osas. , Nuk. Liidus hakkab tekkima ve- sellele, et venelased moodustavad nelaste nappus. Nj^elt on viljaku- endiselt^ ^52 protsenti N . Liidu ela- se mr venelannade osas Nuk. nikkonnt! Slaavi vabariigid, kuhu Liidus 1,9 last naise kohta, mida ei kuulu mitte ainult venelased, tuleb nimetada negatiivseks m- vaid ka 50 miljonit ukrainlast, an-
Aastaks 2000 on N . Ldu sja- ves mittevenelased enamuses  moodustades koosseisust.
56 protsenti selle
oma sdistused paljude intervjuu- de phjal, mis on tehtud Afganis- tanis Ja Kagu-Aasia maades, kus Kreml on jalule upitanud kommu- nistid, kes vitlevad meeleheitlikult oma vimupositsioonide silitami- seks antikommunistliku enamuse vastu, hendriikide sjaliste ju- dude arstiteadusliku keskuse eks- pert dr. Sharon Watson mainib, et
r i n , . . , , J  o ^ ^ T ^ T T - J 1. kogutud andmete ja informatsiooni raks, kuna.seUe kestmine puhul navad 72 protsenti N . Ludu rahva- Seda kike muudab veelgi terava- kohaselt kasutavad venelased oma mone aastak^^^^ 1 . maks uskumatuna tunduv nhe, vastaste hvitamiseks uut mrkai- uldine elanike arv. Samaaegselt Ori A^^taks 2000 on^,aga venelased millele. Lnes on pratud ainult ^et mle rakendamisel on .kolm- aga Nuk. Liidu-Kek-A^^^^^^^ ^aUaku kestmise puhul pealiskaudset thelepanu.,,m tavad" tagajrjed Uue toksuni tar- del, kus elavad kirgiisid, tadzhi- juba N . Liidus vhemuses, moodus- suremus N . Liidu hakamid su- vitamisele vtmisega mrvati ni- kid, turkmeenid ja usbekid, vja- tdes umbes 47 protsenti eh^^ vgagi jud'sal kuse mr Umbes viis last nais^/konnast. Tkte puudus esineb Ju- mral. 1964j.i aastal oli see 6 9 tu- kohta. Kesk-Aasia osas tuleb aga ba praegu. Tliste arvu vhenemi- hande kohta, nd aga 10,3. Flesl - veel mrkida mningaid olulisi t- ne Venemaa osas hakkab kujune- bach tleb et see on suurel m- siasju. Sealsed elanikud on peami- ma ha tsisemaks, kusjuures aga j-^j tingitud alkoholismist, mis ta-
teks mdunud septembris Afga- nistani pealinna Kabuli lhedal 73 inimest, kelledest 13 olid lapsed.
Laoses, Kambodzha piiri lhedal asuvates klades, on kommunistid
bab eriti massiselt noori venelas- kasutanud oma vastaste vastupanu test mehi, jttes seejuures alkoho- murdmiseks mstilist koUast tuge- list hoiduvad muhameedlased puu- ya mrgise iseloomuga pulbrit, tmata. , mis on aUa heidetud lennukitelt
Olles tutvustanud neid Feshbachi ja toonud paljudele kohalikele ela- levaates esiletoodud fakte, kirju- nikele surma, tab ajakirjanik Wattenberg edasi: Liitunud Rahvaste Organisatsi- See kik peaks huvitama hend- oon on ritanud Afganistani ja riiikide Kongressi, Esindajatekoda Laosesse oma ekspertide saamist,  sest ka Ameerikal on negatiivne et uurida ja analsida phjalikult viljakuse mr - umbes niisama kemikaalide kasutamist inimeste madal kui venelastel. Ameerikal hvitamiseks, kuid kommunistli- on aga salajane relv, mis vimal- j^ ud vimud ei ole andnud neile dab rahvaarvu judsat kasvu, kuna sissesiduluba, hendriigid on nd vastandma N. Liidule tahavad hakanud avaldama maailmaorga- siia meelsasti tulla sisserndajad nisatsiooni peasekretrile survet, et teistest maadest. Pealegi ei tunne see vtaks abinud tarvitusele uu- etnilised grupid Ameerikas end rimismeeskondade saatmiseks nen- mingite ikestatud rahvastena, kes desse piirkondadesse, kust tulevad igatsevad vabadust, vaid nendest kaebused keemUiste relvade kasu- tulevad head ja rahulolevad koda- tamise kohta, nikd.''
