ABAI>E EESTLASTE
YiAANDIA: / t t Vaba Eesan, 1955 M i e St Don Mills,
L: Hannes
TOIMETOE KOIXEEGIUM:^ K^^ ^^ ^ Heino Je, O l e v T
T E I W I D r toimetus 444^
TlBIlJMISffiNNA^ poolaastas' ja veerandaastas
kuulutuste Miljel $4.75, tekstis $5., esil
: PREt^ ESTONIA Fublished by Free Estonian Publisher Ltd, 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Kui N. tiidu KGB endisel le- si, kuid parteil ei olnud midagi uut mai Juri Andropovil nnestus pM- lauale panna ja olukorra paranda- mst Leonid Brehznevi surma kiki miseks ja kinnitamiseks anda. krgema vimuredeli pulgale pr- Vana pehkinud vaim ja senised
President Reagan teostab praegM oma eel-valimiseelset propagaiida- knede matka ja i>uudutab knedes Ameerika hiskonna ja elu prob- leeme. Hiljuti oli tal kne all hendriikide koolissteem, millega president sugugi rahul ei ohid. hendriikide* rahvakoolid on oma tasemelt nrgad ega valmista noo- ri ette edasippimiseks ega ka eluks. President soovitas vanematel lapsed panna erakoolidesse, kus petuslik tase on krgem. See on aga vimalik ainult jukamatel. Vaesemad rahvakihid peavad para- ku leppima sellega, et nende lapsed saavad puuduliku hariduse.
Presidendi snavtt sai kohe p- rast seda ka tpiliselt ameerikali- ku reaktsioolii. ks ge naispetaja avaldas arvamist, et president on oma vljendustega kaotanud
peks kaasahaaravaks momendiks Seedrio pevasel aktusel on vidutule stamme. 1.700.000 hlt (nii palju on peta- Pildil Eesti Vabargi aup^ akonsul Ilmar Heinsoo Toronto Ja Hamiltoni Eesti Vitlejate jid USA rahvakoolides). Vljen- hingute liikmete aivalves olekul ^oto: Vaba Eestlane dus on tiipiliselt ameerikalik selle
poolest, et igus" on keeratud ta- gurpidi. Sdi ei ole mitte kool, mis ei ole oma lesannete krgusel, vaid president, et ta julgeb peta- jaid puudutada. Sama lugu nagu toore" politseiga, kes kiusab au- said" kurjategijaid.
Ameerikalik haridusssteem, mi- da iseloomustavad koduste lesan-
e |a enesemramisiguse givaM vistlejaid krvale trjuda tavad vimutsesid ka prast neid 1. mail Shveitsi Ja partei peasekret^ i positsioonile krgemate i^ ^^ ^^ tusta, sus ennustasid mitmed ni- Vaevalt olid partei keskkomitee ja Eestlastest vtsid konverentsist osa Elmar Eeisenberg Saksamaalt ja Heinrich Mark Rootsist, kes mustest hoolimata, on tekitanud mekad lnemaailma N.lJidu k- lemnukogu liikmed laiali linud esindas Bdti Komiteed koos Bert Hggmaniga.Eeferentidek parimad aSsjatndjad likoolidest, olukorra, kus pilastel puudub ele
Oina jrjekordse Mmse istungi 9. ja nete vhendamme, eksamite ja istungi teemaks oli ^Terror, seUe phjused, vistluste vltimine ning pilaste
koolist lbi lohistamme** ttule-
simuste eksjpefdid ehk nn. kremlo- kui ajalehtedes ilmusid suurte peal- loogid, et Nukogude sise- ja valis- kirjadega artiklid, nudmisega, et poliitilises elus on oodata suuri keskkomitee otsused tuleb ellu muudatusi. rvati> et Brezhnevi viia ning partei kohaseE
ametiasutustest ja antitenroristMkest ksulstest Euroopast ja Ameerikast. mentaarne tdistsipliin ja oskus
. ^ K o n ^ Iraak ja StMi^ ia^ saavad saatkoima^ a^ ^^ J S s S f v a S s e b S dr. ii. Feyer, kes tervitas osavot- aga teatavasti sjavelist toetust ajal viibisid kaks Bulgaana saat- koolit vastu kuna lbi saab na-
