' L k . 4 V A B A E E S T L A N E neljapeval, 27. augustil 1987 - Thursday, August 27, 1987 Nr. 64
salikooli jijekrdne^^^^to
Nd n meil vimalus lejh a
Nagu meie eelmises artiklis maiditud, algas kava laupeval, 15. augustil prof. Parmingu loen- gugaj eestluse problemaatikast, m i l l e l e j r g n e s i d loengud mitmetel aladel Hilja Jukkum toidust eesti kirjanduses^ Maie Pulst Anna Haava ja Hando Run--. neli luulest; ka toimus hine pidulik htusk. Phapeval algas keele ja knerhmade tege- vus,! toimus laudkonnavestlus t- napeva Eesti le, ning prof. Par- mingu loeng Nukogude Liidu poliitika kohta. Peale htuski toimus Rutt Tulvingu ettekanne Eesti ja Lnemaade graafika kohtp koos valguspiltidega.
Esmaspeva hommikul olid keele- ja knerhmad juba ties hoos, Olev Trassi, GskarMller- beck'i, L i iv i Je, Talvi Laeva, Harri Mrgi , Maire Raidna, Vello Salo, Heino Susi ja Aarne Vahtra juhendamisel. Tiina Kirss pidas loengu Friedebert Tuglase ja V i i v i Luige loomingust ja prastlunal toimus kirjanduse- seminar, mida juhendasid Tiina Kirss, Heino Susi ja Toomas I l - ves.
Seesama Toomas Ilves jtkas oma innukat tegevust teisipeval, mil ta pidas loengu keskkonna- saastmise le Eestis. See kneaine jagunes hiljem mitmeks eriharuks ja, titis terve peva programmi. Ilves, kes ttab Vabadusraadio juures Mnchenis uudiste-anal- sijana, rkis fosforiidi-kaevan- duse rvmajandusest Eestis ja vimalusest, et saastamine levi- neb kigisse Eesti sisevetesse ja^ isegi Lnemerele; htul rkis Jyri Kork hea huumoriga teemal , ,Liivimaa libahundid' \ mis eriti noorematele paistis meeldivat. Et- tekaride pidas ka Riina Kionka Nukogude rahvuste-poliitika kohta, kus ta ige phjalikult valgustas praegust olukorda N . Liidus ja ka Kodu-Eestis.
Kolmapeval pidi ajaloolane Hain Rebas rkima metsavend- Iifsest Eestis peale sda, aga kuna ta materjalid ei olnud kohale jud-
Sojas ja vallutatud kodumaal'v, kirjutatud major Leetma poolt, kes ise metsavennana Eestis tegutses. Raimo Toivia ihen, soome rahvusest M osaleja, rkis poliitilisest olukorrast peale sda, eriti Soomes 1948. aastast. Ta rkis pris hsti eesti keelt.
Hiljem pidas ta ka loengu j a et- tekande eesti helilooja Veljo Tor- mise loomingust, mngis: Tormise muusikat ja; isegi vahendas tema lindistatud .helitde, mmist. (Tormise helilindid Toiviaise vahendusel on mgil ka V E talituses).
Neljapeval jtkusid keeletun-' nid ja oli kavas eesti rokk- muusika, mida Ingvar Liitoja korraldas. Ta mngis linte mis olid vga rahvusliku sisuga. Kuid tekste peab vaga hoolikalt kuula- ma, et neist aru saada. Uks neist oli pikk armastuslugu, lppedes snadega , , M a armastan sind, mu kodumaa'', mis ti kuuljail pisa- rad silma.
ppekava jtkus reedel, mil Vello Salo rkis eesti kirikust Toomas Ilves rkis veel poliiti- sest olukorrast Eestis ja Jyri Kork pidas loengu teemal ^,Vadja vana- snad" , mis vga menukalt lks ja rahvast naerma pani.
