rtsil 1984 Thursday, Mardi 8, Nr. 19
W A D E EEnCLASlE H M I J E ^ ^
O/tr Vaba Eesane, 1955 OntM3B2M3
^:TOIMETM:ilannesOja,; .5:
Kanadas:- aasta,$51;- ja veerandaastas
Aadressi muudatus 70 c. ttoiknumbrihind70t
KUULUltrSTE HINNAD ks tU(M^ kuktuste kljel$4.75, tekstist
Fubikhed by Free Estonian Publish^ Ltd 1955 Leslie St; Don l , Ont. M3fi 2M3
Kanada Masslmeediumidd on JUe ainet klluses. Viks telda -isegi liklluses. Prast seda kui peaminister Pierre Trudean Uatoslikidt loobus liberaalide partei juhi kohast ja seoses selle- ga ka Kanada peaministri ametist, ei paku ajalehtedele ning raadio- |a televisiooni saatejaamadele rik- kalikult ainet mitte ainult Trudeau mirieyik ja tema pikk ligemale 16- aastatele kndinud aaistate ahelik peaministrina vaid ka temale ase- miku vlimise ksimus. See on se- da Olulisem, et 14. juunil algaval liberaalide partei konverentsU va- litav uus Juht peab liberaalid te- pliselt juba kesoleval aastal viima uue parlamendi koosseisu valimiseks valimislahingolse ning oinama vimeid, eeldusi ja popu- laarsust rahvamasside hulgas prae- gu krges hinnas olevate konser- vatiivide ;j nende energilise ja Brian Muh-oney lmiseks.
Trudeao isikule, tema vjmetek ja temale kui ri%imehele-jpoltiku- le Iiinnangute andmisel lhevad arvamised tunduvalt lahku. Mne- de hinnangute kohaselt oli ta era- kprdlselt andekas ja geniaalne rii- gijuht, kuid teised vaagijad-vaatle- |ad leiavad, et ta oli isekas ja ar- irogantne manipulaator ja olupol- tik, kelle suuremateks teenieteks oia Kanada phiseaduse kojutoomine Briti parlamendist ja Kanadale kakskeelsuse garanteerimine, kuid kes hvitas tielikult Kanada riigi- kaitse ning jttis hooletusesse ma- janduslikele probleemidele lahen^ duse otsimise vastavalt Kanada res- surssidele j vimalustele, mille tulemusena Kanadat koormavad suured riigivlad ning tpuudus annab sn tunduvalt rohkem hn-. da kui teistes lne tstusriikides.
JEi p^^ kahtlust Pierre Tru- deau pii riigimehena ja pplUtikuna meels, keda ei saa mta standard- mtudega. Prit jukast prantsu- se Kanada perekonnast sai ta hea Mariduse Kanada ja Euroopa pari- mates likoolides, mis kujundasid emast prominentse akadeemiku ja teoreetiku, kuid eemaldasid ta rah- vast ja igapevasest inimesest, kel- lede probleeme Trudeau ilmselt ei mistnud ja kelle mtlemilsviisist ta aru ei saanud. Prantsuse kana- dalasena oli tema suuremaks ees- mrgiks tervikulise Kanada silitar mine prantslaste osathtsuse tst-
. unisega Kanada keskvaUtIsuses ja avalikus elHs, ning prantsuse kee- lele vrdse iguse andmine inglise kieele krval. Ta ti Quebeci po- ltikud Ottavfas thtsatele positsi- oonidele ja jagas ndle olulisi mi- mistrikohti, millega ta kapseldas Quebeci separatistid ning suutis elimineerida kik need jud, kes taotlesid Quebeci eraldamist Kana- dast. Mnede ajaloolaste arvates toleb seda pidada Trudeau suure- nnaks teeneks, et ta suutis kriitilise M aegader Kanada koos hoida ja riigi terviku Isitadaj kuigi see ksimus ei ole kaugelM lplikult
. lahendatud, j , >.
Trudeau teiseks silmapaistvaks saavutuseks oli Kanada phiseadu- se koju toomine Briti parlamen- dist, millega tehti ametliknlt lpp
Trudeaul raskeid lahinguidr pidada provmtsiv^t^ega ning Kanada mjunkaste inglise elementidega, kuid ta tidi sellest lahingust ssld vlja vitjana. On tenolik, et Kanada oleks veel teist sada aastat kvaasi-koloniaalriik kui Trudeau ei oleks temale omase robustsusega Ja energiaga seda ksimuSst lahen- danud.
