Nr. 67 Nr. 67
lja antnd seo- t Teatajas aval- eie sonrlniileta- tele. mis Made isega.
TSES
maf:
lHIUilHUIiillliHIHIIIttHiMI
sid selleprast ise- ' nu kassi ra tap- i tahtnud oma ktt e^ pista; selleprast tlasi nuks nuko-
tada, et kass hes i parem seda pisu- atada, kui et kilc ks pidanud kaota-
nukoda pleffia. id ngi, hppas ta a mda maha ja
eise majasse; nu- rajani ra. Keegi
mas ahastuses olla es; ti"' iirelcoerast lahti ei
id selle asja prast ostsid kogukonna
'ija, kuhu kass oli JtitasicJ maja p- : kargas les katu- tjck aega j h ^ silitades silmi pese sr loodud viis on.: dasid seda tempu s kass kpa; les vandunud, et ta
' tjsumata ei
_ lahe^ .kes vr. amlik mees oli, pi-
i katuselt tulle tor- -vargas ridva a ritva mehe^ es Ja kik kogu-; da nhes nii hirm-
laksid asse plema jtsid.
V A b A EESTLANE teisipeval, 13. septembr 1983 Tuesday, September 13, 1983 Lk. ?
dar Voode S
A D V O K A A D I I 5 Toov Tirkhm% Skm Egbert Runge 60
nmm 1002, ^oyal Tra^. Toronto Domliiioii Cesiiff
Postiaadress: P.O. 326, Ont (Bay ^ i n ^ M^K
Tclefom 869-1777 24-tundi telefoni vlveteeaiatus
' teenimata simuartiklite puhul, sepp olema, et leida kui lialvasti Kima vamistusi
ESIMENE EESTI O O P E l - kaliseKstegevuseks teatri,.eriti aga lppes. Paar ndalat hjem suri Esimese eesti ooperi nimetusele ^S^^^ ta
pretendeerivad ieti kdmseUelaa- eesti ooper, sest seda pole enam ette dilisttebst. 1908. aasta juunis kan- ^Pg^^^a m^^ ti Tartu uues Vanemuies" ette o O e r ^ f t''^^ Seega jb tehseks esimeseks
bitu ttar-, kui esimene eesti 00^ hv^"'''^ lased", mis toodi lavale 1928. aas- o H s i - ^ jmid tnaseni Est(^
OPTOMETRIST (Om^
Tel. 531-4251
Philip Gross>--e@sffl
1983. a. mus ingsmaal Philip
Septembri aluj thistas ks meie II maaUmasoja tublimaid s- jamehi, Adar Ypde, oma 70. sn- nipeva. Sndinud 5. septembril 1913. a. Viljaniiis, sai seal alg- j keskhariduse ja omandas selles Grossi luuletuskogu ^ ^^FamiS eestluse kmdlamas kantsis vankur (Harry Chambers/Peterloo Poets, matu isamaaluse, mis on teda 32 lk.) kandnud tnase pevani. PMlip Gross on sndinud 1952. a.
Oma sjamehe eeltreeningu Gomwallis Delabole'is. Raamatu omandas Voode Pioneer Pataljo- kaane tagakljel on toodud luule- nis,- kijst ta saadeti- Sjakooli inse- ta ja eluloolised andmed ja selgub, iterive klassi, mille lpetas lip- et tema ema on prit Crnwallist nikuna pioneerasjanduse alal ja isa on sjaaegne pgenik Ee- 1933. aastal. Peale sjaveteenis-tist '^Phip Gross ppis i n ^ ^ tust ttas Pltsamaa Tstus- kirjandust Sussexi likoolis ja t- koo asjaajaja-ramatpidajana, tab Croydo- hjem Viljandi Linavabriku abi- nis. raamatupidajana. Teeiiistuse: kr- Famiars" on Grossi esikkogu, Vi sooritas edasipdliku mehe- kuid juba varem on ta oma luule- na ka eksameid Tartu likooli tuste eest saanud auhmdu kirjan- oigsteaduskonnas, pingud kat- dusvistlustel. Kogus leiduv The kestas kodumaa okupeerimine, Ise Factory"^ sai koguni 1000 iiiri-
1941. aasta suvel, kui saksa so-lise suuruse esimese auhinna 1982. - javgi konimuhistid Viljandist a. ioimunud vistlusel nimega N- vlj li, jdes truuks oma sdu- tional Poetry Gompetition. Philip rivandele, hines (Adar Voode Grossi luuletused eldakse sisalda- eestlastest koosneva vabatahtlike vat autobiograafilisi sugemeid, grupiga, kes he saksa iiksuse . T. Juures titsid raligatud punaste ksuste hvitamist, millised var- jasid end Eesti metsiades, samuti vahiteenistslikke lesakdeid.
