H M U B IGAL TEISIPEVAL JANEUAPEVAL
Nr. 51 (2972) X X X H aastakik Teisipeval, 12. j u u l i l " ^ e s d a y , July 12, i983 ksiknumbri hind 60 ceata
Ontario Plcieels temacailiiisete Eesti
Prast aastast kannatlikku ootamist on Toronto Siiitt^ siairifooniakoptserdi dirigendiks eesti muusika esitamis^^
nhtud emaspeval^9/juum suur eesti pi^^^^ EST0^84: musi- solistide kontsert Roy Thomson |aTOimkonna, eeltd on andnud HaU'is, kus tuleksid ka e s i e t t e k a n v M M e m partituur on vabas dele stseenid Kr is t i AUiku uuest maamas olemas, kontsert on juba ooperist ,,Loom Sword River'^ kord esitatud G^ ^^ ^^ Noortekoor^Estonia" kontsert koos W r i poolt ja moodustab ka osa uudislominguga meie noorte heli- programmist ringreisil Neeme Jr- loojate tdest. Armas Maiste vi juhatusel Ameerika hendriiki- dzss-kontsert ESTO-84 pidustuste des oktoobrikuus 1983. Klaveripar- avapeval Ontario Place ls . Eesti tii - Eesti Vabariigi aegne Esto- Kammerorkestri kontsert noorte Muusika originaalkoopia on Stella dirigentide juhatusel koos Arthur Kersoni valduses ja paljundamise Lemba klaverikontserdi esitamise- eest vistlusest osavtjaile hooHt- gav ebniuusikatoimkonna liige Peeter
Tammearu. .Ka^Meemejfr^onnid^^^^^^^^
VI j a huvi Lemba klaverikontser. toimkonna juhataja SteUa Kerson d i esitamise osas, mida j a a k s ^ Jrviga, nd pimida 0^^^ ' kontserd! raamidesse. et viimistleda smfooniakontser-
diga henduses olevaid problee- sne ja lplikult koordineerida muusikaliste rituste kava.
Mdunud suvel peetud nupida- misel, millest vtsid osa Neeme Jrvi, Toronto Smfooniaorlietri mnedzher Wray Armstrong j a ESTO-84 Muusikatoimkonn juhata- ja Stella Kerson, saavutati kokku- lepe kolme smfooniakontserdi esi- tamiseks korduva programmiga teisipeval, kolmapeval j nelja- peval, mik kuuluksid Toronto Smfooniaorkestri suviste seeria- kontsertide hulka. Muusikatoimkon- n sooviks on olnud pakkuda kr- gekvaHteetsetettekamiet eesti heli- loommgust, i l m a ' et see koormaks ETO-84 korraldava toimkonna eel- arvet, seejuures vimaldada eesti muusika tutvustamist Kanada laie- male publikule.
NEEME JEE
Toronto Smfoonia nustus soo- me-eesti segakavaga, kusjuures et- tekandele oleksid thiud Tubma smfo(mia,Sibeliuse viiulikontsert ja kas EUeri smfoonme poeem orkestri kontserdid Higuv5i , jKoit" , A j t u r Kappi'i avamng vi Arvo Parti lhem helit.
Eontserdi kulud Ja Neeme y i lionorar Jksid tielikult Toron- to Smfooniaorkestri kanda, sa- muti ka piletite eelmky kusjuu- jres eestlased (ijisas kaasa.
