t t .
V A B A E E S T L A N E teisipeval, 18, augustil 1987 -
VABADE EESTLASTE HLEKANDJA
A B A C E S T L A N . VUAANDJA: O/ Vaba Eestlane,
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M 2 N 4Y2
F R E E E S T O N I A N PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M 2 N 4Y2
Tegevtimetaja^Arvi Tinits.^ ^ ^
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspevast reedeni 9--3-ni.
Tellimflshinniad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60., pool- aastas $34. ja veerandaastas $18., kiripostiga lisandub posti- kulb - vastavalt $111. - , $60 . - , $31.-^.
TellimisMnnad vljaspool Kanadat: a $80.,. poolaastas $44; ja veerandaastas $23.. I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt - SA $ 115. - , $62., $32 . - , mujal vlismaal
Aadressi muudatus $1. ksiknumbri hind 75 C:
ICuuIntuste hinnad: ks toll hel veenil:;$5.50, esikljel $6.50.
Kuislutusi vetakse yastifl ndala esimesse ajalehte kuni reede hmm. kella 10-ni ja ndala teise ajalehte kuni t^ kella 10-ni ,Vyaspor taega: Leid^
Seitsmeteistkmnes: leerinorte laager tegavlaagri personaliga | a k
oma pilas- :E.PaIdrok
Mdunud veebruaris ;v^ ^^ Eesti;^ ^
aktuse aj aaista vlja Eeistitutvustami^ ming aastakSi Mingit^ ^^ ^^ l^ grammi sellele d lisatud, j Besti tut\iistami igahe enese nevaks teeks. Pole teada, kas oini yimal&s|te kohaselt teha. Oli kavas mnda uut Eestit tutvus-
teeiti-nimetus anda, nagu I aastapeva tehtud varemail aastail? Siiani
kuulutati eelolev j[W)le peale vljakuulutamise akti )ore ega pro- mis vljakuulu-
tiamisega mritletud aasta eri-
Nukogude poliitvang Mart Niklus toodi Uurlitest tagasi Eestisse juba jaanuaris 1987, ning ilmselt kavatseti teda koos teiste poliitvangidega lahti lasta. ga kaks kuud hiljem viidi tia Uurali vangilaagrisse tagasi sest ta ei
armu palume
antud suund Eesti tutvusta- mine oma mbruskonnas asii- vae teistest rahvastest inimes^
tavat raamatut vlja anda, mingit broshri praegu Eestit hvardavast ohust, milleks on
tele, eriti neile kel on mingit ometi otsene vajadus seda ithendust maade pojii- tBiises.,eius.; ;
V Eesti tutvustamine pole mitte olemas? lemaailmse Eesti Kesknuko- gii leiutis ega avastus, et sellist tutvustavat td on vaja iid alustada prast enam ki 40-aastat paguluses olemist,
esimestel kuudel, i maa
maailma teadvusse viia vi minii muu jdee aasta
Poolaastat on mdunud. See aegon kllaltki pikk nitamaks, et testi on enne aasta vi-
mingeid plaane , et aasta edukaks \ ja
tulemusi andvaks ku- juneks. Vliseestlastele tulnuks mingid sihtjooned anda, mille
ja seda tehti eriti innukalt, kuna jrgi igaks saanuks erilisemat sjased lekohtused sndmused olid kigil alles lhedal ja igaks tundis end olevat okupeeritud
rhku panna Eesti tut- vustamiseks ja teha teatavaks miliiseid vahendeid, raamatuid
kodumaa saadikuks. Ja kuna jm. on meil erikeeltes olemas, aeg oli veel nii lhedane, maail- mapildi lplik kj selgumata, siis tingis see erakordselt aktiiv- set kaotatud iguste esile tst- ^mist. le 40 aasta on oma vimete kohaselt Eestit ja Ee st iie t e ht u d 1 e k oh u t maailmale tutvustanud. Olles alul peagu ainsaks nukogude |erroi7sisteemik
imite tttu Ida-Europas ja mujal maailmas saadud teadli- kuks tsiasjast, mida eestlased pagemise jrel katsusid mai^
mille abil saanuks tutvustamis- td teha. Enamusele eestlastele ple, teada'.mi raamatuid on yiimastel aastatel niteks ing- lise keeles; Eesti, ja t saatuse kohta ihnuhud.