Peagi vttis grupp osa otseses rindeteenistuses suiirematest lahin- gulesannetest.; Pole palju neid, kes veel mletavad n.n. Stalini lii- ni" vallutamist, milline koosnes betoon- ja teraspunksritestj^m vallutamisest vttis osa ka Adar Voode Kalmotk lahingus. See on teadaolevalt esimene juhus II maaihnasljs, kus eestlased oma ksusena, ehkki sakslaste juhtimi- sel, teostasid sellise geda lahingUj vallutades Luuga je rde ehita- tud punaste tugeva kaitseliini kolme raudbetoonpunkriga. l
Sellest peale algab Vpode kalei- doskoopiline sjakik. Jrgneb partisanide jaht ja vlvete^stus Leningradi lhistel, rinde otseses lheduses Sista Balkino ja Tsudo-
vahe-alal. Peale seda mais
Artur Lemba lhikene ooper*,,Lem-^^^^
per'S Kuigi nimetatud ooper 011 ^..,,^^1 ja uu jciciuuu Lauaa sult pisut napivitu, imades ainult ^^^^^^ nia" ooperi repertuaari, he vaatuse, omas muusika s s k i ^ ^ ^ rahvuMelist met ja nis nagu ""^^^ MUUSIKATEATEE oleks eesti kultuur viimaks ometi S^ ^^ ^^ c^h. Wagneri OPERETT JA]?^I'' n kaugele judnud, kus y^^^^ esimesest eesti ooperist kui tsias- , - 1908. aastal kutsuti Virkhaus jast rkida. See ettekujutus haih- J^ ^^ ^^ ^ A. Her- Tartust TaUinna Estonia" teatris-^ tus peagi, kui sai ldiselt teatayaks, Wutada ning paluda mul- se muusikajuhiks ja talle anti les- t,^ ; ^ 1 et Lembitu ttar" oli originaalselt le tutvumiseks saata ooperi parti- andeks elukutselise operetitrupi t^^^,^^^^. kirjutatud venekeelsele tek luba 00- moodustamme. 1909. aastal alustas ""'^ ^^ mega abin'*, mle libreto koos- P^ri .^ ^vastamiseks. see trupp oma td ja ttas juba EGBEET RUNGE tanud helooja ise A. FetT poeemi .r^^^^^^^ jrgmise aasta jaanuaris ilma puu- jrgi. Hjem kohandati see muuSi- kiiresti ttas, siis sain juba kolme dujgita. Mis trupile majandus-_ _ . . . . Poiste hinsesa keskealised me- ia^autori poolt mber eestiaineU- Pev^rast yasWse^stkaard: kult jalad alla gani, oU Leo Fall'i ^ed, kes kunagi noortena kodu- seks l;?sttM?eks, ie; !^^ opereti U,Us talupoeg" erakord- ^ lahkusid astuvad ksteise j- koostas Otto Mgi hes Anna Haa- M reie le kuuekmne knnise. Eg- va luuletekstiga, j sgisel p^^,^ ^^y^^ edu hakati loogiU- bert Runge on ks neist. Praegune ,,Lembitu ttar- Rahvas oU teada rkima ka meie oma" ope- Eesti Skautide Malev Kanadas juht saamid, et see oli mbertMatud t | J M setist. Paul Pmna, kes oU trupi ja tuleval suvel Kotkajrvel toimn- vene ooper, mitte .eesti ooper, j a nitejuht, kirjutas libreto, Virkhaus va eesti skautlike noorte maailma- niioU ta ,,surmaken lnud ning k"^ ^^ ^ esimene eesti laagri Eesti Lipp" juht. \ kaduyavadelt. Lemba ise elas tol n^ ^^ ^^ ^^ ^ Jaani" kanti ette 1. Astml^d juba kaheksa-aastasena ajal. P e t e r W ja ei opteferunud ""fi^af ^^ ^^ ^^ ^^ ^ Estonias". Se- Eestis Noorte Kotkaste organisat- Eestrsse emie kui 1920. aastal. Sel- ^^ Te^ ^^ ^ saata, mngiti hjem ka kikides ees- siooni, oU selle liikmeks kuni Teise est ajast peale on ta kirjutanud ku a^ ^^ ^^ ^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ maaUmasjani, mulal skautlik ja
kolm edukat ooperit: Kalmuneid" 1938. aastal. Kogu materjal on sja noorkotkalik liikumine kodumaal 1929, ^Armastus ja surm" 1931 ja l^'''^ mmna. Kui tulete ^^^^ Elga" 1932, aga esimese eesti 00- kodumaale, siis astuge kohe minu peW kirjutamise au pole muusika- P""'^ sisse Weski tn. nr. , seal ajalugu talle andnud. voite partituuri kohe ktte saada."
