N r . 6 7
larid resti N. Liidus iga varustatud tel juhtide ni- lineeste surma
Leonid Brezij" iles mdumid: iste kirjadega
ajalehtede le- parteitegelane vike  pidi
liitistes'pidevalt Ime vi knedest |*e juhi tarkust roimeid, Nd, iBrezhnevi sur- ivalildiusest ja Inmg tema ase- lius suurus 
Ist austatakse tagasihoidlike
Jga. Surnud [ukohas, Mosk- *rospektU asu
|ajas, on sema* aist plaat, mii- liirgmine tekst: )52, aastast ku- lunistliku par-
|se, rahvusva- ja. ttava neljakordne
ja sotsialistli- Leonid njitsb
111 onUsellofaa- tmp nrtsinud
le sissekiku |ur, ilmse ks-
insatki p- endisele elu-
ivasti selle au Iti Lenini mau- (slikule kohale
lavad nd Isuv Naberezh- le, tuumaener- Ikuja, ks tan- jstused. Eaht- [ehele, kes oli igasi Venemaa |aalimpeeriumi 1. Kuid ta sp- [aid omakseid
teadmine, et It unustatud
sras.
la vimulolekul asemele ker- seni avalikult
ludselt kritisee- r i , materdades tlisi ja min- ieti. Kik need it Brezhnevi
tsiplimi langus sid tohutute di
Jidus Lenini, Ja Brezhnevi
riike vimupii- jljast Andropo- itegelasest om
mtted tna- itamisel, kuna jst minnakse ba kommunist- |b Lenini ja te- Ir igavese au-
tema nime ja js ra kasuta^ ?laed. Lenin! jd, mrvatud, |itud ning maa- plaane viljele-
|aris kmdelj et la mtete v- eritlgenduse ka Andropov
glaane raken-
l iku partei pro- ]avad igas kuus Jataldu, et ts- artei populaar- lude poolt su-
ludamels edasi |t Solidaarsust Iwalesat. Poola ^ediumis nime vdise Solidaai
ja tembeld jnkiks", ' kds
'aska
N r . - 6 7 . V A B A E E O T L A N E -teisipeval, 13. septembril 1983 _ Xu^g^^y^ September 13, 1983
17. ja 18. dr. T. Maimets,
24. ja 25. sepit. dr. T . Kiratai, tiel.
Teatrit@ieffikgini esinciiiie Lydl Koim mmmdiif esiettekandes
USA-sse Mdunud aastal oma ema abi-
ellumise kaudu TaUinnast Toron- tosse judnud noor eesti^ viiuldaja Vi l jar Puu sitis mipdumidn^^^ lal liendriikidesse,^^:^TO^ limia, et seal pinguid jtkata Oral Rp^ bertsi likooli muusikateaduskoh- nas. Esimesel semestril pib, V . Puu peamiselt ylit >ja ^r!kestri^ mngu. T a viiulipetajaks on T u l - sa smfooniaorkestri abikontsert- meister S. Anderson ja orkestri- mngus, ning hiljem k a dirigeeri- mises, juhendab \ teda kuntitea- duskonna dekaan B. Epperley; Vil jar Puu pses Tulsa^se edasi ppun stipendiumi lbi, mille va- hendajaks o l i Penveris tegutsev eesti pastor E . Meiusi , kelle poeg
^ Daniel lpetas mdunud kevadel 0 . R. likooli. Tulsat peetakse mitmel pool maailma li pealin- naks", ent samas: on l inn kujune- nud ka heks hendriikide vai- mulikuks keskuseks, kus on palju Idrikuid ning usulist aktiivsust. Oral Robertsi lilfol ja selle kr- val asuv rav i tsentrum, ,Ci ty of Fa i th" on mi Tulsa linna kui ka kogu OIdahoma(os^riigi heks ar^ hitektuurilisek ja organisatsiooni- liseks vaatamisvrsuseks.^ ^^ ^^ ^ moodsas likoolis, pannakse teo- loogiliste ning ldhariduslike aine- te krval eriti tugevat rhku spor- dile j a muusikale. Suurte riigili^ koolide eeskujul antakse lootust- andvaile noorile stipendiume m^ leml alal. Vil jar Puu krval alus- tab kesoleval sgisel Tulss usu- lisi pinguid veel teine eesti noor- mees Torontost, Vi l jari isiklik sber Kenneth Kaksik; K , Kaasik, kes -lpetas Springfieldis asuva: Central Bible CoUege, pib nd koos oma ameeriklannast abikaasa Lynniga ,,Reema" piibli- koolis.