Kui ei olnuks kodusdasid, vlja- Vljavaated positiivsete tagajr- puhastamisi, epideemiaid, sdasid' ^ede saavutamiseks on siiski vga ja kulakute likvideerimist,
oleks N . Liidu rahvaarv praegu- sest umbes 200 mUJoni vrra suu-
\ rem.:-.
mis on piirdunud peamiselt gi, et maaUma majanduskriisi s- le s^daluureorganlte juht!- venemisega on hdavajalik hend-
miSega ning kommunistliku rezhii- riikide ja N . Liidu ksteisele lahe- n i vastu blt tstnud isikute aju- nemine majanduslikul ial, kusjuE- tise vi jdava krvldamisegau res ameerika suurtstustele oleks Kuid salaluure ja ppiiitilise polit- eriti teretulnud venelaste vanista- sei juhi positsioonil olles jooksis mine vabrikute teisseseadetega, Andropovi tlauale kahtleniata Kaubavahetuse elustamise pool- palju ksikasjalist informatsiooni dajad lnes vaatavad leolevaM nukogude igapevaise elo ja sio president Reagaimi pingutustele ve- kemi puuduste ja probleemide nelastele majandusliku abi andmise kohta^ mille tagajrjel Andropov piiramiseks. Nad vidavad, et d<e-
^ n paremini N . Liidu eluga kursis tente ei takistanud venelasi o b kui seda olidl Breshnev ja tema ka" patsionivgede saatmiseks Afga- marilja. ni!stani,kmd samal ajal ei
Kahtlemata on ALudropovil vi- majanduslike sanktsioonide raken- malik suurendada tdistsiplhi ja d a m i n e N . L  vastu ja Moskvsi pigistada tlistelt ja kolhoosnikelt l boikoteerimine vlja suuremat tpanust, kuid ta punaameed Afganistanist lalikD- ei suuda muuta nukogude sstee- ma. See vmane vide figureerib mi philist tsentraliseeritud ja b- lnemaailma ajakiijanduses pide- rokraatlikkis struktuuri, mis ei an- vait kuid toetub vga nrkadele na vimalusi detsentraliseerimiseks alustele. Oleks testi naiivne arva- ja eraalgatuseks, kmia isellised ra- ta, et Moskva reageerib Ikoheselt dikaalsed muudatused vivad kaa- lnemaailmas N. Ldu vastu ira- sa tuua kigu komminiistliku Iss- kendatiid repres^saalidele. Ta ei tee teemi lagunemise. Peale kige muu seda kunagi nmg ei saagi seda te- ei saa imastadaij et  Androppv tiiiM ha juba. ma irahviasvalielBse  pres^
nigelad ja piiratud. Ja seda sel lihtsal phjusel, et praeguse korra kohaselt allub keemiasja uurimi- ne Liitunud Rahvaste Organisatsi- ooni Desarmeerimise Keskusele,
Mdukalt ekspansionistliku im- ^ esimeheks pole keegi muu S . , V w . - 1  ; - 1. ;migratsioonipomtikaga saavad ^ ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ ^
Ontario rahva ]a vaht,se nnnel oirmuUe suurek^.rmuks^ ^ jda tuge- A. Ustm, kes.on htlasi maaUma- saau teie lugejaile saata oma soojemad tervitused eeloleval phade ^^^^^ mjukaks vimeliseks "^ P"*^ *^^ *"^ peasekretri ase-
;hooaJal.'\:V v ;^y..^^^ \ ' J^^^J^'- . ^ , , ,  ^ '  A . , kaitsema meie Vrtusi tnapeva f<Ja. Tundub, ^ et venelase^^
See on aeg, mil me tuleme kokku perekondade j a spradega, et ^^j^^^^^ ^^^^^j^^g _ j^ g^ ^^ -^ ^ ^j^j^^^^ tenagelikult kodc augud kinni top- leida rahukku hetke, lubadusi ja head tahet, et saada julgustust ar- ^^^^ Wattenberg oma kirjuti- P^""^' ^^^^^ vajaduse puhul
ses ajalehes Washington Post" ja matuse ja vrdsuse phiprintsiipidest, mis on meie ldiseks prandiks. Kui me tabame selle vai^^^ S S  ^ e t  e o ^ ^
ja ^onmstust, naidakein siis J^ niis g^^^^^amiseks tuleks hendr- iseloomustavad seda hooaega, ^oiks kesta meie rahutus maailmas 3 kide vravad sisserndajae mp- tuua rahu maa peale ning siduda inimesi vendlusega.
