1
BLMB IGAL TEISIPEVAIL JANEUAPEVAL
Nr. 53 (2974) XXXH aastakik Teisipeval, 19. Juulil * -Tuesday, Jul^ ^ 19, 1983 ksiknumbri hind 66 eestil
rahuorganisatsionid lubavad alustada vitlust p^. ,^^WA--Kanada vafsus nustus ^ t^^^ kafsetamlsega Kanada ja maailma julgeoleku isvides" fegi valitsuse otsuse teatavaks vlisminister MacEachan. Raketid lendaksid le Phja-Kanada ju- 5??; Juleva aasta jaanuarils/ Kokkulepe Ii^^ ameeriklasil katsetada vhemalt viie aasto Jooksul jaanuarist ifiartsini sooritatava katsega.
.petamised toimuksid maksi- Kanada valitsus nustus katsete-, maalselt kuue raketiga aastas, mil- ga vaatamata suurenevale raketi- r l*^^ ei kanna lhkelaengut, vastaste liikumisele, mis varem t- Raketid tulistatakse Ameerika navu ti sadu tuhandeid protestee- B-52 pommitajalt Beauforti mere rijid linnadesse marssima kohal ja lendaksid siis 2400 km (1500 miili) piki le MacKenzie je deltast ja paralleelselt Kalju- mgedega enne kui prduksid itta Phja-Albertasse ja laskuksid
Balti Ldu korraldusel mlestati Montrealis 14. juunil Eestis, Ltis ja Leedus 42 aastat tagasi toimunui masskditamist prjpanekuga Dominion Square'1 langenute mlestussamba ees Ja htuse jumalateems- tusega Mary Queen of the World katedraalis. Pildil neme rahvahulka prjapamemise momendM. SamDa Juures esineb pevakoh^ase snavtiga Balti Liidu esimees P.
Foto: M. Sultson
md sjakaks sealsed ametihingud. Briti Kolumbia on tugevammi organiseeritud provints Kanadas Ja ametihingud leidsid kohe,' et uued provmtsivatspse mrused n nende huvide vastu ja on lubanud vas- tata valitsuse sammule protestitormiga.
Amethingu krgemad juhid on siiski esialgse hvarduse, ldstreigi korraldamise tagasi lkanud, kuid lubavad videlda par^ inpoolse So- cial Gredit valitsuse range eelarve vasti!itormiliste avalike protesti- dega".
500.000 ametihmgusse kuuluva tlise 500 esindajat
saavutasid kokkuleppe oma sise- Bilste, vahetevahel koguni terava- te vastuolude peale vaatamata hise seisukoha,
t hiselt videlda valitsuse vastu. Briti Kolumbia Federation of
Labor president Art Kube tles, et kski demokraatk Valitsus ei saaks thele panemata jtta sellist publiku protestitormi, mida nad loodavad organiseerida.
Kube tles, et delegaadid nustu- sid, et ldstreik viks olla luga t- litsemishimulin<^ paljudele lkme- tele. Aga ta tles,
et streigileskutse on veel vima- lik, kui uuesti leitud koost vaim amethingute vahel edasi kestaks Ja valitsus keeldub oma seisukoh- ti muutmast. Briti Kolumbia eelarves on ette-
nhtud seadus, mis viks lubada 210.000 rgiteenistuja tandjail iga tlist vallandada ilma phjuseta Ja tmmata ribadeks olemasolevad tlepingud niipea kui need sega- vad.
Provintsi kitsenduste eelarve t- hendab 11.000 tkoha kaotamist, mis on veerand provintsi tsiviiitee- nistujaist ja kuni 3000 koolipetajat.
Ametihinguile teeb muret, et va- litsus ei piirdu vaid avalike riigi- teenijate ametihingutega, vaid vivat laiendada ametiiihinguid puudutavaid eeskirju ldises pro- vintsi tkoodis Juba sel aasta
Ja suured privaatsed ametihingud vivad olla jrjekorras.