KMd Trudeau-; valitsem^e aasta- tel on ka teine leheklg -^miinus- te pool, mis kipub letama posi- tiivse poole; Tundub, et Trudeau kunagi ei taibanud majanduslike probleemide lahendamise thtsust vi ei olnud ti Uhtsalt huvi nen- dele ksimustele lhenemiseks. Fderaalvalitsus jagals raha lahtise kega riigi ettevjtetele toetuste andmiseks, ametkonna suurenda- miseks, J kontrolli alt ra libise- nud sptsiaalhvisteks. Riigi eelar- ved on lppenud sUurte puuduj- kidega, mida n kaetud tohutute laenudega, mille intresside maks- mine nuab nd suure osa rgi silssetulekute dollaritest. Kanada tstuse lesehitamisele ning aja- kohastamisele^ ei ole pandud vaja- likku rhku, mille tagajrjel t- puudus ulatub le 1 0 protsendi tliste koguarvust.
Kanada riigikaitse on jetud niivrd unarusesse, et see pakub vestekirjaikele erakordselt pilke- airiet. Olukord on seda katastro- faalsem, et Kanada omab tohutu ulatusega merepiirid, mis vajavad moodsaid j tugevaid mere- ja hujoudusid.
Kanada immigratsioonipoliitika Trudeau ajastul ei ole ohiud mitte ainult limalt liberaalne vaid plaa- nitu ja ssteemitu, mis on vimal- danud tuhandetele JUegaalsetele immlgrantidele Kanadasse tulemist j fflin elu alustamist. Sellise immi- gratsiponipoltika tulemusena on KnadasSse ilmselt poetunud k robkes kuritegelikku elementi.
Euroopast prast Teist maailnsa- sda Kanadasse saabunud inimes- tele tundub arusaamatuna^ miks Kanadas kiputakse alati iilebindaT ma Trudeau vimeid rahvusvahe- lise poliitikuna. Meie arvates olid tema saavutused sellels sektoris mi- nimaalsed, enamikus isegi negatiiv- sete tagajrgedega. N vhendas ta ltlasi informeerimata Kanada sjajpudusid NATO-s, kurameeris konununistlike riikidega, eemaldus oma thtsamast ltlasest ja kau^ banduspartnerst Ameerika hend- riikidest ning alustas halvasti pla- neeritud ja valedele aliKtele raja- tud rahuofensiivi, mis sureb te- noliselt oma loomulikku surma. Trudeau tegevusele vlispoUitilises sektoris vaadates vib telda, et ka siin mngis domineerivat rolli tema arroganfisus, egOtisim ja vasa- kule kalduvad smpaatiad, miUel ei ole klapinda juhtivata ringkondades.
Kommentaar Milliste haiguste all kannatas
N. Ldu kommunistliku partei pea- sekretr ja r^ijuht Juri Andropov, kes oli sunnitud le poole aasta la- mama hiagevoodis enne kui surni t peale lunastas? Eestimaa Kom- munistliku Partei peahlekandja Rahva Hle" andmetel, mis avaldati parteijuhi surma puhul, antakse nende tvede kohta ksUi- asjalik nimekiri ja nagu sellest pi- kast loetelust nhtub, oli Andropov lbi ja,lhki purlihaige mees, kes juba ss kannatas tenoliselt t- siste tervishirete all kui ta 1982. aasta novembris oma krge posit- siooni saavutas.
Tendeid Andropovi haiguse ja surma phjuse kohta peetakse n- vrd olulisteks, et vastavale amet- likule meditsiinisele dokumendile
Vlisklalisi EKN htul Miss TaUinna, Anne Krsa mber, pildil vasakult linnanunik T. ^Donahue. On- ^ ^ ^ ^ J ^ j ^ ^ tario liberaalide Jubt D. Peterson, Ame K r s a , J . Fs ja EV aupeakonsul yj^^ Teaduste Akadeemia LHeinsoo. ^^^^^^^^ ^ ^^^^ ^^^^ ' C''],: ,. ' : \. ' ' : _ / " . ' - , - miku professor Tshazov'iga. Krge-
; ^ te akadeemikute meditsiiniline ot- sus klab jrgmiselt:.
J . V. AndropovU, sndinud 1914. aastal, olid interstitsiaalne nefriit, nefroskleroos, sekundaarne hper- toonia ja suhkrutbi, mis tsistu- sid kroonilise neerupuudulikkuse-
1983. aasta veebruarist seoses neerufunktiooni lakkamisega oli henidialiisravU (tehisneer").