Ma tahan avaldada tnu kige eest, mis te olete andnud aasta jooksul Kanada tugevdamiseks ja meie amulaadse mitmeklgsie p- randi rikastamiseks. Minu parimad soovid, et teie Ja teie armsad viksid pMtseda rmsaid juiphi Ja edukat uusaastat.
dukalt, kuid sski senisest suure- mal mral avada.
e keskus Mnchenis 25-aastane
kanda viks karata.
Suur rmgkUc ja otsimisperiood Ontario hariduselu juhtimisel uu- tele alustele on lppenud ning noorte petajad ning neile eluteele vajaliku vaimse ja oskusliku pagasi andjad on judnud' umbes samasse punkti tagasi, kus nad olid 1960- nendatel aastatel enne suurte re- formide kehtestamist.
Mnchenis tegutsev Haus der Teataval mral on see kumma- Begegnung", mis on kultuuritemp- l^igi ultraliberaalsete re- liks mittesaksa pgenikele, thistas^^''"^^^ rakendaja ja hariduselu 6. septembril oma 25. a. juubelit, korraldamise novaator keskkooli- Selles majas on toimunud ka on praegune Ontario peaminis-
; Mncheni eesaste - kultuurilised ^ [ provintsi konservatvide mi mkendamiseks ja kommiimismi ritused ja koosviibimised. Juubeli 5""* Wliam Davis, kes enne pea- ajaloo kolikambrisse heitmiseks, puhul vljaantud brosWiiiris tervi- T"^^^ kohale^ tusmist Juhtis Iniid lne nealhmadest kostvad tavad j ^ vristavad ' juubilari "^^^^ s^ ^n tmoj ian^ ^ f^^^^Tf^. f^^V Baieri riigiminister Fritz Pirkl, P^?fg^ ^"^"o haridusminister malbed ja lephkudtoomdlasevad^^^.^^^ Bette Stephenson tegi sja teata- oletada, et vabas maaihnas puudub j Maurer RO Pgenikeicomissa- vakd, et provmtsi haridusssteem
. ksmeel Moskvale jrelandliku po- riaadi esindaja V . Brink-Petersenr
tieHkult tunda andma v  i ^ ^ iSol^i^T" les aastate jrele. : ^ ^ ^ ^ taas rakendamisele. Nende
Praegu oleks ajaloone moment ku i ^ ^ ^ kuulub eestlaste esindajana Ulla tekspidamiste tuumaks sellise mjandutelto surveprgraia ' ; '. K . A . /Rhrchne^^ . , .(Jrg lk. 3)
tiizhi. panssi, iviapneusimte sine abinude rakendamine N . Lt^wa vastu ei ole he vi kabepev?^ projekt vaid pikemaajaline plija Kkult lbikaalutud programm, mii- le tagajijed hakkavad R Liidus
Nr. 95
RcccJJ
LUiri Kastf l heim, gakoorl klalisi Uno K| na Mi l
La 11 jj POMA liskoohl TUS
lU'(Hi| V A N A T E E N l I vad 01^ ta ja, Sij
L a i i i l TA-JU1
Pluj liskeclil TE,ENi  PhiM M E K l J l T E E M
. K i r i kl nias.piiJ
LEEI R E S E 9. jaani gistrcel telefoni ajal.
PE] ka nt sol peviti tcenistl
M
Lau|^ Iiri kil l JULI TUS. tokan(l< 10.30).
Phal teise j ("J T U S . I Raul l j kell 2.31
Reedf AAST/ \ vi ibimi AASTA tus. K(" Eos l |
Laui)) (lholof A A S T A l nolcl) surina K()dust|
l - A T E l nias, sl Ees t i H
Kell T E E N l I
TOR( EVI
iiist.iis
5 ]).] .