Lk. 6 VABA EESTLANE teisipeval, 13. septembril 1983 Tuesday, September 13, 1983 Nr; 67
tm
. 67 aua
Juuli lpi peetud XXIX^^^ Manade (UA-s) kavas oli teist- kordselt masterite kergejustik, milles- seekord osales 15 estoon- last" idarannikult j kellele kaasu- sid kaks ,;Estonia '^ liiget Toron- tost. Ilmselt on Alfred Skonberg ja teised teinud tphst organisee- rimistd, et osalejate aryii kahe- kordistada vrreldes mullusega.
Tulemuste kokkuvttest on mrgata resultaatide paranemist, mis vihjab sellele, et on _hakatud iiarjutama, sestharjutamine teeb meistriks".
A. Skonberg mainib: Vistlus- -tel valitses pe peamiselt enda tagajrge parandada ja sbralik ksteise abistamine nuannetega stiili parandamiseks, npuniteid treeninguks, 6t mitte ettevalmista-
mata vigastusi tekitada. Igatahes, sport noorendab vaimu vaatamata tulemustel^, ESTO-84 kavas on Masterite kergejustik, millest on osavttu! oodata ka Rootsist ja Astraast. ^ Me, XJSA masterid esineme arvukalt ja hsti."
Viks uskuda, et suurte vist- lskogemustega klalised Kana- dast, Jaan Lents ja Antoni Truu^ vert, polnud kitsid oma nuannete
jagamisega.^ -^ ^ V;; Jaan I^ ents, kes Vitis neli aJa,
mrkis klastuse kohta: Autosit koos Antoniga dgas reede (29. 7.) hommikul Torontost. Lakewoodi Eesti Majja judsime, prast lhi- kesi vahemaandumisi", umbes kell 18.00. Seal kohtas meid masv tersportlane Eugen Roolend^ kes meid varsti viis enda juurde - majale. Prast' pildta autositu lksime sna varakult puhkama, arvestacjes et vistlus algab jrg- misel hommikul kell 10.00.
Laupevane ilm^ palaVavitu^ ligi 40G ja niiske; Vistlus, mis toimus samaaegselt noortega viidi lpiile keEa 14.30-k^ vaira- selkliassi vitjale anti v^tke medali- kene mlestuseks. Minu kud ke tagajrg, ligi meeter parem tar vlisest, vist olenes nn. musta" kohapealse kuuli tarvitamisest mil- le raskus kontrollimata.
Vistlejate arv oleks olnud m- nevrra suurem, kui Long Islan- dt tulev eribuss poleks rikke tt- tu teele jnud. Uue bussi saabu- mine oli ka aeglane.
Prast vistlust vaatasime p- nevaid vrkpallimnge E. Maja vljakul ja hiljem aktust ning de- feed rohkete rahvuslippudega.
Vga huvitav o l i ^ ; pa^ rooni konsul dr. A . Roosi ana Ifims Kalevipojast kui mitmeklg- sest sportlasest ujujana, maadl^a- na, heitjana, vehklejana jne.
Valguspeo ettekanded jid n- gemata, sest suure ikesesju tttu rahvas ;pidi jooksma; varju :^E. Majja, kus rahvapidu toimus tis- kiilutud seltsknajSi
hommikupoolikut kasutasime ujumiseks ja htul kel- li^ 18.00 paiku vis alata tagasi- sit Toronto poole^ kuhu judsi- me esmaspeva prastlunal.
MASTERITE TULEMUSED LKEWOOm MNGUBEL -
[pes 40-{- Mass ^ rand {Roos 4.75;; 55+ jaan Lents 4.28, Valter Y l b 4.16; 45+ Jri Linask 406; 60+ An- toni Truuvert 3.86; 65+ - - - E u - gen Roolend 3.48. : Kargash%^^^ 40-f- .- Roos
1.48; 50+ Peeter Justin 1.10; 55+:.1:.Lents:; 1.35;' 60+:=- Eduard Salumaa 1.15; 70+ Alfred Skonberg 1.05.