 O <D
poliitikale ning tegevat enda sellega poola rahva silmis naeruvrseks.
Partei peahlekandja ,,Tribuna Ludu" vidab, et Walesa elab uh- ket ja muretut elu vlismaalt saa- dud rahadega, samal ajal kui tei- sed poolakad majanduslike tagasi- lkide ja kr sitttu on sunnitud kannatama. ,
Kuid vaatamata nendele kallale- tungidele Walesale ja Solidaarsu- sele ei ki kommunistliku partei ksi Poolas kuigi haiti. Partei kat- sub meeleheitlikult silitada oma juhtivat positsiooni iihiskoims'' kui partei liikmete read hrenevad vljalangemiste tttu pidevalt. Saa- dud andmete ja informatsiooni ph- jal on iPola kommunistlik partei kaotanud prast Solidaarsus ra- jamist umbes neljandiku oma liik- meskonnast ning praegu kahaneb partei liikmete arV( umbes 5000 isi- ku vrra ndalas. ... 1 ...
Kahtlenita on seUel poolakal.ti- Ilneigus^ kes hele lneriikide ajaldrjanikule uhkelt kinnitas: ^Kommunistid on siin valitsenud juba nelikmmend aastat, kuid
\ nad ple suutnud vailutda meie . rahva Mnge;"
Eelmistel lemaailmsetel Eesti Pevadel on vga olulised olnud eesti teatrietendused. Paljudele peolistele on eesti teater olnud kt- tesaamatus ulatuses, mistttu paku- tavat teatroomiiigut voetakse vas- tu avasli. ESTO-84 teatritoimkond on tuleval aastal toimuva pidustu- se teatrise kava koostanud Ja see on kindla vormi saanud.
Lydia Vohu, ESTO-84 Teatritoim- fconna esinaine andis informatsioo- ni lavastuste le, mida pidustuse ajal pakutakse. See on le ootus- te rohke, sellejuures on kolm ees- t i draamateost esiettekandes.
Lydia Vbhu tleb, et Esto-84 teatritbimkonnal on olnud yga trohke aasta seljataga ja teine trohke aasta ootab ees. K i r ja - vahetus eesti teatritega iile kogu mama, saalide otsimised, eelar- ved, analsid, koosolekud, niden- dite lugemised jne. See kik on ol- nud aegavttev, ga ka tagajrje- kas t. Saalide valik on tehtud, samuti teatrid j nende lavastused, ldiselt vib telda, et teatrite osas onV soovijaid olnud rohkem, kui Esto-84 pidustused lieid ajali- selt vastu vtta suudaksid.
Ekides teatrite asukohtadest mrgib ta, et saalide osas n vhk Jnud Gastle Frank ffigh SchooPi auditooriumile jRyersorii teatrile. Valiku vga thtsaks teguriks on olnud  asukoht, mis oleks ktte- saadav kigile, ni i klalistele kui ka torontolastele. Castie Frank High School asub Castie Frank all - maa raudteejaama juures, olles Eesti Majale vga lhedal ja ainult kaks peatust Yonge'ist ida poole. KooHmaja asub kauni pargi kes- kel. Saal on avar ja hujahutusega. Ryersoni teater on torontolastele juba tuttav ja samuti asukohalt vga sobiv ka klalistele.
Tulles- esinevate teatrite juurde tleb L . Vohu, et teatrite osas on me esimest korda vimalus tere- tulemast telda Adelaide Eesti Seltsi Teatrile Austraaliast. Kla- kosti toovad meile veel New Yor- gi Eesti Teater ja'Lakewoodl Ees- ti Teater. Toronto teatritest on kavas Eesti Rahvusteater ja Eesti Rahvusteater Kanadas ning Noor- teteater. Kuna repertuaar on vga vaheldusrikas  n draamat, ko- mdiat kui ka muusikalavastusi (nendest 3 esiettekannet), oh publi- k u l . suureprane valikuvimalus vastavalt oma soovidele.
