Eesti Lipu" maailmalagri sua krge laagrimaksu . tttu on ^Lembitu vimpli" laagrimaks kavandatud erakordselt madal, luurdemaksugai ksuse kassasto
SkfflutkSsus Lembitu Ialeva juhtide kogu pida^ koosoleku, kus planeeriti iiksikasjlikult skaatifci^ se ^ ^ ^ ^ ^ ^ P ^ ^ S " * 26./27,V mail Woodland TraiTs psilaagris. j^dalal^wJaag^r, nimega Lembitu vim- pel" on treeninguks ja eeRaagriks ju^^ Eesti Dpu" maa- ilmalaagrile ning talvSse skaadit^^ j^^ ^^ Lembitu Malevas on ilmunud I^ ks |jiaisidija perekondadele maaihnalaagri asjas
- laagrivarssstuse Mimestik ja vormMe korrastamine laagriks.
Kdumajandusteadlane j - j^si- Toronto kanada skautidele, t-petaja Hilja Aun on ^ ^^ disi Lembitu skaudiemasid. ValiriiiS" tades naisteajakirja Triinu" jaoks
V v Eesti vapi tikkimise^ kirjutist, oli Lembitu juKtidel vimalus appi tul- la Eesti vapi tpsete jooniste ja heraldiliste kirjeldustega. Pbimt- ks osavtja perekonnast maksab tel kirjutada amult sellest, mida ndalalpu ees $10., kaks mak- on proovitud valmis Hiija Au- savad $17. ja kplm $20.. See nai peen ja ngus tikand Eesti va- on oluline, kuna kahe ja kolme
; pist. petus ja pilt sellest lheb osavtjaga perekonnad ei ole ha- Triinusse", tikand aga pandi pi- ruldased. dulikult les Peetri kiriku tioite- . i i ,u i ' , i
- ruumi seinale. ^ M ^ ^ lppes truudsekinnitusega Eestile, ^ ' f ' ' ' ' ^ laagns trakse ^astase
V . sisetegevuse kokkuvte ja hmnan- ^ ' L on mrtsis ja; gud. Laagrimrgiks on vike smi-
aprillis ilmunud kaksLaagiikir" must-valge vimpel Lembitu sle Ja", mis informeerivad perekordi klge ja lagrilauluks Meie vit- maaihnalaagri ja Lembitu eel-laagri luslipp sini-must-A^alge". ksimustes. Woodland TraiFs Juunikuu ndalalpul 2. ja 3. Gaimp, kus eel-laager toimub, on juunil on Kotkaj^^^^ Lembitu pe- Torontost mnekmne minuti si- re talgud lellede ja vanemate, osa-
miahmna likool austas kooli- vljendab ajakirja missioonirSam- du kaugusel York ^ 1 5 ja 6. eo^ aasta lputseremoonial laupeval, ti alustas ta kahe selle ajakirjaga sessioninstumisel. Laager kuulub ^^ ^^ ^^ ^ 12, mail,, viit isikut,'andes neile seotud programmi loomisega, mil- ; ' ' ' . - . ' , . ' .' . '
j!OTgeimatunnustuse, midaOklaho- 1^^^ ' r''^.^':'.^ ma likool saab ylja anda Dis^ rahvusvahelist tunnustust. Nen- tinguished Ser\4ce Citation'i. Ku- deks on $25:000 surune Neustadti na osariigi phiseadus keelab au- Rahvusvaheline Kirjandusauhind ja dol^tori tiitlite andmise, siis on Ok- Puterbaugh Kirjanike Konverentsid lahoma likpoU (O) poolt antav prantsuse ja hispaania keelt kne- Ditinguished Service Citation si- levale maailmale;" suliselt vrdne audoktori tiitliga teistes koolides. Professor Ivar . Nende programmide lbi, sl- AustraaUa eestlase, nitlejatar Louise Pajo^ s^^ ^^ J[yask pii tnavu>.ks neist, viiest, dakse, likooli mformatsiooni^ ^^ on Eestisse muutus ebameeldivaks, krai .Meie likooU poolt anti see krge aidanud, tuua klalistena g g .
ulikooh palju ;* ^^.uqiq ^^^^^^^^
Ontario kultuuri- ja kodakondsuse minister Susan Fish korraldas ES- TO-84 korraldajaile vastuvtu ministeeriumi ruumides, kuhu seinale paigutati ESTO-84 reklaamplakat. Pildil mmister Susan Fish ja ESTO- 84 peakomitee esimees Toomas Metsala tSstmas klaasi eestlaste suur- pidustuse miestumiseks.
