Lk.: 2 ' E E S T L A N E .eval,i2. juulil Tuesday, July 12, Nr.. 51- ca
: O / : Vaba Eestlane, 1955 Leslie S t
. T O I M E T A J A : Hannes O j a : " ' ; ;
" T O I M E T U S E K ^ ^ Kar l Arro, Heino Je,
T E L E F O N I D : toimetus 444-4823, tUtus^ (^^ ^ I ekspeditsioon) 444-4832
T E I i ^ M I S m i p A D ; Kanadas: aasta $ 4 1 - ^ Ja veerandaastas
TBLUMISmNNAP vljaspool Kanadat: aastas aastas $31 .ja veerandaastas $16.-r-
' Aadressi muudatus 50 c. ksiknumbri hind 60 c
KULUTUSIB mNNAD ks toM hel veer^ ; kuulutuste kljel $4.75, tekstis $5..esikljel $5.50
Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 LesHe St. Don Mls, Ont. M 3 B 2M3
loos, kuid seda peavad alati meeles Ibalti rahvad j kik vabadustar- Mtastavad rahvad, thendais presi- dent. Kneldes'kwiditamisest^ t- les presideiit, et 1941. aasta juunis < ainult mned pevad enne seda kui Hit ler pras oma partnerite vastu Kremlis arreteerisid nu- l^ogttde vimud kmned tuhanded mimesed, mrvasid paljud ning silttstasid massdeporieenmist Sibe- ffsse. Prast sda jtkus sfee ter- Tor kui saj|ad tuhanded saadeti G u - lag*!. See^ ei ole juhus, et suur protsent nende okupeeritud maa- de elsmikest ei ole balti j te to luga. Nttkogtid on teinud oma parima, et venestada balti rahvaid^ ni i na-
joad on teinud iseda paljude
teiste allasurutud' ralnvastega M U - kogude impeeriumis, tiwnitas pre- sident Reagan
Puudutanud praeguseid lbir^ kimisi N . Ldiiga tuumarelvade piiramiseks, andis president luba- du!se, et ameeriklased ei loobu ra- hu taotlemisel oma moraalsetest kohustustest nende allaheidetud r^vaste vastu, keda hoitakse prae- gu ahelates.
Balti rahvastel on kahtlemata phjust soojasdameliselt tnada president Reaganit nende palju^ levate snade eest, mis meile k in- nitavad, et maaihna leidub koi- gile pettumulstele ja tagasilkidele vaaatamata veel mehi, kellel on^ kindlat hoiakut, selget pi lku tule- vikku nmg kes tahavad aidata ja toetada neid rahvaid, kes on pai- nutatud kommunistliku diktatuuri hinnuvalitsuse alla*
Ronald Reagani demonstratiivne osavtt balti rahvaste tragdiast ja lubadused, et hendriigid ei loobu oma moraalsetest kohustus- test orjstatud rahvaiste vabastami- seks, on selgekujuliseks niteks, et lne riigitnehed vivad balti rah- vaste kaitseks vlja astuda ku i nad ainult seda tahavad ja venelaste hvardusi ei karda. Valges Majas 13. juunil tuhunud sndmused vihjavad ka meie vabadusvitlnises uutele suundadele ja vimalustele, mida on vimalik saavutada isiklik ke kontaktide slmimisega ja m- juvimsatele isikutele lhenemise- ga.;:/;..; : : ^ ::.
Suured teened president Reaga- niga tihedate kontaktide saavuta- misel on Balti Vabadusliidul, kes alles mned aastad tagasi Kalifor- nias td alu^ sts kuid niid oma eesmrkide taotlemisel vrdlemisi kaugele on judnud, kasutades et- tengelikult ra Kali fornia polti- kute kontakte Valge Majaga. Eest- ilastest tegutsevad Balti Vabaduslii- du juures eriti energ^lliselt abielu- paar Avo ja V i i v i Prisild ja He i - no Nurmberg, kes on andnud sel- lele organisatsioonOe suure tpa- nu!se. Oma t ja energia ohverda- mine on seda olulisem, et balti rahvaste ksutuses ei ole / suuri summasid, millede abil viks Washingtonis oma n.n, jdbbysid organiseerida ning nende kaudu juhtivaid poliitikuid informeerida, suunata j a mjutada.
