KLMU IGAL TEISIPEVAL JA NEUAPEVAL
Vtoasadu e i taldsfanud^ ^^ ^^ e htupoolikul Eesti Majja minekut, kus Miss 'S'ai'' linna valimiste Tallinna TraHam. Juba oli Karavani-pidustustele omast meeleolu, htu oli kui ametlik ava- lk pidustosele, kus Mtne kuid m^ ^^ ^ Lia Holmbergi lavadekoFatsioosi andis sellele etnilise kuuluvuse.
Juba varem oli Miss Tallinna kandidaatidel olnud kokkusaamine kohtunikega, kelleks olid Toronto Metro esimehe P . Godfrey abikaa- sa Gina Godfrey, East York linna- pea David Johnson, Toronto linna- pea esindajana linnanunik Tony 0'Donohue, E.V. aupeafconsul Il- mar Heinsoo, Toronto Sun" spor- ditoimetaja George Gross j a To - rorito Star" sporditoimetaja Paul Warick.
htu esimese pole^ Miss:Tallin- na valimistseremoonia, avas Toron- to linnapea esindaja T. 0'Donohue,
vljendades rmui et Tallinnsi paviljon jlle vtab osa Karava- nist, kus etnilised grupid tutvmis-
nd teistele.
^^ \^^ ^^ <v/.^ v^X^ v^^ x*^ :v^ ^ ;^ :^ ;::^ ;^;
Ta soovis eestlastele edu Karavani^ pidustusel. \ -
Teadustajad Anne Liis Tll ja j^dres Raudsepp^ tutvustasid^^k^ tunikke j iseloomustasid Miss Tal- linna, kel peab olema loomuliku noore naise soojust j a meeldivust, enesekindlust ja intelligentsi, os- kust igahega ausal ja ehtsal viisil kohtumiseks, on ktvselt osa vt- nud eesti ja kanada hiskondlikust elust ja peab olema teadlik oma kituuriprndit ja eUeg ^^ ^^ ^ da rikastamist^ eestlaste:|)Oolt.
Esimeseks ti  a v u n e ; Tallinna linnapea Allan Laur lavale kshaa- v a l ^Jkandidadldk^^ Esimeseks Monika Kask, jrgnesid Tiina Korjus, Piret EalKreeni , An- ne Kriisa, Anne Krid, 1^ Lainevool, Selina Reiman, Kathy Tihane ja Lydia Enr^ ^ der Veen. Taustamuusikat mngis ,,Orpheus" orkester; helilindilt. ;
Kuna Gin Godfrey'1 oli just sel peval siinnipev, siis pani . Maudsepp rahva talle eestikeelset Taelagfi" laulma.
Kalev Estienne vimlejad Sirje Jrvel, Linda Makk ja Heli Oder esitasid rtmilist vimlemist.
East York linnapea tles Tallinn paviljoni klalistele tere tulemast East YorM. T*a Mes^ 6^^^ on uhke, et eestlaste kultuurikes- kus asub seUes linriaosas, lois; 0^ mitmeid etnilisi gruppe; hes koo- lis kuni 50 rahvust.^ -
Kalev Estienne voimliBJad jtka- sid esinimist lintidega,
MNE KRIISA
mis lpuks kujunes hiseks lava- tantsuks,
Alt Monica Zerbe laulis neli lau^ lu, he Mspaania, he' inglise ja kaks eesti keeles: Mart Saare ,,Ema laul" ja rahvaviisi Kula mul tles"; klaverit saatis Liina
,:Teose.^ .rv----^ Uuesti tulid kandidaadid end tut-
vustama, M . Kask Muhu, T. Korjus Kimi,P. Kreem Mustjala, A.kr- sa Vike-Maarja, A. Krid Pha- lepa, M . Lainevool Jrva-Jaani, S. Reiman Prnu-Jaagupi, K. Tihane Kihelkonna ja L . van der Veen Jr- va-jaani rivastes. V ^
Nad jid prast esinemist lavale ritta |a moodustasid vnrikMlase
Veel esinesid neli Kalev Estienne ttarlast ja selle jrel alustati h- tu pnevaima osaga, Miss Tallinna tiitli omistaja selgitamisega. Alus- tati eriauhindade saajatega. Pari- ma naeratuse auhind anti Kathy Tihasele, parima raiivarivaste au- hina Tna Korjusele, parim spordi- rivastuse aulteia Monika Kasele, parim meeldivus ja poosi auhind Piret Kreemiley enim, atleetie hoiaku auhind Merike Lainevoolule, kauneim kokteikleidi auhind Seli- na Reimanile, endavljendaja au- hind Lydia van der Veenile j enim meeleprasuse auhind Anne Kri-
rdile. ... Ss avas E.V..
kus Miss Tallmna ttli omajaks oli valitud Anne Kriisa.