Mvistmmd ja ideedevaene polittika rakendada. ,,EUnvjate" ktte oUJ^^^^ ?^ tstes eriti esile NukogudeU^^ ^ komm ametnikku paavsti lhedu- gii. likoolidesse saabub noori, on oma ajastu ra elanud ning an^ Vaga hvitava ja peiku ette- ses: Kogu atentaadi loos on aga e^s ei oska lugeda ega kirjutada, nd tuleb aeg, kus uus mees hak- pohid midagi vlja puistata ja Bemi_^htseidirektor dr. H. Kr- kande pidas Paul B. Henze USA- eriti huvitav asjaolu, et Ali Agcat e^Uel puudub algelirie igekeelsus &ab vrske vaimuga, suure energia tervitas valitsuse poolt ja st Jiurklase AU Agca kohta, kes klastas Roomas Saksamaal tegut- ja kes Uma tasku-elektronarvutl ga ja uute ideedega mma suu- helgeimale tulevikule ja tvustaksf^^^^^v^^^^^^^^ seva turgi parempoolse hingu esi- b^ita ei suuda sooritada kige liht- iremat ja tugevamat kommunistlik-^ ^^ n^ ^ peame olema valyel, et de- mais. Ali Agca oh vaeste vanema- mees ja lubas Agcale 2 miljonit gamaidmatemaatiUsi tehteid. Need
mola-a^ tlik igusriik ei muutuks t^ P<>Htseiriigiks. heade tagajrgedega eksamid tili- Lech Walesa mrvamine oli teh- gj-^yyad haritud" totsijatena
P^hjalik^ levaate rahvusvaheli-k^^ keid lootusi attarmrgatavtt t- vaatieja^ ^^ ajal kui Poola katoliku ki- matute kodanikena tnavale vaUt-
M rki juhtima ning lnemaail- le tpanustele ja pingutustele. See maga uutel alustel mlemale poole- oluliste otsuste puudumine ja idee= le vastuvetavat koostd rajama, de vaesus on jtnud lneriikide
austada lnes levinud mt, et Andropovi snadele on jnud loo luri AndrbpoV on poolest saadik detud philised muudatused nuko- lneorientatsiooniga mees, kes pl- gude ssteemis tulemata ning elu gab isegi vene vb^at ja vene ro- jtkub endiselt Brezhnevi ajal mansse ning eelistab nende asemel omaks vetud lohisevas inertsi ph- shoti viskit jrock-muusikat. jaL liikuvas Stiilis.
Need olid ilusad unistused ja m- Samal ajal kui keskkomitee lpe- nustused kuid paraku valed. tas oma istungjrgu paadunud hk-
ja nende operatsioonipiirkndadest risti vljappe sai PLO laagris Ta riku kardinal oli vhktbisena su- suse vastu demonstreerima. Nende andis Rolf Tophoven Saksamaalt, mrvas Trgi m'duk ajalehe remas. Referendi jreldus oli jaoks ei ole ega saagi kunagi td
se terrorismi tosa on IsS^ mi vasakpoolsete km pa- la demokraatliku opositsioom kor- Kanadas, ieriti .Ontarios, adoptee- saknme proteendi ; ^ . riti ameerika, kooK^endus" sefl NBkogudeliit ja seUe^ W^^ ^^ Mamigem veel et terrorisde ajal kui praegmie Ontario peami-
r metaja tapmist oh ,,vaesel uliopi- poolt omal ajal hivatud/Luft- nister BiUDavis (ise kooUpetajal) Nukogude Liidu poolt juhitMlas^ ^^ ^^ ^
Juri Ajidropovn nd N. Liidu konnas, ji selgused 100.000 Rootsi krooni. Mogadishus andis levaate selle nistriks. Davist iselo<5mustatakse krgema vimumehe positsiooni brood ei tiendatud uutelt operatsiooni juht kindral Ukich kui mugavat meest, kes ilmselt ei koidnud juhatule poole aasta ning ga ning ei katsutud sinna pumbata periaHsmi" vastu lemaailmse ga, kes hangeldas Bdgaariast rel- K. Wegener. Terrorisnst Prant- tahtnud koolissteemi saboteerida, seda isegi mrgatavalt Mndlusta- vrsket verd ja uusi elujusemaid kommunistUku hegemoonia saavu- vi parempoolsetele ja vasakpoolse- susniaalkPneles komandant Jean- vaid vttis asja oma elufilosoofia Eud, kombineerides endale partei liikmeidj keUestvik^^ Louis Esquivie kohaselt. Kanadas saavutati sama peasekretri positsiooni krvale ka paneksid asjad liikuma ning lpe- poolt juhitud terrorismi kaugem Ar * 'FJS is* J Tel-Avivilikooli professi* efekt mis hendrisides ka siin
. ^ ^ ^ ^ X . . . . . . ^ . Agca paigutati liirgi koige ArielMerari tutvustas PLO ope- on krgkoolid hdas alg- ja kesk- ratsioonide plaane, mils sattusid koolidest lbi lastud kirjaoskamatu- juutide ktte Betruti okopeerimi- tega. . i . sel, ^ Davise valitsuse nais-haridusmi-
Agca paigutati Trgi kige Edndlamasse vanglasse, kust ta pgenes. Kindlatti pidid selleks blema vimsad kaasaaitjad.
