1 I
Lk. 2 VABA EESTLANE teisipeval, 27 ^^^^ ~ Tuesday, September 27, 1983 Nr. 71
VAIBE EESILASIE HLEKANDJA
: O/ Vaba Eestlane, 1955 Leslie St, BOB M Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TELEFONID; loimetus 4444823, talitus (teUimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48., poolaastas $26. ja veerandaastas $14.
TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas $58,, pool- aastas $31. ja veerandaastas
V Aadressi liuudatus 50 e. tJksiknumbri hind 60 c
KUULUTUSTE HINNAD tiks toU hel veerul: talutuste kljel $4.75, tekstis $5., esikljel $5.
FRE STONIAN Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
SiiilllUllllliilillllililllillillllllllllllliiisiililllllilluliiliiilltllHIIIillilili^
detente henddlMde presidenti Theodo-
ire Roosevdtfl iseloomiistati kui meest, kes ;,rki>s leebwd snii, kirid kandis rasket keppi.'' See ta- iiendab seda^ ^^ e^ tagasihoid'^ lik oma vljenduste^ ^ ^^^]^ oli ko- be valmis otsastavalt ja kindla- keliselt feguisema kui see vajali- kuks osutus. Seda iseloomustaval iraaisi kasutatakse nilil ka pfesi^ dent Reagani jknede ja kitumise Undamisel kuid hoopis vastu- pidises kombinatsioonis. Nimelt leitakse, et president Reagan r- gib- raskeid snu,, kuid kannab jkerget keppi,'^ millega vihjatakse tema ptooristele antikommnist- Slkele yljendi^tele, kuid tagasi- hoidlikele praktilistele sammudele nendele vljendiii^ele kSalu ja ta- gaphja andmiseks.
Kahtlemata on selles hinnangus sna palju ttt, kuna viimasel ajal vime re^tr^rida terve rea snd- musi, lois Reagan ei ole kitunud prast Moskva kritiseerimist omai migete snade kohaselt. Seda n- pcneLuna-Korea reisilennuki l- latulistam^e puhul nmg seda konstateerisime ka tlhendnikide--- N . Liidu kaugeleulatttva vjam- gilepingu aUkirjutamiel ning eksportkeelu kaotamisel lijuht- mestiku spetsiaaltraktorite m- giks Venemaale.
eUega seoses keiivad pa i^^ matult ksimused: Miks Reagan 6U mi tagasihoidlik sanktsioonide rakendamisel Luna-Korea reisi- ienmdd aUatidistamise puhul? Mi- da vib jreldada sMsritmaja^^^ duslikest tehinguist, mis kuidagi kokku ei sobi Reagani seniste vl- jendustega Kremli valitsejate ja konmiunistliku rezhiimi arvel? Kas oh karta kurilaiulsa detente poltika uuesti elustamist/^ ^ Nixoni pevil andis N . Liidule gUDed majanduslikud ja poliitili- sed eellsed, mida president Rea- gan on pidevalt at^eermud?
Nendele Idisimustele lhenemi- sel peame kopstateerima, et presi- dent Reagani' yiniupiurid ei ole kaugeltki nii suured, et ta saaks kiki oma tekspidamisi j kavat-
iiusi praktiliselt rakendada, Tal tu- leb arvestada olulisi valis- ja sise- poltillsi tegureldj j mis tema ksi seovad ja tegutsemisi takistavad. Kaugeleuli^ tnvamiate otsuste tege- misel peab president kindlasti saa- ma vajaliku toetuse oma ltlaistelt, kes N . Liidu ^ suhtes asuvad kah- juks palja leplikumal seisukohal kui Reagan. See Kitlaste tagasi- hoidlikkus mjutas Reaganit m- dukusele ka Korea reisilennuki al- latulistamisel^ ^ hendriikide vlisminister Shultzi snade koha- delt on ameeriklased alles siis val- mis rangemaid saiiktsioojne raken- dama kui sellega kaasa tulevad ka tleised NATO riigid;
energia tootmiseks. Nende eksper- tide arutelu kohaselt ei ole sellise kedu kehtestamine mitte ainult asjatu, vaid see vib esile kutsuda
KGB tunneb huvi Venemaal nib naabrite peale
kaebamine olevat jlle ausse ts- tetud. Igatahes teatavad lnemaa- de lehtede korrespondendid Mosk- vast, et vhemalt Krasnodaris, on (Musta mere pirkonnas) 10.000 lin- naelanikule jaotatud, ksimuslehed naabrite kohta informatsiooni saa- miseks.
Ksimuslehtede jaotamine oli toi- munud juba jaanuaris, kuid Lne reporterid said sellest koopia alles 3. juul.