Valges Majas toimunud vastu- vtu, presidendi kne ja Bal t i V a - foadulspeva proklamatsiooni taus- tal on B a M Vabadusldif t eriti hinnatav ja jb ainult loota, et balti rahvusgruppide ja nende or- ganisatsioonide ksmeelne ja tugev toetus selle t ja tegevuse viljas- tamlselcs mjuvalt, kaasa aitab^
/ -.K. A . '
10.--13. juunini StkhoUnistoimunn Balti Instituudi seitsmes teaduslik konverents mdus sama uue nn. suhtlemispomtika the all^ juba kaks aastat tagasi kuuendal konverentsil. Okup. Eestist oM konverentsi puhul Stokholmi saabunud 25 liikmelme grupp. Neist esmesid konverentsil ette- * ' "~~ ' ' ' ' " ia '12 , lejnud saabuj Draamateatrit, e s M e s Stokhohni Mnnateatris kafos
Eesti Abistamiskomitee Kanadas uus juhatus. Istuvad ees vasakult: Vaige Ntenbrg laekur, Alfred Se- pa esimees, Ingrid Saar - sekretr. Taga seisavad vasakult: Enn Kuuskne vlisasjadeajaja, Otto
Kamiameabiesimees, dr. Toivo Kuuta^^^ lIIllllHlinililUllllllllllllH^ Foto: 0 . Haamer
leagani toetus Balti rahvastele oli see erakord-
^ k s ja suureks isiindihuseks kui hendriikide president Rbnald Reagan 13v juunil balti iahvus- ^ p p i d e e^mdajad Valges Majas vastu vttis ja 14. juuni Balti Va - badi^ spevaks proklameeris. E i ole kahtlust, et see ol i paguluses ela- vatele eestlastele j a teistele balti irahvastele heks thtsamaks polii- tiliseks viduks meie rahva prob- leemide valgustamiseks j a rahvus- vahelisele foorumile tstmiseks prast Teist maailmasda. Sellisel kujul ja m i drastiliselt ei ole kski lneriikide riigipea isandanud hd rahvastele tehtud lekohtust irkida kui seda tegi president Reagan ja ksM lne juhtivatest Isikutest pole kunagi andnud ava- likult balti rahvastele totust, et hendriigid hoiavad vabadtse tu- Setomi valgiistatuna ning ei loobu l:unagi sellest endale vetud p- luast kohustusesjt.
President Reagan! Bdimne-minu- t&ine kne balti mhviisgnippide esmdajtele Valges Majas ol i me- M i e ja sirgjoonelme. Selles ei oi- mud neid professinaalsete diplo- maatide ettevaatlikke ja mber nur- ga keeratud vljendusi, mida me sageli varem oleme kuidnud lne- riikide poliitikute ja riigitegelaste ^uust. Tema snades ei olnud ka neid thiseid mitte-midagitlevaid fraase, milledega meid aastate kes- ttel vabariigi aastapeva aktustel ja deistel pidulikel sndmustel vaba maailma kartlike poliitiliste juhtide poolt on toidetud, vaid president asus kohe kindlasnaliselt asja juurde ja ties Balti Vabaduspeva vljakuulutamisel kik selgelt vl- ja, mils sel momend vaja telda
Reagan j n e enu tas l^^ N , ILdtt ja natsi Saksamaa vahel sl- mitud tsnist kokkulepet, mis vimaldas N . D i d u l Eesti, JL^ ^ Leedu okupeerida. N . Ldu juhid sooviksid meeleldi, et maailm unustaks selle musta peatki aja-
6 mHlrdit di^lafit .,s BB
WASHINGTON N . Ldu ma- janduslik abi oma ,,spetsiaalsee spradele", nagu Kuuba j a Viet- nam, tusis kokku 6-le mjardUe dollarile mdunud aastal. See on saanud pidevalt suurenevaks koor- museks majanduslikes raskusis ole- vale nukogude'riigile, on saadud andmeid Lne salaluureallikaist. Nukogude abi Kuubale tusis nel- jale miljarde Idollarile, millele l i - sandus veel 600 mjonit dollarit SO-
OVI im
S T O K H O I M N . M d u pak- kumine tuumarelvade vaba tsooni loomiseks lnemere piirkonnas on phjustanud eriseisukohti Skan- dinaavia riikides, neutraalsete ja NATO-l i ikmete vahel. Esimesed, Rootsi ja Soonie peavad pakkumist teretulnuks. Taani ja Norra rea- geerisid rohkem ettevaatusega, el- des, et nad vajavad aega
snastuse urimis
Samuti ol i Tartust saabunud sealse ajaloomuuseumi Ja Kreutz- waldi nimelise kirjandusmuuseumi inimesi koos. eesti rkamisaega sel- gitava nitusega. Gruppi kuulusid k kirjanikud Vladimir ja Aime Beekman, lisaks veel mned turis- tid j a jrelvalveailesannetega tege- lased.