Foto: Vaba Eestlane
Emadepeva, seda kevadist tnuthtpeva, pMtseti Vana ^ A^^ ffese Mnkusvastavasteulise noorte jumalateenistuse j^ sellele, jrgnenud aktuse ning kohvilauaga. A j ^ l t oli see kavandatud hilisele prast- lunale, et vltida samaaegsust E. Tienduskooli aktusega ja vimffll- dada lahedalt osavttu mlemast^
, kes on jaganud oma arusaamisi, Loiset, kes mngib^^^^M ^Asjk selgitamise^ ^^ ^ Distinguishe^ SrVice Citatin'e teadmisi ja talenti lipilastega. Carsoni >!rtGarson's' Law'' s ^ ^ , saata enne Eestisg^ nekut^ ^ k^^
oik'"Okla3ioma* likool ja tema Oklsshoma likool ja WorldXite- hoiti kinni ja Jksitieti tund; a^^^ Al imimocia t ion vlja ^^ ^^ ^^ rature Today" on leidnud laialdast Moskva lennujaamas. Talle;*It, seal selgitateksfr|^ 1948. aastast alates, kusjuures aas- tunnustust kirjandusringkondades et ta e^i saa l a h k u d a L i i d u s t , suslt^ - v , : tas vib vlja anda mitte mhkem lemaaihnses ulatuses ja see aja. emie kui ta dokumendid pole kor--^^ et ta saaks Austraaliasse tagasi
VIIS seUast tunnustust kas mo- kiri n ^ loo- ras. * leMft* ieleOTS ppinule,, lpetanule v^^ nud huvitavaid sidemeid Jtuulsa iutustas i Qklhomk praegusele ehlc endisele Nobeli kirjandusauhmnaga. On j^^^^^^^^ ipst tind AUH vira Kuid Mmselt hotelli teenistuja elanikulel ,, . . 1 dayT oli suur. osa ;;SeUe krge tunnustuse andmise tise NobeU laureaadiks' if.^r niinrin^ nit.at mind x.o. x.a.xu. ua uu. xcm^iu ^:^u^i juures vetakse arvesse isiku pa- kaasaaitamisel 1979. aastal. Ivar f ^^'^"^^Pf^^^^^^^ nust kogukonna, osarii^ vi kogu ly^^k ja tema abikaasa olid palu- seai Kmm luna aegd. \ ^ ^ nudki Briti saatkonda, mis- asus
.!rahyahda'ks. Arvesse Aetakse isi- osa vtm auhinna vi- Esimene junetnik^^^^^^^^^^ ' ku humanitaarset, kultuurilist, in--jandmise eksklusiivsest tseremoo-' see omakorda he lemuse je., Sel peval, kui Louise pidi alus- tellektuaalstet vi teaduslikku pa- niast Rootsis, nst-vi ka tema teedrajavat tege- ; vust uutel aladel kige seda te- Ivask on seitsme eestikeelse, ja. gevust aastate jooksul. ' he saksakeelse luuletuskogu auto-
riks, jtkatakse likooli infonnat- ..,.11 11 r Prof. Ivar Ivaskile anti see kr- sioonis, olles ka kunstnik, keUe Nendele . meestele ei thendanud
. ge tunnustus, Distmguished Service joonistusi ja kollaazhe on nidatud midagi mu sarmikus, mis mind^ ' ^^ l!^ ,^^ ^^ ^ Citation, rahvusyahese, kirjandus- kahel he-mehe nitusel O kuns- muidu nii mneski olukorras on ^ l ^ ! ' ^ / 1"^^^^ jalutades ja ajakirja World.literture Today" timuuseumis. Tema joonistusi ja aidanud," es Louise naerdes. P^iaR fam^^^^ toimetajana nipg Neustadti Rah- fotosid on kasutatud ka tema abi- See kik juhtus kui Louise oli ^eU 4.30! yusivhelise Kirjandusauhinna raja- kaasa, lti luuletaja Astrid Ivaski teel Tallinna, kuhu: tal o 10-pe- Kogu loo iroonia seisnei selles, jana. luuletuskogude illustreerimisel. Sel- vane luba, et klastada oma sugu- et Louisel, ta isa' rahvuse tttu,
I P U vnirr i^p A n Tvat ka i . ,v olcks vinUd olla 3-kordne koda^
ja mulle selgitati vga kuhnalt, tarna tagasilendu Austraaliasse, j a et ma ei tohi kuhugi nunna, en- lks juba hommikul saatkonda ja ne kui miB dokumendlid ple jttis sinna oma passi kops vaja- krras. ' liku informatsiooniga.
