registratioii nmnbeF E S T ILMUB IGAL TEISIPEVAL
JANEUAPEVAL
Nr. 64 (2985) X X X I I aastakik Teisipeva!, 30. awgisSt 1983 - "^^sday, August 30,1983 1 I ksiknumbri hind 60 cent3
Reagcsn hiBrjytas tuumarelvcistiise ^astcsseid
;SEATTLE--USA: president naid Reagan tiindas terav tuu- marelvade vastast UikumSst ja ise- loomustas seda kui onaaaegseltlhg- Hse peaministri Neville Chamber- laini sammu Adolf Hitlerilemeel- didatahtmisek enne II Maailma-
' .sda./. , Knes Almerican Legionile ta
ttes, et jiit veteranide hingu- te liikmed on telised rah id^ se iahdjady iged rahutegijad, kes mistavad, et rahu saab ehitada end tugevamaks muutes.
Eeagan iitie et SA ei vi saada maailma: politseinikuks, aga ameeriklased ei saa maailmas julgeolekut eliitada vaid ausate kayatsustega ja hea tahtega.^
Mrkoides Kesk-Ameerikat, tles _ Eeagan, t USA hm kilpi nende rahvaste kohal, keda seal ohustatakse.
Kuuba ved liahkyvcic] I
LISSABON Angoola president I Jose Eduardo dos Santo tles, et S ta oh' valmis rkima Kuuba v- i gede vljavmise iile Angoolast. J Angoola riigipea rkis rahvale j lAimd lennuvljal, oodates seal | RO peasekretri Uavier Perez de | Guellarit, sellejuures heks tirigi^ i museks on rassistliku Luna-Aafri- s ka vgede kohene |ja tingimusteta s vljatmbamine Luria-Ahgoola J osast RO peasekretr judis s Luandasse Namiibia pefalinnast J ^indhockist, mis oli viimane osa 1 tema metireiSiit^Luna-afrikas- 1 se, Nambiasse ja Angoolasse, kus g ta katsus kiirendada Nambiale s iseseisyiise saamist. Namiibia on = tfRO resolutsiooni kohaselt Luna- i Aafrika valitsuse h(K)le all. = gBaIXaBoalpao<KI ]^ I^<^^ S :
VMsemafI fm^ei teete |
I I H > I I ^ 0 4 a 0 4 B 0 B ^ k H B 0 I > < > ^ ^
Kesolevaga teatame kigile eestlastele e i lemaailmsele Eesti Kesknukogule on saabunud USA Tn- lumajksumeti (Sntemal Mevenue Se^^^ mis Wn- nttab Mumaksuvaba statmse tJEM'ile ja ka lemaailmsele Eesti VakduSfondile. On vga oluline, et eestlased MaaSlmas ja eriti IJSA's^^^d et maksnvalbi^ steatose omandamisega on nd lplilodt jpsidu^ viimane kivi Yabadusfndi alusinri. On saabmiud aeg, kus m rakenda^ tud Baltimore EST0^76i vastiiyetud resoliiteioonid Vabi^ londi loomiseks^ EeS seisab nd kbliustusi^^s tegeynsaeg. Vabadusfondile Icavatsetakse Imia Mndd alus nii admlnistrar tiivselt ku inajandilslikul^ et tal oleks eestlaste iKaldus ja toe- tus. Tuleb luua olukord^ kus ollatos teadlikud, et annetused lemaailmsele Eesti Kesknukogule bii samal ajal ka toetus Vabadusfondile, ja et need annetused vi prandused on USA^s maksuvabad. Nende laekumiste alusel avanevad uued vimalused toetama eesuse igus! taotlevat tegevsist le
/maailma. VabadusfondiMetk loomine algas EKN! T^skogi
koosolekul^ 27. juuna^ 1981, kus kinnitati fondi loMnlSe ko-- misjon koosseisus M i d o ^ I ^ Peeter Kiik ja Kaljo Popp. Ko- misjoni abistas on lugema- tud ttunnid teinud annetuseks eestlusele. Vabadusfond ot- ^ t a t i luua EKN'i lahutamatu os^^^ p^ hikiri ja selle alusel EKN inkorporeerida Maryland'! osariigis kui inimvabadus! taotlev ja eestluse vjelemist toetav orga- nisatsioon. Vastav ettepanek W olekul 11. sept. 1982, ja mni kuu Iiiljem esitati lRS'i broo- le Baltimores palve ma^nvaba staatuSse saamiseks. Jaatav yas tus saabus 7. juunil, 1983. a.