Okup.; Ltist o i konverentsi ka- vas seitse esinejat, saabunud oli
: vneistkuus.; ... Konverentsi kavas ettenhtud kolm leedulast ei saabunud aga ldse, viimasel hetkel teatati, et neile ei anta vljasidulub. Kik need ksimused otsustatakse jm^d Moskvas. : r'
Eestist esinesid. konverentsil! et- tekannetega jrgmised teadlasd: prof. Juhan Peegel. (Tartu lpol ja Eesti Teaduste Akad. kirjavshe- taja liige), dr. Olavi Kasemaa (Tallinna Konservatoorium), dr. Endel Lau l (ETA), dr. E l a Martis (T), prof. Herbert L ig i (T)- dr. El len Karu (ETA), dr. Ants Viires (ETA), dots. Mart Humal (Talin- n Konservatoorium), prof. Ha- rald Hemo Peep ( l ) , dr. Karin Kask (ETA), dr. E a Jansen (ETA) ja dr. Rein Loodus (ETA).
Ltlastest ji tulemata dr. Yllis SamsonSj Lti Teaduste Akadee- mia presiidiumi teaduslik sekretr. Kuna ta aga samal ajal on ka Nuk. L i idu Partei Keskkomitee liige, siis sitis ta Moskvasse, kus Keskkomitee teatavasti hakkas va- lima Nk. L i idu uut presidenti, milline kht teatavasti senini oli titmata.
Ltis e i teata midagi tema tea- duslikust tegevusest. Teatakse aga kU, et ta on Lti kompar- tei ning Moskva ^,sUm" kogu l- ti teaduse le.
Samsonst mittesaibmisel vttis Lti grupi politruki lesanded en- dale dr. Janis Vejs, kes Stokholmi klastas ka eelmisel Balti Instituu- di konverentsil. Vejs kuulub Lti krgemasse nn. nomenklatuuri, ta on K G B krge funktsionr vas- tava vljappega. T a on mnda aega viibinud Oxfordis, valdab hsti inglise keelt ja valvab Lti Teaduste Akadeemias filosoofiliste ainete le. T a kutsus ka praegusel konverents ettekandjaid korrale, kui mned neist kippusid tema arvates kokkulepitud raamidest ja teemadest krvale kalduma
Leedust pidid saabuma kolm teadlast: prof. Leonas Mulevicius prof, Juozas Jurgis j a dr. Ingride Korsakaite kik Leedu Teadus- te Akadeemiast. '
Nende kohne leedu teadlase vS- Jasidn keelustamme ei ole Stok- holmi leedulaste arvates eriti | latUslik. .:: ::;
yastupanuliikumine on praegu Leedus eriti tugev.
Konverentsi kavas olid ette nhtud ettekanded jrgmistelt maapaos asuvailt eestlastelt: Fanny dQ Sivers, Toivo Raud, Roman Toi , M n o Sepp, Felix J . Oinast
Laabn, Har-
ry Olt, Ehnar Jrvesoo, Ivo liiste, Viktor Terras, Ha in Rebas, Vahur Linnuste, Tnu Parming, Aleksan- der Loit ja. Raimo Raag,
Roman To i ja Ehnar Jrvesoo ei olnud kohale ihnunud. N i i esi- nes ettekannetega 14 pagulaseest- last, milline arv ol i viksem ku i varajasematel konverentsidel. V- henenud o l i ka ettekanhetega. esi- nenud pagulasltlaste ja -leedulaste arv. K o k k u ol i konverentsi kavas ette nhtud 102 ettekannet.