Ravi tagas rahuldava enesetunde Ja tvime. Kuid 1984. aasta jaa- nuari lpul halvenes seisund seoses siseelundite dstroofiste muutuste svenemisega ja progresseeruva hpotooniaga. ^
9. veebruaril 1984 keU 16.50 jrg- nes svenevale sdmevereringe puudulikkusele ja hingamise lakka; misele surm."
Kigu ne rasketel haigustel on nukogude terminoloogia kohaselt ks hine ja lihtne nimetus kiUmetus**. Nii vhemalt kinnita- sid lneriikide ajakirjanikele ja diplomaatidele Kremli,ametimehed Ja vimukandjad kui nendelt And- ropovi tervise kohta informatsiooni ksiti. President ReaganU on kaht- lemata tuline igus, kui ta vene praeguseid vimumehi avalikult valetajateks" tituleerib.
Kik terroriaktid ei ole Nukokude Liidu poolt juhitud. Osa meist aktidest on Nukogude Liidu poolt igati soodustatud, kuna need hendriike kahjustavad. K& polUtUised terroriaktid vi geriljalahin- gud on otseselt vi kaudselt Nukogude Liida hvanguks vi hendriikide kahjuks. Ekslik oleks seUi- seid vaadelda kui kohalikke vi isikutevahelisi konflikte. Paavsti ja tema mrvaja vahel polnud vhe- matki konflikti, trklane pii liikuv pstol Moskva peos. Enesetapja autojuht Beirutis, kes mrvas 240 ameeriklast, oli Sria kadp Moskva poolt soodustatudIraani rakettmrisk.
Seesuguseid lugusid on juhtunud Londoni kaubamajas, Pariisi res- toranis, plvelasud Itaalias, relvade vargused Rootsis^ likooli rektori mrv Beirutis terroriakte on laialt ja siin pole vaja neid leslu- geda. Vaja on teada, et Nukogu- de Liidus (mitmes paigas), Liibas, Kuubal, Ida-Saksamaal, Tshehhis, Bulgaarias ja mujal on ajajooksul vljapetatud ja jtkuvalt koolita- misel kmneid tuhandeid kigist rahvustest nopitud erilisi sodijaid geriljavitlejaid^erroriste, See teadmine sunnib igat terroriakti kskik kus vi kskik missugu- ne vaatlema ja hindama kui kimasoleva sja ht lahingut.
See sda hendriikide vastu al- gas varsti peaie Suure Sj a lppu. Tol ajal oli sjarelvade mduks tuumaponmiide vimsus ja arv.
tjliendriikide ja Nukogude vahel tekkis vidujooks ja vistMe hinas kihutasid mlemad poo- led mitmekordsesse iileprodukt- siooni.
Aastakmned hilj em selgusid sil- niad ja mistlikkus tstis hlt aatomipommide leproduktsioon oli ju nii rumal! Ja pommid ise?! Silmad selgusid veelgi ja ngid fakti", et tuumasjas pole vitjat!
Vaenulikkusele ja usaldamatuse- le vaatamata otsiti siis maharelvas- tamise mooduseid, kuid paremadki pdlused ei andnud mrgatavaid tulemusi, ja ponimide ehitamine, eriti aga heitevahendite arendami- ne.
ka hendrkides, on vahnis ja valvel terroritehnika kogemustega jugudr ootel kuni rahvas seal rii- gis (targa takkatukamise tttu) hakkab rahu, iglust ja vabadust nudma, marssides tnavau km- ngr ja ' sajatuhndelistes arvudes.
Ka on mdunud kolme ^aast jooksul Nukogude Liidu propa- gandal nnestunud, inimeste loo- mulik tuumasja kartus arenda- da hsteeriaks.
Massid marsivad^ Sntelligentis lainetab rahutult, televisiooni nitab udseid filme ja press trkib suurte thtedega, et maa- ilma lpp on kolme minuti kau-
' Vaenlase^ propaganda oh teinud tubli t, Kikepimestav hirm tuu- masja eest on Nukogude Liidu- le mitmeti kasulik. Geriljaatakid instittsioonidelej sjatstustele, liladudele, tajitsaile isikuile, pan-: garvid, nuljonfide kidnppi- mised" saavad nagu mingi
umbmrase igustuse, kui rah- va" hoiatused, sda-^hutavale va- litsusele ja presidendile. Raske on selles rahu eest vitlemises nha rgi vallutamist terrorisja kaudu!
lhendriikide linnades pole ge- riljasda arenenud veel kuigi kau- gele, kuid hirm ulatub juba Valge Maja vravate ette.