Krasnodati ksimusleht on post- kaart, millel on loetletud 12 lki seadustest leastumist; need vaja-
yvad naabri sulftes ainult alla krp- sutamist; sellisele informatsioone allkirja andmme ei ole kohustuslik, instrueeritakse informanti. N et pole muud kui viska postkasti kskik kelle vastu.
Lnemaade ajakirjanikud arva- Balti laskevistlusel vabapstolist vis eest! meeskond, kuhu kuuIusM(vasakilt) M. Geruig. . Tuiits, vad, et tegemist |)n parteijuhi Yuri T.'Toms(!m ja 0. Srra. ; Foto: E. Gering Andropovi kampaaniaga korrupt-
/ siooni ja logelemise vastu. Kaas- ' ~ , ; / ; . , , . > . . "" , ;' ... _ Inimeste kohta soovitakse teiste
hulgas ka selliseid andmeid nagu: kas naaber teeb phit krval veel mnd muud tasulist lisatd; kas naaber hiib krvale alimenti- de maksmisest, kas naaber on t- ta, kas naaber on kunagi vanglas ohiud, kas naaber on jtnud lap- sed hooletusse, kas naaber joob vi tarvitab narkootikat, kas naa- ber on sooritanud mne krimmaal-
Iseseisvuse
Mis puutub sij mjusfridesse, siis ei saa m- da nunna iaktist, et XJhendriikide vlfei- ja ikaitsepunisteeriuM esfim- davad juba aastate jooksul N^ Lii- duga ja teiste kommunistlike m- Mdega kahte erinevat voolu. Vllsnunisteerlmis on ^ p^ jud mjukad mehed veendunud,
^et hendriigid teeyadsuu^ kui nad keelustavad selliste masi- Mate- |a/ Varush^ ;^ N .
Kui viteid . ss leitakSse siin ka vastus, jnis tundub aga kuidagi otsituna ja mis ei taha kuidagi loogika hammas3'atastega iihtuda. Nimelt konstateeiiitakse, et lnerkide huvides on abista- da N . LiltuB tema rikkalike li- ja gaasivijade yljaarendamlsel, ku- na see aitavat rahvulsvahellsel tu- rul alla va li- ja gaasihindu, kuld samal ajal pidurdavat vene- lasi plaanide tegemisel Kesk-lda livljade vallutamiseks; Ja peale- gi- resoneerivad selle kooli v- lisministeeriumi inehed ~ milleks keelustada hendrMde iinnadele masinate iniimitN. Liitun kui venelased vivad i^mu masmaid osta Lne-Euroopa riikidest vi Jaapanist? See koolkond saab en- dale tugeva toetuse ka vlisminis- ter George ShultzOt, kes kaldub maailmapirobleemidele vaatams rimehe pilguga.
Kuid sellele seisukohale m pal jn kmdlaid vastaseid hendriikide kaiteminlisteeriumis, eesotsas kaitseminister Weinbergeriga. V- lisministeeriumi seisukohtadele vastukaaluks toonitatakse, et l- neigld, eesotsas hendriikidega, peavad tegema klkj et pidurdada Ni Liidu enei^ia tootmist ning li ja 1 gaasi eksportimist Lne^Euro- passe, kipiaMolskva kasutab saa dud tulud oma reh^ astuse iesehi- tamiseks. Need argamiendld on se- da kaaluvamad^ et N* Liit saab li ja gaasi mgist lneriikidele lviosa oma kvast Valuutast. NII niteks 1981. aastal tid need mgid Moskvale sisise 16 miljar- dit dollarit, mis juoodustas kaks kolmandikkiui kigist N . Liidu sis- setidekililst kvas valuutas. Ning peale kige muu muutuvad N . Liidu gaasi ja li kaisiitavad L- ne-Euroopa riigid oma energiava- jaduste suhtes olenevaks Mosk- vast, kes aeid li- ja gaasikraani- de klnnikeeramlsega alati vib pl-