Konverentsi avamine toimus ree- del^ 10. juunil Rootsi Akadeemia saalis Brsimajas. Eestist saabunu- te nimel tervitas prof. Juhan Pee- gel. LundilikooH meeskoor esi- tas pimiku eesti koorilauludest. Balti Uurimiskeskuse juhataja prof. Aleksander Loi t tutvustas, konverentsi kava j a prof. Velta Ruke-Dravina pidas teadusliku et- tekande Lti rkamisaj a hle- kandjast Peterburgas Avizes". ^Prast avamist toimus tradit- siooniline vastuvtt Stokholmi l in- na poolt, kus uuesti esines Lundi meeskoor, htul toimus koosviibi- mine Wenner-Gren Genteris.
Konverentsiga seoses esines Tal- l inna Draamateater Stokholmi Linnateatris. Kavas o l i l a a n Krossi ,,Prdtooli tund" ja A ino Undla-Pldme Kreutz- wald ja Koidula" , nuda esitati kakfe korda Linnateatri vikses
:. saalis.
Etendused said sooja vastuvtu osalisteks.
Konverentsi ajal toimus ka Tar- tu likooli Ajaloomuuseumi ja Kreutzv^aldi nimehse Kirjandus- muuseumi naitus Tartu likooli ajaloost j a eesti rkamisaja tege- lastest. Lti muusikat esitas Stok- holmis elutsev lti pianist Guna Eurmis. Nidati ka fihne. Osa konverentsist osavtjaid arvas, et sellisel kultuurilisel lisaprogrammil on ieti vhe hist teadusliku kon- verentsiga.
Konverentsi phiteemaks olid rahvushkud liikumised Eestis, L r tis ja Leedus nidunud sajandi teisel poolel ldeuroopaHkus vrd- levas perspektiivis. Rahvuslike l i i - kumiste eesmrgiks on alati ohiud iseseisvate rahvusriikide tekkimine. Eesti, Lti^ ja Leedu rkamisaja ja rahvusliku liikumise tulemuseks ol i Eesti, Lti ja Leedu demokraatli- ke vabariikide loomine. .
Sellist lihtsat ja otse loomulikku seost ei tohtinud konverentsil ilmselt puudutada ega ksitieda. Balti Instituudi suhtlemispoliiti-
ka ja kokkulepete hinnaks soveti- seeritud Teaduste Akadeemiatega Eestis, Ltis ja Leedus on, et ise- seisvsperioode ei tohi puudutada, veel vhem Nukogude L i idu praegust ikestamis- ja venestamis- poliitikat Balti riikides. Ainult sel tihgimuel lubatakse inimesi okup. Baltikumist konverentsist osa vt- ta. Ke^gi ei tohtinud oma ettekan- netes aastast 1918 kaugemale minna, veel vhem puudutada rah- vuslikke liikumisi tnapeva Balti-
kumis. K u i mned pagulasteadlased se-
da siiski pdsid teha, siis kutsuti nad kohe korrale. Prof. Heinriehs Strods Lti Teaduste Akadeemiast protesteeris kohe teravalt selliste jjketserlike" mtete avaldamise vastu: see olla konverentsi korral- damise kokkulepete ja sbraliku teadusliku koostvaimu" rikkumi- ne. Sellist peapesu ja korralekutsu- mist said tunda mitmed pagulas- teadlased.
K u i sirvida eesti j a lti akadee- mikute ettekannete \ksikirju, ss jookseb siit punase joonena lbi leninistlik petus rahvusvaheliste liikumiste kohta: see on vaid klas- sivitluslik leminek feodaalhis- konnst kapitalismi.
Kirjanduse loeteludes osunda- takse kombekohaselt Leninit ja teisi venelasi, mnikord ka okup. eesti rahvusksimuste 9,ideologi" akadeemik Juhan K a h k i .