Kinditongej (16 nl.) 40+ A . Roos 8.93, 45+ Meeme Maar
Underikohtsi^ varem limimiBd. Raamatuke on vlja antud seo- Raamatttke on koostatud Helmi Rajamaa poolt Teatajas aval- datud artiklste seeriast, avaldub uusi aspekte meie suurluuleta- tast kui inimesest ja on ttendusekli neile teostele, mis Mad ses Marie Underi 100. a. snnipeva^ thistamisega.
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
MGIL
raamatute mgauaL '
Eesti master Jaan Lents.
W. Lood kuuEtukel 28. Juuli peetM l, krval Foto: E . Kulmar
isa Efni" mcisterif Toimetusete siicl@fud
meistrivistlysti sik 9.87; (12 nl.) 50+ Parma 1131, P. Justin 11,67; 55+ J. Lents 12.95, V. Yllo 10.94; (4 kg): 60+ A. Tim- vert 13.58, E. Salumaa: 9.00; 65+ E. Roolend 9.75; 70+ A . Skonberg 10.72, Ernst. Tanime 7;57.:
Odavifees (0,8 kg): 4 0 + A . Roos 28;85; 45+ Riho Melts 33.30, Meeme Maasik:31.25, T- nu Maasik 3045; 50+ N . Parma 33.84, Oleg Gulubjatnikov 30.75; 55+ V. Yllo 28.53; (0,6 kg): 65+. E. .Roolend 23.16; 70+ A. Skonberg 19.35. ;
Kettaheides (2 kg): 40+ A./ Roos 19.91; 45+ M . Masik 28.33, T. Maasik 23.20, R. Melts 22.50;(1,5 kg): 50+ N . Parma 29.22; 55+ J. Lents 32.84, V . Yllo 21.31; <1 kg):. 60+ A . Trtmvert 36.57; 65+ E. Roolend 26.53; 70+ A . Skon- berg 18.97, E. Tanime 18.29.
400. m ' joote 40+ Jobn Saarman 69,5.
70+ klass K. Trei 16,50 (II koht); 60+ T. Vellend i5,68:aHV::-:-^
200 m 70+ E. Kulmar 32,55 a),K. Trei 36,47 (III); ^0+ - - T . Vellend 33,66 (III).
400 m -55+ Sadul 68,39 aV).
V. Sadul
1 Saarman 5.30,7. Anne 7.36,8 r~ esimene Eesti niasterite aijooksja!
5.22,3a ai). 5 km knd -
30.50,11 (I). Kaugushpe -70+ K.- Trei
4.07 (I); 60+ T. Vellend 3.73 (U); 55+ V. Sadul 4.15 (VI).
,v Krgushpe . ^ 70+ . K. Trei I. 15 a).
Teivashpe 55+ I. . s 2.70(1).
Kolmikhpe 70+ . K. Trei 8.02 (I); 60+ T. Vellend 7.75 (l).
Kuulituge 70+ K. Trei 9.39 (I) ; 60+ A.- Truuvert 12.47 a), W. Lood 10.97 (II); 55+ J . Lents II. 36(11).
Kettaheide : 70+ -K. Trei 28.22 (I); 60+ A . Itovert 34.72 a), L . Rand 33.68 (IH); -55 + J. Lents 32.28 (I). : Odavise 70+ K. Trei 23. (II) ; 60+ W. Lood 28.36 (II).
Peeter Lindsaar, KANNATUS- TEE. Usutlustekogu mlestusist. EKK, Lund 1983. 211 lk. Gunnar Neeme kaas.
CALLED T FREEDOM AND CHARITY. The state of the Esto- nian nation and the Ghurch. E E L K Stokholm 1983. 36 lk;
VALGUS nr. 78, 1983. Sisus: E. Ki i l Igavene elu", H. M-a Saage tugevaks", M. VMepa luuletus Eahu", F. Brannan Imesid E l Salvadoris", W. Nee j,Jumala t", H. Sderholm Seaduselae- gas", L. Pethrus Jeesuse tagasi- tulek", Lahkunuid mlestades: Leo lige, Mirald Viiklepp", M. Viiklepa luuletus Jeesuse arm", J. Bueno Puha Vaimu kaasas- olek" ja Misprast me ristime".
