VABAi EESTLANE teisipeval, 20. septembril 1983 Tuesday, September 20, 1983 Nr. flU^'JLLri!HI Nr. 69
lemusi Jek
I Laskmine on ks huvitavamaid sprodialasid suvekodu kasvandike hlgas, kui^ see on ka kallimaks, kulukamaks alaks, mida ilma hel- dete annetajateta ei oleks vima- lik harrastada. Kesoleval aastal annetasid iekni lastesuvekodu- le jrgmised ksikisilcud ja orga- nisatsioonid: Vamo Vrve Otta- vast 3000 padrunit/Eesti kait- seve major Ernst Tvel Montrea- list -T- 2000, Hamiltoni Eesti Vitlejate hing ^ 1500, Toron- to Eesti Vitlejate hing , ja Montreali Eesti Vitlejate hing lOOO padrunit. Eesti lipilaste Seltsi Toronto osakond kinkis las- kevistluste auhinnad. Peaie eel- pool nimetatute on E. Ruberg ise annetanud nunetamisvrse hulga laskemoona; mni teme on veel lubanud annetada.
Korralik laskemoon, millega on vimalik tagajrgi saavutada mak- sab keskmiselt 60 dollarit tuhat. Suve jooksul on lasketiirul vlja lastud le 7000-e padruni, millest neme, et laskesport on kallis.
Jrgnevalt neme tagajrgi, mis on selle laskemoonaga saavutatud. Laskma hakkavad juba. ige noo- red, keda enne treenitakse ja pe- tatakse laskerstaga mber kima, selle ksitsemist ja sihtimisharju- si thja pssiga. Peale selle rgi- takse lastele nnetuste tekkimisest ja rahoidmisest. Laskerajal on kindel valve ja kord.
Mdunud 1983. a. suvekodu ajal oli peaaegu alaliseks abiliseks ja laste iaskerajale toojaks Volde- mar Salurand, mnikord ka J. Koiga. \ ,
Prast kuuendalalist treenimist saavutaji laskmisel iCIL mrklehte tarede jrele jrgmisi tagajrgi, kik vimalikust j sajast silmast. Keskmisei ^poisid toelt*
1) Mrt Mat&oo 100-st (nendest 7 ^dames), 2) Kristjan Wallner 100 (4), 3) Markus Phvel 100
Keslomsed poisid kelo'. 1) Mrt Matsoo 99. 2) Erik
Jalakas 98, 3) Andres Phvel 95. Suured poisid kelts
1) Margus Kask 100 (6), 2) Ind- ri Lusik 100 (5), 3) Marcus Sihn- bergl00(4).
1) Tarmo RoosiM 100 (7), 2)' Raivo Lmg/ 100. (2), 3) Tamm 99 (1).
1) Ingrid Roosild 100 (7), 2). Laine Rebassoo 99 (5), 3) Lembi Veskimets 99 (5) ja Liisi Linask 99 (5). EeskHmsed tdrukud kelt:
1) Laine Rebassoo 99. 2) Kris- tina Nu 96, 3) Ingrid-Roosild 73. Suured tdrukud kelt:
1) Moonika Roose 99, 2) Tna Piht 98 (3), 3) Srina Westerblom 94. Suured tdrukud toelt:
1) Srina Westerblom 100 (7), 2) Lsa Novek 98 (3), 3) AnneH Ainsoo 97 (3).
Katsetel saavutasid ja lasid me- daleid vlja jrgmised: Fronksmedali ;
Raivo Ling, Mrt Mtsco, Kad- ri Koop, Katrin Ktti. Ta Pihl, Lisa Novek, Srina Westerblom, Erik Jalakas, Peter McConhon, Andres Phvel, Laine Rebassoo. Ihnar Ktt, Lydia van der Veen, Thomas Olveft, Martin Juuse, Pe- ter Roose, Moonica Roose.. Hbeda:
Raivo Ling, Mrt Matsoo, Ly- dia van der Veen,. Raivi Ling, Mrt Matsoo, Thomas Olvet, Kadri Koop, Edda Leppik, Mar- cus Sihnberg.
Underi kohta varem ilmunud. Raamatuke on vlja antud seo* Raamatuke on koostatud Helmi Rajamaa poolt Teatajas aval- datud artiklite seeriast, avaldub uusi aspekte meie suurhndeta- last kui inimesest ja on tiendnsekig neile teostele, mis Maiie ms Marie Underi ,100. a. snnipeva thistamisega.
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
MGIL
Saadaval VABA EESTLASE"" taUtuses ja koolhtutel Eesti Majas raamatute mgilaual.