lele kigele lisaks on^ Ivask ka jasiv Ivar Ivaskile Distinguished Ser- ^^.^j^ publitseeritud kriitk;-
vice Citationi ^ndimse amethkus ;i motiveeringus eldakse muuseas, Lpuks mamitakse 'likooli in- t ,,1967 ollustas ta karjri, mis formatsioonis, et Ivar Ivask on on kindlustanud talle koha kirjan- saahud mitmeid auhindu, kaasa ar- duse ajaloos ja mis on rajanud Ok- vatud ka Oklahoma likooli Re- ihoma likooli rahvusvaheliseks gents Award for Superior Accom- signaalituleks kirjanduslikule saa- plishment in University and Pro- vutusele. Toimetajana on ta muut- fessional Service (1981) ja Soome nud World- Literature Today" ai- lvi orden komandri auastmes. nulaadseks respdcteeritud kirjan- ^ . ^ , ^ , . , ^ . ^ . " " " f . - i c j o ^ a i L . rea-
^ duslikuks ajakirjaks ja tema pd- .^ ^'^f' Tt^ wf^ ^^ ^^^^.^l^^^ luste tulemusena on mned maail- f"^^^?^^ Service C m saaja- eud lejnud^ ve^^^^ ma parimatest, kirjanikest klasta-' f ^ ohd: Chns1.me I^oUa^^ sed j m N . Lnt ^on o^^^^^ nud Oklahoma likooli . . . Nende ^^^ ^-f^ 1. ^Q7Q "I^J^g^d ? p o^ ^^ ^^ ^^ ^ eest,^ kultuuriliste ja hariduslike vima- ^ ' ^ ^ " " ^ ' ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ makstes venust 5 cent, p i n V luste eest, mida ta on pakkunud ja ^^ f^ ^^^f^ ^^ I^f^ centi ja voi ^ . .11. , . u l . . . . u . i ; . . ^L.'Ar.ui meks; Kenneth H . Cooper, autor $l.O nael. See on ainult pool sel
LONDON N.Liltoii-muutlfl- nud peamiseks Euroopa i >tmn- rkide toiduainete lejkiL*: rea-
kondsus (praegu tal on 2-kordne ^ austraalia ja inglise) ning olla seega N . Liidu: kodanik Moskvas- se saabudes.
See pani loole tipu peale," t- i^es Louise. i
. Meie Kodla"/Jenny. Gooiey :
petaja U . Peterso algliturgia jrele asetusid noored altari ette, lugesid sorava jrele palve, phakirja taaveti laulust ja Johannese evangeeliumist ning see^ jrele heskoos usutunnistuse.
Jrgnes jutius, mille aluseks p, U . Peterso oli valinud phakirja Jesaja raamatust 66; 1214
. . . otse kui trstis em^ nna, trstih mina teid;. .".^ Neecl nad on soojust, lubadust ja lootiist pakkuvad. Ema ori kui armastuse j lohutuse vim, seda judu pole muutnud ^ei aastad ega ajastud ja lpuks viib emaarmastus meid Ju- mala armastuseni vlja.
Seejreie esinesid kirikunoored veel kahel kprrkl, ks n^ist luges selgelt-klavlt, eestpalve kodumaa eest ja kordamda loeti kiriku- palved, millele kogudus vastas va- helauludega. ,,Meie Isa" palve aga loeti jUegi hiselt. Orelil saatis laule Georg lital. '
Jumalateenistuse lppedes siir- duti aktuseks teise korruse saali koguduse naisringi poolt korralda- tud kohvilauda. Emadele kinnitasid phapevakooli lapsed rinda ke- vadlilljl, rmsalt kevadllelised olid ka aktuse kavakaaned ja lava tagaphjana emadepeva this koos suure libkaga.
AKTUS K I R I K U SAALIS
.Aktuse alguseks pidas palve pas- tor U . Peterso. Kiriku nukogu esimees T. Orava avasna jrele lauldi hislauluna Ema Sda".
Aktusekneks anti sna" rahva- rivais Eesti peagaid Hilja Kuut- male, kes emadepeva tekkelugu ajaloolisest kljest selgitades ti ette, et selle thtpeva phitsemi- ne sai alguse Ameerikas a. 1908, Eestisse toodi see mte Hehni Pl- lu poolt Soonie kaudu ja thistati esmakordselt 1922. a. Kindlasti oleks see Eesti Vabariigis kujune- nud teiseks suureks thtpevaks
E V aastapeva krv; 1 ja kikjal oleksid seal tnasel ; >eval lehvi nud sini-must-valge lipud. Eesti ema on endisest tnaseni seisnud vapralt eesti isa krval, edasi kan- des oma laste kaudu meie kom- beid, traditsioone, rahvalaulu, k- sitd ja kunsti. N i i emade kui ka vanaemade kohustused on samad: kasvatada noortes uhkust oma p- ritolu le ja juhtida nende teed eestluse vaimus.