Vasaraheide 60+ L. Rand^
sisddab 5 nidendit fotodego: fARADnS! PRISPEREMEES SULETUD AKEM LAMP EI TOHI KUSTUDA MENNING SILD LE MERE
Hind $15.---pluss s^aMuitt 70^ e Scidavcil VABA EESTLASE talitusest
ILMUS TEINE TRKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUD
.Xooking Estonian Style" Hilja Treumuth ja Viivi Piirisild
430 retsep Hihd koos saatekolaga Can. $15)
TelUmisi vtab vftstu Vab EesOase" talitne.
Raamatud saadetakse vlja Los Angeiesist^
3L24ai). Easkusheide
60+ A . Truu-
Vlis-Eesti rekordeid saavutasid E. Kulmar; (200 m), W. Lood (odavise), L . Rand (ketta- ja va- saraheide), V. Sadul (1500 m), K . Trei (100 m, kaugushpe, odavi- se) ja A. Truuvert (raskusheide).
Lydia Aruvalla naodiraamaft
(Noodid $8.--^ N^^
Saadava! koolihtatel T. Eesti 9 Parravano C t , WiUoT d^ale, LASE talituses.
Majas, postiteel: L. MARLEY, M2R 3S8 ja VABA KEST-
iHflinmiMiniHissiHHiiMiiiitiii^
M
maakeelde tlgttod la ineie
.po|a
K o l m e . k m n ; e h e k s a s . p e a t k k .
U d ^ ks kilplane oma kooli viis ja kuidas asjs pikemalt kis,
Seeprast et noorplve hooletuse kaela ei tohi jtta, vaid aegsasti otsekui noort puud peab painuta- ma ja petama: I tahtis ka ks ni- mekas ja nukas kilplane oma poega juba norelplvel lasta p- pida. Ta vttis poja kaasa, talutas teda oma ke krvas naaberlinna, kus kuulus kool oli, ja viis seal jpoisikese koolmeistri ette. .
Koolmeister ksis: Ka poeg
Ei ole veel," kostis isa. ,.,Kui vana ta on?" ksis
meister.; . Ta on viast sgisel kohnekm- ne aastaseks saanud/', vastas isa.
Vi n ta juba n vana ja ei ole veel midagi ppinud?" ksis imestelles koolmeister. f
Pergel seda teab," tles isa, mis ks noor inimene kolmekm- ne aastaga viks ppida? Ma olen nd juba kuuskmmend viis aas- tat ja kolm peva vanaks saanud ja ei ole ka veel midagi ppinud."
Nad astusid nnda jutustades koolituppa, kus koolmeister para- jasti ht-poisikest, li sugenud, sest
tema tles: ks vanaplve tark petab: lgita ei vi inimeseloo- ma kasvatada!" Seda sna mda oli temal vitsakimp iga pev esi- meseks abimeheks koolitoas.
Ma tunnen mnda kilplaste naabri koolmeistri sarnast, kes t- na ved niisamuti nitlevad ja tee- vad, aga seda kogunisti meelde ei tuleta, kuidas armastus, pikameele- line kannatus ja hoolega petami- ne palju paremad koolmeistri abi- mehed on.
; Kilplane tles: tdl n roosk praegu kes, selleprast pa- lun asja lhidalt toimetada, sest mul ei ole mitte kaua aega ooda- ta. Paljuppiniist ei ole minu poi- sile tarvis, kui ta aga nii palju os- kab kui teie ise, sest saaks kllalt. Ma tahan nd natuke sepale minna ja hobusele i^ raua lasta alla la; kui sealt tagasi tulen, siis peab mu poiss valmis olema; ja tahan teile t vaeva ausasti ra tasuda, et vite sHle eest oma- le phapeval kannu )lut osta."
