ai, 16. 1983  Tuesday, August 16,198S - Nr. 60 Nr. 60
' UHUU eaaaa
Colorado Sjprings Spordip tustel 3: juulil pstitati ameeriklas- te ^ poolt kaks maamarekordit sprintides 100 m 10,79 Evelyn Ashford; eelmine 10,81 oli saks- lanna M . Gohrl nimel sellest aas- tast. 100 m  9,93 Calvin Smith; eelmine oli ameeriklase Jim Hi- nesl nimel 9,95-ga 1968 olmpia- mngudest saadik Mehhikos. Tuu- le kiirused oli alla 2 m/sek. -
Ramona J^eubert (^ ^ maa)) pai^ands oma seitsmevist- luse maailmarekordit 5. juunil Moskvas, ^avutades 6836 punkti (13,42  1,82  15,25 --^23,49
y 9  40,94  2.^^ mai spartakiaadil teh veel teine, maailmarekord, nimelt saavutas Sergei litvinov vasaraheites 84,14.
A Manada eesticistf
6. ja 7. augiist toimus iilikoolis moodsa rtmilise vist- lusvimlemise naiskondade vaheli- ne vistlus, kus vitjale, ssi osaks vimalus minna vistlema maail- mameistrivistlustele Strasbourgi.
Esimene valik tehti juba Kanada rahvuskel vistlustel Vancouve- ris, kus Toronto rtmilise vimle- mise vistkond Arabesque poole punl^tiga vitjaks, millega jid' muutmatkis^ ^sinemissidud Euroopasse. Arabesque valis omale kaks paremat esinejat Kalev Esti- ennest, nende hulgas Kathy Tiha- ne;/ ^
Mdunud kuul esinesid Ka- lev Estienne ttarlapsed kahes va- nuse^/upis York likooli kampuses peetud Punase Risti tuluhtul. Mlemas grupis, 1012-aastased ja nooremad ning vanemad esine- sid kmnelises grupis.  Augustis on ettenhtud veel esi- nemised esmaspeval, 22. ja ree- del 26. augustil Ontario PIace'is. Ees on ka esinemised CNE ajal Sport Ganada hoones ja mujal
ICiiltuurifoiidi auhinnaga kro^
IVAR IVASK"! poeem
L^etafa kaheksas Imeraaniat on phendatad oma snrnsEd yanemaile $,keUe vaimiist Ja vaimnstnsest sindIMd verandfl f& verandaraamata autor"'.
Mind $7.00 pluss 50 centi postikulu
VABA EESTLASE tatituses
lpupoolel kirjeldav sanrteos
60 lk pluss 80 lk fotosid ja dokumente Hind $47.00 plnsis $1.50 saatekoln Kanadas
$3.00 teistele maadele
'Kanada eestlaste edetabel males l a u g . 1983:
:A^rkl600+ 1. Peter M a t s ^ - ' ^ 2. Ingvar Liitoja 3. >Iartin Veltmann ........ 1949 4. Endel Tooming 1861 5. Uno Wesingi 1739 6. Jaak T r i e f e l d t 1 7 2 3 7. Hardd Uuetoa i . : . . . . . . : . 1718 S.Alex Kti ....... 1673 9. Ivar Laurima 1667
10; Kalev Pgi Kogu Kanadas oh 1407 mleta-
jat 1600+ jrgus, seega moodusta- vad 16004- jrgu maletajad esime- se kolmandiku kogu vistlejate ar- vust.
1. lf. Wtmaim^ :.. . .^ ^ 2. C. Vahejaus 3. Andrus Koresaar 4. Johan Koger ..... 5. Lembit Joselin .......,.. 6. Erik Rammo ....... 7. Oss Lisits ;.............. 8. Jaak Jrve .......... 9. Madis Piigi .........
10. Kalle mgi.-.: . .^ 11. Andres Piigi .. . . . .  12. Erik Nr
Lisaks tuldvad Olav Ran Valdeko Pikkand ja 2756 jat 1599 jrgus.
