. Esmaspeval): -5. liintsal saabns Kalev Estienne fiihile Evelyn liSoopHle talle teatati; et
1^ n mratud Kanada kohtuni- Ikuks Los Angeleie plmpiamngii- dele rtoiilise vistinsviiiiiemise kohtunikuks. Saatekirjas mrgati et
(kt smss: aiiii ja^et E.V Koop ieeks- sui
18. veebr.: Ottawa lhedal G a - tineau pargis toimuriud rahvusva- helisel maratonil, nn. Gatineau 55, tuli 5-minutilise edumaaga juba kohnandat korda vitjaks rootslane Lars Frykberg, kes 0C tempera- tuuri tttu suusatas mrimata suuskadega, ,,uisutades'': les- ja; liueldes aa-mge!.. :
Teadaolevatel andmetel suusatas eestlastest kaasa k Torontost p- rit, aga Ottawas elav Kalle Lep-
22
25
Tnavusest maailmamaratonide sarja kuuluvast Gatineau 55 murdniaasuusaVoistlusest vttis, ain- sa eestlasena osa Kalev Ruberg Dttawast; Rubergi aeg 55 km ra- jal oli 4:5104/ Vistluse vitis Lars Frykb^g Rootsist ajaga 2:32.29. Kige kiirem kanadalane oU G . Wateneys (4) 3:03.07.
23.28. veebr. Albertas toimu- niid- Kanada meistrivistlustel tuli Robert Vellend 50 km-s napilt neljandaks. Ta oli kuni 45 km-ni 234 kohal, aga siis hakkas hre hk tunda andma ja ta vsis. Vistlused tomiusid Hintni lhe- dal 1500 m krgusel de.---'
estiiso^orl
'9
7U
38
20
Ho
27
Eesti Pevalehe kirjastus Stoltholmls Kaas, 20 mustratstooi ja lay^jut Otto Pajit, 17 k a ^
ajaloo eriaegadest autori visandite Jrgi Joonistanud Vello KaBai.
Raamatsisaia&b kroonika kojnlXaasta^^ nUiva aji^ lugu selle algusest tnapevani koos thtsamate ifindamflegi maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mjiutanad eesti aj- lugu. Teos Mrj^dab eesti rahva ajaloo phijooni, sitadmiiili esitamise krval kommenteerib utor olukordi, teeb Jfireldirf
|a oletusi. Eriti soWv nw|rtcle Mnketeosekfl.
Hliid$^ ptefls $1.6 saatekoiB
MGIL VABA E E f i P i l ^ E TAI2TUBBS
L U G E G E
Phapeval, 26. veebr, peeti York likooli areenal^ K^^ si- se-esivistlused 5 km kimises mil- les 47-aastane Roos saavutas tipp- vistlusklassis ajaks 21:.57,00. "
Roosil ji sekord 6 sek. puudu enda hiljutisest Masterite Maailma- rekordist sest see vistlus oli ena- mus aega n.. strateegiliste -lame- tustega" spurdid ja aeglustused. Prast poole distantsi katmist oli peavistlus ainult esimese kolme vahel vaatamata sellele et jrgne- vad neli vistlejat kuuluvad samu- ti Kanada eliitkijate hulka.
Vitjaks osutus mdunud aasta maaihna knmes M . Leblanc Que- becist ajaga 19.59,13. Teine d i rioor Boeck, 21.51,83, s.t ainult 5 sek. vrra eespool Roosi.
Roosi, , ,ESTQNIA'- masteri survimeist annab hea ettekuju- tuse vrdlus Kodu-Eesti 1983. a. parimaga, noormees T. Tanning Tartust, kelle 5 km kiirknni aeg oli 22.17,0 s.t. 22 sek. nrgeni Roosi siseraja (ainult 200 m tulemusest, i.
Seoses viie noore j hooldaja saatmisega ESTO '84-le on JEesti Spordiliit Austraalias (ESA) alga- tanud majandusliku abistamise, akt- siooni, mille thtpevaks bn 31. mrts.
E S A sekrejtariaat kirjutab: Va- jame vhemalt $1000 igale valitud vistlejale. Oleme kindlad, et meil leidub 200 $50 vrtuslikku nieest/naist. ESA-le on juba luba- nud toetusi; A E S L $500, C E K $500, WESS $500, A E S , Adelaide Eesti Maja ja teised eesti organi- satsioonid Austraalias".