: Noorte E S T O - T A L E N T kontser- d i d 45 minutilised on kavan- datud kohtadesse, kus mi eestlasi kui kanadalasi niikuinii liigub, see-
ni u i ^ ^ i . u m o c . u x u _ ^ 5 u ga vimaldades vikest muusika- 01 aastal tagasi suvisteks e^^^^^
lepinguga kmmtatud kolmeks kont- . . . , . y . ^ , urn+nn seidis Ontario PlacCis ^ ^ ^ - ^ ^ ^ ^ ^ J ^ ^'^^ ^ . .. , , Y Centrei Green Koomis DevarS r e e d ^ - T i S " vikses kontserdisaalis tbHaveri-ter Shfik al-Wazzan pses ime- neist kontsertidest on tielikult f " '^ ' ' ^^|^f^l '^^^^^^ surmast, kui lhkeaine, mis eesti kavaga. See vimaldab ka Algpnqmn Koom^is ja k o M e p ^ ^ paigutatud vikesesse autosse
" saavutamisel 0'Keefe Centre'i alu*
ilusas BEIRUT - r Liibanoni peaminis-
# Neeme Jrvi soovi teostamist, ette Kokkuleppd oli a i n ^^^j^^^,^^^^ j a nimelt, et lplik kontraM si- " " mitakse aasta t>rast, kui on selgu- nud, kas suveseeria 1983 on kllalt edukas 1984. aastal kordamiseks.
mises fuajees tienduseks Eesti -1 ir ^ - K u n s t i a i t u s s l k ajal on heks ideeks ka eestt rabvariva-mustriUse
Koonie 2^ oTKestrm: ^y^j^j^^ ^ ^ ^ i i r od otse ime, kuna v^idjniietuse valmistamine. P i M Niid, kus Neeme Jrvi siiinfoo- nadast kui mujal^ noorte soustide vfe osa 100 k g lhkeihestplh- vga kaunis rahvariva-mustrilises srgis sja mdunud Suvihari '83
niak(mtserdid on selgunud, tulevad^ kUc kuupevad muudeks kontser- Arthur Lemba Klaver^
Nd on saabunud vastus. Suve- tideks veelkord revideerimisele ja G-dur Op. 2 on meldud vistlus- seeria 1983 ei ole end majandusli- muutmisele koosts ESTO-84 pro- esinemiseks j a tuleb lhemate n- kult ra tasunud, vaid n lppenud granimitoimkonnaga. Senises kavas dalate jooksul vljakuulutamisele
giga. Torbnto Smfoonia- on muude kontsertide osas ette lemaailmses ulatuses kikidele
vatis. Potsei arreteeris kolm ja aja! Seedrioriifll, kus ta Juhatas T.E neljandat kahtlusalust. Foto: Vaba Eestlane
T E L AVIV ^ Iisrael on senisest selgemim deklareerinud, et tst m vabnis oma ved uuesti Liibanoni asetama paljudeks atastateks ja irlskeerib Lbanoni jagamisega, koi Siaria keeldub oma vgede Lii-- banonlst vlja viimisest
"ks vanem Iisraeli ametnik, kes on seotud iisraeli poliitika kujun- damisega, tftles mdunud nda- la l , et kuigi see ei meeldi Iisraeli- le, nad tahavad Liibanom okupee- riniisega .kindlustada onia elanik- konna julgeolekut.
Iisrael andis oma hoiatuse, kui U S A vlisminister George Shultz lahkus Kesk-Idast prast ebannes- tunud lbirkimisi Sriaga,
mis ei viinud kok^eppeie, ett lisraeL ja Siiiiria viiksid sama- aegselt oma ved Liibanonist
' /vlja.; - U S A ja Liibanon kardavad, et
permanentne maa jagamine Sria ja lisrali okupatsioni-tsoonideks bn phjus Iisraelile oma vgede, lubaduse kohaselt mitte vlja v i i - miseks. Jutuajam|isei Shultziga Iis- raeli amenik mrkis, et U S A va- hendatud sjavgede vljaviimine, millele I i srae l , kirjutas lla^ Vi..
samaaegset mail, neb ette soirlaste lahkumist.
K u i Sria U S A aru saama,
et Iisrael peab paigutama ksused efektiivseimal viisil Iis- raeli jdgeolekn tagamiseks, et vhendada oma riigi finantsilisit ja koosseisijM /Sjakoormist' :
Koosseisuline koormus on praegu 503 surnut ja le 2500 haavatu.