lemaailmne Eesti KesknoukogiB m tide viinud pali jiide eestlaste lootused, et ka eest! lafovM^ iiks keskn vabadusvitlust toetav fond mille kapital olekls puutiimatii ja mille protsentidega saab toetada eesti rabvava^ See fond on tlekus koosklas EKN'i senise tegevuse ees- mrkidega, s^ o. olla vaba maailma eestlaste organisatsioone esindav ja nende tegevust koordineeriv katusorganisatsioon. Juurde on tidnud ainult kohustus ja vimalus eestluse vitlust ka materiaalselt toetada. Esimesed {summad Yabdusfiidile annetati, n.. bambarahana juba Baltiniore'! EST0'1. Need summad on tnaseni hoitud EEN'i eriarvel ja moodustavad
,;ni Vabaiusfc p l j ^ [ PESnrm K H K :
ILaupeval, 20. augusti prastlunal toimus kogu Mnnivalla" noortelaagri pere kaastegevusel eesti va- nade pulmakommete ,,Hisa pulmad!" ettekanne koos laulude Ja vastava riietusega, millele teksti o i
Esop. Pildil stseem pulmadest. . : Foto: Harald Karu
11. juulil Mijutas Izvestia hes baruk Narva bussijaamas oli tekkinud tli t^ Uste ja juhtkonna vahel. Tli tekkis, kui juhtkond tahtis muuta osa bussijuhtide taegu. umbes 30 bussi-
uus! taegn aktsepteerimast.
Neil olii enne olnud kerge t: kaks tundi situ hommikul ja kaks htupoolikul, Selle t eest said nad rohkem palka kui keskmine nukogude tliEi&-"l 200 rub-
B\issiliinid asetsesid asulate ja elektrijjaamade vahel.
Aga kui raudteebendus ehitati jujaamadeni, kadus bissitrans-
l8lll3IIHIIIII3Siliil!lll!i!!iH8g89llllliiIISii^
Bussijaama juhtkond otsustas ha- kata korraldama vljasite tlis- tele. Uued siduplaanid kinnitati seinale 16; mail.
Kohalik ametihingu grupijuha- tus kutsus ettevtte juhtkonna j ametitihingu juhtkonna esindajad arutlusele, kusjuures bussijuhid keeldusid oma uusi k [lustusi tit- mast ja nudsid et ametihingu ja
li'li'kyci@
ettevtte juhid muudaksid sidu- plaani. Ametihingu juhatus ette- vtte juures kinnitas siiski sidu- plaani ja kik arvasid, et sellest jtkub. Kuid 1. juuml, kui sidu-
\ plaan pidi haldtatha kehtima, keel- dusid bussijuhid seda jlgimast. Prast kahe- ja pooletunnilist vaid- lust andis juhtkond uue ksu; va- na plaan kehtib edasi. Lpuks suu- tis ettevte tlised jlle. tle panna prast Narva parteikomitee ja transpordiministri vahelesega- mist.
Izvestia korrespondent kirjutab, et mlemad pooled on konfliktist ppinud. Tkoha juhtkond ei an- na uusi kske ihna tliste arva- must kuulamata.
Tlised olevat nd am saa- nud, et nende palgad tulevad maanteedel sitmisest ja mitte dommo mngimisest. Konflikt lahendati seega vrdle-
misi lihtsalt. Arvatavasti sellepr
rast, et siin polnud tegemist palka- de vhendamisega.
Aserbaidzhaanis toimus viie aas- ta eest palju raskdkujulisem kon- flikt. Ametivimud te^d korraldu- se, et bussijuhid enam ei tohtinud tasu vtta otse sitjatelt vaid pidid mma erilisi kuponge. See kon- flikt piolnud kaks aastat hiljeiti veel lahendatud, kui pooled bussi- juhid ikkagi keeldusid uut ssteemi jlgimast.
Ihnselt polnud konflikt tingitud rahvuslikest vastuoludest.
Protesteerijate hulgas polnud teatavasti htki eest! nime kik olid venelased,
vlja arvatud mned transpordimi- nisteeriumi esindajad.