Kuhu on j t n u d need thorid? Vi meldi, et aa^a
lutantine. on: iseenesest; , mis sellisena suudab
;il mral meie vlispoJiiti- thustada. Tulevikus
kll uue teenia-aasta vl- jakuulutamisega koos avaldata- ma programm, mUles antakse
tnre igs male hoiatuseks ja teadmiseks^ ^^ a^ ^ ulatuses ngu edasi anda. Lneliitlaste ja N.
thelepanu, mis maailmas^ ^^ ^^ o^^^ huvi ka Eesti saatuse
1.
suure spruse see alul sugugi
Kui le 40 aasta on sellist tut- aasta on sani yiistamistd tehtud, mifo EKN^: siis : kesole^^^ eriliseks lemaailmseks Eesti tutvustamise aastaks; vUa kuu iutam? Kas seH^ oli lihtsalt ysyadus eelolevale aasta
. i a f l ] i i o B Q i B O b s o o B a o o e i i a a a a e a o Q a o a a B B a B * o o a
Niklus vitis, -et ta soovitas: neidsamu reforme, mida nd Gorbatshovi poolt teostatak- se ning seeprast tuleks tema tsi- viiliguste staatus taastada ja teda vangist vabastada. Mitmed teised eestlastest "smevangid vabane- sid, kui nad nustusid mitte enam , ^ nukogudevastast" kihutustd tegema ning end nende vastu esitatud varase mate s s d i st u ste s sdi tunnistasid. ;
htki neist vangidest ei olnud sdistatud vgivalla hutamises vi ise vgivaldsete tegude korda saatmises.-Seetttu vrreldes L . Aafrika vabanigi poolt sealsele nn. , vsmevngile* Nelson Viandelle esitatud vabastustingi- mstega paistavad N . Liidu omad dl e va t palj u k i t s e n d a t u m ad. Mandela lubati vabastada, ki ta omaltpoolt lubab mitte teisi enam vgivallale hutada, .mida ta aga tegemast keeldus. Keegi ei nud- nud talt enda sdi tunnistamist yi vabanduse ja armuandmise
palumist.:...::-; -^^ .^ ;'v- Nukogude Liit seetttu ei ole
kas tahtlik vi vimeline vabasta- ma ka rahumeelseid teisiti- mtlejaid, kes keelduvad end nende riigiaparatuuri ees alan- damast. Seetttu paistab, et nende uus, ,glasnost" uutmispoliitika on halvemal juhul ainult niline ning paremal juhul juba ette ebannestumisele mratud.
Mart Niklus oli paljulubav noor ornitoloog (linriuteadlane; kui ta esimest korda arreteeriti. Ar- reteeriniise phjuseks oli Lnde saadetud fotode-seeria, mis nitas lagunevaid kultuurihooneid ja krgeid raadimaste, mis olid meldud vlismaiste raadiosaade- te segamiseks. See li 5-dates aastatesV Prast vabanemist ar- reteeriti ta uuesti 1980. aastal peale seda kui ta protestikir- jadelealla kirjutas, mis mistsid hukka Nukogude inyasidoni Afganis tani j a akadeemik Sahharovi sise-eksiili saatmise.
ta sai liraske karistuse aastat! 1987. aasta algup
13
I a 0 0 0 o o 0 b D D p 0 D D ji D B B n 0 9 D D D D n D11 n 0 H retsidivistiks .ja;
t vangilaagris Kutshino lhedal Permi oblastis, Volga ja Uuralite vahel. 24. jaanuaril kik ta lugemismaterjal ja kirjatarbed konfiskeeriti ja osalt hvitati need ta silma all ja koha peal: raamatud, kirjad emalt, isegi postmargid. Kige raskema kaotuse moodustas talle :raamat ;,Eesti lindude v l im ra j a ' o r - nitoloogiline ksiraamat, millega la end vahetevahel kui endine lin- nuteadusc spetsialist lohutas.
Hiljem viidi ta tagasi Tallin- nasse, kus teda peeti hiskongis umbes tosina kriminaalse retsidi- vistiga, pooled neist; venelased. ,,Ainult ks neist, ei; olnud ttoveeritud ja ainult ks neist ei suitsetanud," kirjutas Niklus oma emale. Suurem osa neist arvasid, et nad ei oleks vimelised vljas- pool vanglaelu eksisteerima. Kuid nad ei rnnanud Niklust fsiliselt mis talle oli mitmed korrad varem Venemaal juhtunud.
10. mrtsi paigu lubati Nikluse emal teda klastada see oli kolmas kord viimase 6 aasta vltel. Ta sai ka lugeda H. Eesti ajalehti, talle lubati kirjapaberit ja pastapliiatseid. Ta kaebas isolat- siooni le ja vrdles oma saatust L.-Aafrika vangi Nelson Mande- laga, ;,kelle naine vis teda klastada hommikul ja pidada legaalse pressikonverentsi juba samal pealelunal."
Niklus ndi rehabilitatsiooni enda ja oma saatusekaaslase Jri Kuke tarvis, ke.s kolm kuud prast viimast sdimistmist vanglas suri. (Muuseas ka vanglahaiglas, nagu hiljuti Linnas). Ta kirjutas, et ta tahab saavutada sedasama mis Gorbatshov,,reforme enne kui uus revolutsioon lahti puhkeb."