Koos Miss Talnn eelmise ttli oma- ja Ellen Valteri ja tnavuse linna- pea Allan Lkiga anti le kingitu- sed. Miss Tallinn '83 lint ja roosid.
Anne Krsa on sndinud ToroE- tos 1963. Lpetas tnavu esimese ppeaasta Toronto Ukoolis Physi- cal and Health osakonnas. Ta on vtnud ktvselt osa sportlikust tegevusest keskkoolis, eriti kerge- jstcus. On lpetanud eesti kesk- kooli, on tantsinud ,JCungla"rahva- tantsuriihmas, vtnud osa Kalev Estieiine vinilemisest ja mngi- nudKalevi" vrkpaUi naiskonnas, on kuulunud eesti ujumisvistkonda ja vistelnud eesti sportlaste hulgas Vabal l^ipiaad 1980. Ta on ol- nud suusatamise instruktoriks Blue Mbuntain^is, purjetab,, harrastab purjelaulasporti ja naudib reisi- mist. Ta mngib ka klasikast ki-. tarri ja orelit ning talle meeldib teha alati niidagi; koomilist rahva naerma ajamiseks^
Miss Tallm sai auhinnaks sula- rahvas $250 (E. Tampld, A . Ha- vant ja Karavan), spordivarustust Adidse kompanit, kuldketi EAK-lt , kristallknljalad soome kmkerilt ja veel mitmeid muid esemeid.' '
E a teistele osavlttjalle JagaM mit-
Tseremoonia lpus Evelyn Koop, tnavuse karavanipidustsest osa- vtmise algataja ja aktiivne organi- saator avaldas kige nee, kes htu teostamisele kaasabi andd, sdamest tnu. Teadustaja A. Raudsepp lisas sellele veel, et rah- vas tuleks kc pikale karavanipi- dustusele, ostes selleks eelmgilt passe ja npe, mida mned htuL juba rinnal kandsid.
P'rasttserenroohiat algas Tallin- na Trallami teine IM)O1, tantsuhtu Orpheus Orkestri saatel.
htu lmiti ka CBC (E. Vri) :;. poolt ja esitati hilishtustes uudis-
T.E.S. Tienduskooli tnavused lpetajad. Pildil esireas vasakult: petaja Elfriede Kuusk, Monica Roos, Tiia Pihl, Pia Kori, Janet Kiv i , Kai Rannik, koolijuhataja Henn Rndva, Lisa PUvet, Kadri Sepp, Erika Meipoom, Ingrid Sld; seisavad petaja Ludyig Luide; Alar Petersoo, Ivar Soever, Russell Illmgworth, Andrus Kng, Mike Saarna, Tavo Rooneem, E d k Korjus, Victor Hrm, MeikM Altosaar, Markus Tamm, Toivo Trass Ja Thomas Olvet. : . ' : .: Foto: Vaba Eestiane
rahvysv^helisfe seaduste
.NEW YORK (VES)  SA KohttuministeeriumM on kava Juba aastaid kestnud ja vastuoluliseks Jimenud n.n. sjakurjategijate ksimus lahendada sel viisil, et nad antakse vlja Iisraelile kohtumistmi- seks Ja karistamiseks. Esimesena kuuluks vljaandmisele rumeenia ortodokskiriku peapiiskop Valerian Tri - f^ , kellelt USA kodakondsus ra ve phjendusega, et ta lipilasena Rumeenias kuuludes Raudkaardi k^sseisu, olevat ssitanud rahvast les juutide vastu. Shveitsi ja Lne-Saksamaa keeldusid Trifale asli mWast ja isegi praegune Rumeema ko vtnud teda vastu.
VARSSAVI  Varssavi sjaline klms on vangistanud seitse pm^ daahie ametihingu Solidaarsuse
. aktivisti ja andis kahele teisele tingimusi karistused. Gruppi s- distati streikide hutamises ^ ja t- navarahutstes, legalsete publb katsioomde levitamises javoniapo-
 ^ MNTto/AL^^ ltiste vastaste terroriseerimises, millest 700 dele^aaM^ vatsnsele rida soovitusi, eldes et Kanada peaks lpetama Candu-reakiorite mgi g, Ikolihandale maailmale, keelatama t i n ^ katsetamise ja u  f . inaai^kem raha sotsiaalabi
tJheks nudeks oli, et Kanada valitsus asutaks spetsiaalse natsi s- jkuritegude uurimiskomitee, kuna praegu elavat Kanadas lhemalt tuhat sjakurjategijat. Komitee loomine olevat kongressi miinium- nue. Sellega vivat Kanada nida- ta oma telist panust massimrva- rite kohtu ette toomiseks.