Kui terror laieneb ja sellele pi- dureid ei leita, siis vib elu Bn^ nades kujuneda nsugusekis, na- jgu on Belfastis ja Beirutis. Mne terroristi, vi trklase
Agca tabamine ja karistamine po- le mrkimisvrne vit, sest need pn ainult reamehed vi palgasdu- rid; Vajalik bn Genfis ja mujal, kusigahes Nukogude Liidu esin- dajatega relvastuse ksimusi aru- tatakse vlja tuua DOKTRIINI olemus ja selle avalik analsimi- ne, koos hea nitega Balti rahvas- test ja riikidest.
H. Riga LUGEJA KIRJUTAB:
Fiihapeval, 26. veebruari htupoolikul, prast Eesti Vabargi aas- tapeva aktust, toimus Tartu Cllege'is Eesti Korporatsioonide Liidu ja Eesti liopaste Seltsi hisel korraldusel Eesti Vabadusristi kava- leride austamise vastuvtt.
Brezhnev lubas ja Andropov kinnitas: Nukogude Liit ei heida kunagi esimesena tuumapommi! Valelikkude lubadused pole ju mi- dagi vrt, kuid seda lubadust viks kll usaldada.
Tuumapommide arvu j vimsu- se le kauplemine ja nendega h- vrdamine jtkub endiselt, -
kuid need relvad ja sellekohased konverentsid ja lepped on muu- tunud Nukogudele nd v- hemthtsaks .- tuumarelv on talle ainult tagala kaitseks Ja mitte rndamiiseks.
Ajajooksul on Nukogud vljasel- gitanud pardma strateegia ja pare- ma rnnakfelv, mis ei hvita vrtusi, mis ei hvarda elu maakeral ja mis neUe vidu ga- ranteerib. Nukogude vidu stra- teegia oh globaalne geriljasja-ter-
Brezhnevi doktriin^Nuko- gud toetavad kigi rahvaste vabas- tussdu ^ andes geriljasjale min- gi viidaku igustatuse, revolutsio" nri vonnikuue ja Nukogude Liidu valitsusele heamehe ore- ooli.:, ./-V-V-:
Nii nd igas maama riigis,
Trudeau aastad leiavad kaMe- imata hiljem ajaloolaste poolt ph- jalikumat ksitlemist ja uurimist ning vibolla leitakse siis uusi asr pekte tema valilsemisperioodile lhenemiseks ja sellele objektiivse
andiOMsek^
tema-aegsed sndmused selleks veel liiga vrsked ja lhedased, et anda tema juhtimisel mdunud
ivi. K . A .
Vastuvtule oli kogunenud le saja akadeemilise pere liikme ja kavaleridest olid kohal dr. August Erikson, ' major Boris Leeman, Peeter Kass, ja kapten-major Niko- lai Valge, .KloneReitnant August' Tomander O saatnud snalise ter- vituse. .
Eesti Korporatsioonide Liidu poolt tervitas kavalere presideeri- va konvendi, Korporatsioon Rota- lia, senior Mehis Vahtra, kes oma tervituses mamis, ^
et need keda meie tna austame on smboliks ja vaimu kandjaiks meie iilesanneteks, et seista ja videlda meie phiiguste eest.
Teie haarasite kinni ajamomendist ja saavutasite Eeste vabaduse. Meie noortel siin puuduvad koge- mused, kuid see vaim, mis teie kau- du edasi kandub peab olema ju- hendiks meie lesamietes.
Eesti hpaste Seltsi nimel ti tervitusi seltsi esimees Ivar Nip- pak, kes mainis, et austusavaldus sjameestele ei ole ainult mlestus- te ese' toomine, vaid pn ajalooli- seks pperaamatuks. Kui Eesti Va- bariik sai vimalikuks tsaaririigi lagunemise protsessis, ss ka prae- gune olukord kannab suurel m- ral tundemrke^ mis vihjavad meie kodumaad okupeeriva vimu ras- kustele allasurutud rahvaste ja rii- kide vabadusliikumiste ohjeldami- seks .^ V . , . . v - ,
Vabadusristi kavaleridest kneles kapten-major Nikolai Valge,
kes oma mlestustes ti esile mo- mente Eesti sjalaevastiku osast Vabadussjas, mida on vahe k- sitletud Eesti Vabadussja aja- loo leheklgedel.