Avalike asutuste ametihingilt on nutud $5.00 kuus peratioii So- lidarity fondi; samasugust toetust ametihingu tavalise lkmemaksu suuruses on ksitud ka mitte-iiitu- nud ametihingilt. Raha, mida loo- detakse koguda, ks miljon dollarit kuus, tahetakse kasutada kuiuta- miseks meedias, et selgitada eelar- ve mju ametihinguile ja uut eel- arve seadust. Esimesed massilised protestidemonstrtsioonid tahetakse
USA reSvi Taivanile : WASHINGTON - SA n luba^
nud ma Taivamle 530 miljoni dollari vrtuses relvi. See oh suu- rim sellekohane tehing president Rnaid Reagani ajal. Relvade hul- gas on lennukite osi, maapmnalt ja laevadelt tulistatyaid rakette ja varem mdud USA tankide korrs- tuskomplekte. Arvatakse et see mgitehing vib kindlasti phjus- tada proteste Pekingist, kes on p- himtteliselt vastu igasugustele rel- vade mkidele Taivamle ja sii- distab USA valitsust oma lubadus- te murdmises, mis anti mdunud aasta augustis.
pidada parlamendihoone ees Victo- rias. "';>'
Ganadian Human Rights Commis- sipn juhataja Gordon Fairweather kommenteeris Briti Kolumbia eel- arvega seoses olevaid seadusi, kus inimiguste komisjon laiali saadeti, et see olevat iseloomulik vaid po- litseiriige".
Mnele Briti KohimbSa inimigus- te komisjoni ametnikule anti vaid viis minutit aega vtmete le
. andmiseks enie meMe vaMaiada-'
Teatava piduri ametihingu akt- sioonidele hoiab peal arvamine, et peaminister Bennet vivat isegi drastisemaid samme astuda kok- kuhoiuks, mis on vastuolus ameti- hingu senise valitseva positsiooni- ga provmtsi elus. Mned provintsi elanikud on juba ammu uusi sam- me oodanud, kuna praegune olu- kord on ka osale tlistele enestele muutunud vastumeelseks.
TORONTO Emu NAISSELTSI JEKU hMTE ^ SUVEICOmj
30. AST SNNIPEVA P H I T S i l l N i I, 24. | i
JEEMRUmMIP
"ATEENA - Kreeka sotsiaUstlik valitsus ja USA on nustunud aja- tabeliga USA sjave baaside eli- mmeerimiseks Kreeka territooriu- milt aastaks 1990. Kokkuleppele juti prast kmme kiiud kestnud lbirkimisi, muutes 1953. a. NATO raamides slmitud kokkulep- pe, mis andis USA kontroUi aUa 4 peabaasi ja 16 teisejrgulist Kreekas?.
NDP svitafe : "
ESNELATO.
OTTAWA Sskatchewani sot- sialistliku uudemokratide partei lge Lorne %strom tles, et ena- mus Kanada pankadest peaks kuu- luma valitsusele, nagu seda olevat mitmel pool maailmas. Pankade natsionalise^misega, vidavat kon- trollida prtseadimra J fiaantsi-
Kokkuleppe kohaselt tulistatakse aastas 4-6 raketti.