Kongressid president prof. Irwin Cotler tles siiski, et nad ei soovi mingisugust niajahti, i
aga Kanada kskiksus olevat sjakiirjategijaiie mrguandeks^ et nad vivad vabalt jalutada Kanada tnavail. Kongress esindas 325000 kana-
da juuti. Kongressist pidi osa vt- ma k peaprokurr Robert Kap- lan, kes aga viimasel minutil ji tuleniata. Teda oodati just sjakur- jategijate ksimuse arutlemisest osavtmiseks. Tetna tulemata j- mist nimetas prof. Cotler haava- miseks". Kaplan oli nustunud mitme kuu eest, aga teatas pev
enne, et talle o jvahepel tulnud muid kohustusi. K a riigisekretr Serge Joyal ji hambavalu tttu tulemata.
Kaplan oli juba varem elnud, et R C M P uurib praegu enam kui sa- ja natsi sjakurjategija sasja,
aga. Cotler- tahab isesei^at uuri- miskomiteed siialuste karistaml- seks,
mitte vljsaatmisks nagu tehti Helmut Rucaga.
Simon Wiesenthali toatel on K a - nadas 800--100 sjakurjategijat. Kanada on keeldunud nende s- asja arutlemisele vtoiist kanada Icohtudes, kuna puudub sellekohane tagasiulatav alus ja % eelistaks sel- le asemel nende vljaandmist teis- tesse riikidesse seal kohtu pidami- seks. Aga Gotler vidab, et uus Charter of Rights, paragrahv 11 (g) nitavat selgesti, kuidas valitsus viks rakendada vajalikku Seadlus- andlust.
^iNGPORE Endine Luna- Vietnami peaminister Nguyen Van Loe, kes oli seitse kuud 1967/68 aastal peaministriks, oli ks paadi- ties pagulastest, kes judsid Sin- gaporesse. Ta rkis RO pgeni- kekomisjoni ametnikele, et ta sai pgeneda kommunistide, valitsuse all olevast sadamast alles oma 14- ndal katsel.
^ t^aed koitus V G
' '  M t J N G H E N :  ;Kuigi pne. Saksamaale vlja antud Helmut Rauca le lubati kiiresti kohut pi- dada, vivat siiski vtta aastaid enne kui kohtupidamine tegelikult vivat toimuda. Lne-Saksamaa ajakirjandus on vga Vahe andnud thelepanu tema juhtumile. Eelmi- sel sarnasel juhtumil, kus sdista- tu Lne-Saksamaale vlja anti, vttis kohus vs aastat i ^ H k u ot- suse tegemiseni:
Kohtuministeeriumi eriuurimiste osakonnal on praegu ksu depor- teerimise aktsioon 14 isiku vastu, kellelt on matsidega koosttamise sdistuse prast kodakondsus ra vetud; 11 isiku vastu on eriosa-. konnal kohtutes protsess pooleli ja enam io 20 isikut ootavad kohtu alla andmist.
Kui teatavaks sai, et kohtuminis- teerium on pranud Iisraeli valit- suse : poole peapskop Valerian Trifa deporteerimiseks juudirid, miUele nusoleku puhul jrgneks kigi teiste kodakondsuse kaotanud isikute leandmine lisrae asutus- tele, ksities ,,The New York Times" tuntud juriste selle plaani seadusprasuse kohta.
EBASEADUSLIK M " V ^ ^ ^ ^ ^ ^ MORAALIVASTANE
Telford Tylor, USA peasdis- taja Nrnbergi sjatribunaalis, raamatute autor ja konstitutsiooni- liste seaduste professor Columbia likoolis, seletas, et n.n. sjakurja- tegijate andmine Iisraelile kohtu- niistmiseks ja karistamiseks ei oleks tark tegu, ega ei oleks ka rahvusvaheliste, seadustega koos- klas. ,,Iisrael on riik, millel on kige vhem vimalust osutada erapooletust". Iga isiku le peab kohut mistma kohas, mlel n midagi hist kuriteoga, mles isi- kut sdistatakse, ja kohas, kus te- mal on vimalus saada iget koh- tumistmist".
Telford Taylor ja teised asjatund- jad on endiste natside Iisraelile leandmise vastu phjusel, et oleks legaalse 'igluse vastane deportee- rida isUi maale, kus ta ei ole kuna- gi vbinud ja korraldada tema le kohtumistmine juudi riigi poolt Juudi rahva vastu toime pandud kuritegude eest, mis toimusid kus- k kaugel ja ammust aega enne seda kuL Iisraeli riik loodi.