ajal hvinenud. likvideeriti maa okupeerijate poolt. Tagasivaadates sellele ajale ne- Egbert Runge on paberite jrele
me kuidas otsiti lnekultuuri vi- sndinud 11. septembril 1923. a. Eeltoodud kirjavahetus toimus l^ndusi meie omakultuuris j ^ kui- Jrvakandis. Perekonna kolimine
jaanuaris 1908; a. Mni kuu Miem ''^^ tihtigi mdeti meie oma asju Rakvere lhistele viib noore Egber-
ABA EESTLANE
toimetus 444-4823 talitus 444-4832
.75
$5.50
va ndala esnesse ajalehte kuni emsp. homm. kella 11-ni ja ndala teise ajalehte kuni kol-
map. homm. kella 11-m.
TEINE/ESIMENE EESTI OOPER "asusin koduteele tskii^ ^ ^^ L^^ ^ P" ti selle Imna kaubanduse keskkooli.
Umbes aasta hiliem kerkis esile konservatooriumi diplom, nndasa- ^^ ^^ ^^ ^^ ^ ooperit ^Lembitu t- Sja ajal on juubilar juba legen- uus lavateos oretendeerides esi- direktor Wilhelmi kest saa- , sest see oU alguses vehe teks- daarse Narva Pataljoni ridades mese eesti ooperi nimele,^m^ kutse Tartu saksa u - ^ v ^ kaitsel kus saab^haava- Karl August Hermanni Uku i veteatri II kapellmeistri kohale. ^ ,,Uku ja Vanemuisest" kui op- ta. Parast kuuekuulist haiglaravi
sest ja esimesest ettekandest k^^^^ ^ bpetes muidugi tas Adalbert Virkhaus Eesti Pos- ravad paberid jid nagu tagaplaa- o?P^ oima nagu Wagner voi Puc- koik seUeaegsed plaanid, kui neid tis" 30 detsembril 1947 Geislinge- niie psiva mtte juures Uku ja 3a ^anemume", mis ldse segases ohikorras sai olla. us du. oetsemDru 1947 ^^ ^^ ^^ "^ ^ y^j^^^jg^ci on Harry Olti raamatus Koos teiste sdalastega leiab Eg-
lion-partituurile". " Estonian Music" nimetatud bal- bert end Belgiast, seekord aga s- . ' lad-operks", viks ju kenasti kuu- javangina. Vabanenult ei j noor-
Eesti Posi luda selliste tkkide juurde nagu mees ksi rpes istuma, vaid astub . Geislingen 30. d e t l Kuidas kalamehed kohe Flensburgi merekoof miUe
artiklist . ^ elavad". Miks tehti suurpoliitiline lpetab teise trimehena. Nd ,,Eesti ooperi siind*' number sellest, et esimene eesti- on Sinimgede asemel tegevusvl- Adalbert Virkhaus keelne ooper saksa teatri ruumes jaks avar meri. v
Virkhausi Tartusse judes ja ette kanti? Et see saksa ooper oH, Londonis, Inglismaal abiellub (Snarfpli^r^mnii^ partituuriga tutvudestuli vlja, et sellest ei ohiud probleemi. Ja miks Egbert praegu Kanadas hstituntud
ain^SiiK^^ veel visandite- ei leia meie senini trkitud eesti etnograafiste huvidega gaideri ma P m ^ m ^ k S ^ ^ ^ ga; puudus terve tekst, orkestree- muusikaajaloo raamatutest and- Enega, kellega jagab hist pere- WnniU^ rimine. ja ldine dramaatiline kok- meid nende eel-kirjeldatud juhuste konnanime le kolmekmne aasta, se^ S r l h S; J ^ , n ^ Lembitu ttre" ettekari- 1 9 5 3 . a. seatakse purjed -Kanada ^ S ^ w o ^ ? ^ ^ terve ooperi dest kirjutab Aavik kui amatride suunas. Jutakse uuele mandrUe, r ^ ^ ^ i ! ja sas omalt poolt eel- ja vahe- mittennestunud katsest, ja Eestis I^gab oma kodu ja eesti his- v S h , S ^ ^ ^ kaunis 197^ aastal trkitud Eesti Muusi- konna lesehitamine, mis jtkub vttudest ajalehtedes OOpen ette- ..A^^ ^^l^ 1 . : . : .^..^^^Tv/r-.^* ka' -nimPtah .TanTiinrl" Viili P S I . r i - . . , ^ . _ . ^ _ ^ . . . - . ^ . .
