BSCB
VABADE E E S l l A S l E H M L E E A M D M
E S T L A N E
VJANDJ: o/ Vaba E^tiane, 1955 Lese St Doa MMIs, - O t M3B2M3 '.
(' . TOMETAJA: Hanses Op, :
TEmMISHINNA^ Eaiiadas: aasta $ 5 1 , }a vemndaastas $15;-^
I B L O M S f f i N N A D vljaspool $61., aastas $35^ ja veerandaastas $
Mdresa mmidatiis 7 c. tJksikntm 7^ '
K U l ^ ^ I k t ^ tekstis $5.
Fuhiished by Free Estoman PiibHstoer Ltdo 1955 Leslie St. Don Mills, Ont M3B 2M3
KeS|ps
he saarlase sellekohasele ksi- musele . vastas Nukogude Eesti sptsialhooldusminister Gustav Sar- fil, et Eestis on 36 riiklikku inter- naatkodu, iiks internaatkodu ja neli kolhoosi vi kolhoosidevahelist va- nadekodu. Kokku on. neis kohti 6200. Sealjuures on internaatkodnd iad- ja haiglatpi. Vmased on meldud pshiliselt haigetele va- nainimestele vi haigetele lastele,
ldreeglina vetakse vanadeko- dusse iiksikuid elatanud inimesi (naisi alates. 55. eluaastast, mehi 60. eluaastast) kes vajavad hoolda- mist, teenindamist . Ja. arstiabi. Erandina vetakse internaatkodu- se ka vanureid ja invaliide, kellel on lhedasi sugulasi. Kui sugulased
pole siiski mitmesugustel phjus- 13. Juunil thistati Balti Liiii korraldusel Montrealis Balti riikidest kditati;ite mlestamist prjapane- tel vimelised oma vanu vi inva- kga Dominion Square'is langenute mlestussamba ees Ja hiljem htul Jumalateenistusega Mary Queen liide hooldama, tuleb neile iter- of the World katedraalis. Pildil Balti 5Liidu esimees Montrealis Peeter Mldre avasna tlemas monumendi naatkodus koht leida. Sealjuiires eeg/ YI Foto: M . Sulton peavad sugulased maksma raha,
mis tekib (kui tekib) internaatkodu :- - . V . . " ' , '. ' " ; :. . . . ' . , lalpidamiskulude Ja pensioni va-
hel KU ei tule mingit tasu maks- ta siis, kui inimene vajab haigla- tpi internaatkodusse paigutamist.
Kui tervis ja arstid lubavad vib internaatkodu hoolealune, ttada
hendriikide president Ronald seisukohal, leidel, et Meagan mainis sja WasUngtonis oma vaflikl mral paindlikkust toimunuid pre^onverents, et ta konununlstidega kontaktide otsimi- on valmis kohtuma Ijidu juhti- sel ja loomi^^^ . . . ^ , ^ ^ ^ . ^ T ^ T ^ V ^ dega hendriikide Ja N. Liidu va- asus teatavasti Kanada peaminister EndmeRahvasteldu palee Genfis on nuud hendatud Rahvaste (UNO) orgamte kasutuses. Enneso- h ^ v a h i a d e arutamiseks la Irudeau, kes sja LondLst^^^ rahvusvaheUsest organisatsioonist on Jrel s elle arhv. Eesti Vabariik o Rahvasteldu tisigus- ravi^okojas, abimajandis voi aju-SSrS^ Lne riiJpeade konverentsil l^ lge, mistttu selle arhvi hooldamisele kmuvad ka Ees Vabariigi alase^ esimiuse Rahvastemdu s ^ ^ personaH lahendub leidmiseks.Reagan vitis, uudfe Reaganilt kontsessioonide Juures dokumendid Ja Mrjavahetus. Eesti Pevalehel on yoimahis neid tutvustada. S r ! ^ ; f H ^ v S : ^