Ei, ei," hdis koolmeister, nii ruttu ei ole asjatalitamine mul mitte vimalik. Kui ma seda aega ka kige hoolega tarvitaksin ja rammu;poolest teie poega soeksin, siiski ei lheks asi meil toime."
Seal vttis isa oma pojukese jl- le kekrva ja viis ta koju ema kaissu tagasi.
. . - N e l j a k m n e s ; p e a t k k . -
Enidas kilplased he biirekoersi ostavad ja seelM hukatufet omal kaelatovad.
Kilplastel ei olnud kasse, aga seda rohkem hiiri igas kohas, nu-
et leiba ja toiduvara neil kus-
k nnda varjul ei olmid, et tera^ vate hammastega pika sabaga vrad kallale ei oleks' ulatunud. Mis nad iial vanavaraks kuhugi krvale panid, seda gisid liiireke- sed nahka vi nrisid teotaval kombel ra; nad ei Vinud kiges oma tarkuses nende pisukeste vaenlaste vastu nu leida, mis neid rvlite kest oleks pstnud.
Seal juhtus kskord kogemata ks vras mees nende klasse, sest et tema tee Kilplast lbi kis; mehel oli ks kass kevarre peal, kui ta krtsituppa astus.
Krtsmik ksis, mis elajas see pidi olema? Vras mees andis vastuseks: See on ks hiirekoer."
Kilplas olid hiired karistamata nii julgeks linud ja koduelajaks taltsinuds et nad enam inimeste eest ra ei pgenenud, vaid peva- valgel kartmata prandal ja laua peal mber jooksid. Selleprast laskis vras mees kassi oma ke- varrelt prandale, kes hiiri seda- maid roodama hakkas, nnda et ta krtsmiku nhes lhikese ajaga suure hunniku hiiri oli maha murdnud, ja mnel pea Otsast n- pistanud.
Kui krtsmik seda imelugu ko- gukonnale teada oli andnud, ksiti teekija kest: kas mees hiirekoe- ra himustaks ma? Nad lubasid temale head hinda maksta.
Mees kostis: Ma ta mul kll ei ole, aga et teil teda vga kibe- dasti tarvis lheb, tahan ma hel- dest sdamest oma hiirekoera teile ma, kui seda hinda tahate maks- ta, niis kauba vriline nitab."
Ega ksinud tema ka kassi eest suuremat hinda kui aga kuuskm- mend hberubla, ks vike hind, mida kilplased suure kasu vastu arvates
oma sdames vga rmsad, et mees rohkem ei ksinud, sobitasid kauba valmis ja maksid talle raha kogukonna laekast.
Kui kaup tehtud ja liigud olid joodud, viis vras mees hiirekW- ra nukotta, kus nende vili seisis ja kus hiiri kige rohkem sigmes. Vras mees lks saadud rahaga kiiresti teele, kartes, et kilplased kaupa Jiakkavad kahetsema, kui joodud kaubaliigud peast olid lah- kunud, ja raha tema kest tagasi privad; minnes vahtis ta sagedasti le la tagasi, kas keegi klast te- ma kannule ei tule.
Kilplased olid mehe kest ksi- mata unustanud, mis hiirekoer sb, seeprast saatsid nad teeki- jale kiiresti he saadiku jrele, kes temalt seda asja jrele pidi nudma. Aga kui vras mees t- hele pani, et ks kla poolt joos- tes tema kannul oli, andis ta sil- mapilk jalgadele tulisemalt nu ja pistis nii kiiresti eest punuma, et Kilpla saadik teda enam ktte ei saanud.
Saadik kisendas kaugelt tema taga: Mis ta sb? mis ta sb?"
Teekija kostis: Liha ja rasva! liha ja rasva!"
Aga tuul segas snu ja mehe vastus kostis kilplase krva: Lin- na ja rahva! linna ja rahva!"