1576 1568 1534 1503 1494 1467 1459 1435 1293 1264 1150 970
doja ja
kanada jalgNtturigci ,,Vab Eestlase" nr. 55 avalda-
tud kirjutises 0}itnk sport" kirjel- dati jalgrattasprdi ohtlikkust. Se- da tendas mdunud ndalal Ka- nada parima jalgratturi 33-aastase Jocelyn Lovd juhtum. Ta on ol- nud le kmne aasta esimeste hul- gas. Nd, harjutussidul vljas- pool Torontot ta pf kas kokku sa- mas suunas sitva veokiga, ta pai- sati maha, tal murdus kaelaluu ja on mitmeid sisemisi vigastusi, mil- lest vanemate soovil esialgul pole rgitud. Kll kestsid operatsioon nid ntmeid tunde.
33-aastahe Jocelyn Lovelltuii 4- aastaselt Kanadasse. Ta alustas Vistlussporti 13-aastaselt. Oma paarikmne-aastase jalgratturi kar- jri ajal ta on vistelnud mitme- sugustel aladel, tuUes 40 korda Kanada meistriks. Oli esimene 1970. a. Briti maailmariigi mngu- del, vites seal esimese kuldmedali Kandale prast 30 aastat. Qn saa- vutanud kuldmedaleid Edmontoni ja Pan Ameerika mngudel.
J. Lovell pidas jalgrattari To- rontos ja oli Blor Cycle mees- konna kapten, kuhu on kuulunud ka eestlased Martin ja Robert Vel-
Paremale: 1. Poolsaar Aasias. 5. Kega kki hoopi andma, viruta- ma. 9. Kohanimi Tallinna lhedal. 11. Omaette, eraldi. 13. Lmbe. 15. Liiklussoon. 16, 'Nitav asesna, 18. Vahend vee laskmiseks. 19. Avar. 20; Perekond.. 22. Sambla liik. 24. FMsihst Judu hindavad vanad kreeklased. 25.. lemast seisusest isik. 27. Eesti helilooja. 29. Lind Austraalias/ 30. Graafika liik. 31. Eesti helooja. 33. See aeg on ilus. 34. Kohanimi Tallin- na lhedal. 36. Naisenimi. 37. Linn Norras. 38. Pealmn Euroo- pas. 39. Varem olnud.
 : 1. Eesti hiuletaja. 2. Eba- tavahne asi. 3. Mistke ra. 4. Kaks sarnast. 5. Kaksikvokaal. 6. Jrv Venemaal, mis sai eesti sdu-
kduinadlt Eesti ujunskoondis vitis viien-
dat korda jrjest Soome koondise. Seekordne punktide vahekord 164: 142. Visteldi juunis Tallinnas. Eaul Laidvee 400 m kompleksuju- mises sai uue Eesti rekordi ajaga 4.33,5 ja parima meesujuja auhin- na. Parim naisujuja oli Marina Trofimova, kes 200 m rinnuliuju- mises pstitas Eesti rekordi ajaga 2.36,9.
reile tuttavaks viimases sjas. 7. Nurm. 8. Tstuskeskus Virumaal. 10. A. H . Tammsaare jutustus. 12. Puhastusvaliend. 14. Nrgamistu- seline. 17. Eesti riigimees. .19. Rahvuspark Phja-Eestis. 21. En- dine Eesti Rahva Muuseumi asu- koht. 23. Jumalateenistus. 25. m- margune. 26. Kirjavahemrk. 27. Tsine snavahetus, tli. 28. Me- tall. 29. Naisenimi. 32. Aspekt. 35. Lambatall. 36. he meie kom- mentaatori nimemrk.
LAHENDUS
. Paremales-.1. Kk. -3. Epp. 7 . Ke-' res. 10. Kru. 11. Aade. 12. Esik. 13. Asukla. 15. Esiti. 17. Liu. 18. Talu. 14. RSZ. 21. Soome. 24.