nisiV Viibisin tol ajal konservatooriu-
mi pasen Mpzigis, kus val- mistusin lppkatsetele j mulised pi- did toimuma 1908. a. kevadel. Eel- mise; aasta sgisel, prast esimese eestikeelse suurooperi ettekandmist Tartus Brgermusses" (C. Kreut- zeri romantiline ooper maja
kannete puhul ning vajasin rahu ^^sakas olema, kui arvestadaMart {^.nimet^
nimetatud ooperi lavaletoomise koorma komb^ orkesier nud Ja ' tal pole aimugi kuidas ta ^^Z^^i^^
kshea sber" oli siiski arvamid Saare arvamusi, kes kik lavaproo- meseks x)peretika^ ^^^^ ^^^^
!t
he ,,Postimehe" mimbri, kus
, J - , , 1 , 1 . 1 T l i . . . . . . iz^gucii jauiigc Uil mcc, co m a n
tarvilikuks muUe erakordset teenet ^'^''^''-^f j j^;,*"^^ osutada ning saatis muUe postiga Peale nimekate Tartu solistide, te- Jamsno^^^^^ on neid organisatsioone, kuhu ta on
seerinud, kirjutanud ja teinud ked
1943 siirdumine Eesti Leegioni pioneerkompanii rhmalemaks. Sellele jrgneb rindeteenistus Ne- yeli ruumis,^ kus' pioneer-alastes, kui ka lahingulistes lesannetes lesnidatud teenete eest vristar takse teda .2. klassi raudristiga ja lendatatkse 1 vanem-leitnandiks. . Kui 1944. aasta alul Eesti Brir gaad saadeti Narva rindele, ; oli Voode riihm p ioneer i krval ka ; i n^ varurh- mks. Kui 6; mrtsi^^v^ kl venelased-massrn lutasid he eestlaste rinddigu, - siis see w u r m m sel hkvidee^ ^^ ^^ .operatsiooni ^^'^J^ Johnis tuli maale, tehes aasta met- vendaste kasi^ana^^^^ , ^ kes ^us ^ V o o d e ^ s e ^ ^ ^ ^ l ^ konnas. Pstmaks oma meni/nei- ^ ^^^^ , , , ,
223-^ Postiaadress: 9 Parravano Ct. WiUwdale, Ont M2R 3S8
muumia uu upm lavaletoomise u Linnaorkestri klas. eest sain erakordselt tubsti sarja- ''^^^^^^ . ^ - - ta Kuid see Dolnud mitte rmi- mngijatest. Ettekanne oh nn edu- Muusikaajahigu, nagu iga ajalu- i^iustaks, seal kus vaja, eriti Kot-s l^t^ nr r^lS^^^^^ kh j^utatakse nende poolt, kes kajrvel.: helepanu kitis, vaid hoopis ks ^^^^^^f^^^^^^^^^^ pai^jasti vimul (m^ ^ Kanadasse kuulutus viima ei leheklM, mis kestris kaasa mngisid August Nie. hab erapooleit tot lugeda^ ^ peab ^ ^ ^^^^ Eesti Abis- kis umbes jrgnevalt: ' lnder 3a Raimund KuU. - vist vhemalt poolt sajan^^^ iamiskomitee raha- ja tarvitatud
^ ^^^^ M Ldig oma arvustuses rohkem ootama. Meie probleem on . kogumise aktsioonile Euroo-t^J^tS^^ sest me on praegu "^^^S^ S J * vait, aga juhtis siiski thelepanu fcodu-eesti muusika j a pagulus-^, Kanadas toimunud
S ^ ^ S o ^ ^ ei raamatutes kasiUta. uks vahe- ^ lesandeks mformatsiooni I ^ S S r V a S u K u ^ ^ ^ puudubpeagu taiehkult seid ^andeid on Harry OUi raa- kanada ajakirjan- aa nii ftasti ,,yaneinume^ ^^ ^^ k pgaie Sarviku matEstonian Music", mis on kuU . . ^ : , _ a ^ e i suuda^ettek^^^^^ heitnSse s4eni, ka on TaHinnas trkitud, M d mida Ees- ^ ^ ^ ^ ^ ^