Eesti Kergejustiku Elubi (Syd- ney) toonitab: AustraaUa,/kui ko- gu Vlis-Eesti kige tugevama spordhhaa kuulsus ja prestzh ker- gejustikus on seega Austraalia eestlaskonna ja organisatsioonide kes.":-
Pikreads 1. Kuulus saksa' heli- j, 5. Lpetatud, mitte pooleli,
9. Seiklus" magades, 10. 17. sa- landil tegutsenud kunstnik Tallin-
nas, 11. Pidulik eine kutsutud k- lalistele, 13. Riietusese, mida peab olema kaks, 15. Koduloom, 17. Eesti memuaarteose Suurel maan- teel" autor, 18. Naisenimi, 21. Saksa naisenimi, 22. Isiklik ases- na, kndevormis, 23. Laevade peatuskoht, 24. Linn ja oblast Val- gevenemaal, 25. Jgi ja endine vald Tartumaal, 27. Tehti lahti, 30. Lapse imetaja, 31.. Prantsuse filmitht, 34. Kinnitusvahend, 35.
Vesiehitis teatud otstarbeks, 37. Jahikoer, 38. Vjahoidla, 40. Mi t - te lem, 42. Moodne asi, 43. Plaan, skits, 44. Krvu
a e
E . Kulmaii*
Noorte uutest tulemustest mai- nib G . Seek: David Faabo, 10 a., vokis 400 n i - - 6 3 j l Trans-Tas- 'maania esivistlusel; Ingrid Seek,
11 a., vitis 60 m tkkejooksu 10,76 tsooni meistrivistlusel, ket- taheites (750 gr) ol i teine 23.74- ga; Peeter Jaagus, .14 a., hiippas kOrgustT.6.
Austraalias suri 2. veebruaril 76-aastane iseseisvuseaegse Eesti tuntumaid tennisiste Kristjan Lasn, kes sel ajal kuulus rahvusvahelisse klassi oma vimetega..
Kristian Kar l Lasn sndis 1. veebruaril 1908 Prnus. Lpetanud gmnaasiumi Tallinnas, lks Tartu likooli ja lpetas a. 1935 igus- teaduskonna.
Tennisistina oli t E . Hiiopi pi- lasi ja ajavahemikus 19261940 kokku 14 korral Eesti meister meeste ksikmngus ja htlasi ko^ gu Baltikumi parini teimisemngi- ja, vites ka Sobme ja kontinendi riikide piarimaid.
^ 1944 pgenes ta Saksamaale ja asus sealt a. 1949 edasi Austraa- liasse.
tulema.
1: I. U S A piresident 20. sajandil, 2. Mnguese, 3. Naise- nimi, 4. Maksab. rendile vtja, 5. Sissepsuava, 6. Sidesna, 7. A u - kate, 8. Vlusna hes tuntud muinasjutus, 10. Valguseava, 12. Laastav tbi, 14. Vimalikuks' pi - dama, eeldama, 16. Lhetaja, 18. H % i v , 19. Oled pikav 20. Reli- gioon, 25. Naiivne, 26. Emane koduloom, 28. ^Vedelikunu, 29. petus klblusest, 32.. Positvne poolus, 33. Eesti luuletaja ning kirjandusteadlane, 36. Saksa fihni- tht sajandi esimesel poolel, 37. Soome tippsuusataja ning olmpia- vitja, 39. Fihi^itht Chaney ees- nimi, 41. Kont.
RISTSNA m 1184 : L A H E N D U S
|Parema!ej 4. Later. 7. Kalev. 9. Loksa. 11. Lumi . 12. Ehis. 13. Kuum. 14. Leivat. 16. Kursi. 17. Imal. j 8.- Konar. 20. Ader. 23. Eksam. 26. Ateena. 29. Baas. 30. Tita. 31. Kava. 32. Pusta. 33. Enese. 34. Essee.