Juhan Kahk on teatavasti Balt i Instituudi suhtlemispohitika ks peamisi niiditpmbajaid. T a Juhtis eesti teadlaste gruppi eelmisel kon- verentsil 1981. T a klastab ni i tih- ti Stokhohni j a viibis siin alles hi l - juti. ^ See on nd Moskva, kes otsus- tab, ks akadeemiad" Baltilcumis tohivad teadlasi Balti Instituudi konverentsidele Stokholmis saata vi mitte. Seda tuli Kremlilt eriti sel aastal alandlikult paluda. Balti Instituudi kantseleilem klastas nende ksimuste lahendamiseks ka sel kevadel Tallinna. Eesti Tea- duste Akadeemia O pdnud siis- k i vhegi oma iseseisvusest sili- tada. '
Lti Teadulste Akadeemiat juhi- vad aga nd tielikult stalmis- m. ;: Konverentsi lpuistungil arvasid
Bahi Instituudi juhid, et jrgmine konverents viks toimuda kahe, vibolla aga kohne aasta prast, olenevalt majanduslikest vimalus- test. Jrgmise konverentsi teemana esitas prof. Ruke-Dravina rahva- luule igaklgse vaatluse. Selline teema sobib muidugi suurepraselt BI senise shtlemispoliitika jtka- miseks. Lohutuseks hsas prof. Dra- vina, et ka ajaloolased j a teiste erialade uurijad viksid hea tahte juures leida rahvaluulest ainet oma ettekannete pidamiseks.
j ^ J i i nagu Tartu likool ning L- ti ja Leedu likoolid olid iseseis- vusperioodU kogu rahvusliku les- hitust taimelavadeks, ni i loodi k a Balti Instituut asutajate poolt balti vabadusvitluse teenimiseks ja soodustamiseks vabas maaihnas. BI ttas ne alustel oma esime- sel periood kuni dr. Bruno Ka l - ninsi lahkumiseni esimehe kohalt.
Siis asusid Instituuti juhtima rin. suhtlejad. Tulemuseks ol i suu- re arvu balti teadlaste lahkumine Instituudist ja see tagasitmbumi- ne juhtivatelt kohtadelt on jtku-
senmi.
Karud petatakse tantsima kuid paljudele lnemaaUma elanil^ele on raske selgeks teha, et vene kommunistliku rezhmiga ja selle esindajatega ei saa sbralikku ja ausat vastastikust koostd arenda- da, kuna kommunism on les ehi- tatud pettusele j a valedele, oma nrkuste ja puudujkide varjami- sele ning lnemaailmas valitseva- te vabaduste j a demokraatliku ss- teemi rndamisele.
Selline ignorantsus ja kergeusk- likkus tasub sageli valusalt ktte. Nagu see niteks juhtus hiljuti he v kanada arstide delegatsiooniga, kes siirdus Venemaale sealsete elanike- ga ja rahuorganisatsiooni esindaja tega nu ja lbirkimisi pidama, kuidas maaUmaasju oleks kige parem korraldada ja valitsusi m- jutada, et nad ei libiseks rahurada- delt sjateele. .
Kanadalaste ksi kis Venemaal seni vrdlemisi hsti, kui nad aja- sid venelastega tuumarelvade kl- mutamise juttu ning kritiseerisid president Reaganit, kes nende ar- vates ^rib hendriikide tuuma- relvade varude suurendamisega ha pikemate sammudega vimali- ku tuumasja poole. Paraku muu- tus aga venelaste hoiak kohe vae- nuliseks kui kanadalased hakkasid riveeri mda nukogude vaUt- sust kritiseerims^ ja sidusid inim- iguste rakendamise ksimuse le- maailmse desarmeerimisega.
Sellist juttu kanadalaste suust kuuldes viskas seni vrdlemisi vii- sakalt kitunud N . Ldu Rahuko- mitee sekretr Gregori Lokshiia sUmapilkselt oma vaga mehe mas- k i maha ja hakkas vihast puneta- des Kanada delegatsiooni lkmeid manama. Seda tegi ta sna valima- ta snadega, kuna sarjata ei saa- nud mitte ainult koostd otsima linud doktorid vaid kogu Kanada. Lokshin prutas llatusest jahmu- nud kanadalastele, et N . Lt ei ta- ha kuulda ppetunde nendelt ini- mestelt, k^s on tuhiud nukogude maad klastama. Meie ei tule tei- le tlema, kuidas teie peate elama oma elu ja meie ei ksi tet, miks teie maal on kmme mjonit t- tatlist," napsas enesevalitsemise kaotanud ja tasakaalust vlja v- dud venelane.