Samalaadsed erinevad seisuko- had valitsevad hendriikides k teravilja mgllepete slmimisel N . Liidiga. Mgitehingute vas- tased vidavad, et Venemaa hoiab hendriikidest sisseveetud teravil- jaga jalul oma pankroti veerele jooksnud pllumajandust ja toidab oma mitme^miljonillst armeed, ku- na mgepingute pooldajad konstateerivad, et venelased vi-? vad hendriikide nisu asemel os- ta leiva- ja looinatolduvilja Kana- dast, Argentilnast, Austraallast ja teistest riikidest, mida nad ka tte- gid, kui endincf preisident Carter keelustas prast punaarmee sisse- tungi Afgahlstani hendriikide te- ravilja vljaveo N ^ I J ^
bendrkide valitsuse viimased sammud Moskvaga kaubanduslike kokkulepete slmimisel nitavad, et kaitseminister Weinberger oina pooldajatega on seekord kaotaja ja vlisminster Shult? vlisminis- teeriumi detente viljelejatega Vlt-
Sriiklde.. pllumjandise
Detsembri jooksul sisenes Puna- armee Baltimaadesse ilma suure- mate vitlusteta. Lahkuvad saks-
ti kogu Eesti Ajutise Valitsuse ikkagi vabadussda vljast sisse- kontroUi aUa. Ms phjustas pr- tungivate vraste vastu. {je? - '
Samalaadne oli ldpilt Leedus, kuriteo vi rikkunud hiskondlikku NNESTUNUD kus bolshevike kandepind oli veel ^^ ^^ ia 3ue. , VASTENNK ^^ ^^ Selt n^ Eestis, kuna Lnemaade reporterid mrgi-
puudus kohalik linnatliste klass, vad, et ei ole teada, kas ja kus Lhike vastus on, et hdavajalik Kuigi bolshevikud psisid vimul saranaseid nuhkimispostkaarte
lacp^ ainnif t ,n n j ^ V " organiseerumine sai lpuks tehtud Vilniuse piirkonnas hea-mitu kuud, peale Krasnodari on kasutusele ^ t ^ S ^ i^^ l r^Sr^fn^^ et asuda vastmrnna- osutus leedu bolsheviWikvatsus vetud. htiasi^m et teSs^eW^ mi, haledalt tegujuetuks, et pr- 198L aastal jaotati taoHsi kaeba-
^rSosSf S veel hdiseksLeedu ja KGB lemaks oU Vitaly Fedor- ^a?^ n^S^^ Ja selle usuga vdi Valgevene Nukogude , Vabarii- tshuk. Andropov, saades Brezhne- S D ^ ^ ^ Pikem; vastus peab giks". .Leedu rahvusarmee asus vi jrglaseks, tagandas 16 aastat
' A i p I hlmama mitmelaadeid detaile, veebruaris vhehaaval rnnakule, Nuk. Liidu siseministriks olnud ent Vilniuse vallutasid lpuks lee- Nikolai Shtshelokovi ja asendas ta dtdaste nina alt hoopis poolakad. Fedortshukiga. . Kuigi piirisda N. Vene vastu kes- tis veel kaua, kujuneski sellest ajast peale Leedule peaprobleemiks
Eesti sjavgi oli Poola pe mngida suurt .ven- da".
Mnguidj isegi kui arvuline iilekaal , , > T. ... v i . . O teisel poolele halvasti-relvas-S^ "^^ ^^ ^^ ^^ ^^ tatud ja -varustatud mehed htsalt ^^^^^ ^^ me^ W. Pura- jooksid tihti laiali. Sjajudude arv f d arvu^ soome vabatahthke saa- ifilemal poolel oli vga piiratud. '^ "^^ ^^ tstis tuju. Laanest^ saadi Detsembri lpus saadi Riia kait- ^^ v^i, n et arvuselt veel Puna- seks kokku 700 balti-r ja riigisals- 'last 3a 420 ltlast, - kelledest
vest nrgem tehni|iselt juba tugevam, lemju-
Teised lehed:
Fiiha kommunist pooled mssu tstsid ja teatasid et ^ t^us l^^ nad eestvad bolshevikke sakjlas- te ksutamisele.
Bolshevike edasitung saa\utas haripunkti jaanuaris 1919. R2 vl-
tesse. Rinde lhenemine TaUinn- LTI VABADUSVITLUS le lhendas eestlaste jrelveoteid ja pikendas Punaarmee omi. Bol-
Keskjal ei allunud vaimulik sei- sus tavaiistele kohtutele, nende le mistsid kohut teised vaimulikud.