Knelejat tnati punaste roosi- dega ja algas kavaline osa -p^ pevakooli pilaste poolt.
Ingrid Laar luges sissejuhatuse emadepevaks, kus ta nimetas, et suurim kink emale on abivalmis laps. Loo Kadajkas^V B ^ U S see puu lpuks leiab, et ,jOmad okkad parimad", esitasid rahvarivais Ingrid Laar ja Taimi Peterso ning Kalju Kurm. x
Edasi vlatilis pjihapevakooli koor tsiselt ja ihna klaverisaateta lastelaulu ,,Emakene", millele pi- danuks jrgnema vikese Andres Aguri sahn ,,pma kalli emale", mi- da ta aga siiski tnavu veel nii suure rahvahulga ees teha ei taht- nud, lubades esineda jrgmisel aas- tal., '^
Soololauluna kuulsime Tervitus emale" Kathrin Hiirelt ja pisini- dendi Imeline kingitus"; milleks oli thi kast, kuhu emale emadepe- vaks kik jalgujnud asjad ra- koristada lubati! Selle kandsid ette Taimi Peterso, Ingrid Laar, Mati Pajo ja Kalju Kurm,.Klaveridueti mngisid vennad Mati ja Toivo Pajo, dekl^atsiooni Eriia vtab plvele" lugesid Kalju ja Aleksan- der Kurm ja akordionisoologa esi- nes Ricky Hiir. Meeldivad klaveri- soolod esitasid phapevakooli petaj a Kristi Neps j a koguduse stipendiaadid Ingi-Mai Loorand ja Linda Norheim, kellele le anti ka stipenditimi-mbrikud.
Lilledega tnati phapevakooli petajaid Aino Pahna, Kristi Nepsi ja Maret Kappi ning pastori abi- kaasat Reet Petersood. Naisringi esinaist L . Pintsonit ja nukogu abiesimeest B. Tederit peeti meeles hise snnipevalauluga, misjrel aktus lpetati Eesti hmniga.
N. Liidu ve- r a ? - s^ r^ siftiS r^rr^^i-i^ srirt!" Distmguished Service Citation. ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^ ^ . ^ ^ . ^ ^^^^^^^^ ,eist said esmaabi Bagramis, Ka-
Wkooli poolt ajakirjandusele World" poolt; admiral Wliam J . j , , > . ^'^^^^ phjapool asuvas venelaste antud informatsioonis mrgitakse Growe, jr praegune USA mereve ^Sed^ni^.^anaf ^^^^ ^^
" ' ' on saa- skat-
esmaspeviti suletud, teisipeycil, kolmapeval ja
* >eval 86, reedel 87 professor, hines likooliga 1967. pankur, kelle nimeline fond anne- .iimisaiviusiau uum moais la Kasu- Vahepeal ties Afganistani kom- a^ astal Oklahoma likooli rahvus- tas likoole $500.000 stipendiu- tab vahet oma Afgamstam sjaks- et varsti vahelise kirjandusajakirja Books mite andmiseks lipilastele ning lude maksmiseks ja relvasfamiselis. bakatakse relvastama tlisi,^ ^^ t^ ^^ ^^ ^^ ^^ Abroad" toimetajana. See ajakiri neuroloogiliste haiguste^ eriti Far- 1977. a, venelased ostsid nikke ja tsiviilteenistujaid, kes avaldab inglise keeles artikleid ja kinsoni haiguse uurimiseks. Ka 398.000 tonni Euroopa: histuhiirii- P^^^^^^^^ levaateid kirjanduse, kirjandusli- asutas ta stipendiumifondi taani kidetoMu lejkide, kiiid 1983. oanidH^^eriljade rnnakute' vastu, ke suundade ja autorite kohta le- lipilaste jaoks O-s osana roh- a, tusid venelsste ostud 4.331,000 Seni tegid seda tsiviilkaitse ja sja- maailmses ulatuses. Ajakirja 50-ne kem kui miljon-doUarilisest tonnUe. SeUep'^ rast Inglise jmni- veksused, aga Moskva on kao- aastaseks saades muutis Ivask tema Thanks to Scandinavia" program- nister Margaret Thatcher mjstis tonud usu nende usaldusvrsusse nime-'ande$'uiieksjiimeks^Wofld -^ m k - need mgid hukka, aga iles, ei j:^ asetanud ikka rohkem noukogu- Literature Today, mis paremini - M, To on vimetu neide peataa^ isete^ ^
f
Tellige meie suitsusinki ja |-kalkunit suvi- lasse kaasa vtmiseks ja pidulaudadele.
Kergesuitsuvorst, Vorstid grillimiseks.
f.