E E S T L A N E neljapeval, 13. augustil 1987 - Thursday, August 13, 1987
Veel tugevatest eesti naistest Meil oli hiljuti juttu kahe suure
eesti jumehe, Lurichi ja Abergi dedest, kes samuti said kuulsaks oma'suure rammuga. Peale nende leidus aga samal ajal veel rida teisi naisi, kellele nende suurjud ti kuulsust.
Tallinnas tegutses sajandi algu- ses Vabatahtlik Atleetide Klubi, kus harjutamas kisid ka mned niised. Neist tegid endale nime Auguste Joost ja Maria Loorberg.
1877. aastal sndinud, elukut- selt mbleja Auguste Joosti tm- bas vastupandamatult tsirkus, kus- ta suurima huviga jlgis jumees- te numbreid. 21-aastaselt hakkas
Auguste Joost
- . . > . > ta , ,Linda" seltsi aias koos meestega tstmist ppima ja ainult paariaastase harjutamise jrel esines ta 1902. a. esimese nais- tstjana Balti naistshempioni Lin- da Bellingi nime all Peterburi ,,Kalevis". Ta esitas juhar- ju tus i , tukas , reb i s ja surus mitmesuguseid raskusi tehes koike elegantselt ja graatsiliselt. Tormiliste kiiduavalduste saatel tukas ta lamades 260 vene naela raskuse kangi (104 kg) les kuus korda! See oli ennenhtamatu ja -kuuldamatu saavutus. Auguste Joost oli 168 sm pikk. Nis otse uskumatu, et see lihastes selg ja telise atleedi lavars kuulusid naisele. Ta suutis lale vtta kangi; mille kummaski otsas rip-^ pus mees. Vttes ktte veel teisi raskusi, tegi ta selle koormaga tantsides ringi mber lava. Ta suutis sirgel kel hoida 1 SO-kilost kangi ning selili olles suruda 90-kilost kangi 20 korda les. See oli fantastiline.
1903. aastal abiellus ta raske- justiklase Rosenfeldtiga ja lpetas esinemised. Ta elu vii- mastest aastatest ei ole mjdagi. lhemat teada. Suri 1945. a. Maria Loorbergi vgitegudest ja hiilgenumbritest edaspidi. Samuti tahaks tutvustada Bruno Hacken- schmidti, kolmanda eesti suure vgilase Georg Hackenschmidti venda.- ldsusele on ka samahsti kui teadmata, et.ks tuntud eesti vaimuinimene, teatritegelane Karl Jungholz on edukas olnud spordi alal. Ka neist mlemast mnes jrgmises lehenumbris.
tis aastaid ja tublisti kirjavahetust erine kui 23, juulil^ Eestil Skaudid yPaglues lpetab tegevuse ja andis asjaajamise le Eesti Skautide kiidule, : Esimene seurlaager yl
Kodumaal toimusid kolm eesti skautide suurlaagrit Pirita (Lkat i ) 1 9 2 , y a l g e r iDoberarii) Prnu lhedal 1932 ja Haapsalu Paralepa 1936. Neljas, mis oli kavatsetud skautide ja noorkotkaste hise ritusena 1940 kustus pealerullivatessesjashd- raustesse. Aastaks 1949 viis aastat prast tegevuse eesti skautlus Rootsis nii jalgadel, et otsustati korraldada esimene s u u r l a a g e r m m e r n i jrve kaldal. Sellest vttis osa 300 skauti. Samaaegselt ja sanias kohas toimus ka gaidide suurlaa- ger,;MleststeKungla' ' l igi 200 tdrukuga.
Viiesaja nom ritus tstis ilohutul m r a l osavt^^ enesetunnet ja usku sto^^ vinietessev nii et seUes^ sai Vpaik :Uik:idei
toimuvteie eesti skautlike rioorte suurlaagrltelev 1962:oli see enese- kindlus kasvanud nii suureks, et korraldati eesti skautide maailma- lager lemaailrnse osavljaskon- nagaKandasv Kotkajrvel; SkauT tide ritus oli eeskujuks ja julgus- tuseks hilisemate lemaailmsete
. kuituuripidustuste EST-de algatamisel, Vahest on khe all olnud isiku leidmine, kes ESTO- de algatajana viks kanda selle rituse , visa" nime.: Olgu isaga kuidas on, ETOrde ; ,em'' on skautide esimene maailraalager
: 1962 Koktajrvel, mis peeti eesti skautluse 50, aastapeva tahista-
.;raiseks.-; < ^
ditsioonid, mida on edasi kantud tnaseni, kodumaistel suurlaagri- tel puudus laagrilauK milleta nd ei toimu htegi suurkogunemist.; Samuti oli mmern Esimene temaatiline surlaager ja mngis Muinas-Eeiit --- iga all^laager oli ks Eesti linnuseid. Tnapevas- tel suuriaagritel qn hine mnguteema, niis kasvatuslikult sisustab ja hendab laagris y i i b i va i d np o r i Ees t i ga, rahvusi ike thtpevadega
T.E.OJ.K. neljas koht^ Sambla Uim E. Saar.