. - , - .... , . .1 V 1 X Trr ISIK smmiiuu legevuseia istuma.., et vastavad, hplomaatihsedpmna. tegemist ve sondeerimised hendrilMde ja N. rahp ksm on masse kerge uNO raamatukogust, inis asub kimasoleva maailmakonflikti ajal si saadetud, lekuulamistel on esi- . Vmasel aastal, olevat..tekkinud Liidu juhtide vahel on jiaba ki- mjutada, siis tuli Reaganil ja va- ^^ ^^ f^ g j^ gj^ ^^ g^^ p j^^ gg^ tatud ksimusi eesti piirikaitse uusi vanurite narema hooldamise ms, kuid fles ajakirjanike jrele, b a r ^ rootslane ei nustunud kunagi kasutama nen- kohta. vorme. Kolhoos, on. andnud oma frimistde vastates, et ti^ ei ole vaMmisi.oma a^^ ^ munta ^ning gven Welander. Suurem osa arh- de suhtes muud reeglit kui seda, Teises kirjas mrgitakse eesti ja remaadel, krvalistes, kohtades praegu selge, mlHalfeeMne kohtu- vtta sem^ vik- mis seisneb viisakuses endiste dip- vene piirivalvurite tulevahetust, elavailp vanadele korterid ketos- HOfflne viks aset leida. asemel totamisele mahoverda- g^ ^^ ^ aga 60 aastaks kttesaa- lomaatiliste ametnike vastu." mille tulemusena oli surmasaanuid - .
l^esidendi otsst^ Suure osa kirjavahetusest moodus- mlemal poolel. Ikohtmniseks peetakse briljantseks TippkohtunMse pevakorrale Vmatimainitud arhiivimaterja tavad raMijadsaatkondadeJrir- 19^ ^^ N. Liidu marssal
j^mtillsek saLnnks, mis on^^^^^^ "^"^ ^ " ^ ^ i V . J f ^ i ' ^ m seotud eeloleval fejgisel toimu- dipk^ ofensiivi kuigi hiivi paberid vi jlle Rahvastelii- on penoodilised^evaated sa^on- kirjeldab lhidalt klaskiku kt^^ vte tJhendriikide presidendivafi^ vibolla ainult ajutiselt Esma|oo-du uimastite vastu v ^ ^ ^ asukohanikide sise- ja valispo- juures nenditakse, et marssal vi-
se kohta, kus n arstiabi ja kaup- lus lhedaL
Prnus hakkasid esimestena t- le patronaazhied, kes kivad vanu regulaarselt vaatamas, abistab kui
mistega, kus Reagan on teatavasti nes on ta des^eerinud demo- Seal esineb MikasU ^ r S T ^ vabailklaste kanldaat, kandideeri- kraadid eesotsas iiende presidendi- melt nende isikute nimesid, kes 20- Taam, Rootsi, Soome, N. Lut, Lee- phitsemisest ja jalgis eesti sdu- ul^ si toime ei tule, peab vanadeko- des telstkordsett Valgesse Majja. kaEdIdaadi Waltr ndale^iga,^ i ^ ^ ^ ^ TshehhosIo^akMa, Un- rite^jnr^^^ _ . ^ _ Tundub, et vabMliMaste: partei ^^ ^^ ^ hangeladasid narkootikaga. gan, Saksamaa, Prantsusmaa, Momkord on vahsmmisteenumi
dusse minema.
I Arhiivis leidub Eesti Alalise saatkonna levaated on osaliselt Esinduse kirjavahetus vlisminis- kirjutanud Georg Meri, hilisem teeriumiga ajavahemikust 1933 ku- ni kevad 1939. Selle on andnud ar-
Juhtkonna ridades timti juba pike- hit, et ta eLStthto^ . . , , x ^ - ma aja jooksul muret presW^^ ^^ desarmeerimise vaike ruum, kus on tasu eest voi Reagani range antikommunistliku ja re^ malik teha ka fotokoopiaid, poliitika prast, mis ei poddanud kuid pMUeelselt sellega on ta kohtumist nukogude juhtidega, manye^dannd Moskva delikaat- lrmlsel juhul oli ta valmis selli- sesse [olukorda, kis yenelased on sele kohtumisele minema ainult seL sunnitud snaselgeM^ dddareerima, ^ , . . , . T / juhul, kui selleks oli tehtud phja- kas nad on vaMs tippkohtumiseks ^ i ^ V Helene Sikorski. Kirja- likke ettevalmistusi ja kik amt^ vi tuleb seniseid vihjeid seUlse vahetus^on salajane ja koosneb ka- sele MeVad ksimused diptomaa&kohtumfe^ ^ i n . h v i M / . w L tonal^^^ noum- KIROVI MRV astmetes phjalikult^ J. Kodan allkirjaga. Sellist hoiakut peeti aga
kirjad phjalikud, niteks vlismi- Nunik Kodar Genfist on saatnud nistri knele Riigi Volikogus 18.