Isa. 25. Vaar. 27. Areen. 29. Amm. 31. Veedam. 33. Puuste. 36. Osi. 37. Etaan. 39. Ader. 41. Tee. 42. L . Savi. 44. Go. 46. No- di. 48. Pea. 50. Ampel. 52. Ber- liin. 54. Odav. 55. Laid. 56. Linn;
IN MEMORIAM MIHKEL LDIG
9. novembrU 1980 Wmtos I kljel: AVAMNG  FANTAASIA, LINDA LAUI^
IGATSUS, BALLAAD.
I I kljel: JAAI>  sibifoomline poeem, PIiSMEISA lRV, ms Ja HUNT, LAP^^  K P I S A R ^ ^ ^
Kaastegevad smfooniaorkelster, noortekoor' ,^LQota^% t. E. Meeskoor, T. E. Segakoor, solistid nne Laikve, Irene Loo berg ja teheUist Winona Zelenka. Juhataja P, P. Ldig.
HIND $13.50 pluss saatekulD
Saadaval VABA EESTLASE" t  s e s ja Eesti Abistamiskomitee ris, 958 Broadview Ave., Toronto
i ; 1. Ksi. 2. Kruusa. 4. Pai. 5. Paater. 6. Keel. 7. Rei. 8. Es^ raad. 9. Siis. 10. Kalevipoeg. 14. lo. 16. Suine. 20. Zimmermann. 22. Oras. 23. Maret. 26. Alus. 28. Evans. 30. Male. 32. Elav. 34, Ui - tama. 35. Teene. 38. Alibi. 40. Dipii. 43. Aur. 45. Oad. 47. 011. 49. Ein.
Mgil VABA EESTLASE talituses;
ID ID D 10 B O .
 ID IQ ID O O
 n . c D D O
. 0 : B
C D
. E ID
 . B ; . 0
maakeelde tlgitud ja mde. lMe
O O 0 D D B B D D 0 D D O
 D O D D B P D B D B D B m D
ts -B
B D D O Q D D B
See oleks vaene kirjamees, kes nii- suguses asjas vahet teeks, sest narradel (?) peab rehaga pead su- gema". No, vader, mis sa arvad?"
Ohakad on eeslile toiduks loo- dud; kes- leiba ei taha sa, see nrigu ohakaid, ja kes selget keelt ei taha, see Vtku aganakeelt, aga rgu mingu mitte paremat suutit teise eest nppama, nagu ks kilp- lane tegi, kes Uppakllo isanda kausist tki aiapudi salamahti maiuseks vttis.
Kogiiknna-peavanem oli seda- maid salalikku pettust mrganud ja li laksti vargale ke peale, kui see teist korda kpa lusikaga var- guse teele juhatas. Ehmatades vt- tis mehike poolnritud suutie suust ja viskas kaussi tagasi; aga tilem- isandal ei olnud pikemalt sgiisi, vaid ta tusis lauast ja lks ra, seni kui kilplased kik maiuse-road ra nosisid ja kannud ja pudelid thjendasid, nii et kuhugi riismeid
1% ei
Said kilplased lounasma peale natuke leiba luusse lasknud, siis palusid nad iilemisanda soolapldu vaatama ja rkisid sealjuures m- nest teisest kavalast tst, mis ne- mad tuleval aasf ai tahtsid korrale seada; nnda lubasid mningad ja- hu ja tangu klvata, et hiljdm ves- k kimist ja m^ti-maksu mldrile Sarvis ei oleks. Teised kiitsid jlle, et vga mnus oleks talvel pldu lles knda ja rohkesti lund snni- ku kombel maa sisse prata, siis ei oleks pllul pua kartust; maa- pealne lumi sulab kevade ra ja ei saada Iceelegi kasu, aga kui lu- mi suvel aegamda maa sees su- lab, siis
mait rkisid kilplased lemisan- dale, mis tarkust. ndle nukoja ehitkmise ajal ks palk oli peta- nud, ja kuidas nemad sedamaid hiljem teised palgid mele tagasi olid viinud, kust puud omal jalal alla linud, et neil suuremat vaeva ei olnud.