On raske elda, miksIz\^estia" kirjutas sellest vahejuhtumist Nar- vas. Lehe korrespondent ise kae- bab, et praegu' levivad kuulujutud sndmuste kohta vlkkiirelt, ks jutt olevat teisest hullem ja valell- kurn. (BPL/I).
MOSKVA >^N.^ osa oma rakette, nende Hulgas moodsaifl SS-20, Ja USA kokkuleppele.
mis N , Lt viiks
Andropovi uus ettepanek oli esi- mehe sellelaadiline avalik pakku- rame ja vmane pdlus uute USA rakettide Lne-Euroopasse paigu- tamist peatada. Teadeteagentuur Tass teatas, et Andropov oli el- nud, et ti on vaevalt vaja rhu- tada selle erakorralise uue hea- tahte manifesti thtsust N . Ldu
^poolt..: Kui luresident |lnald Reaganilt
ksiti, mis tema arvab sellest pak- kumisest, Reagan tles Kalifor- nias, Santa Barbaras antud pressi^ konverentsil, V
et Andropov on vljendanud Just seda mida ameeriklased on kat sunud seni nendega teha.
SeUe pakkumisega N . Lt nib l- henevat USA positsioonidele raket- tide vhendamise plaam teostami-
Andrppovi uus pakkumine, vii- mane selles seerias, | millegi i ta alustas mdunud detsembris, ni- tab jrsku muudatust Kremli varar semas ppitikas, kus oli jnud i- geks va kolmiklaenguga SS-20 ra- ketid Euroopast Siberisse. Ettepa- nek ei muuda philiselt N . Ldu seisukohta, et nende tuumarelvade arsenali tulekls vhendada, kuid va seUe arvuni, iMhu oh arves^ ^^ ^ tud ka Inglismaa ja Prantsuse tuumarelvade issteeirii 162 raket- ti. -
USA ametivimud tlesid, et N . Ldu juht ei (nidanud i
ganemise mrke oma nudest, e i USA iMsitaks plaanid oma uute rakettide paigutamiseks Eu- roopasse, kuna veMased Jtaks mned SS-20 raketid paigale^ l
Washingt(mis ja tema liitlaste juu- res on korduvalt seda plaani nime- tatud vastuvtmatuks.
Uued USA raketid, kokku lepitud NATO poolt juba 1979, on meldud SS-2 ohu eUmmeerimiseks ja Rea- gan on lubanud oma plai ini this- tada, kui Moskva thistaks oma SS-20 paigutamise Aasias ja Euroo- pas, kuid Andropov pole nustunud selle nn0-plaaniga".
K a Reagan on pakkunud vahe- pealse vimalusena paigutada v- hem rakette ettenhtud 572 aseme- le, kui Moskva vahedaks oma ju- dusid sama palju. Andropov lkkas ka selle ettepaneku tagasi ja tles.
et N . Liidu raketid' Aasias on tielikult thtsusfetud selles as-
. |as, millest rgitakse Genfi kon-, ' verentsil.'. / : . ' . V;..
ara .vastavalt N . Ldu
viks vtta kasutusele vastu- abmud", kui USA lheks raket- tide paigutamisega edasi. Lhemalt neid vastu-abinusid
pole mritletud, kuid Bonnist tea- tatakse, Lne-Saksamaa vatsu- selt saadud andmeist, e t 'N . Liit tulistas ,,sa|;emitide surmaja" les, mis tabas ka maailmaruumis mrklauda Baieri kohal juba m-, dunud aastal
Nad kinnitasid teadet^ mis mus respekteeritud konservatvses pe- valehes Frankurter Allgemeiiie Zeitung",
kus eldi, et N . Ldn katse tm- mus 1982. a. Juulis ja nnestus kuigi polnud tehniselt perfekt-
JERUUSALEMM Iisraeli peaminister Menachem Begin tegi mdunud phapeval teatavaks, iet ta 'kavatseb lahkuda peaministri kohalt, aga andis hmunud poliiti- listele parteikaaslastele 24 tundi apga, mille jooksul nad vivad ta nieelt muuta. Begini teade pihjus- tas Iisraelis poliitilise segaduse ja andis heks vimaluseks ldvali- mised kaks aastat enne ettenhtud aega. Begin andis lahkumise mo- tiiviks isiklikud phjused", iisrae- li kaitseminister Moshe Arens t- les, et see ei muuda Iisraeli vge- de vljatmbamise plaane Liibano- nist
VARSSAVI Katoliku kirik ja endine Solidaarsuse ametihingu Lech Walesa, kes vandus et ta ratab ellu uuesti Salidaarsuse,
kritiseerisid mlemad teravalt Poola kommunistlikku rezhmi, kuna see pole oMud vimelme parandama neid haavu, mida sjaseadus t(& kitas. '
Ka kiriku ses rezhiimi
Genfi lbirkimised algavad jl- le 6. septembril, j neid peetakse viimasteks lbrkimisteks selles ksimuses enne -NATO rakettide paigutamise algust eeloleval det- sembrikuul.