USA soovib neid' rakette katse tada Kanada pinnal phjusel, e i sealne maapmd vastab N. LdiB
. , , phjaosale, ja^veel nuudta oa mitmed gra- .^^^ inimthjas Kanada Ark- p,d oma vastuoletat rakethde j j ^ ^ lennuulats kui katsetamise vastu nidanud To- T T C A c
^. , - rontos la iiiujai Raketti katsetatakse ainult talve Pnmrose jrve juures relvade kat- Avaliku uurimise jrgi on le 50% kuudel vltimaks metsaplemise sealal Gold jrve lhedal. kanadalasist vastu-rakettide katse- ohtu, kui rakett viks maha lan-
vaiismmister MacEachan tles tamisele Kanadas. geda. MacEacheni arvates on vga . peval, mida uusdemokraatlik par- Against Cruise Testing Coalition vhe vimalusi, et relvastamata tei nmietas kigi kanadalaste esindaja Angela Browning tles rakett viks kuidagi kahju teha, mustaks reedeks", peale otsuse teada saamist, et pea- pealegi kui katsed tohnuvad val-
et Ottawa vib otsi^ imesti minister Pierre Trudeau on reet. jaspool suuremaid asulaid.^ ^^ ^ vaafluse alla vtta ainult siis nud kanadalasi, nustudes rakettide- Samal ajal sjalennukid jlgiksid kui saadakse kllaldaselt konk^^^^^^^^^S^ ^^^^^^ P^^^- Ta raketi lennuteed ja vtaksid kont- reetseid tulemusi Genfis peeta- ^"^^s, et nd on vitlus selle vas- rollimise le, kui see peaks lahku- val relvastamise vhendamise ^ alles alguses ja nad tahavad eri- ma oma ettenhtud rajalt.
lbirkimistel USA p N . OidBi ^^ s^ ^ ^ ^ ^ ^ .vaheS . Uued demonstratsioonid le riigi sellekJs puhuks, et poleks kokku-
' nitavat rahva tahet ja seda ei prkeid madalal lendavate ICE- kusjuures muudatus USA lbir- suudetavat lmmatada. nuMtega. kimiste seisundis pole kllaldane peratioii Dismantle president Valitsuse otsuse tegemisel leiti, otsuse thistamiseks. vandus gedalt, et see valitsuse ot- et Kanada riiklik julgeolek on la-
Kanadale on siiski jnud igus sus viiakse kohtusse, hutamata osa teiste riikide julge- mst^a vi ^ d a s i . ^ ^ kus see tulevat aruusele Chai^ v f f - S ^ ' ^ ^ katseid, aga^MacEachan^ ei te ' Rights and Freedom ph- J?^^^^ kohusto M ^ l m l a s ega. 0i. nimetada ainsatki vimalikku |_ | ^ Kanada on NATO asutajaliige, > ^ t , et see viks jtdiiuda: : \ ^ , ^ ^; ~ miK^^^^ kogu inaail-
>eaaegu samaaegselt valitsuse lobavat kana^^^ kes jaga- otsuse teatavaks tegemisega, langes ^7f ja julgeolekule. vad relvastuse vhendamise kont- valitsuse samm rnga kriitika ai- Chi^ch-andis Torontos rolli vajadust. NATO-s liikmeksolek la lahugruppide ja kigi kolme, Pressikonvereiitsi, eldes et selne eluline Kanada vUs- ja kaitse^ ka TaBtsus^artei poliitikute poolt. poliitikas, mistttu Kanada! tuleb ' Kiriku sihnis olevat selline otsus ^^^^ ^^ ^^^ ^ ^ita.
NpP vliksimuste laiitik Pau- patt Ja valitsusel tuleks patust p- NATO liitlased rmustasid Ka- IiDeJewett nimetas seda mus<- semiseks oma otsus mber muuta, nada otsuse le, millega aidatakse taks reedekSg kige kanadalaste- Dr. Frank Sommers,Physicians kaasa judude 'tasakaalustamiseks Ie ; for Social Responsibility president maailmas, kus venelaste SS-20 ra-
ketid on ldcaahis. et kui selline rakett langeks To- Selleprast, kuni kokkdepetl irontole, siis Isaaksid 124.000 ko- Genfis ei saavutata USA ja N. he surma, aga samaLajd viksid Liidu vahel^^^^ N. Liidu 159.000 haavata saada, kellele raketid eemaldatakse Euroopast, pole vimalik anda esmaabi. Demonstreerijate ja rahuvitle-
diliige Paul McRae tles,*et valit- jte sellised arusaamised on, nagu sus Vivat toetada relva, mis on alati ebaloogilised. Valitsus on vga, vga ohtlik meie planeedi- J^^llaltki selgitanud kogu ksimust, Selleta pole vimWik relvastumise le". Rakettide katsetamise lubami- mida ajakirjandus aga omaltki vhendamist saavutada. Kanada se asemel pidanuks Kanada aval- poolt tnavademonstreerijate as- oma nusolekuga titis oma ko- dama suuremat survetlJSA-le rel- Pekti^ . hustuse NATO vastu. vastuse vhendamise kokkuleppe :. ' ' . . .; saavutamiseks, enne rakettide kat- setamise lubamist.