Nnda judis htu ktte, kus Uppakllo isand . neile Vrsiks lks. Aga roogade kirjutamine j- gu jlle nende meeste talituseks, kes oskavad ,ivaagnas vaagna" krvale panna, ja kus vraks pa- lutud lemisand ei mitte lauas", vaid laudas" istub. ;
No mis ime asi ta siis on? Kas ei ole kdkik: lauas vi laudas.
,&:aeK wm n-e;.;.E e 1 j as p e a 
Kuidas kilplased he di le kohut Mi2stavad<,
Kll pani Uppakllo lemisand vga imeks neid alpimisi, mis ta siin igal sammul oma silmaga n- gi, ja ta ei vinud^ mitte aru saa- da, kuidas ks rahvasugu, kes en- ne seda mistuse ja tarkuse poo- lest maailmas kulus oli olnud, nd sna albiks linud, nii et midagi mistlikku asja neist enam ei nhtud ega kuuldud.
Et sellest tielikku Otsust saada, kas nende alpimine tsine vi aga
lemisand . neile he mistatuse- tki katseks. Tema tles:
Viimati sitsm ma he kla ligidal metsast mda ja ngm tee res he surnud hundi, kellel elu sees ei oliiud. Vljaspoolt ei olnud midagi armi ega viga nha, mis surrna oleks vinud snnitada, sel- leprast tahaksin ma heameelega teada, mislbi hundile surm pii tulnud. Teie olete kuulsad targad, nimetage mulle hundi surma vi- ga?"
Kui praegu-kuulutatud ksimine nuisandate ette oli pandud, ihnus jlle paljugi tarku arvamisi, ja igal isearvamisel leiti oma osa abi- mehi, kes asja teks kiitsid. Esi- mesed arvasid: hunt on pakasel talvel palja jalu sgavast lumest lbi kinud, kus jalad klmetama hakkasid, tarretanud kkn veri voolas sooni pidi sdamesse, tegi sdame voolmeid, mis npistama hakkasid, ja et tal sooja lut ega arnikateevett ei olnud, pidi ta sur- ma leidma. 
Teised arvasid: hundil ei olnud ratsahobust, vaid ta pidi omal ja- lal kik teekonnad rndama, pea- legi sagedasti hirmu prast, pakku pgenema, kui rahvas teda nhes urjoh! urjoh!" karjus ja nuiade j pssidega temal kannul oli. Seesu- gusel tagakihutamisel oli ta vist mrtsukate eest jooksnud, kuni hing rindu kinni ji, nii et ta ui- maselt maha langes j seal surma
Kohnandad arvasid: hund ei olnud kuube kasuka peal, vihma ja rntsaka ^ d u oli kasuka ra leotand, ja et tal sooja tuba j ahju kasuka kuivatamise tarvis ei olnud, pidi ta mrja kasukaga ktmata pesasse magama heitma; ga knal l tarretas hundikese
veri mrja kasukaga hte tompu; see on vist temale surma toonud.
Neljas arvamise otsus kuuldus mnda: hirmus kange valu j a kibe piin, mis hundil oli olnud, on te- ma vististi tapnud; sest temal ei olnud kigel eluajal veel enne se- da nii rasket valu olnud kui sel silmapilgul, kus ta suri..
Aga kogukonna-peavanema peas oli hundi.surma prast ves arva- mine vlja hautud, mis meie maa- keele snal nnda kostis: Meie oleme, armsad naabrid," alustas tark mees juttu,  juba oma k- la lojuse-, j lambakarjast seda vi- ga selgesti ninud, mis hunti sure- tanud; me on hulk elajaid metsa ktte kadunud, mis ehk enamasti kik tema khtu linud.
Siin tuleb iseranis thele panna esiteks: hundU ei ole korralist ma- jaelamist ega kedagi talitajat OIT nud, kes tema eest muret oleks osanud kanda; kriimsihiia-emandal ei ole olnud leemepadagi majas, selleprast pidi hunt enamasti s- na toorest liha sma.