Teine ekspert, Charles Gordon, immigratsioonise aduste ning lepete vljattaja, seletas:  On vga tsine ksimus, kas on phiseaduse jrgi ige deporteerida keegi isik niaale kus ta ei ole elanud ega ol- nud kodanik ja kus ta langeb kri- minaaisdistuse alla, ma et teda oleks koriraprasel viisil vlja nu-
s t u d " ; : /  ^
TeKord Taylor ja Charles Gor- don mlemad on juudid, Peaps- kop Trifa kohta ei ole Iisrael veel teatanud, kas ta on valmis teda vastu vtma. On rhutatud, et Iis- rael vtab Trifa vastu kui kl- laldasi tendusmaterjale tema s- distamiseks kuritegudes juutide vastu Rumeenias.
KOHTMINISTEERIUMIL OLEVAT PnRAMATA VIM" EODAKONDSSETU LE
Kohtummisteeriumi eriuurimiste osakonna drektor Allan Ryan sele- tas, et ne olevat nd vim Tri- fat deporteerida igasse riiki, mis on nus teda vastu vtma. Mr. Ryan ei ne selstes deporteerimis- tes mingi konstitutsiopnise ksi- muse tusmist, lemkohtu seisu- kohast olevat kohtuministril peagu tiek vim vlismaalaste le.
Olevat iseksimus, mis riik teeb vljasaadetuga prast seda kui ta on isiku SA vatsuselt oma vi- musesse saanud, seletas Allan Ryan. Kohtud ei vivat takistada deporteerimist sellest lhtudes, mis isikuga vib juhtuda riigis, kuhu USA on tema deporteerinud.
Harvardi likooli professor M- ton Katz seletas samuti, et ei ole mingit seadusprast takistust koda- kondsuse kaotanud sjakurjategi- ja " deporteerimiseks Iisraeli. Vas- tasel korral peaks USA laskma isi- kul jda maale vabana, kuid le- gaalsena. .
Williai^ T. Lake, advokaat Was- hingtonis, kes varem oli vlismmis- teeriumi juriskonsuli asetitja, t- les ^ samuti, et sjakurjategijaks tunnistatud isiku deporteerimine Iisraeli ei ole. vastuolus rahvusva- heliste seadustega. Genodsd, rah- vusmorv ja mererv on kuriteod inimsuse vastu ja karistatavad iga; riigi poolt, olenemata sellest, kus need kuriteod toime pandi.
MIS OOTAB PEPnSKOP : ; TRIFAT JA TEISI
Rumeenia ortodokskiriku piiskop- konna advokaat John J . Sibason Clevelandis seletas, et rumeenla- sist usklikud USA-s armastavad peapiiskop Valerian Trifat, kellel on suured teened kiriku alal. Kar-
detakse, et Trifa leandmine lis- raele thendab tema saatmist surma.
Iisraeli rahvaesinduse, Knesseti poolt 1950. a. vastu vetud seadus neb karistuse krgeima mrana ette surmanuhtluse kuritegude eest juudi rahva vastu". Tegekult, on selle seaduse phjal surma mistetud ainult Saksa natside te- gelane Adolf Eichmann, SS juht, kes Iisraeli salateenistuse agentide poolt Argentnast ra viidi ja 1962. a. poodi juutide surmalaagrisse saatmise eest.
Kohtuministeeriumi tegelased lo- hutavad, et peapskop Valerian Trifa vidakse Iisraelis vangi mis- ta 3 aastaks, mitte rohkem, sest ta ise ei ole juute tapnud, on amult teisi lesssitanud. Mis juhtuks aga teistega, keda sdistatakse mr- vades, seda ennustada ei tea, ega ei tahetagi.
Sjakuriteprotsessid on kohtu- ministeerium mne isiku, niteks ltlase Macovskise vastu kestnud juba pooltosinat aastat. USA-st vlja on tegeltult linud ainult Leedus sndmud Hans Lipschis, kes olevat olnud valvuriks Ausch- witzi ja Bu-kena laagrites ja kel- lelt kodakondsus ra vti. Lipschis aga lendas 14. aprill reisennk Lne-Sksamaale ja Vmastel tea- detel olevat seal vaba mees.
Kohtummisteeriumi eriosakonna direktor Allan Ryan ise kis Lne- Saksamaal ettepanekutega, et Sak- samaa vtaks vastu sjakurjate- gijad" USA-st ja mistaks nende le kohut. Sama plaan oli ka ,ynat- siktil" Simon Wiesenthal, kuid neid veti sakslaste poolt klmalt vastu. Sjakurjategijate" problee- mi kret ja resoluutset lahendust oodatakse nd Iisraeli kaudu.
Begin kiilastab hendriike