levaateid Shveitsi kohta. Berliini okt. 1938 jrgnenud snavtud ja
Mnes inte^ n?^ atkcdus tehakse kik, et vanad end kodus timneksid.
^ ^ Kuid. mitme, aasta, jooksul, pole miistrT lpiMi^"^ (miMs^ ^^ ^ Plv^ rajoonis suudetud Pikajrve Selter) on antud edasi snasnalt, vanadekodule isegi mitte sauna re-
Shakespeare'! tlkija okup. Eestis. Rooma saadiku levaadetes on too- 16 TANKI dud ra sna-snalt knelused Mssoliiiiga kahel kohtumisel. Kirjavahetus seoses desarmeeri-
miskonverehtsiga sisaldab mnin- gaid andmeid tolleaegse eesti kait- seve kohta. Suvel 1933 oli kaitse- vel 16 tanki (12 kerget ja 4 ras-
juhtkonnafe poltfliselt vaga Ukuks eelolevatel presidendivalimis- tel ja kardeti, et demokraadid ka- sutavad Reagani vlispoliitika i^ oma huvides, tembeldades presi- dendi sjahutajaks nmg rathiile ohtlikuks riigijuhiks.
Sellest
montida. Lubatakse kll. Haapsalu vanadekodul on samuti saun rivist vljas ohiud. Ka pole Abja mter- naatkoduruumid korras. Prnu ja Rapla rajoonis, ei ole veel. selget arusaamist, kuidas mteniaatkodud tuleb vlja ehitada. Irus on kohti 410, aga vaja oleks 1500. Neid Tal- Imna elanikke, kes abi vajavad, on tulnud Saaremaalegi saata. . . .
H. Liidu kaitseministeeriumis
Moskva reageering tippkohtumi- Viis kausta sis seks nib esialgsete kommentaaride javahetst, kaks kirjavahetust seo- niteks lugeda mndagi huvitavat ket).' Oli ks auto-tanMde rge- kohaselt olevat ettevaatlikult tr- ses desarmeerimiskonverentsiga seoses Kirovi mrvaga Leningra-ment (ks kompanii kergeid tanke, juv, kuna ametlikad knunentaato- 193335, Kirovi tapja oli lekuulaniisel ks rhm raskeid tanke), rid leiavad, et Reagani ettepanek Rahvasteliidu finantskomitee;:ja tunnistanud, et ta he vikese riigi On ka andmeid eesti sjaveli- oo selleks'liiga ldsnalhie, et el- Eestt^ ^^ saatkonnas kies oli saanud saadi- sest vljappest. Selline sjaline iest kinni haarata. Kremli esmdaja Alaliste esinduste kirjavahetust kult 5 000 rubla. N. Liidu ajalehed ppus hlmas ka koole. vlispoliitilistes ksnustes Leonid tavaliselt Rahvasteliidu arhiivis ei ei maininud, millise vikeriigi saat- Kirjavahetus seoses finantsk- avaldati seisukoht. USA rakettide M . Zamjatm toonitab, et N . Liit hoita. SeUis . mitee ja Eesti Pangaga sisaldas ai- Paigutamise puhid Lne-Euroo-
lhtdes alusta- pooldab phlM^^^ Moskva saadik aga kirjutab, et nult he asja. Eesti sai 20-ndatel Passe. Kodumaa parteileht Rahva pre>sidendile ja tema vlispoM- kohtnmlst/^^^ sei-Eesti.suhtes on see niisiis erand, tegemist olevat olnud Lti saatkon- aastatel rahvusvahelist laenu ja Hl" kirjutas sel puhul (nr, 113,.