N. Liidul on 243 SS-2a raketti suunatud Lne-Euroopale, samuti 450 vanemat tiiiipi SS^ 4 ja S-5 keskulatusega raketti
j a Andropov oma sjases pakku- ' mises .hoiatas. Jlle, et 'M.
Selle aUika teateidi katse satel- ldi tabamisest osa suuremaist harjutusist, kus oli kaasaarvatud tielik N. Liidu rakettide arsenal ja mis oli asetatud Baieris Mncheni linna kohal olevasse hu- ruini.':; ;
ks mfklaud-satelliit paigutati OTbti ja seUejrel ,,Jahimees-sur- maja" maamamumisiduk saa- deti seda jlitama.
Viimane lasi mrklaua kuid eldakse, et harjutus tehnUiselt puudulik'
Lhemad andmed puuduvad. N. Lt nitab sellega, et nad vi-
vad maamaruumis, vljaspool N . Ldu territooriumi hvitada ka Lne satelliite.
OTTAWA - Kanada kohtuminis- ter M. MacGuigan tles katolikul haridustegelaste konverents, et kristiased on lga kiired kritiseeri- ma vaUtsust Pastorid on ohiud te- ravalt krtUised vatsuse poitUca suhtes, kaasahaaratud majandus- elu ja tiibrakettide katsetamised. Valitsusevastane olek on muumud aktvsete kristlaste hulgas haigu- seks, n katolklastel kui ka mit- tekatlklastel. Rahvuslikud valit. sused teevad oma poUitikas vigii ma, et seUe eest peaks automaat- selt hukka mistetama. MacGuigan ei toonud niteid^ mida ta mttes ,,ametivimude vastase moraali" aU, kuid i ta pidas selHseid suhtu- misi pool-kpsetatuiks.
poolt tehtud sdistu- vastu mrgiti, et va-
litsus raiskab ne olevad vima- lused oma toetuse laiendamiseks prast paavst Johannes Paulus II klaskiku, kuid on selle asemel phjustanud uusi rahutusi oma kit- sendavate seadustega.
Walesa sdistas Gdanskis Poola kommunistlikku vatsust,
kes katsuvat vlja Juurida kiki dissidentide Ja iseseisvalt mtle- vate inimeste arvamusi.
Walesa tles, et demokraatia ja vabaduse eest tuleb maksta krget hinda.
kiriku ja Solidaarsuse jiihi poolt avaldatud seisukohad on suurenda- nud survet kindral Wojcieh Jaru- zelski vatsusele. Kuid valitsus on Varssavis jtkanud sjaka olukorra vimakku kergendamist. Valitsu- se rapordi kohaselt Jaruzelski sai sooja vastuvtu osaHseks Katov^i- ces, kus ta kaitses oma poHitikat sealseile terasetlistele, \
See vastuvtt on teravas vastu- olus sndmusega Gdanskis, kus Jaruzelski abe Rakowske karju- ti vastu,
kui see tles, et Solidaarsus on kigi poola pahanduste phjus- tajaks
ja tles, et mitte kunagi ei tohiks olla lbirkimisi Lech Walesaga.
Rakowski\ ttes Gdanskis, et va- litsus on sel arvamisel, et rahvas peab olema absoluutselt kuulekas ametivimudele. Walesa aga rhu- tas, et vatsus peab arvestama Gdanski kokkulepet iseseisvate ametihingute lubamiseks ja tema tahab selle eest videlda et So- daarsus jlle tegutsema viks ha- kata.
Kiriku sdistus vaHtsuse vastu oU tingitud uute seaduste ja ees- kirjade kehtimapanekust prast s- jaseaduse lpetamist, mis on teki- tanud rahutusi, \
uued seadused on nagu uus vorm sjaseaduse sisendamiseks.