Konservatiivide kaitseksimuste kriitik Alla McKinnon tles, et tema toetab rakettide katsetamisi, aga usub,
et valitsus pidanuks ootama aas- ta lpuni enne kui andnuks kat-- setuseks luba.
Sellega USA-1 ja N . Ludul jnuks rohkem aega relvastuse vhenda- , r A n n * i t n r - i , J . - ^ ^ J J - mise lbirkimisteks VARSSAVI Poola parlamendis voeti vastu seadus, mis andis
USA Kanada saadik F Roben PoMtseile laiaulatuslikud yimiipiurid, mida peetakse eelsndmuseks, e6 sn es, et ta usub, et see otsus valiteus kavatseb lpetada sjaseaduse kesoleval ndalal.
on panuseks meie mlema rii^^ Prandaaluse ametihingu Soli- us seadus annab politeUe ula- ja meie liitlastele, demonstreerides ^^^susg juhid teatasid otsekohe tusliku peatamise-lbiotsimise vi- meie yalmisolekut ja st^^^ et valitsus mu' edutamist. , silitab seUe sammuga sjaseaduse, ja garanteerib neile igi^
kuigi teistsuguses vormis, misp- tada pisargaasi, keppe, veekahv^ ; . '- , ' -. . rast nad tahavad jtkata vastupa- reid ja koeri
nuliikumist. sama taktikat, mis on tuttav sja- Hstiinformeeritud Poola alli-eaduse pevist,
kaist on kuuldud, et kindral Woj- Pariament vttis vastu esimesel ciechJaruzelski valitsus lugemisel vs phiseaduse muuda-
Lnehierel peeti mrgatavaid vivat anda amnestia mnele tust, kaasaarvatud, ks, mis teeb NATO manvreid. 27. juml ala- sajale vangile ja deklareerida tulevikus sjaseaduse vljakuuluta- tud Baltic Operation '83-nimeline sjaseaduse lpetatuks 22. juu- mise hdaolukorras kergemaks. On manver kestis knimepeya. lil. kuuldud, et uues seaduseelnus on Manvrist vtsid osa Lne-Sak- Seni pole htki ametlikku teadet uusi eeskirju ka tsensuurile, sa, Inglismaa, Taani ja Hollandi olnud kommunistliku part^ ^ Amnestia andmisest teavad l- mereveosad. Viis Ameerika nidest, aga ks varasem plaan, mis hedased allikad, et vidakse vabas- hendriikide sjalaeva/^k^^^ avaldati Poola parlamendis kinni- tada mned siajad poliitilised van- sel ajal Lnemere sadamaid Kie tas, et JaruzelsM ja Alborgi, Taanis. Manvreist eeloleval neljapeval. Poola rah- ja lubatakse kaiCset arreteerimi- ^ t^tis osa ameeriklaste Fl-11 h- vuslUcu pha eelhtul, et mrkida se eest kigile prandaalnstde vitajaid ja NATO lennukeid. le 19 kuu kestnud sjaseisukorra ametihingu juhtidele, kes v
Mwad fiojaatet valitsuseleo
ja peab seda lgcs relvastuse l r birkimiste protsessile, millest meie snine tuumarelvade ajas- tul oleneb.
Ka liberaalide valitsuspartei liik- med ei jaga valitsuse otsust. Thunder Bay liberaalne parlamen-