Toomas Ilves rkis varjunime all Eestist vlja saadetud materja- list ja Hain Rebas tegi analsi olukordadest ja probleemidest Eestis, nii sise- kui vlispoliitilis- test ja ka majanduslikest. htul kandis, nagu juba varem maini- tud, Toiviainen ette Tormise muusikat.
Laupeval, mis oli viimaseks Metsalikooli loengutepevaks, tegutsesid jlle keele- j a kultuuri- ringid, harjutati laulu ja tehti paadisillal teatrit (eelmise teatri- etenduse video-linti oli juba Pea- majas nidatud).
Toimus ka nupidamine Metsa- likooli juhtivate isiksuste vahel, kus arutati tnavuste loengute ja esinemiste otstarbekohasust ning tuleva-aastaste programmide ots- tarbekohast koostamist (phape- va hommikul jtkus see nupida-
mine laiemal skaalal rohkemate osavtjatega). Samuti korraldasid omavahelise koosoleku Toronto Eesti ppetooli endine (lahkuv)
aja professor Tnu Prming uus (sja kohalejudriud)
juhataja prof. Hain Rebas, pro- fessor Trassi kui kursuste juhataja ja nende ridade kirjutaja kui u u d i s h i m u l i k u peal tkuula ja osavtul. Siin arutati ppetooli raames les. kerkinud (ja veel kerkivaid praktilisi ksimusi ning v i m a l i k e eestikeelsete- ja eestilaste vrkeelsejte) trkiste ja raamatute publitseerimist ning laiema lugejaskonna ette viimist.
Laupeval kell 2 p . l . pidas A r v i Tinits-Kork loengu .,Lennuve- poiste^v liikumise ja nende ajalugu ksitava raamatu ,,Vlgumrgi k a s v a n d i k u d " kohta, mi l le l rohkem kui paarkmmend kuula-
jat osalesid ja kus arvukalt ksi- musi esitati.
Laupevahtul lppes M kur- sus ametliku balliga", kus esi- nesid nii tantsijad kui laulukoorid, deklameeriti j a mngiti trompetit, veti sna ja tantsiti. Igaks pidi midagi kirevat ja kulla-karral ist seljas vi peas kandma ja soodus- tati impromptu" laiiluinimesi, nii gruppides kui ksikult, oma hlt kuulda laskma. Isegi mnin- gaid sdurilaule oli kuulda ka soomekeelseid, sest noor, Kana- das sndinud ja kasvanud laulu- mees Toiviainen oli alles hiljuti vabatahtlikult Soome sjaves teeninud.
Peo ajal (ja ka peale selle lppe- mist) kis saun ning kell 12.30, seega juba prast keskd ning phapeva arvel, toimus Peama- jas videolindistatud Baltimore Eesti Teatri nidendi ,,Hamba- jljed Suislepa unal ' ' nitamine, mis nidendi kohandaja-kirjutaja Jyri Korgi poolt klakostina kaasa oli toodud.
Phapevahommikul prast hi- list hommikuski toimusid veel lhikesed gruppide jumalagajt- mised, siis analtiline koosolek ktuste ja laituste kuulmiseks ning ldine a ja- ra ju" . Pealelunal asuti koduteele. ldine arvamine ol i , nii juhatuse kui ka osavtjate poolt, et Metsalikooli viimane kursus, kuigi veidi teistsugune kui eelmised, ol i hsti ja edukalt kor- da linud.
15. augustil kuumal pealelunal oli Seedrlorgu kogunenud kesiselt endisi sjamehi abikaasadega. Trotsides seda vikese- arvulist osavttu, pidasid nad siiski oma tavaks saanud Toronto ja Hamiltoni Vitlejate hingute hist perekon- nahtut. Arvatavasti oli sellele ndalalpule kuhjuiiud liialt palju, nii thtpevade kui ka suvepevade noL
Enne piduliku kava algust proo- annetades ka laskemoona viti lasketiirul oma osavust, samu- ti nauditi Seedrioru ujulat.