Alustades rmgkiku lbi kavas olevate teatrite ja ne i l e mratud thtpevade, selgub et laupeval, 7. juulil toimub Esto-84 Teatrin- dala-avaetendus Seedriorul, Eesti Rahvusteater esitab Asta Sdori lavastusel lbusa rahvatki J . Metua JRr R U M M " , mille on vabahulavale kohandanud Ain Sdor. Robin Hood ei ole ainus, kes vttis rikastelt ja andis vaes- tele. Legend rgib, et Jri Rumm oli mees, kes oskas saksa paruni- te kulul elada n i i , et eestlased said osa rhujate rikkusest j a nalja ning naeru misnikkude arvel.
Programm on ehitatud lavateos- te uudsusele, n i i esitab es- maspeval, 9. jiiul ke l l 7.30 htul
. L Y D I A V O H U '
Ryersoni teatris Eesti Rahvustea- ter Kanadas Ri ina Reiniku lavas- tusel esiettekandes Gert Helbeme ajaloolise draama TALLINNA. V A L L I D E L " (Reetmine vere vas- tu") . Nidend on meie maa aja- loo sajandites kestnud vitlus idast rndavatie moskovtide vastu. Ni- dendi lpp  Tallmna vallid psi- sid ja Tallinn on vaba.
Esmakordselt tuleh kauge kla- lisena Austraaliast Adelaide Eesti Seltsi Teater, esitades teisipeval, 10 juul Castie Frank High Schoo- T i auditooriumis Jce 7.30 htul kauge klakostina Austraaliast ttmtud kunstniku ja skulptori Gun-. iiar Neeme suure filosoofilise vr- tusega inidendi',,MOSAIIGID". See mitetie nidend lahkab ar- mutult ja analsib armastust, kar- jri, siirustj teesklemist, sduri^ ema ootusi ning ahastust ja noor- mehe unistusi rindel. ,,Mosgid" on moodne, kuid mitte rmuslik- ku taotlev ja on sealjuures vaata- jale elamuslikult, ideedelt ja prob- leemidelt mistetav ning omane.
Ndala kulmmatsiooniks on ope- retavastus keskndalal, 11. juulil Ryersoni teatris kell 2.30 prast lunat ja 7.30 htul esitab Eesti Rahvusteater Pr i i t Ardnr  Irma Truupllu opereti KALURI- N E I U " j lavastaja L y d i a Vohu ja muusikajuhi Roman Toi koostl. S'^ava muusika taustal muutub elavaks vike kalurikla kuskil kaunil Saaremaa rannal, samuti pealinna suurlinlik elukeeris oma intrgide, ballide, armumiste, s- damevalu, nalja j a naeruga. Seal on silmale, krvale ja sdamele. Pole ime, et Kalurineiu" kujunes eesti menukaimaks operetikSj mi - da mngiti Estonia teatris le sa- ja korra.
Klalisena naaberriigist esitab neljapeval, 12; juulil Ryersoni teat- ris kell 7.30 htul Lakewoodi Ees- t i Teater esiettekandes Lembit Kooritsa muusikali ,,1919" Leida
lavastusel. Aasta 1919 on
ST(y84
Toi k f d O Kotkajrve! ^^^^ Samstt m% mausika kahe lektoriga: dr-id Ronian Toi |a Taavo Virkhas ja kunst- nik-pedagoog Hardo Keck. Lisaks loengutele viljeleti kunsti huvirin- gides. Hein Aiiso oma loengu ja pperiiigiga projekteeriSs Eesti tu- f^evikku.  "'/
Eestis' areneb pMu- majanduses igasuguste asja- ja ametimeeste juurdekasv palju kii- remas tenipos kui toodangu tus. N niteks loeme parteiajalehest Rativ HP* 28. juulil s^a. kahte meest kujutavafc pildi allkirja, mis klab jrgmiselt: St^de konser- veerimise sektori juhataja bioloo- giakandidaat Martm Lihu ja msti- tuudi mittekoosseisuline teadur. Jgeva rajooni Saadjrve kolhoosi sdattlemiskompleksi juhataja Hans ni rohumahlasedme p i - ires.