Prast vanglast pgenemist. elas Dr. J. Kurt Klein Bonnist rkis nister Bette Stephenson on oma te-
vormilise riigipea --lenmukogu taksid praeguse letargia. Seda aga eesmrk. Nukogude Liidus ja Presiidiumi esimehe-tiitli, kuid N.iei juhtunud. Poliitbroo tiendama- teistes kommunistlikes maades te- liidu sisemises elus ja vlispoliiti- ta jtmine on seda vrastavam, gutseb 40 ppelaagrit terroristide kas on philisi muudatusi vhe et peasekretr Andropov on nd vljapetamiseks. Sovet annab toe- mrgata.siBe selgus eriti silm kavalt hjutitoimimud kommunist-^ ^ e^^^ lks siis terrorismi vaimsetest ja poliitiHs- gevuse ajal vapralt parandanud liku partei keskkomitee ja lem- mist niMseU N. Liidu eMk pere Liidu terrorismi taktika heks p- Ersennist le piiri Iraani. On sotsiaalsetest phjustest Saksamaal olukorda Kanada koolipoliitikas nukogu kokkutulekutel, kus tege- mees laimg on koigi tunnusmrkide himtteks on, et terroristidena ei ^^^^^^ arvamusi, et ta lks Iraa- ja kindral Gustav Dniker Bernist seda Davise heakskiidul. Katsetusi, vus arenes seniste standardplaani- kohaselt suutnud oma rivaalid ta- tohi esineda venelased vi ldse nist Nukogude Liitu, Jrgmisel ksitles antiterrori strateegia phi- rumalusi ja vigu hariduse alal ei ie ja kiilunud vtete kohaselt. gaplaanile suruda nmgkUs vimu- Nukogude Liidu kodanikud, vaid 'suvel oli ta Bulgaarias, kus elas jooni. Kindral Dnikeri phitees saa aga tagantjrgi heaks teha.
Venemaal on viimasel ajal palju ohjad enda ktte kiskuda. terroristide griipid tulevad organi- '^ ^^ ^ P^ ^^ S^^ '^ ^^ ^ kuud Sofia ki- oli, mitte jrele anda terroristide Igal aastal astuvad uued pilased kneldud ja ajalehtedes M nudmistele. tAi5inoc w ,A n oacfacro n irnniie majanduselu elustamise ja pordukt- miks Andropov ei kasutanud^ vutest. Agca tihedas henduses Bulgaaria sionitstnse vajadusest nii ts- juhust Soveti heks olulisemaks hen tuses kui ka pllumajanduses. Sel- kokkukuivanud koosseisu tienda- duslliks maailmaterrorismiga on lel liinil on asunud ka Andropov^ misele uiite lkmetega. Kuid sel^ nn PLO, kellel on terrorigrupid kes on pidevalt alla kriipsutanud leks vib Ua ka oma kaaluv ph- 20 riigis loodusvarade ebaefektiivset kasuta- jus. Suslovi, Brezhnevi, Kirilenko ja mist, tagasihoidlikkust ja ettevaat- Felshe nol on poliitbroost kadu- Jikkust uue tehnoloogia rakendami-nud Andropovi suuremad vastased sel, tdistsipliini puudumist, pare- ning poliitbroo praegune 11-liikme- m planeerimisel vajadust, krge- Hne koosseis ujub tielikult Andro-
>-ga kaib sumrel mral Bulgaaria vahendusel KGB esindajail n nupidamine Arafati PLO-ga kaks korda n-
30 kuudkesf nyd koiiwrets
hom teemnch^ ^^ nusuut^ ngudega, ^ kesta^ ^ ja Vietnamis t a - oom vastu. Kuid partei keskkomi- vikus vivad tuhkaiks kujuneda. . J bekesku^ed Aa^ in I D A V tee koosolekul ei puudutatud ^ n^^^^^ Ja n seisabki N. Ldlanik^ - - ^ ksimusi ksikasjaliselt, samuti ei kond prast partei keskkomitee ja olnud parteil lemnukogule ke t)lemnukogu laialiminekut endi- tstmiseks esitada uusi ideid, lbi- selt lhkise kna ees riigi ette
Terrorismi keskused Euroopa jaoks tegutsevad peamiselt Pariisis. Oluline on teada, et Nukogude
krvaldamiseks. Kik lks vana tuntud sammeldunud liini mda oli krtikat, nurisemist ja hvariia^
koolidesse, mne aastaga on koolis kidud ja igal aastal astuvad uued lpetajad ellu. Kedagi neist ei saa kooli tagasi saata uuesti ppima, lati veel kui viga oli valitsuse poolt organiseeritud".