t e l e nundj surve avalda- sukohal, e arutusele tulevad ksi- Kigepealt mni sna Eesti Ala- naga. Ta olqvat tehiud, et ta Ki- ksimuses on selle laenu tingimus- 15. mai 1984): smst hendriikide Sena^e^^ partei juht Hward H . Baker ja lema poole esindajate vahel phja- keelne nimi H ,,Delegation;Perma- nudnud nha fotot. Seda ei olevat Esinduse kirja\fahetusele oli algul Ameerika hendriikide Senati vliskomisjoni esimees se- Ukult lbi ttada. eUest trjuvast nented'Estonie aupresj de la So- taUe aga antud. lisatud veel mapp minister Karl Jtkuva laiali- iiaator Charies H . Percy ^ m^ ^^ ^ Nations", aadressiga 7, Teiseosa ldisest kirjavahetusest Selteri isiklike paberitega. Mapp Paigutaniisega Lne-Euroopasse madihjurikkd ja ldiselt ^ ^^ta^ I^hemenko ja Reagani Avenue Gaspard^ ^^ V^^^ moodustavad nunik Kdari iile- aga ei sisaldanud midagi huvita- ^ " N. Liit Ja teised sotsialismi- iatud poliitikud, kelle snad ja sei- jkohtumist enne hendriikide presi- Victor Yves Ghebali jagab oma vaated Rahvasteldu ldkogu, vat - seal o hotelliarveid, nnit- sunnitud rakendama vasiu- sukohad ei piirdu ainult Washing- dendivalimisi, kuna selline koh- raamatus ,,I^sDelegationsPerma- Nukogu ja^^^ t^ toni Imnaga, vaid ulatovad palju ^ta^ suurendada Reagani nentes aupres de la Socie sest ja Eesti seisukohtadest h- berid seoses Selteri isikliku ^^ ^^ kaugemale. Senaatorid toonitasid, populus valijas- tions'^ (Geneve 1969) esindse: nel- letamistel. Ksimused on niteks vusega. Kuna paberid ei olnud W . \ j eit praej olukord lenko kohest kohtiunist, kus vib- psemised iselwmustas seos he saatkonnaga, Itaalia vastu seoses so olto ei siudeta lahendada erik^ . ' aga kus esindusel oli Genfis eraldi nias, katse eemaldada vrast - On huvitav lugeda alalise esindu-
i kuld siIsM ksitada mlema ^ ^ ^ M ^ javge ja sjamaterjali Hispaania se kirjavahetust. See^ annab hea musi. ffgi vaheisi ldisi suhteid. Valge ^"s^ Ja seisukohad ei olene mitte liikmesriigi alaline enindaja kodusjas, Hiina-Jaapani sda jne. pdi poltilisest pingest Euroopas suhtus esialgu senaatorite et- ^ ^ ^ ^ kWas president Rea- asus hes saatkonnas. vljaspool 30-ndate aastate teisel poolel taot- 30-ndatel: aastatel ja samuti Rah^
epaneknsse jahedaltrkoid Reagan Ja tema polBtmsek vbisGea- leti Rahvasteliidu Joas 16piits nhtovasti sellise kaijaanle tkkepuid ette lkata. On ainult teatud puhkudel, fcuna nia esindaja de M
ka iisna mjuvaid tundemrke, iooksva t Genfis tegi temalp) sil- nud le Eesti esir sammuga seotud poliitilisi kasumi- "^imalusi ming tegi mni pev M - fem toimmiud pressikohverentsll iijaldrjandnsele teatavaks, et tema ^/ff"*''^"^* ^
' o Tsheenkoga kohtom- ^ ^ " " ^ ^ ^ ^ hendmkide vastu
vahel saavutatud leppimusele pai- gutatakse Saksa DV territooriumi- le tiendav^ hulk suurendatud tege- yuskaugusega nukogude operatv- taktikalisi raketikompleksse, mis on vastuabinu Ameerika hendriUd- de^ raketde laialipaigutamisele Lne-Euroopa maade territooriu meile.