Ebeselt prast Eesti Vabadussda Urjutatod mfilestiuraaiiial ,.vSr8kete<< elamostega Eesti vabadiise eest vitlenilsest aastail 19141919. Raamat llmns 1972. a. admiral J . Pitka 196. snni-
aastaks.' ' 237 lk. ~ Hind $8.8 ploss 50 centi saatjate
oma vrrabvase^ spradele Eesl v H n s e tntfistamlaeks
Evald Unstalu
MGE. VABA EESTLASE TAL
JMELE I S
saatekulu 85 M^ Vaba Eestiase" talltaset
J 1. Savi. 2. M e e . 3. 4. Lemmik. 5. Rohi. 6. ssani. 8. Luus. 10. Kiv i . 13. Kunda. \ 14. Linna. 15. Taras. 19. Rebane; 21. Ettur. 22. Reis. 24. Kave., 25. Saast. 27. Ette. 28. Naast. 31. Keel.
Prof FELIX OINAS
mtolbogiast |a Mriandiisest"
y IHlllSItllIHHfmUINEOeCOiSSHSiniinHillHIIIIUIIiitIHNtKiNIHIHIH
,Ja mina narr veel .ka&etsesm, et Georg Otsa** peale ei saanud," ohkas Piret.
Kas see ketserlik autahvel sind nlnda rmustab?" kiusas Too- mas. ;
Just seda ma mtlesin", tles Piret ja mlemad naersid nagu olid tiiiiandeid saniu mtterikkalt mttetuid nalju enne koos teinud ja naernud. Ja mitte miski -nende kigus, kitumises ja. vlimuses ei elnud, et nad pole need\^pris i- ged teismelised,
Hmaras baaris puhkasid nad jalgu ja Piret si jtist. K a see pani Tooma sfdamest naerma. Mletad sa seda jtisesmist sealpool polaarjoont? Tulime sinu
--.tema ostis 5-ja
inina 5 p i ' ^tkt. Su toakese seinad olid hrmas, vljas oli 40 kraadi klma. Ja sa sid 10 j- tist ksteise jrele ja mina ning Jn olime inietlusest tummad!"
hes salongis" mrtsus orkes- ter. Mingi laulj a tegi katset oina hlt pillihlte vahelt vlja kar- juda.] Seal tansiti
Kas lheme?"' ksis Piret. Sa ju oskad neid moetantse?" ; Ei oska!" tles Toomas.
Mina ka mitte. Lheme kind- lasti!"
Laev oli suure kaarega judnud sna . vitlspurjetajate lhedale. Mikrofoni loeti teateid vistluse kigust, aga aru ei saanud sellest snagt nii Mrmsasti krises ja m-
rises tehnika selles toredas laevas. Vlismaalastest reisijaUolid kaasas omad vastuvtjad, nendest kuulda- vast reportaazhist vis vistlust jlgida. '
Pirita jesuust tuli avamerele jahte, mitte palju - r paras jagu. Need tegid ringe mber merre pis- tetud bpide ja lvisid jesuudme poole tagasi. Piit oli ilus, aga ee- malt vaadates arusaamatu kes kuhu sitis vi kes keda vitis. Vahest paistis, et kik need vee- liblikad olid peatunud.
kki lks lahti^ ^ suur hiskamine ja juubeldus: soomlased olid ra kuulnud, et nende Esko oli ,,Finn"-klassi olmpiavitja. Kaks supelpkstes noort soomlast tulid baarist, kummalgi pudel shampust peos. Nad langesid ^ teineteisele kaela ja hiskasid i-mu prast, aga see oli neile veel vhe, nad paugutasid lahti oma pudelid ja valasid need teineteisele phe. Ja siis tehti suure seltskonnaga koos niisugust juskitantsu, mida indi- aanidki oldks/kadestanud.
Kell 17 oli Baltika" reisisillal taas otsad kinnitanud. Maailmareis 'oliibi.-';
Piret, kas ma tohin ulle m- nikord helistada?" ksis Toomas.
M a usun, et nd sa juba vid!" vastas Piret ja nad astusid nod nnelikud ja pikeseroosad, kahekesi linna poole.
/ III
X X I I olmpiaadi purjeregati vitjaid austati 30. juulil. Tribn Pirital oli kell 12 spordisopm tis. Pargis j tara taga rannas
seisid- ja selusid need, kes platsi- dele ei mahtunud vi mahtuda ei tahtnudki. Noort rahvast oli vga rohkelt.
Mahe tuul lahesopis ei lguta- nudki krgeid, valgeid, rnu pilvi, nii hukesi, et pikest ei varjanud nad isegi siis, kui otse selle kohal seisid. Vljaku peamastis lehvis valge olmpia-lipp oma viie eri- vrvi ringiga, uhkelt j ksi, nagu ta ka siis oleks lehvinud, kui teisi lippe poleks olnudki. Aga neid oli, kaasavistelnud maade riigilippe, vhem kll kui loodeti ja sooviti, aga oma paras jagu siiski.