Kuid kanadalased ei lasknud en- did esialgu sski heidutada, vaid prisid edasi, miks nukogude va- litsus ei luba tegutseda iseseisva- te l " rahugruppidel, kes aitaksid arendada koostd Nukogude Ldu ja I hendrkide vahel ning oleksid thtsaks teguriks usal- dusliku vahekorra loomisel K a sellest ettepanekust e i tahtnud Lokshin ja kolm tema kaaslast midagi teada> tembeldades Vene- maal trganud kuid kresti l ikvi- deeritud iseseisvad rahugrupid meie vastaste stitava ettekujutu- se loominguks". Nis, et vene ra- hukomisjoni mehed' olid hmge ph- jani haavunud ja hiritud, et kana- dalased julgesid nendega rkima hakata inimestest, keda kommu- nistlik rezhm peab reeturiteks".
Nupidamise lpul rahunesid siis- k i meeled ja Lokshm lks isegi nin kaugele, et t vabandas oma kitu- mise prast. Ku id kanadalased olid saanud valusa ppetunni ja rahu- nupidamisest osa vtnud doktori- tel on kahtlemata nd hoopis teist- sugune pilt venelastest ja kommu- nisttikust ssteemist. Viga seisab amult selles, et kigil kanadalastel pole vimalik doktorite eeskujul isiklikult Venemaale sita ning ko- hapeal kommunistliku ssteemiga ja selle funktsionrid^ga tutvuneda, mis avaks tielikult nende sUmad.
PoliitUiste teaduste professor Jer- zy Wiatr on Poolas suur mees. Ta ei ole mitte ainult tunnustatud aka- deemik vaid ka partei keskkomitee poltiUne nuandja ja Marksismi- leninismi Instituudi direktor. Nagu nib, on ta l vga hid spra Kana- da akadeemilistes ringkondades, kuna ta kutsuti Br i t i Kolumbia li- kooli suviseid loenguid pidama. MeU ei ole kahjuks teada, mida ka- vatses punane professor oma pi- lastele rkida, kuid nhtavasti olid kohalikud poolakad sellest v- ga hsti teadlikud, kuna nad tervi- tasid Jetzy Wiatr*if tema esimesel loengul ; antikommunistlike de- monstratsioonidega ja mdamuna- dega, millest ks professorit tabas.
Jer?y Wiatr iei biud nus selle vastuvtuga. Ta kritiseeris ajakir- janduse esindajatele demonstrante j a luges neUe petussnu, mis ba- seeruvad lnemaaUmas aktseptee-
(Jrg lk. 3)
Kiiiiditaml jumaicsfei Stokhoiml
STOKHOLIV seks sellest, etj ditamised 42 a| N . L i i tu ei meelest ununei eestlased, ltl^ nende rootslast kogunenud itn jumalatpenistU5 holmi Jakobi
Kir ikus olidl dega varustati Leedu lipud', lti esinejatel! oli dotsent I^ puudutas 14. jl eesti rahvale jl vastele, missugj nagi unustada.
Prast eestil kirikulaulu jr| titelt Martin Viinis kuni ning Eesti, nid.
Eestlase tetevisio^
L O N D O N nitleja Enn iga osaga V
\ populaarsust, sjane artikk( A lan Kennauj naugh kirjutabl
- inimesel meline uuesti f i lmi komdi ga jutukas, kanali snade mist i " fht vga paljudelj
Ta tleb, kuid 32-Ie H Benny vanal on Ennu suht| hendus. Ta likoolist tull ruk.
Kommeni
ritud ldistele! Professoi* om( monstrantidel^ muiste ppej( vusvahelises da poUitiliste vaated vivai akadeemiline jma, kuna teisele lhei mistmist nUl lipilaste vaj beldas selle j deemUist vah^ kaga.
Oma snadj Poolast saabuj pidanud heij sja ajal loen^ seeris WasWiiji t i olevat ka meid. N i i nil likooli loengj ks kanada vi Poola valitsus ametihingu Sl
Professori sj ei taba kah ju j mus ei seisa teine professoi on ta philf Probleemi tii 'i| mida hel v batakse Uko( neleda. Kanj hendriikides I de tagant sl valffustada"( muslikuma gandaga, kuidj pejududel (V ideid levitada] kommunistlike