Elektroonika-ajastu samm on kii- re. Jrjest uued ^ otmisharud lhe- vad le elektrooniliselt kontrollitud tehnoloogiale. Rohkem kui pooled vana ajastu** ttajatest osutuvad uues ssteemis tarbetuteks muu- tuvad ttuteks. us ssteem oma- korda nuab kvaliteetsemat perso-
N. Liit on vltinud Madriidi konverentsil Ida- nali. Mis hakkavad tegema need, Lne suhete katkemist ja aktsepteerinud lpuks Lne ettepanekn kelle tkohad kaovad vi kes puu- tulevikekoiflverenfeiks, te M perekondade hendamise prob- duliku hariduse tttu pole tks leeme. klblikud? Neist saab tnulik ma-
Viimase 30 kuu jooksiil peetud Kanadas, kes esimesena tegi eUe- te^jal ,.!gasnguste xahutoste, ^ de- K,vVim5f^i M O ^ ^ , M ; O V> ^ monstratsioonide ja hiskondlike
segaduste jaoks Moskva ja ei- tea-kelle huvides. Neid olukordi n- hes ja hinnates peame teadma, millest ja kuidas pahandus algas.
toeta^ i^tte ainult Vasall kunis te l Madriidis on paneku seUe pidamiseks. Raskeim i^SS v SiS^ ^^^^^ ^ sell^ on emigratsioonik^ ^^ ^^ maik on tekitada rahutusi, paani- emi^ ^ tulevi- tanud, kat, ja nestada^ ^^ k^ ^ kukonyerentsiks. N. Liida esinda- et relvastuse vhedamise kon- rii^orda. Atnetiikult sanktsionee- jad on avalikult ehiud, et neile ritud terror toimub rahpanud thendab emigratsiooni miste agentide ja pagulasjuhtide vastu, i^ eetmist.
Vahest toetatakse ka omavahel Nd on sski, seistes NATO-on klaliste tulek, slit Tallmna l- hedale Klooga suvituskohta, kus rivaliseerivaid 'terroristide gruppe- riikide hise seisukoha ees, N. Liit
V nad klmetuvd ja haigestuvad. Markantsemaks niteks selles^ on ^^P^^^ aktsepteerinud Hispaania _ .^ ^ ' Aga icik lpeb hsti kohnikute hiljutine Arafati lhema nuandja poolt esitatud kompromissi plaani. Kooliaasta lpul ilmus _T.E.S. viieaastase snnipevapeoga. Issm Sartawi tapmine sotsialistide Oit saab mida nad otsisid iienduskoolide komitee vljaan- Mitu triikki lbi teinud noorte- kon messil Portiiaalic P o i ^ c t ; ; i i t f ^ ^ n ^ x a riiifi<lA i fnnvprAnid. ITHBS
liikkcsf
verents, nende peamine eesmrk, m saavutamata kuni nad ei aktsepteeri . konverentsi, knS kommunistlik riikide keeldumi- ne emigratio<Q>]iiiks tpleks arutu- fcigOSI rohIIGtfr
N. Liit on soovitanud, et Euroo- P^ ''^ '^ ^ pa Julgeoleku konverents relvas- TEHERAN Iraani usuline juM J . . . _ - l i l n t . st . t" . . . _ -^ 1 r i'7VTv.r . Mitu trkki lbi teinud.^ n^ ja sjaliste aiatollah Khomemi lkkas taeasi
dei (nr. 17) M . ; Sillaotsa noore- raamat (m praegugi.yananematu,^ ^^ ^^ ^ peaterroriste Abu Nidal tegi Ida ja Ls rgivad irdvastrasebl^^ le algaks Iraagi presidendi Saddam Hus^ini maile lastele meldud jutustus Mgi^ ^^ p^^ ^^ juba tiskasvanuina Sartawi tapmise teatavaks suure vhendamisest. sgisel, enne NATO poolt antud ettepaneku vaherahuks muhameed-