HIND $6.00 postiteel $6.50
ILMAR KLVETI
Ndalalpul 10. ja 11. septembril toimusid Kalevi IV etmline vrk- palli turniir ja Phja-Ameerika Balti kergejustikuvistlused. Koha- peal sski selgus, et ka kergejustiku vistlus oU etmline, sel- lest vtsid osa soomlased, ukrainlased, poolakad ja tshehhid. Eestlaste au pstsid abielupaar Reksalu, nende ttar Valia, Peeter ja Hillar Srra-- \
Erik' Linask,Indrek Lusik, Ly- ia van der Veen,
J. S-gi
VAJATAKSE
iips@h0idji4 kahele lapsele (2- ja 4-aastased) 2-3 peva ndalas High Park rajoonis Hei. 762-2367
OB istonica" mcisterii ^ sddlJmedcilit
Kaheksa Estonia" masterWu- Mase haruldane esinemine Phja- Ameerika masterite kergejustiku esivistlustel New Yorgis. Saavu- tati 7 kulda, 8 hbedat ja 2 pronksmedalit, lisaks saavutati kolm Kanada rekordit
Poiste aladel oli Peeter Srra teine 100 m jooksus, esimene kuu- litukes, esimene: odaviskes, teine kaugushppes, tema vend Hillar teine kuulitukes, kolmas odavis- kes, kolmas kaugushppes.
ttarlaste alal oli Valia Reinsa- lu teine 100 m jooksus, kolmas 200 m jooksus, esimene kettaheites, esimene kuulitukes; ta jooksis ka SOO m, kuid tagajrg pole selgu- nud.
Masterite klassis jooksid Valter ja Desiree Reinsal 5000 m j 10.000 in aegadega 20.34 ja 45.52;
Kergejustikuvistlusel' olid lee- dulased lekaalukalt enamuses; neid oli kohale tulnud arvukalt USA-st, suurem osa Clevelandist. Leedulastel lasus ka vistluste korraldamine ja lbivmine. Kale- vi spordiseltsi esimees Taivo Il- ves oli aga kmne mehe e9^>rl- jas. Laupeva hommikul oli ta va- rakulticphal ja hakkas jooksurada- sid mrkima, mis nudis mitu tun- di td, higistamist ja vaeva.
Vrkpallivistlus algas laupe- val kell 9 homniikul ja kestis htu- ni. Vistlus O vrdlemisi hsti korraldatud ja eestlased, olid alul vidukad. Kalevi naiskonnal oli vs vitu ja ks kaotus. Ilm oli vljakannatamatult kuum ja mjus vsitavalt, mis phjustas mnin-
gat ebanne, mis jttis nad teise- le kohale.
Lppmngus mngis Eesti II meeskond ukrainlastega ja kaotas neile 15:11 j 15:12, mlega uk- rainlased saavutasid esikoha ja -jtsid eesti meeskonna teiseks. Naiskond kohtus tshehhidega ja kaotas napt, tulemus tshehhid esimesed, eestlased teised. Eest- lastel vistles kolm mees^ ja kaks naiskonda, kelle hlgas oli ka hid kergejustiklasi, kes ga palli- mngu vistluste tttu ei saanud vistelda.
Prast vistlusi algas Jekru saalis tants, mis kestis varahom- mikuni.
sisaldab 5 nidendit fotodegas PARADIISI PRISPEREMEES SULETUD AKEN LAMP EI TOHI KUSTUDA MENNING SILDLEMERE
Hind $15.-pluss saatdculu 70 e Saadaval VABA EESTLASE talitusest
S TEINE TRKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
Hilja Treumuth ja Viivi Prisild 430 retsepti Hind koos saatekninga Can. $15,
Tellimisi vtab vastu Vaba EesOfise" talitus^
haamatnd saadetakse vlja Los Angelesist
Samal ajal toimus ka Jekru Tenniseklubi lkmetevaheline sp- rusvistlus, kus head mngutehni- kat ja tugevat vastupidavust ni- tas noor Heiki Altosaar, kes mn- gis paarismngus oma isa Tnuga.
Lpptulemused olid ja auhindu said paarismngijad: 1) Heiki ja Tnu Altosaar, 2) Elmar ja Ell i Potsepp, lohutusauhinna vrilis- teks peeti Toomas ja E r i Heinar. Meeste paarismngus tulid esime- seks Viktor ja Andrus Kresaar, 2) Elmar Potsepp ja Tnu Alto- saar. Auhinnad oli vljapannud Jekru Tenniseklubi.
S-gi;:
NOODID T.E.S. TIENDUSKOOLIDi LAULnKLE. NOORTE LALlr
(Noodid $8., Noorte laulik $3.-^ ) . r
Saadava! kooUhtatel T . Eesti Majas, postiteel: L. MARLEY, 9 Parravano Ct., Willowdale, Ont. M2R 3S8 ja VABA E ^ T - LASE taKtses.