Kala ja
esimesest laskevistlusest osavtjad. Vasakult: A. Lukk, M . Veskime, E. Vaher . Kuusik esimene koht ja klubi 25 aasta juubeli rndkarika kaitsja 1987. aastal, I, koht ja H. Srmus kolmas koht. R. Kimsio, . Isberg, H. Riko, J. Lee, ees istub
Foto: H. Riko
teated. Toronto Eesti Kala ja Jahimees-
te Klubi liikmete vaheline laskevistlus haavlipssist korral- datakse laupeval, 29. augustil, algusega kell 10 hommikul Lti J ah i kl ubi ,, Berzafne *' 1 askeraj ai. Vistlus toimub rndkarikale ja klubi vljapandud, auhindadele. Laskemoona on saadaval koha- peal. Palume kikide laskehuvi- iste osavttu.
..(0 .
Viimasel kalapgi vistlusel Royal Beachi vetel laupeval 11.
juulil 1987.a. tuli esimesele koha- le E . Lood, seega E . Lood kaitses T.E..J.K. 25 aasta juubeli rnd- karikat 1987. aastal. Teisele kohale tli Li ivi Theodoru ja kol- madaks E. Martinson. Bassi peale vljapandud eriauhinna vitis Eduard Harilaid. Vistluse kestel pti kogusummas 7. haugi ja 3. bassi.
Spordimrkmeid Soome kahekordse viduga lp-
penud kergejustiku maavist- lusel Norra vastu Tamperes rik- kus halb ilm tulemusi peaaegu kikidel aladel. Paremad tulemu- sed olid Knut Hjeltnesi (N) 65.86 kettaheites ja Asko Peltoniem.i (S) 5.55 teivashppes.
O Balti meeskondade vaheline
traditsiooniline laskevistlus haavlipssist on sellel aastal Eesti j rahvusgrupi korraldada ja toimub Lti Jahiklubi , ,Be rza ine" laskerajal, 12. septembril 1987.a,
JUHATUS
8 meest on jooksnud 200 meetrit alla ,,kuldpiiri'V20sekun- dit: Mennea 19,72, Lewis 19.75, T. Smith 19,83, Quarr-ie 19,86. Carios 19,92, Heard 19,95, Bap- tista 19,96, C. Smith 19,99. Kik peale itaallase Mennea on neeg- rid.
ldiseh ktsepteeritks n saa- nud ka skautide igus ja kohustus oma maa saadikutena tutvustada Eestit ja meie eluigust rahvusva- helistel kogunemistel. Juhtmte eesti skautlus on poiste vitlus iseseisva Eesti eest! on meie po isse kandnud paljudele maailma-jamboreedele. Skautluse seda missiooni ksitleb Heino Je vike raamat ,,Saadikud plv-
^stesV^--.:. -
Saksamaa pgenikelaagrite th- jenemise ja eestlaste Roots ist ha- jumisega levinfes eesti skautlus globaalseks liikumiseks; Skautlu- se kulminatsioohiks vib pidada 50-te aastate algust, kui eesti skautide ksused tegutsesid kol^ mel mandriL Euroopas olid eesti skautide ksused Inglismaal, Rootsis ja Saksamaal, Ameerika mandril Argentiinas, Kanadas ja hendriikides. Neile lisandus Austraaliav Kohalike / maade skautlik korralduse ja eesti skau- tide eriolukorra tttu tekkisid poiste ja tdrukute hismalevad Rootsis, Saksamaal, Argentiihas ja Austraalias. ?