Kui Eestis ja Leedus toimus s-Vaiinuk seisus seisis Jumalale li- shevike vimu tunnetati teravalt na phtailmeline vabadussda v- gemal ja o pha. Vene vimuna, kuigi vrreldes srnnaku trjumiseks ja Soomes Tnapeval on samas positsioo*
lutaid nad 3. jaaiiuar ja Vilniuse S bolshevikud aasta varem sna selgelt kodus- nisidarkides tegutsevad kommu- kakspevaMljem, milndoMka tld as^ rohkem da, siis heitlusi Ltis ei oska ni-nistid. Ka nende le eriti kui ainult 30 km Talnnast. Kaks koi- eesti keelt, tihti esmakordselt. Ees- metada ei vabadussjaks ega ko-^ad on parteiredeli krgematel mandikku nii Eestist kui ka Ltist ti Kommuun^ o^^ ^ hed vrad puUcadel mistetakse kohut su- ja kva kolmandik Leedust oli see- ki palju rahvuskultuurilist head t Ja Lti letud uste taga parteikaaslaste ga bolshevike kes. Ss aga algas ^^^h^^^^^^ Eesti sjave vasturnnak (7. 1.), saUimatus. kirai suhtes ja eriti tis lai toetus ja Venemaal arvukad ^QL^^ on htne* kommunist on mis ndala jooksul tagasi vttis nende jik hoiak maaksimuses: punased lti polgud. Ltisse sisene- j^ j^ ^^ mene rgu hakaku poole kaotatud territooriumist ja ajal, m maata talurahvas soovis vast punavest o kUalt suur osa ^^ j^ g^j^ jj^ jj^ j^^ . j^^ g^ g^ ^^ ^^ g. prissmboolselt 24. veebruariks tkki misamaast, keeldasid boi- ltUik jtmaks tunnet, et omad j^ j^^ j^ ^^ -^^ ^^ j^^ g. .gy^ ^^ kohta vaid
;^^ :^^ ^^ ^^ ^ s ' ' ^ ^ ^ ^ phimte on laienemid ka kmmu- ^ ^ ^ ^ ~ nisti kohta ldse - niteks ukir-
neistkolhoose" teha (kmgi see kohe oUagi ]a vihatud sakslasi j^ nduses Seal n JOM^^K^ sna pohiud veel k^ kaugelt liiga palju. Kuramaa o S ^ ^ g i t ^ asja Moskvas alla lepmgule, mille bei)! Nii ei olnud isegi klakehvi- loomuk kogunemispaik nee saks- wit i i i-h^ ^^ ^ ' ' ahisel ameeriMased miivadvene-^ ^^^k^ bolshevdte lastele, ikes katsusid Baltima vi- ^fi"i"sea lanenaao, on aus ja m-
Kurvalt naeruvrseks muutub lastele jrgmise ve aasta jooks^ ^^ ^ Ajutise Vatsuse vastu, kes lubas mu sitada. Baltisakslasi, o sin- igal aastal vhemalt 9 nijonilm l- na kogunenud suhteliselt paksult tonni teravja,Jkogusummas^^W^ Kommun suhteseltv- pika Saksa okupatsiooni ajal ja olukord, kui seda phimtet haka- mjardi dollari vrtuses.^^ he telda vrreldes piinaarmeeko- suurem osa ltlastest o enne seda takse kasutama ka tagasiaara- terfilock avaldas isealjuures arva- mandridega ja punaarmee o pgenenud. Lti Ulmanise vatsu- vait. Kui keegi kunagi enne mlst,^ e^t selle kokkuleppe slmimt- valdavalt venelik, ksikuist eesti sel poiud mingit sjajudu ja see Itommunistku korra kehtestamist ne thendab ,,kahetsusvrse pea- ksusist hoomata. Selle vastu Aju- sobis sakslastele oivaliselt: mi on lausunud midagi arvustavat tii^'* lppeniist hendrilW tise Vatsuse sjavgi mjus eesti olenes ta psimine nende armust, kommunistide kohta; siis ei tohi Ldu suhetes, mUIe peale pres^ ^^ ksikuist baltisaksa, andis aga ka sakslastele mugava seda avaldada. dent Carteri; omaaegne vhspolii- soome ja veiieval^ ksustest katte vitluses bolshevike vastu tiime nuandja BrezinsMsarkas-hoolimata^^^ ko- Lti huvides'*. illlfeelt thendas, et kogu loo, jaiu- dusja elemente, o see ldpdilt ire on kahetsusvrnevamulf see,;' ' I . :.' ' et ,,nimisterBIock roomas p^^^
Seda sai oma nahal tunda sarja Loomlingu Raamatukogu" toime- taja, ifes avaldas postuumselt kir- janik Peet VaUaku omal ajal aja- kirjanduses avaldatud lhijutte.