Sria tles siiski, et ta tahab koostd USA-ga j a tahab alusta- da ka lbirkimisi Liibanoniga. Sria olevat valmis diskussioo- niks j a lbirkimisteks, aga pole vahnis taanduma oma poliitilistelt positsioonidelt vi vhendama oma riigi julgeolekut ja huvisid. Sria soovivat Jcoostod USA-ga ja igahega, kes" otsib rahu, aga mitte keegi ei saavat Sriat sun- dida alistuma rahu prast.
. M A N I L A Fipnid vivad sat- tuda N . Li idu mjuprkonda, kui USA viiks sealt oma sjavebaasid, tles president Ferdinand Marcos klaskigul olevae USA Kongres- si liikmee, lisades et need sjali- sed baasid pole ainult Filipnide kaitseks, vaid on osa kaitsesstee- mist, mida USA peab hoidma vl- timaks kolmandat maamasda. F . M a r c o s vihjas seUega 900 miljo- ni doUari suurusele majanduslikule ja sjalisele abe, mida president Ronald Reagan on lubanud Filipii- - nidele vastiitasi^ baaside kasuta- :mise.eest.
peaskaut kindralkyberiier Ed Schre |amboree C A L G A R y M d u n u d kolmapeva htul avas Kanada peaskaut kmdralkuberner Ed. 'Schreyer A l -
- J , Banffi linna lhedal, prast suurt vihmasadu X V skautide maailmajamboree. Avatsereraooniasft vttis osa 15.000 skauti, kelle eluasemeks on 5000 te lki , mis on paigutatud 450 aakrisele maa-alale. E s m - datud on 74 rahvuse skaudid, kelle hulgas on teata vasti ka eesti skautide 21-Iiikmelme esindusksus. Eesti skautide laagrikla Troop 49 asub jamboree lneserval Mgilvi (Cougari) all-lagris. Isim'- boreed vib klastada iga pev keUa 10-st hommikul kuni
Saomeii Kuvalehti" (20. 5
ciygustil OTTAWA Kanada peaminister
Trudeau tegi teatavaks, et 29. au- gustil toimuvad Kanadas kahes va- limispiirkonnas parlameidi tien- dusvalimised. heks nendest piir- kondadest on Central Nova vali- misprkond NovaScotias, kus kan- dideerib Kanada progressiiv-kon servatiivide partei uueks juhiks va- litud Brian Mulroney, kes ei olnud enne juhi kohale kerkimist parla- mendge. Teine tiendusvalimine toimub B r i t i Kolumbias Mission- Port Moody valimispiirkonnas.
Eesti poiste laagrikla all-laag- ris asub jamboree hgelpargi l- nekljel vaatega mgedele. Kau- gust mgedeni on raske hinnata, kuid see on hinge-matvalt vimas. pk kikidele, kes enne pole vbi- nud krgmgedes. Pinnas on eba- tasane, mi et telke ei olnud vima- lik, asetada kindlasse formatsiooni vaid tuli jrgida maastiku ks- ku". Laager on korras, ainult vrav; on veel pstitamata. Sinna tuleb Helmut Jaaguste poolt kujundatud loomanahk, mis jutustab laagriela- nikest, nende rahvusest j a koduko- hast.
N i i kaugele kui silm ulatub n- gema, on kikjal telgid, telgid ja telgid ning nende vahel askelda- vad poisid,
Laagri ajalehe esimene number i i - nius j a jagati kikidele vlja kesk- ndalal. Selles ei olnud veel jam- boreest osavtvate rahvuste nimis- tut ega ka osavtjate tpset ldar- vu, kuigi registreerimine toimus otsekohe vljakule saabudes, olgu see kas vi Sdal
E S I M E N E A L G A S K E L L 3
et toimetos on saanud paki lahe taga^ Eestist Pakis oli just eesti keeles ilmunud ungari khjanikii Ferenc Mm lasteraamat^ eestskeelse pealkujag;,,y5l^ta!