a. Niipid^ kirji^^ sed aga viiyadsiinsedki noored var viiakse nelja-aastsed kolmikud nemate vi vanavanemate snni- Tajlinna, kus: neil on mitmesugur- m seid seiklusi. Tlliimas on sel ajal sejfevuseaegne Tallinn rahvusliku laulupidu, mida poisid omamoodi suursndmuse laulupeoga. Noorte- lbi elavad ja su^^ le ette higedes saavad vanemadki
' lammeks Ki^n^^
Vastukaaluks on N. Liit^pida- thtpeva detsembris uute kesk- laste pha kuu Ramadhani ajal. ^ Nidal (Y!tIuse Isa**) on nud nustuma 35 riigi inimiguste ulatusega tuumarakettide asetami- Teherani raadio tles Khomeini
endine lhedane kaastline konverentsiga. Sellest vtavad osa seks Lne-Euroopasse. keeldumise phjuseks asjaolu, et Arafatile, kuid valis, selle luni, Ida ja Lne blokid ja suur^ arutlesid konverentsist missugune mistusega isik teeks et Iisrael tideb vita sjaga, kat- vljaspool olevat riigid, kes n osa osavtvad riigid konverentsi lpe- seda, kui nd on jutud punktini, ke>stas sidemed Arafatiga ja asus vtnud Euroopa Julgeoleku ja tamise tseremoonia ksimusi, kus. tema jud on surunud vastase 0ma terroristidegnipiga tegutse- Koost konverentsist Madr^ osavtjaiks on ettenhtud plvi Ja on kantud raskeid ohv- ^ ' , . vlSgministrid ja diplomaadid. ' reid.
1
&rnlnica< Euroopa Oi liidust
STRASBOUR( histuru riigid maa lahkumiseg] sest Euroopa hl oonist ja tlesid, spetsiaaistaatus, n| mete lemere tei teks Inglismaa Grnimaaga teh| lepped, kus on kusuhted. Grj suurun saar 5( hletas mdun! satsioonist lahki EEC on peamis] pllumajanduslik millega Grninu Grnimaa elab peab ise korraldj dusallikate kasutad
Nukogude hppas Roo
STOKHOLM - ja Viktoria Mullo^ misreisil Soomes, Rootsi. V. Mullovj tal prestzhika] vistluse auhinda.
Kanada esil ToosTusriikii
WASHINGTON duktsioon tusis Ki aasta esimesel koi mdunud aasta dist, tulles sellegi tusriikide hulgas, sld Soome .4,7%, tusis tstuse p^ Sellekohased andi national Monetarj Jtkuv Elavosavi San FrancisI
,Lncranniki siooniks kiquneni koos arutjiuskoosof hendriikidest ja
Kohal olid i kmnest ERKU mest, kes viibisid neli esindajat Eesti gust Kanadas, Ees
\^ nide Liidu Lneil liikmeid, endisi liikmeid j eesti sl te ja vitlejate hi| kuulunuid lner jte hulgas viibisid] t^ lemaailmsest E',( gust. Ameerika konna juhataja Ka| ti Vabadusvitlejal Ylo Anson, ERK1 ria Pedak-Kari ji peavolinik loode] Moks, Esindusko] Karu, Urmas Krl Uno Teemant. Kej bisid lunal veel kui ka abielupaar] couverist. Seekorc andis taas hea vij hubases hkkonnrs se pevaprobleemif tviisidest niihsti kui ka Kanadas.
Koosjijatcie tl ERKt^ peavolinik mag. Heino Jgie-,| osavtjate esitlemii
ERKU esimees monson oma mrkis eriti mn ms seovad eesti nerannikuU, KanI hisele tle ki( lusis Eesti vabad]
Vaadelnud kokku^ tegevuse praegusei(