Eeltsensuurist ksi enam ei ai- ta. ,,Loomingu" toimetaja vaUan- dati, kui ajakirjas ilmus luuletus, mle ridade esithed andsid vlja snad smi-must-valge". Luuletaja
Kuigi need tugevasti detente poliitika jrele,
S S . ^ S s S ^ surmaiuht munismi suhtes muutnud ning Eestis on kesoleva aasta 1. septembrmi liiklusnnetuste lbi huk- Bunne luuletuskogu korja- oma phimtetest le tagane- kunudrekordilme arv mimesi - 189, neist 19 last. Hukkunute hulgas ^^ ^^ ^ i^s- nud. Pigem on tegemist ^ ^ on 71 jalakijat, neist 9 last; 70 sidukijuhti, neist 1 laps; 39 sitjat, ^^P^^ ^^ ^^ e kir- meeste, tsturite ja farmerite or- neist 7 last; 9 jalgratturit, neist 2 last. ' jandussarja toimetaja vaUandatak- ganlsatsioonide tugeva survega, ; se kunagi munud jutukese avalda- mis kandub Tlisministeeriumila^ ^^ -^^ ^^ - ressitoibita on rmiselt naeruvrne ja
Iile smre mm i mest lalgratturid. Juhtide suul huk- tajat, samal ajal sgavalt ti^aagine ees^ rooUst krvaldatakse gemale ti kirjandusele, mis vraste vi- poolsada purjus sidukijuhti ja mukandjate poolt on asetatud okas- sama palju neid, kel puudub ju- traadist puuri, hitunnistus. 1. septembril justus uus sead-
lus iMuseeskirjade rikkujate koh- Eesti Pevaleht" AR-GI
Ning selle surve mju on seda suurem, et president Reagan kus 127 inimest. Neljal juhul km- vatseb 1984. aastal teistkordselt ^^ t^ od sdi eraautode juhid Valgele M a p kandideerida ^a-^^^^^^ surmajuhtumi ph- jades seHeks kigi ringkondade ^ ^^ J^ ^^ ^ toetust, mida-ta saab rahvusvahe- ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^ Ilse koost otsijana ja rahu Vm^ ^ ^ aimest sun suure ku- _ ^ lejaha-kuulutajana. Seda kinnitas t t i ' ^ ta, miUe rakendamisest loodetakse kige veenvamal kujul pUut- miku vale^ule^amise^^a 7 mooda- ohtiike rikkumiste tkestamise- . . , , , minister Block,kur 4 pC^stV^^ tttu, mng 58 sellistki meest, kellel tild- jamgl lepmgule aUaLjutamist^f ^ t^^ Septembri ail toimus ka kigil dekIareerisr,,SeUega on pVes^ ^^ ^ Nda- Lisaks seUele pe^ti kmni veel 503 Reaganile farmerite hled kind- 509 hibatud k- niisugust sidukit, mille juht o titunud 25 eluaastat.
K. A. on ruse letajat, 48 joobnult roo ta- kehtivate nuetega pahuksisse li- ga ^
Nr. 71
8., 9. ja 10. okt. dr. T. Sauks,
24,9miljonii
kanadalast OTTAWA
on tusnud 24,9 Ja ks igast 10- pensioniikka, scigi nada avaldatud aj arv oli 1. juunil varem 24.625.000.1
1981. a. rahval kanadalasi 24.34; 21.568.300-ga kj rem, Praegusist cl 12,6 mjonit 12,: vastu, mis thel meeste surevust.
65-aastaste ja elanikkonnast tusl 8,1%-lt 1971. 17-1 remate osa langes' le 1971. a. 35J maksemaksva elai 64-aastaste vah( le 56,2%-lt. 1971.
vaskist sool
Esimeseks vaad(| metusel ilmuva ^ Today" kevadnui takse ,,elavaid k] peva maailmakii
Teises vaadelda] kevadnumbri alus| nikke maailmas, elanud 90 aastanil ni, viimaste hulgj
Ants Oras. Vanim| nikuks on inglane ton, kes judis 9S\
Kolmas lhiartil dr Ivar Ivaskit, tel anti tema teej kirjanduse ja ku sel. Tseremoonia poses, Minnesota! Magtathi itek| Soome peakonsul meenutas ka Iva^ luuletusi.
Leon Kossai
tional Caravan pr( sar kirja TaUinna] tee presidendile
Ma usmi, et K| tanud ametliku 1983 Karavani pi ka juhatus tahab spetsiaalset pingutj teie komitee sellej
Kui me esimesi miteega kohtusime poneeritud sellest iseloomust, Uiis tel loomustas ja (akt) noori o sellega s(
Kui me klastab joni, me ngime, organiseeritud Ta| juhatuse esindus, tused, samuti toit.l vrskus ideedes ja| na rhk o asetal mestele loovas pi meeldis sama thel te Karavani pavUjj
Me oleme veendi ehitada seUele ai hid tulemusi, ki TalUnna paviljoni van. 1984 ajal, sai tl hiskond ise vj hiteniatsionaalseid