16. mrtsil saadeti Niklus Eestist uuesti vlja. Transport toimus erilises vangivagunis, mida N . Liidus ,,stolpkadeks"
siks Phja-Venemaale Vologda linna, tpselt 6 aastat prast seda kui ta saatusekaaslane Jri Kukk sinna oli judnud. 25. mrtsil oli ta oma vanas Permi oblasti vangibarakis tagasi. Ta endised valvurid vtsid teda vidurm- salt vastu. Jrgmiste . pevade . ooksul kirjutas ta emale
22-lehekljelise kirja, mille see ka hiljem ktte sai. / '
Prast mai keskpaika ei ole ta ema ElfriedeKvktus.poja saatusest mingeid teateid saanud. Ema elab Tartus, Vikerkaare tnav 25, kus ta ttab oma aias. Ta poja kiri on tai kosu es 'kaasas. Nukogude ameti-isikud mnitavad: et ; Nikluse nimi on ta kaasmaalastele peaaegu tundmatu. i
Niklus' ei ole seesa N . Eesti Mandela. sest L. Aafrikas tun- nevad kik oma mustanahalist smevansi. Seda au ei ole Niklusele Eestis vimaldame. Kuid miks teda siis edasi vangis hidaT Miks mitte Nukogude reputatsiooni vlisniail sellega parandada, et haige, stu mees vangist vlja lastakse, kes on Eestis peaaegu tundmatu, ja kes seega kuidagi moodi ei saa ametivime ja nende
I:'
Rahulolematus RCMP allu^ ses oleva julgeoleku-politsei phjustas selle mberorganis(, rimise 1984. aastal. End] julgeolekupolitei ametnikke j enamikus olid RCMP ridade] sdistati liagarues ja seae sevastases tegevuses kahtli aluste jlitamisel ning st^ dite muretsemisel,nagu on sei kohtuksuta vraste kirja avamine ja sissemurdmii stendite hankimiseks,mi< nad olevat mitmel korri teinud. Uuesti-organiseeriti julgeoleku-ametis, mille ami nikeks oleksid ainult kn eritreeninguga tsivilistil loodeti kik need vrnhti krvaldada.
Hiljuti avaldatud raport kohaselt ei ole aga uus tsivilist de juhatusel ttav julgeoleki amet valitsuse ega parlament lootusi titnud ja esinevad hi flemad vrnhted kui varemail Selle phjuseks olevat samu] liagarus oma ametikohusi titmisel, millega kaasuv Kanada seaduste alusel kehtivs te privaatsuse-eeskirjade rikki mised. Parlamendi erlkomisjoi esimehe Ronald Atkev arvates ole julgeoleku-ameti juhtkoni ja nime muutmine aidani kaasa uue Canadian Securil Intelligence Service'' vi lhei datult GSIS-poolse asjatu jlits mise lpetamiseks, kuna praej olevat esis kaustades mb< 600.000 Kanada kodaniku, nl med, kelle kohta kavatsetavi alustada juurdlust ja seda ili mingisuguse tungiva phjusetj Erikomisjoni rapordi kohast ei olevat ka vajalik he isil kahtlustamise korral lekuuh misi toimetada kogu ametkoni kohta.
Esimehe Ronald Atkey arvj tes ei aitavat ainult nime juhtkonna vahetusest tmeetc dite muutmiseks, kuna vlij ametnikeks on endiselt RCI juurde kuuiuvud isikud, kes ole veel suutnud muuta oi vanu harjumusi. Vaatama^ sellele kriitikale avald; erikomisjon kiitust vhemalt spiooni avastamise eest, M ttasid Kanadas diplomaatlil kaitse kilbi taga. Komit< soovitab jrelvalve sooritamij tarvitada paremat selektsiooi Kik ettepanekud ja kriitika siseminister James Kellehei poolt tidesaatmiseks CSl direktor Ted Finn'ile edasi ai
9
Mart Niklias
President Ronald Reagai soov , mrata USA lemkoh] vabale kohale praeguse Colui bia-piirkonna appellaat-koh| kohtuniku, 60-aastase Rob( Bork'i, on esilekutsunud tugel Senati vastuseisu. Ta on tuntt oma konservatiivsete vaadi tttu ja on mitmel korral kril seerind USA lemkohut polii| liste parteide poolt tehtud sste thistamise eest. Mitml liberaalsed organisatsioonid juba vastukampaania alustan! Bork'i mramise takistai seks, kuna kardetakse tei vastuseisu paljude krtilij ksimuste otsustamisel, nagu seda naiste igused abordi] mille vastane ta on oma kons< vatiivsete vaadete tttu. Pre| dent Nixon'i-aegse kohtumini rina Bork vallandas Senati poj mratud eri-prokurri Ard
Fox'!, nn^ esident Nix(