Samal teemal esitas mlestusi El- fiede Loosberg; , . Koosvbimine kulges hubases hkonnas -maitsvate suupistete ja veini maitsemiseg.
Juhkamile Praost Martin Juhkami 60.-
aasta snnipeva vastuvtul Stok-^ holmi Eesti Majas Humanitase ruumides andis Eesti ap.-igeus kiriku sinodi esimees juubilarile le tema suurte teenete eest kiri- kut organiseerimisel Platoni teise jrgu ordeni.
See kiriklik krge teenetemrk loodi Tartu Krediitkassa keldris mrvatud piiskop Platoni mlestu- seks.
Martin Juhkami ohd tervitama tulnud peale eesti ap.-igeusu kiri- ku esindajate ka soome, ingeri ja karjala rtodokside ning nende or- ganisatsioonide esindajad nii Root- sist kui Soomest. Kohal olid ka need rohked eesti organisatsioonid, kus juubar on tegev Eesti Rahvusfondiga eesotsas.
. Saabunud oH k rohkesti tervi- tusi kirj alikult n Rootsist, So o- mest, USA-st, kanadast, Inglis- maalt, Austraaliast kui k Saksa- maalt.
Kesoleval Eesti lipu juubeliaas- tal on vajalik, et meie oma lipu : ajalugu ksitame vimalikult ob- jektiivselt, vltides sellega igasu- guste eksi- ja vrarvamiste tekki- mist. Faktidega opereerimine on seda vajalikum, et sini-must-valge lipuvrvide snd ja kasutamisele vtmine leidsid aset vga keerulis- tel asjaoludel ja rasketes tingimus- tes, mis annavad vimalusi erine- vateks tlgendusteks ja sageli ka ajalooliste faktide kummutamiseks.
I Eksitusi leidub hhgi ametlikes lipu juubeU puhul avaldatud lki- tustes. Nii mainitakse 23. veebru- aril s.a. Vaba Eestlases" ilmunud sini-must-valge. lipu 100. a. Juu- beli Komitee esimehe Udo Pcter- soo lkituses, et vaatamata vras- te vimude survele ilmus 1881. aasta esimesel poolel rahvusmeel- ne luuletus Eesti lipp", mille au- toriks oli usuteaduse lipilane Jaan Bergmann. Kuna luule oli peaaegu ainuke kirjandusala, mille]
. suhteliselt nrk vras tsensuur, siis vime sealt lugeda sinise, mus- ta ja valge vrvikolmiku sndimist esmakordselt trkimustas."
Sellest vib jreldada, et Jaan Bergmanni luuletuses, mis ihnus Matthias Johan Eiseni poolt 1881. aasta esimesel poolel vljaantud luleantoloogias Eesti luuletused" toodi esmakordselt avalikkuse ette smi-must-valge vrvikombinatsioon eesti irahvusvrvidena. See ei vas- ta aj aloohstele faktidele. Bergman- ni luuletus ei knele sini-must-val- ge vrvikombinatsioonist vaid hoo- pis must-roheline-sinisest. Sini-
must-valge vrvikombinatsioon mrati kindlaks Tartu likoolis ppivate eestisoost lipilaste poolt, kui nad asutasid 17. sep- tembril 1881. aastal korporatsioon Vironia ja valisid praegused Eesti lipu vrvid oma vrvideks. Eesti
(Jrg lk. 3)
17. ja 1S.J dr. T. M
ESTO.8^ nitisse valiku
E l
Mdunu College'is komitee ja kes tegd di tde valil Torontosse ha 240 dia nikud olid vile ka det nii et umbe nitusele. I maius kuni miseks.
Zhrii, k Olga Beren Rutgersi li! ton, Ontari kes varem petajaks Ohios. Ta kunstnik, k gudes ja k nud paljud] Kanadas, kanada k kes on ka komitee li Maret Rag
Zhrii ja tegi s vrtuse vaatamata, 5 punktid vtnud onl just neid kunsti sell
Nagu l tinitus O jees, mis suurnitus jb pevi dalal, kui teatxietend
ESTO" toimko
Psmeil ROO Eest
Roy Th| listide koi lil on vil kohti rati korral 10 ja II rdul
Phjal! pannki
Tulge n| fri, lici paimkok( 7 . Loodi
Phj]
Austa
lipu ja lil ka mainilj miks just nia (pracj asutati ai deks, ci mentides nialeci -ai vinudt. ning koqi vid hoiuf Ees lil
Rohelii ge vrvij Eesti lii mis il|nul