Teiseks: mnel vanal lehmal, mis ta hdakitsikul nlja prast pi- di sma, ei olnud ka mitte kige parem liha; seesinane visa, latigi talve ajal klmetanud toit vis te- ma sisikoimale mnda pakitust te- ha..":. ' 
Kolmandaiks: hunt oli snud, mis tal ktte juhtus, mnikord ka lppenud lojuste raiska, ja hilja- aegu vast ljgpes minu vaderil ks kaua aega pdenud lehm otsa, se- da liha on ta toorelt kpsetamata snud, vee asemel klma lund peale lakkunud, miska ta khu ra klmetanud, mis kanget khu-n- pistust vis teha. Tohime siis imeks panna, kui ta viimaks khu- valu ktte lppes; tema! ei olnud
pssirohtu ega trgji-pipra viina, mis meie kohal selle vastu tarvita- takse."
 Seda viimast otsuseandmist hun- di surma prast kiideti igalt poolt ja vdi Uppakllo isandale ksi- mise vastuseks.
K a h e k  m n e v i i e s p e a t  k k .
Kuidas kilplased UppakaUo isaffl dalt kiija^eadust paluvad.
Enne kui UppakaUo lemisand minema lks, tid kilplased veel he palumise tema ette, et ta nei- le varjukeeldust selle vastu annaks, et ks Kilpla kirjamees mitte enam ei tohiks oma kirju nagu tnini trkki panna, kus sees. kal- lis selge kilpla keelemurre ra sa- latakse.
Kuidas tohib ks mistlik tark kirjamees sna". kirjutada, kus sanna" peab seisma, vi Sannu- metoja" kohta snumitooja" pan- na, ja sedaviisi kik vanast pri- tud kunstiikud jooned, nagu tem- ma, minna, sinna, nunmi" ja nen- de-sarnased: tema, mina, sina, ni- mi ete, kirjutada, et kirjasna vl- ja nitab, kui tuleks ta rahva suust ja ei mitte raamatust. Aga ehk kU meil seda kartust ei ole, et Kilpla keegi niisugust ' rumidust saaks hakkama heaks kiitma vi tegema, siiski tuseb kartust, rah- vas viks muil maadel mnesaja aasta prast nnda ku-jutama ha- kata.
Tutvustata! rahvast ja
EELK on vnm?| nud hea mooduse duse mitmele ee j ka eestlaste olul broshrile. Nj Maailmaliidu koi uusSe-lehekljelii led ta Freedom State of the Est^ the Church".
Selle esimene d seeritud Kirikute meskirikue, et n| Helsingi inimigj titmisele. SaatesI toetades Kirikut programme ,,me da mningaid ifaki sioone praegustesj kes on ks koini kes on ootamas gi lpuakti titmj
Peapiiskop K. ; Eesti rahvas ja "ksitletud Eesti selle kaitseks teh^ seks kiriku olukor des neid vaimuli] prast kamiatanuc
DokumentatsiooJ Heikinheimo rapo^ ilmus ..Helsingin a. pealkirjaga Sij re. Hirivat etnil} sellele tiendus
 E e s t i keel surve] vai on avaldatud Helsingit Sanom? millele Seppo Heil
Jrgnevad Ka,s| nende kultuur on meeriv raport tist", mis ilmus NkopriV'. Kiri Euroopa Parlamei vastu vetud resol kohta Eestis, Lti^
' EELK poolt vljj on selline tutvusta^ konkreetselt suudal se pdi. Selle suu j Maamaliidu liiki dajae, laiale fooi leti snagi palju si probleeme Ja osi sus on domineerimi se vajalik selliste karmide faktide es hinnatav ja hsti anne.
ADVOK
E N N Al A D Y O K A A I
Room mi, Royj Toronto Domi
FMtkiadreM: P.< Oot (Bay &
VABA EE! TOIMETUS h
avatud esm reedeni kelU
Toimetaja H. tel. 481-
ks toll hel vej kuulutuste kljel -tekstis .. esikljel
Kanlotnsi voei ndala esimesse emasp. homm. k ndala teise ajak
map. homm,
tel. 444-^
Y