reformi. Hispaa- vasteldu tegevusest. Madaraga on and-
ka iisna mjuvaid tundemrke, jooksva t Genfis tegi temale ai- ^ le Eesti esindusble oma isik- SIDE POOLAGA ' mis vlhjai^d Kremlis praegu vaM4-^ ^M sevale nutusele ja edasi-tagasi lihe esindaja 1937. a. lpul hteae- Vlismmisteerium ^ saatnud Oleks vmud arvata, et Eestil vehklemisele. Kreml Inikkus sisse gu saadik nii Londonis kui Beniis. esindusele levaateid Eesti sise- ja olid Soomega tugevad poliitised
lesssitamisega Sama autori jrgi on EestiVabar vHspoItikaSt. Kirjutatakse rahva- sidemed, sama tugevad nagu need toineuo^alS^Jliw^^^^ varssavije- i-a seni ei ole gi alaline esindus asutatud veeb-^ ^^ i^ ^^ ^^ ^ seoses phiseaduse olid kultuuri ja hariduse alal. Ar- ra^J,**;!!^^^
muutmisega, vapside mssukat- h^^^^ ...4^ ,v c o a ^ i v K-narAi ?? P i i c f o T r a i . T?cm.it,c ^xui^i^-,. ou vajaiiKu solleks, ot saiUtada
Ka edaspidi Jvad Varssavi le-
setes kik uksed avatud. Ta . j ^,.. . . .j ^ ,^, / et ta ei oota hoolikat ettevalmists."*/?'^ ^^ ^ kmdas teelt tea- ruaris i93i.^_
riigi vaheliste suhete
Fresident Reagan on seni asu- iBd seisukohal, et praeguse pne^
kutulekute otsused on antud tavali- Soome. Poola tolleaegse vlismi- cnnnda^AcT^t^Xr s^* i ? juhtkonnas valitsevad vKspomtlM- lismini^^^ kes sa! ei- selt prantsuse keeles. nistri BecM nimi esineb tihti nu- W p H ^ ^ i v ^ ^ ^ ^ paigutatut se liini kindlaksmramisel suured dales^ v. nik Kdari raportites kuna Soome tid"^ lahkhelid ning et Tshenienko ei ole litused, km ta^ . seevastu on ohiud eemal. suutnud kaugeltW klW vlmuoh^ poliitbpocfe oma toetu^^ Eestist saadetud ja Eestit puudu- Vga osavalt on Nukogude Liii
vnSe kasvamise eest vastutavad ve- je oma ktte haarata, mistttu vile jrglase valim 30-ndate aastate lpust on kaks tavad kirjad on aga tihti koos teis- lahendanud oma kaitse ksimuse melased, kes lahkusid lbelt touma-^^M harrastatakse luik-haug- Kuid Tshernenko vi GrcmSko kirja piiririkkumiste kohta N. Lii- te riikide samaaineliste kirjadega, kik raketid on satelliit riikidesse irelvade pikamise konverentsilt. Sl- vhk poliitikat, mida iseloomustas lneriigid ootavad Reagar.1 et- du poolt, hes teatatakse, et vene Arhiivi kartoteegis on mrgusna paigutatud Ja sja korral Jks Ve suliselt on tal igus, kuid Reagani tabavalt oma vlm^^ ^ kirjanik tepanekule Kremlist siasel^^^ on mitmel juhul le- Estonia", kuid kas selle abil kiki nemaa hvitamisest vljaspoole, poliitiliJed vastased ja mjuyiim- Krlov. Vll^ o^^ ^^ ^ tanud Eesti piiri ja viinud vgi- kirju vib leida, seda ei tea. Arva- kuid sbralikud Sotsialismiriigid**