Kell 17.00 koguneti alla mles- tussamba lhedusse Toronto ja Hamiltoni V.. lippude ette, kus H.E .V. esimees A . Jurs oma lhikeses snavtus mlestas 1 an g e ri u d s j a k a a s l a s i n i n g mainis, et 10. aug. on kuulutatud ,,Eesti rahva vitluspevaks", mida mitmel mandril thistatakse. Snavtu lpul j a Eestimaa, Su mehe meel" helide saatel aseta- sid lillekimbud sammaste ette- Toronto E.V.. esindaja ksv. Rtsep ja Ellen Lindaja ning Michigani V.; liige ksv. Lem- miksoo ja Kathe Lember.
Jrgnes htusk saalis, mille oli valmistanud pr. Kirs Toron- tost. htune lbusam osa ol i jllegi ksv: R. Tralla: vilunud ktes koos mezo-soprah H . Sepp'a ja sopran A . Teraga, Muusikaline saade oli G . Iltalilt, kelle hooleks koos oma orkestriga olid ka hilisemad tantsuhelid.
Eeskava alguses ksv.- A . Jurs tutvustas esinejaid ning teatas, et 19. sept. 1987 on Lkev^oodis P-Ameerika Eesti Sjameeste s u v e p e v a d . Soovitas h i se bussisiduga siit tulla kaasa seda peva phitsema. ~
Tervitusi ti ksv. E . Ruberg Soome Veteranidelt, Soomepoiste ja M o n t r e a l i V . . pool t . Lausudes, et tahtejud on olnud seni meie tugevuseks, andku Jumal jaksu ka edaspidiseks. A . Jurs andis edasi aupeakonsul I. Heinsoo soovid htu heaks kor- daminekuks, kuna ta pidi varem lahkuma teise ri tuse tttu. Lhike snavtt oli ka Toronto V.. esimehelt . Tamrelt .
Laskevistluse tulemused teatas J . Reinoja, andes le vitjatele karikad: I koht- R. Vist, II -ksv. R. Tralla j a III nooremaplve esindaja Seedriorust-Karl Tera. Seda laskevistlust aitas lbi viia,
ooaaao iaaaoaoaaoa i iaaaasDaoaaoaoaa ioa i
JAAN ALMER 0 eo
Teeme uiBsi ja parandame vanu nii linnas kui ka suvilates.
T . E . V . U . liige A . Kaasik. R. Tralla, oma htust kava '
alustades, mainis, et selles ruumis toimus 19. .sept. 1979.a. esimene selline koosviibimine, kuigi hoopis suurema hulga osavtjate- ga. Ta tnas ka G . lltallt pideva hea koost j a muusikalise saate eest. Kava algas hislauluga , ,Tna me liigume^', millele jrgnes R. Tralla esitusel Tulge kokku eesti pojad-y Edasi oli kavas duett , ,Kodumaine kevad" ( U . Kook) H.: Seppa ja A . Tera meeldivas ettekandes. R. Tralla'It K d u m a a neiu" ja P. rdna , , V a r s a k a b i ' ' A . Tera esitusel. Mezzo-sopran : H . Seppa poolt ,,RukkililIe lhnast leidsin'', R. Tralla ,,Valse Rondo" (Plauguet- te), sopran A . Tera ,,Kas mle tad?" , ameerika viisil H. Sepp'a es i tuse lValged roosid" ning duett: Lapseplve kodu" (U . Kook) H . Sepp ja A . Tera. Tugev aplaus oli tnuks kuula- jaskonnalt ning kava lppes hislauluga M,eil merivood on vabad". Tnuks meeldivate et- tekannete eest andsid esinejatele roosid le E , Lindaja ja A. Jurs. kes ' tnas ka R. Trallat kava koostamise ja kaasvitlejate abi- kaasasid meeldWa rcwxw^ xWVx-st klakosti eest. Samuti tnati perenaist roosidega.