Nib, et venelaste poolt eestlas- tele pealesurutud sotsialistlik pl- lumajanduse ssteem si selt tiuslik"o
K u i Taavo Virl^as oma ette- kandes Eesti muusikateatri snnist tegeles rohkem muusikaaj alooga, siis Roman To i ettekanne Artur Kap i hest teosest oli sukeldumi- ne muusikasse. K a p i kantaat ,iPi- kesele", mida referent esitas heli- lindilt, o n i i k s eesti muusika klas- sikalisi t e o s e i d k a n t i ette Esto- nia teatri pidulikul avamisel 1913 ja on meelisrepertuaaris ka prae- gu. Roman To i loeng oli viimane selles MtJ-s. 17 aastat tagasi oli. Toi avareferents  A ja 0 , mida oma snavtus ka alla kriipsutas dr. Olev Trass. Muusika huvirin- gis juhatas To i koraalinootide kor- raldamist j a pperingis tutvustas Virkhas eesti heliloojaid nende tde nidetega heliiintidelt/ >
Kujutavkunstnik ja kunstipeda- goog. Hardu Keck esitas kaks val- guspiltidega illustreeritud ettekan-
m-ie ajaloos unustamata ja thtis, kuna sel aastal meie vitlesime ja vitsime endale iseseisvuse. Selle aja argu taustal kulgebki muusika- li ej^ v^alt liikuv tegevus, kujutades -Igapevast elu ja meelolusid, olles pimitud rohkete soolo-, duettide-
a esiettekandes oleva toona esitatakse reedel, 13. juulil Castie Frank High Schoo auditoo- numirkell 2.30 p. l . Esto-84 Teat- rinadala viimane lavastus New Y T O Eesti Teatri poolt esiette- ^m^S ^^^^ WiUmanni lilbus  T T O M I D P E A V A D O L E M A " , Asta WiUrnannl lavastusel.Trum- mid peavad olema" vi kuidas Ta- piku pere Stokholmi lemaaUmse- tele Eesti Pevadele sai, on naeru- puhanguiliiikuv, meeloludelt ja lustakuseit pris vahelduv farss he eesti perekonna tegemistest kaasajas, aga miUe juured ulatuvad L. Koidula jandisse Kuidas Tapi- ku pere laulupidule sa i " , kirjutet 1880 Tallinnas toimuva laulupeo jaoks.
Neile liitub veel Toronto Noorte- tealer, esitades Endla Komi juh- timisel dramatiseeringu Oskar Lutsu meistersaavutusest KEVA- B E " . Ni i vanadel kui noortel on vimalus telda teretulemast Paun- vere koolipoistele ja kaasa elada Joosep Tootsi seiklustele. SeUe etenduse pev ja asukoht on prae- gu veel kaaluinisel.
Teatavasti, algatas Esto-84 teatri- toimkond eriprojekti  vlja anda eesti nidendite Teatmeraamat (ka- taloog) paguluses ku*jutatud ni- denditest, dramatiseeringutest, noorte- ja lastenidenditest. See on meldud ksiraamatuna meiei prae- guste ja tulevaste plvede nite- juhtidele, samal ajal tutvustades ka meie nitekirjanikke globaalses ulatuses. See suur projekt, mis nuab palju td, on leidnud seni- head vastukaja. Meie loodame, et kik eesti nitekirjanikud vabas maailmas sellest osa vtavad. Siin- Ijolial avaldan veelkord leskutse tfstl nitek-janikkudele  astuda hendusse Esto-84 teatritoimkonna- ga, kes seda pole veel teinud.