: phijoontes veMi lii- tisost^^ raa-
^f^J^^ s^, neist 2 aastat esimees, guraiavas jne. haks ja soovitas oma vastuses L- muusika ajalugu. Nuud on aeg kel- ' . r. -u ^ See omaprane ning huvitav kuulu- digil enne ise parem oop^ ^^ andmeid hakata koguma ja Suurima panuse on aga Egbert tus pani jrsku mngpHjalikuU km tuleb. L- globaalse eesti muusika ajaloo vi- kahtlemata andnud Toronto Eesti unustama igasuguse meeleMbeduse dig vastas, et ta ei pea ise king- jaandmisest mtelda. - ' ' - ^ ' ' . - L '
. j . ^ - Selle jrele asutas omale kodu
mS^dtmisel, vigastades r a M praegu pensionan^^^ ^ teda Seda operatsiooni hinnati : Olles sdmapaistnud juhina so^ Vdele 1. klassi raudristi anneta.^ ^^ j kand- misega^ Voode selle j M e mid 1^^^^^^^ vamm mnda aega hai^as. oV
Kodumaalt lahkumise jrele, les selle uks asutajaid ja juhatuse- kui Eesti Diviis koondati iNeuham- Ing asutamisest peale. Loob kaa- mari ppelaagrisse, mrati Adar sa kigi^eesti sjameeste ritus- Vode "diviisi pioiieerkompan tes, Ida-Euroopa Rahvaste Orga- lemaks, mmine^ hoidis rindelto Oppelni ja Hirsbergi IM.^ ^^ .^ ^ ^ . : . ^ Khibi sU"
Pede a^k^ ^^ ^^ ^^ ^ tegi Voode lahi ka lshehhi por- ^ y_ J V7-*I . nn . gi?' psedes Siberisse saatmisest Omab Vo i t i e j ^ Teeneteristi vangitapist rahrippa^isega. ' K a . erilise panuse ^ _eest meie vabadus^ hendalase lbi vene- vitluses lesnidatud teenete eest laste poolt okupeeritud Ida-Saksa- Klik tema kaasvitlejad ja sh^ maa judis t lneliitlaste tsooni, rad soovivad talle senise isamaa- kust peale DP laagri aega, si ir- l iku vaimu j a t ^ dus Inglismaale tle. Inglismaal j pikka iga, sai tkoha '
Jpekra Lastesuvekodu svisel Lydia Aruvalla at iasei
feo! laMlis' suvekodiii noortest moodustatud Foto: Ilme Lillevars
Skaudisprade Seltsi juhatuses" (10 aastat, nendest 8 aastat esimehe ametkohal). TESS on Kotkajrve laagrialade omanik. Selleprast lu- gematutel koosolekutel lahendatud probleemide krval olid simehe ked paljudel kordadel rakus kir- vevarre vibutamisest plismetsas. On uskumatu, et eelpoolmainitud pingerikka seltskonnat krval on Egbert leidnud aega veel- kaasa- la Eesti Liit Kanadas juhatuses, Toronto Eesti hispanga juhatu- ses. Eesti Etnograafilise Birigi re- visjor\ikomisjonis. Eesti Vitlejate hingus.
Egbert Runge on skautmaster, kes on pakkunud eesti hiskonnale jgitult iseennast t nol meie kigi hvanguks. Ta on lpe- tanud skaudijuhi krgema (metsa- mrgi) kursuse. Tema teeneid on skautmalevas hinnatud Phjathe III jrguga. Skaudisbrana on ta Tammethe I jrgu kandja. .
Poisi hingega kuuekmnene Eg- bert Eunge! :
Ervin ieve