Autribnil olid aset vtnud ase- ja isevalitsejad, Moskva sat- raabid ja niinimetatud Eesti Vaba- riigi valitsus. Karp Voinov ja Ivan Kbin, Konstantin Lebedev ja Lev Shizov, kaitstud, julgestatud ja val- vatud ligidalt j a kaugelt, ei saa- nud kll rahva erilise thelepanu osaliseks, aga nende olemasolu nhti. Mned mehed arutasid, kas juigeolekukindral Pork suur- te sakste ohutust ka isiklikult kind-
. lustab vi on see vikeste tundma- tute sellide lesanne. Vimukand- jate vi vimust kantavate hulgas nhti vlisminister Arnold Greeni, kellest alatasa kuuldusi liikus, et ta keskkomiteest peagi vlja ^ lda- vat kes muidu aga oli rahva poolt ehk kige vhem mittesalli- tud. Green oli elavas vestluses R O K ' i presidendi lord Killaniniga. J U R Y esimees B. Croce tegi sa- mas katseid vestelda tusva puna- ge the Rein Ristlaanega, kellest rahvas arvas just vastupidist kui Greenist.
Peagi ihnusid vljakule purje- spordi olmplased ise: qeed tulid marsihelide saatel, rivistusid ja kuulasid- siis koos kogu publikuga
fanfaare. Pisut hiljem juba kuulutati val-
juhldajaist purjeklassi ,,470" vitjate brasiillaste Marcos Pinto ning Eduardo Henrique Penido nimed. Nende eksootiliste nimede kla oli eestlase krvale mnus, peaaegu kodune kuulda, nagu ka sakslaste oma, olgugi ida-, hbe- damedalimeeste nimed, pronksme- dali soomlastest knelemata. Or- kester mngis Brasiilia hmni.
Tsised ja marulised ovatsioonid puhkesid siis, kui Finn"-klassi vitjaks kuulutati soomlane Esko Rechardt. Taratagune aplaus oli eriti ge; nha oU siin vhe, aga kvknelejad hoidsid publiku as- jaga kursis. Juba. ndalapevad kneldi Moskva salajasest ettekir- jutusest soomlasi mitte esikohtade- le l a s t a . . . Rahvaluule seadmuste kohaselt lukus variante, milles A r - nold Greeni kangelaslikust keeldu- misest jutustati. Kommunistliku moraalikoodeksi alusel olevat Eesti vhsminister kinnitanud, et Tallin- nas sohki ei t e h t a . . .
igus!" kinnitas mni mees. Aga ega venelased^seda sohki e| taha soomlaste prast asi on selles, et esikohale tuhiud saavad oma^kua ju hmniga!"
Mis hmniga? Soome hmni kuuleh ju telekas iga pev!"
Aga kodanliku Eesti hnm oli ju tpipealt sama viisiga. Ja vene- lased arvavad igesti, kui usuvad, et eesti rahvas seda pole unusta- nud!"
Tseremoonia arenes edasi ja ju- ba tusis masti Soome riigilipp. Eestlased tusid tribnil psti, ta- ratagused vtsid valvelseisaku: Maamme-laulu" snu oskasid v- hesed, aga kaasalauljaid oli hulga- nisti. Lpuks tundus, et laulsid
kik. Igatahes ei mletatud 1944. aasta sgisest peale niisugust ju- hust, kus ametlikul tseremoonial ja avalikus kohas oleks lauldud Mu isamaa mu nn ja r m . . . "
Seltsimees Pork olevat kskinud valjuhldajad vlja llitada, aga laul lpps enne kui ksku tita juti. Sahni lppu oli lauldud soo- me moodi kaks korda, aga see ei muutnud asja. Harva, kellel pisa- rad silma tulid oli liiga, peva- valge ja tundmused enam mssuli- sed kui hardad. Liigutust elas le mnigi vanem eestlasest pessimist selle tttu, et ngi ja kuulis noori kaasa laulvat snad olid neil
. . . e i leia mina iial tea! see suure laia ilma peal, mis muir nii armas oleks ka ; kui sa, mu isamaa!"