Lpuks vttes kokku teatriala thtsust eesti pagulaskonnas, tleb Lydia Vohu: Teater  kui ks thtsamaid kultuurialasid meie emakeele silitamisel, on suutnud vabas maailmas tegutseda l ig i 40 aastat. Ja seda mitte ainult tnu nendele teotahtelistele nitlejatele, kes t krvalt ja uneajast tuE- didel on seda armastatud kultuuri- ala viljelenud, vaid ka vga suurel mral meie sirge seljaga ja in - telligentsele publikule, kes on mistnud teatri thtsust meie rah- va kultuuris ja kelledega ksikes ttades ja tehieteist toetades, on teater vabas maailmas suutnud te- gutseda tnaseni. Rmustav on ka see, et meie noorte hulgas on teat- r i alal tugev jrelkasv kujunenud ja Esto-84 Teatrindalal on liitu- nud n noored kui vanad hiseks pereks, et pakkuda publikule oma parimat. .jV
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
suteaduse kandidaat Edgar Heinsoo valiti E E L K Toronto Peetri ko- guduse abipetajaks koguduse nukogu koosolekul 21. juunil 1983. E E L K phimruste kohaselt koguduse nukogu valib abipetaja.
Edgar Hemsoo lpetas McGill'i likooli usuteaduskonna 1982. aastal Ja on olnud prooviaasta! Toronto Peetri koguduse petaja Andres Tauli Juures. E . Heinsoo on ka osa vtnud Usuteaduslikust Instituudist ja iendas kesoleval aastal kik E E L K konsistooriumi eksamid. Teda ordineeritake peaja ametisse phapeval, 18. septembril kell 11 hom- mikul piiskop Karl Raudsepa poolt. E . Heinsoo jb ttama Peetrfi koguduse Juurde abipetajana.
, O T T W A Y H E R B A U S T
Mavitalmed, tefvisiikiid toidnaiiied, vitamiinid ja mineffaalid. NSnanne ja sbralik teenindamiae eesti rohateadlase poolt
300 Danf ori Ave. Toronto, Oiit. M4K 1N6  T e l 463-5125
ESTLANE
Eanadats
^ste- ' $52. . + $ 3 9 .  ; i ' $44.- poolaasf is $28. + $19.50:1 $ 2 2 . - ' ^eercmdaastcii $15.'?-- -f $ 9 . 2 5 1
VLJASPOOL K A N A D A T jaTOA-d:
S U G A aastas $52., poolaasfas $28. Ja veenma- $15.-. + S A A T E K U L U  aastas $66., poolaastas
$33. fa yeerandaastas $16,^0
Aad]*essi muudatus 50 centi. ksiknumbri hind 60 Centi
JSanada mdressidele palime m W d a CODE"* fs) USA aadressidele ,,ZIP CODE*'
Ffmgatsliekk vi rahakaart kirjutada
Free Estonian Poblilshers nimele.
9? flazh ja kontekst '^ mng levaa= te oma
Vello S a b d i olnud tegev H a r d u Kecki referaadi viimistlemisel, n i i et see oli kuulajaile nauding k keeleliselt. Keck i kunsti huviring tegeles iaastiku skitseerimisega.
Eesti tulevikku _ projekteeritud ppetegevus ol i ; usaldatud B A - T U N ' i juures tegutsevale Heino
vAinsole kelle ettekanne Kas Eestil ori tulevikku", vaatles ise- seisvuseta vikerahvaid, kes pd- levd iseseisvusele samuti nagu eestlased. Refernt vaatles iseseis-
\ vust vimaldavaid olukordi ja te- gi selle saavutamise peamiselt ole- nevaks selle rahva hoiakust. Ainso
;5ppering ksitles Eesti tuleviku suhtes tehtud plaane, millest n.n. 30 a. plaani esitas selle 'autor
in
ritoimkonna esinaine on Ly- dia Vohu, abi E r i k a . Veskimets, sekretr Elsa Vellner, liikmed V a l - ly Voitk, Kaarel Sdor, Asta S- dor, M. A. Tammark j a tehnis- teks abijududeks mehi.
M p  d e j 4 mbli @^emilieie puhastus ))Staingnard*V hinna sees
elntnba ja
Tel. 690-4961
VABA EESTLANi
f 55 Lesib St.. Don Mills. Qnt.lM3B2M:
Palun mulle saata V A B A E E S T L A N E aastaks /
. 57srandaastaks tavalise / Idripostiga alates ...
. . . . . . . . . . . . . . . .19. . . .
/