Algas jalakeeruius G. lltari orkestri helide saatel, millised veel peale sdad' Seedrioru orgudes kajasid. Tantsu vahel loositi vlja ka Iciterii. mille
-nobedasti lbi mijis agar pr. K. Lember"ja loosid tmbas-vlja klaline Saksamaalt - -pr . Lepik. Loosimise ldkorraidamine oli ksv. H . Lember'i hoole all ning loterii heaks koijdininekuks olid annetanud 14 kaasvitlejat: A. Jurs, H., Lember, A . Woode. A. H i m m a , - M . Pertens, J. Reinoja, Kirs , E . Lindaja. L . Ploom, M . Pihlak, A . Tooming, . Tamre, J . Kirsipuu ja P. Kunstimees.
Peolisi jtkus' veel phape- vakski Seedrioru mnusid ja oma , ,vidunne" nautimiseks. nniiHiiiiiiiiiiiiiiHiiiiessisosiiiiiiHiiiiiiMi"!"""'
HING EESTI TULEVIK Heritage Future Society , '
hing kutsub liik- meid. Informatsi- ooni saatmiseks teatage oma nimi ja aadress 416- 766^ 5107.
See d kohiusta liikmeks astuma. iiiiiiniiiiSHSHeiiniieiiuieiiiiiiiiHiiuiiHiH
ROYAL L E R A G E I
REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKER 325 MOORE AVENUE, TORONTO
ESINDAJA
Tel. kontoris 424-4900 kodus 751-1296
Nr. 64
M A N A M A ; Bahrain:^ Iraani sjalaev lh<
USA laevade poolt kaitstud takonvoile ja alles prast mekordset hoiatust prj minema, teatatakse Assdij Pressi poolt, kelle reporter das konvoi kohal USA men kopteris. Iraani kahur[ lhenes kuni 2,5 meremil konvoist, kuid prast mit| kordset hoiatust USA kopi emalaeva Guadalcanar fregati Jarrett** poolt sc neile head peva, kinnitad< tal ei ole halbu kavatsusi ja on khal ainult vaatlei rahvusvahelistes vetes*', knelus oli selgesti kuulda esmaspeva-htustes telesj tes.
Kohal olnud BBC repc aga vidab, et Iraani la( eemaldunud enne kui, ,Gui
(Algus lk. 2)
Olukorra mitte tundmise jrjel saatis aasta alul vem janike liit ungari kirjar <llakutse Moskvasse, n
eldi, et Gorbatshoy vtab isiklikult vastu!
D I P L O M A A T S E D A R S A A M A T U S E D ' ;
Aastavahetusel otsustas s nisteerium Budapestis pid rumeenia kodanike lbireis Saksasse vi ka mberp D D R ' i s t Rumeeniasse. vahistatakse neid Ungari p le Budapesti transpord rei suh imu 1 isi rumeen 1 as i k dades taaasi. Mrkida vi Austria ja Rumeenia vahele viisumikohusiust. N:n . pass iga' ' U ngar i sse saabu vj meenlased ' tohivad takij Austria jbida.
Ungaris on levinenud k( et nende koi me l i i g i vahel mingi salajane kokkulepe. kohaselt tuleb Ungaril tal runleenlaste reise. Rhvij arusaariiata see olukordi pgenikud vi - reisi j a( meeniast on prit Siebei nist, m i l l i n e maakoi asustatud peamiselt ungari j
M I L J K A I T S J A T E Ml
L n e - U n g a r i s on kerkinud suured saastum leemid. Selle olukorra rahvale austria T V pro| mida Ungaris vaadatakse] maa-aluse raudtee ehitan vabanenud suures kogusel nagu fenooliv tsaniidi, dij
Ungarlased ngid austj kaudu, kuidas see mrgil koos kigi gaasidega] veokitel Austria^Ungari he sealse surnud jesngil Tulemuseks on, et koguI protesteerib miljkaitsja vedamisel.
Ungaris kardetakse, seisavad vga rasked - aj;] partei keskkomitees on v enamus ortpdoksed komi ja selle arvulise lekaaluj
toolitsenud Kadar. Tiile^ nitama, kuidas - ta Goi h m a s e i d j a ebamj muudatusi suudab rai
garis. JRI