VabaI jrgneva Eestis koostatud ja kest-
ktte liikuva eestipoolse katse l944o @i. sndmuste kirfeldamlseks.
EemaS seistes sd! mista ja f^k olla pole raskem Kaid ki- ke vlja pannes videlda lootu- setiitM vinst see jb ik- kagi smirimakls vljapnrskeks oma ideede eest, ja see on milr le kmna ulatab plvest plve edasigi. Vttta kaotas vasta ja Jd^ visalt ootama mrat vima- lastj et teha oasi tegusid samas msas, julguses ja valmisolekus
see ei ole ehk alati realitee- dlina laitmata See romantika on iiti ohflik, koid e^e on isamaa- nromantika - kui see puudub, f ludsib jid meie. juurtes.
SISSERJHATUS II maaihnasda toi rahvastele
raskeid kannatusi. Kui prast I maailmasda pses vidule rah- vaste igus vabalt oina saatust mrata ning tekkisid vikesed rahvusriigid, siis II maaihnasjale jrgneb nende riikide sltuinatuse krpimine vi hvitamine. See saatus tabas ka Eestit. Eesti ise- seisvus hvis praktiliselt juba 1939. a., mil Eesti valitsus lubas sja hvardusel N . Liidule maal sjavebaase. 1940. a. suvel oku- peeriti Eesti tielikult ning 6. au- gustil ENSV astus" NSV Liidu koosseisu. Iseseisev Eesti tundus
mulje, nagu oleks vabadus kest antud vastupanu osutamata.
Selline vaatekoht on siiski eks- lik. Katsed iseseisvuse taastami- seks jtkusid veel aastaid, eestla- sed polnud loobunud vitlusest va- baduse eest, Selles vabadusvitlu- ses on thtsaimaks momendiks 1944. aasta. Ametlikus nukogude uurimuses ksitletakse 1944. aas- tat Eesti vabastamisaastana fas- histlikest okupantidest". Nuko- gude vunu all les kasvanud ini- mestele^ nib ta. aga he etapina Vene-Saksa sjast, kus eestlastel endil enam suurt osa kaasa pol- nud mngida. Ometi -vib just 1944. aastat lugeda heks heroili- semaks j traagilisemaks Eesti ajaloos. See on aasta, mil tehti meeleheitlik katse taastada iseseis- vus, mil rahvas relvaga kes vit- les kodumaa eest. See on aasta, mil tehti meeleheitlik katse taas- tada iseseisvus, mil rahvas relvaga kes vitles kodumaa eest. See on aasta, mille iile tasub eestlastel uhke olla. Selle teadvustamiseks ongi meldud kesolev lhike uu- runs;'/ - : ly':
1944, a. sndmusi on nuk. aja- loolased tihti ksitlenud ning nii peaks materjali antud aasta koh- ta leiduma rohkesti. Lhemal vaatlusel selgub siiski, et paljusid ksunusi on enam kui puudulikult valgustatud (nit. Sinimgede la- hingud, 1944. a. sndmused vl- jaspool . Eesti Laskurkorpuse pea- letungiriba^ korralikult pole antud ei judude paigutust ega hinnatud nende kaotusi). Enamus uurimusi opereerib samade, ametlikuks tunnustatud faktidega ning ei pa- ku midagi uut. Vlja on antud kaks-kohn mahukat ja kllalt
uurimust, millele
lejnud tuginevad. Mainida viks koguteost Eesti rahvas Suu- resv Isamaasjas" ning P. Paulmani ja A . Kalvo uurimusi. Antud teo- sed on faktirohked ning lhevad harva otsestele vltsingutele. Seda ei saaks aga telda mitmete popu- laarsemat laadi ksitluste (J. La- rin, niteks) kohta. Vrtuslikku lisa pakuvad mlestusraamatud ning ajalehtedes ihnunud meenu- tused. Kigile eelpoolmainitud teostele tuleb siiski lheneda krii- tiliselt, neid saab kasutada ainult ajastu ldtausta heal tundmisel. ldkontseptsiooniks on kujutada 1944. a. lahinguid suhteliselt ker- ge jalutuskiguna, eriti kib see likude kohta, kus Moskva armee vastu vitlesid eestlased. See toob loomulikult kaasa paljude snd- muste mahavaikimise vi otsese moonutamise. Huvitav on siinko- has mrkida eesti ja vene ajalcjo- laste seas valitsevaid lahkarvamu- si 1944. a. sndmuste hindamisel.