Sellest ajast peale n skautide read tasapisi hrenenud ph- justeks eestlaste madal iive, mber-rahvustumine j rahvuslik loidus. Vikeasulates, kus eesti skautide asutamine vimatuks osutus, on eesti poisse kohalike
Esimese suurlaagri juhtkond mmersiis 1949. Esireas Loo, %ald lJustalu,^ ^^ H^^ Soidia, Aksel Vaigur, tagareas Vino Taev, Ssiss Peepre, Gustav Ilves, Reino Sepp, ^ ^J^^^ Heino: Annik, Mati
puudub eesti skaudikeskustel le- vaade.
Tegevuse on lpetanud Argen- tiina ja Inglismaa eesti skaudid, koosseisud on tublisti vhenenud Austraalias ja Saksamaal. Kanada, Rootsi j a hendriikide Malevad on kolm tugevamat, kes rotatsiooni korras moodustavad lemaailmse juhtimiskeskuse Eesti Skautide Liidu keskbroo. Praegu asub see hendriikides ja peaskaudi lesannetes on Endel
' ^ Eesti :;skautl.\^i-^le
siiski veel likvideerumise ohus. Nagu iga vabatahtlik liikumineon ka skautlus teinud lbi tusu- ja mn-perioode. Huvi skautluse vastu ori praegu tusutendentsis, ajutine madalseis nitab kikidele, mis me kaotame kui eesti' skautlus tegevuse lpetab.
Jrgneb
Kuulutamine VABA EESTLASES"
tidab oma eesmrgi!
Meie teatritegevus kodj aastatel oli vga intensiivne nagu Tallinn, Tartu, Narva] jasid pidevalt andekaid nj komdia, vaid ka opereti, andekamail nitlejail oli e( teatreist pealinna teatreissi olemas nitlejate mitmesu] vi piti n.n. eravsilistel Jte vljappeks Riiklik LJ
Montrealis on pidevalt elan] meie 30-date aastate andekamaid ja kandvamaid nit] jid, Teet Koppel koos abike Silvia Taelaga. Reedel 1. ml esines siis Teet Koppel Pensioi ride Klubis vestlusega oi teatrikarjrist ja kigest henduses sellega. Nitleja prit Tallinnast, ppinud Gus| Adolfi Gmnaasiumis ja liht: he nnel iku juhuse ti hinenu n.n. Hommikuteatrl| mille etendused toimusid S; Teatris. Nitlejaskond kooj pealiselt nrist asjaarmastaj| ja lavastajaks oli ainsa kuts( teatriinimesena Hilda Glei Teet Koppeli isa ttas teatri: vatlisena, miile tttu oli noj Teedul vimalussageli etenduj lavatagust elu jlgida. Sellest kis ka suurelt osalt tcatrihl Tnu Hilda Glescri soovituH veti ta vastu Tallinna T SK koosseisu, mis ttas tol Vana-Estonia ruumes. Olgugi ruumis olid kitsad ja priniitiivj valitses nitlejaskonna k( sbralik hkkond. Jrg aastad tis pingerikast ppii nii vabal ajal kui ka lavaproc vaheajal, kus Hilda G| nitekunsti phialuseid selgij Helmi Tohvelman tantsi lavaliikumist petas. Kik muidugi pisiosadega, kuid korralt muutusid need vamaks ja arvustus polnud j Tlisteatri repertuaar lij rahvale ja maja oli alatj j a m u d u d T n u k kuns t i l i se le juh i le . Pldroosile ja Andres S| oli teatri tase krge. T li oli n.n. ansambelteater. siiski oli seal ka kaks publi mikut. Ruts Bauman ja.Sasj spv. Kavas o l i peai rahvatkke ja alguprandeij esitati ka klassikuid. Seal Koppel juba mned peaosa^ metsapoiss R. Janno hest'' ja Hannes A, ,,itsvast merest". .
Nagu igal edasipdval kodumaal, nii oli ka Teet sdamesooviks pseda Ej se ja see soov tituski 193( mil Ants Lauter talle vad tepaneku tegi. Paar ndalij oligi ta juba lepinguga peres.
Samal ajal sai ta ka kj ningate teistega stip Tallinna Linnavalitsuselt teatritega tutvumiseks. Si| Vi in , Beriiin, Pariis j kestvus oli 2 1/2 kuud 30 etenduse ngemisega] vga meeldejv kogemi
Esimese osana Est< Lysanderi osa Shal komdiastSuve urn