See le ehmatas ta vga ja tuli nukral meelel teelt tagasi; seal r- kis ta oma armulikkudele isanda- tele, mis ta vra mehe suust oli kuulnud.
Nemad ehmatasid kik selle kuulutuse peale vga ja tlesid: Hda meile, kui hiirekoeral enam hiiri fei ole, siis sb ta esiti meie linna ja prast meid endid, ehk me teda kll kalli raha eest ole-
Nemad pidasid selleprast ise- keskis salamahti nu kassi ra tap- pa, aga kski ei tahtnud oma ktt kurja elaja klge pista; selleprast peeti viimaks htlasi nuks nuko- da plema stitada, et kass hes sisse pleks, sest parem seda pisu- kest kahju kannatada, kui et kilc keha ja elu oleks pidanud kaota- ma.
Nnda pisteti nukoda plema. Aga kui kass tuld ngi, hppas ta aknast vlja seina, mda maha ja pgenes^ hte teise majasse; nu- koda^ ples maa rajani ra. Keegi ei vinud suuremas ahastuses olla kui kilplased, kes nukoja kaota- sid, aga siiski hiirekoerast lahti ei psnud.
Nemad pidasid selle asja prast pikemalt nu, ostsid kogukonna rahaga selle maja, kuhu kass oli- pgeiienud ja stitasid maja p- lema. Aga kass kargas les katu- sele, istus seal tkk aega ja hak- kas siis kpaga silitades sihni pese ma, kuidas kassi loodud viis on. Kilplased thendasid seda tempu nnda, kui oleks kass kpa les tstes koledasti vandunud, et ta neile seda mitte ktte tasumata ei taha jtta.
Seal tahtis ka kilplane, kes v- ga vahva ja sdamlik mees oli, pi^ ka ridvaga kassi katuselt tulle tor- gata, aga kass kargas ridva peale ja jooksis mda ritva mehe poole alla. Vahva mees ja kik kogu- kond kohkus seda nhes nii hirm- sasti, et nemad' koos jooksu lksid ja tule ksi klasse plema jtsid.
1
1913. a. Viljam keskhariduse jj
. eestluse kindian matu isamaalui kandnud tnasel
Oma sjam omandas Voodi nis, kust ta saat nerive klassi, nikuna pionc 1933. aastal, tust ttas P< kooli asjaajai hiljem Viljandi] raamatupidajana vai sooritas edi na ka eksame igusteaduskonni kestas kodumaal
1941. aasta sf javgi kommi vlja li, jdes] rivandele,, hii eestiastest koos grupiga, kes jumes titsid j ksuste hvitan jasid end Eestil vahiteenistuslikki
Peagi vttis rindeteenistuses gulesannetest. veel mletavad ai" vallutamist,} betoon- ja terj vallutamisest Voode KalmotkI teadaolevalt ej maaiknaSjks, ksusena, ehkki sel, teostasid sell vallutades Luug| tud punaste kohne raudbetoc
Sellest peale doskoopiline partisanide jaht Leningradi lhij lheduses Sista va vahe-alal. 1943 siirduminj pi6neerkompanii| Sellele jrgneb Veli ruumis,, ki kui ka lahingi lesnidatud tee| takse teda 2. lendatatakse vj
Kui 1944. aj gaad saadeti Voode rhm krval ka mj maks. Kui 6. kui venelased n | lutasid he ee siis see varurh] sel likvideeris operatsiooni l| venelaste ksigri le, kes asus V( konnas, pstma] tis Voode SCIM poole, nnetsdj tagasiheitmisel, teda. Seda op| Vdele 1. klas^ misega. Voode mnda aega ha ii
Kodumaalt kui Eesti Diviis mari ppelaagrij] Voode diviisi lemaks, millinel Oppelni ja Hirsj
Peale sakslaslj tegi Voode lbi gu", psedes .Si vangitapist rahj hendalase rnn laste poolt okiipj maa judis ta lj kust peale DP dus Inglismaale
sai tkoha e(