Peamiseks tliksimuseks on Saksa sjaves videlnud eestlaste lgiju hindamine. Eesti autorid pavad juba eos trjuda sdis- tusi eestlaste fashistideks" pida- mise kohta ning peavad ,,sunnivii- sil mobiliseeritute" lgivimet Saksa poolel vga madalaks. Ve- ne autorid kujutavad neid seevas- tu tielike krilikajate ning eriti ohtlike vastastena. Lisamaterjali pakuvad ksikud vallutatud arhii- vidokumendid, mis viksid ajastu mistmisele mingil mral kaasa aidata. ldiselt on tavalisel inime- sel allikmaterjalidele ligips N. Liidus aga rangelt keelatud ning nii pole saadudki neid siin kasu- tada. Kll on aga tarvitatud snd- mustes isiklikult osalenute mles- tusi mis nakuvad pallu
ku informatsiooni. Niipalju kergemini ikttesaada-
yast materjalist. Kuid 1944. a. sndmusi ksitleb ka hulk Lnes ilmunud uurimusi, mis annavad asjast kllalt ammendava levaa- te. Kesoleva t loomise ongi tinginud asjaolu, et nimetatud teosed on Eestis praktiliselt ktte- saamatud ning nii pole neid ka kesolevas uurimuses saadud ka- sutada. Thtsaimaks viks. siin lu- geda koguteost Eesti riik ja rah- vas II maihnasjas" (Stokholm, IX, 195462). Mainida tasuks veel Uustalu ja MooraSoome- poisse" (Toronto-Stokholm 1973) ning mitmeid memuaarteoseid, millel on tihti otsese ajalooallika vrtus. Phjalikult on 1944. a. sndmusi ksitletud Lne-Saksa- maal. Vrtuslikeimaks allikma- terjaliks on W. Haupt'i Das Kriegstagebuch der Armeegruppe Nord". Suurt huvi pakuvad A. Steinefi Die Freiwilligen" jt. Saksa autorid hindavad nende poolel videlnud eestlaste lgi- judu eriti krgelt, pidades neid htedeks parimateks vitlejateks II maihnasjas". Sisukaks allikma-
on 1944. a. Eestis ihnu-
nud ajakirjandus. Antud uurimuse autorini judnud ksiknumbrite alusel vib vita, et saksa ja eesti sjaknjasaatjate kirjutistes esineb sna vhe moonutusi. Neid kasu- tavad allikmaterjalma isegi nuk. uurijad, mis peaks teadete autent- susele parimaks tendiks olema.
Sissejhjatuse lpetuseks heidak- sime pilgu t lesehitusele. A l - gatuseks antakse levaade olukor- rast Eestis 1944. aastal ning alles seejrel asutakse konkreetsete sndmuste ksitlemisele. Lahm- guid Saaremaal, kus eestlased ise- seisva juna juba sna vhest osa etendasid, urunses n ksitleta. Ka jb vlja phjalikum levaa- de Eesti Laskurkorpuse formeeri- misest ja algsest vitlusteest. Kuna tegemist on laiematele hulkadele meldud populaarteadusliku uuri- musega, siis pole viiteid allikma- terjalidele tsse paigutatud. Ts esinevate lhendite mistmist ker- gendab sissejuhatuse jrel toodud tabel. \ Kuna enamuses on t
. koostatud N . Liidus ilmunud ma- terjale kasutades, sus vib ts esineda vigu- ja puudujke, m- lest palun lugejail t lpus asu- vatel lehtedel mrku anda.
LHENDITE TABEL
KOMPANII (ca. 180 meest) PATAUN (ca. 500 meest) RGEMENT (ca. 3000 meest) DIVIIS (ca. 10 000 Vene,
1525 000 Saksa) KORPUS (ca. 30 000 meest ehk
2-3 diviisi) suurkk^ ^^ srt. kuulipUduja kp tankitrje tt-
SAKSA komp. pat
Toimetusell kirjandus
Helga Nu PI noortest ja noox{ lis-Eesti & EMl 182 lk. Pea sm knjanduses seej et kirjanik ksit leeme aktuaalsesi ja lustratsioonit Nult.
Vara sanger 12 eesti poete? keeles. Tlkinul Priuhka. Kujundi sioonid Ada Ote] ja bibliograafilisel Mathiesen. Kirja? EMP. Stokhohn
BALTIC BUU 1983. Mitmesugus korra kohta Bait, Avo Pnrisilla artil lic of Estonia D. Kojese Lit]j dence Day Febni( gepera Why An Ravenous Russiail se KGB Raids ventist Congregaj lhiteateid.
ADVO^
Telefon: 24-tundi telefoi
$591 Pensionride kortj
dos. Samnti tki
Peeter Tel. 69(
Paljad eestlased ei
VABA El T O I M E T U S
avatud esr reedeni.kell
TomietajaH. tel. 4811
Telefonid: touni taliti
VABAEt^
Kmdatiisi vel ndala esimesse] emasp, homm. nUdala teise aja|
map. homm. tel. 44^
f.S''
im