Selle ;, jrel, kui raamatut o l i ' ,,Suome]a Kuvalehti" avaldas USA slallsed 40.000 eksemplari trkitud, mr- nitena mlemad lehekljed, ingli- gati et lk. 40 oleval pild on kaks, tega ja ilma ja nimetas lpuks, et kui mitte sobimatut, siis vhemalt tsensuuri p^hjused vahelduvad v- trbett inglit. iSelleprastkog^ ga kitsa maa-aladel ' trkist voeti vlja ks leht (lehe-
10
kljed 39 ja 40) ja asemele klee- biti teine,. tiesti eelmise sarnane leht, vljaarvatud et inglid olid
retusheeritud.
iDikist liiga tpselt sisja
WASHINGTON - USA Sjave peakorteris eldi, et USA iiksused peavad eraldi sjalisi manvreid Egiptuse ja Somaalia ksustega, mille hulgas on maa- Ja mereju-
Eesti poiste lennuk hilines Ja Calgarysse juti aUes kell 11 sel sealse aja jrgi. Bussisitja varus- tuse laadimised, registreerimine jamboree broos ja oma vljakule ^summe vtsid omajagu, aega, mi
magama saadi alles kell 3 hom- ^ikul . O soe, kuigi alles mne peva eest oli sel sadanud lund. Madratsid pandi maha, poeti ma- gamiskottidesse ja veti telgikatus l^ atteks peale. Laagr i korrastami- ^ algas teisipeva hommikul ja
lks ladusasti, kuna poisid on hea- de laagrcogemustega oma ksuste laagritest.
' SeUe tttu on poistel jnud kl-'
laldaselt vaba aega jamboreega tutvumiseks. Esimesed sbrad on leitud, esimesed skaudimrkide ja vormiesemete vahetuskaubad on tehtud. Vrad on maiad eesti pois- te \esindussrkidele, ksuse mrgile ja Lembitu slele. Jamboree piir- kond hest rest teise annab tub- l i pool tundi kret jalutamist.
Poisid on Judnud proovida k a jamboree mitmesuguseid huviala- sid nagutuvide laskmine", kus ehtsat tuvi asendab hku visatud savist ketas, jalgrataste takistus- sit Ja Jnnitusrada". Vmane on erinev Kotkajrve rajast, mUle mne aasta eest ehitas dr. Jaan Roos. Tarmo Soots jamboree pois- test, kes sealset rada proovis, hin- das selle sBia raskeks.
R I C K Y K E L D E l ' VANCOUVERIST
Eesti laagrikla klastas ka esi- mene eestlane, kes kuulub Kanada ksusesse Ifichard Kelder Van- couverist. Ta ^ vttis kontakti Juba enne Jambositu Heino Jega, kel- lelt sai meie poiste aadressi**. Rickyle anti kmgituseks meie esin- dusksuse mrk ja lepiti kokku edasisteks kohtumisteks.
Eestlasi vib olla jamboreel veel- gi rohkem Kanada ja k a teiste maade skautksuste koosseisu-
. des. ' ' Nende otsimine on erilesandeks Heiki Slaktel, kes jambol tidab Eesti konsuli kohustusi.
K O L M E L I P U G A LAAGRIKLA.
Eestlaste laagriklas on raaga lipumast Ja selles kolm lippu. Need heisati pidulikult keskndala hom- mikvl. Keskel on Kanada lipp Ja selle krval Eesti Ja Ungari lipp. See kolmik on erakordne ja paneb peaaegu iga mduja ksima lhe- mat seletust. Sellest enamasti ai- gabki Eesti tutvustamine.
Teised laagriklad Mgvi all - laagris on kik he lipuga. Kohe le tee asuvad armeenlase^, kes on ka pagulased, kuna nende maa on samuti nukogude ikke al l . Ar - meenlased on ainus pagulasrahvus maamas, kes naudib maama skautluses iseseisva rahva Ja tiei- gusliku licme positsiooni. Prast Esimese maamasja lppu j a trklaste poolt armeenlastele kor- raldatud metscut veresauna oli ai - nult ks rahvus, kes taotles rahvus-
(Jrglk.8)